mii-leat-ollen-guhkas-muhto-matki-lea-guhki.html.xml

Mii leat ollen guhkás, muhto mátki lea guhki / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget	Guhkás lip ållim, valla ajtu le vil váttsos / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
Mii leat ollen guhkás, muhto mátki lea guhki	Guhkás lip ållim, valla ajtu le vil váttsos
Dál njukčamánu 8. b. 2013 go mii ávvudat riikkaidgaskasaš nissonbeaivvi ja 100 nissoniid jagi jienastanvuoigatvuođa Norggas, de lea deaŧalaš muitit ahte vaikke vel mii leat ge ollen guhkás, de mii fertet ain rahčat, cealká Sámedikki presideanta Egil Olli.	Gå uddni sjnjuktjamáno 8. biejve ávvudallap rijkajgasskasasj nissunbiejvev ja 100 jage nissunij jienastimriektáj Vuonan, de le ájnas mujttet vájku lip guhkás ållim, de le ajtu vil váttsos, javllá sámedikkepresidænnta Egil Olli.
- Sámi servodagas lea árbevirolaččat leamaš dásseárvu, mas nissonat leat leamaš guovddážis.	- Ájgij tjadá le sáme sebrudahka læhkám dásseárvvusasj sebrudahka, gånnå nissunijn le guovdásj roalla læhkám.
Čuohte jagi dás ovdal dát bođii ovdan sámi ovddasmanni nissona Elsa Laula Renberg barggus.	Tjuohte jage dássta åvddåla vuojnijma dav duola dagu sáme åvddånissuna Elsa Laula Renberg bargo tjadá.
Dál sáhttá dásseárvvu čilget sohkabealejuogademiin Sámedikkis.	Uddni máhttep dásseárvov gåvvidit Sámedikke sjiervvejuogadime baktu.
Mis lea dakkár álbmotválljen orgána mas leat 49 % nissonat ja 51 % albmát, cealká presideanta Egil Olli.	Miján le álmmukválljidum tjoaggulvis gånnå 49 % li nissuna ja 51 % li ålmmå, javllá presidænnta Egil Olli.
Son čujuha viidáseappot dasa ahte vaikke vel sámi servodat lea ollen guhkás, de eat leat vel juksan mihttomeari, eat riikka dásis eat ge riikkaidgaskasaččat.	Sån vijddábut dættot vájku sáme sebrudahka le guhkás ållim de ep la ájn gåggu galggap, lehkus dal ietjama rijkan jali rijkajgasskasattjat.
- Dásseárvvu ovddas mii fertet čađat rahčat, sihke parlameantan, servodahkan ja lagamužžan.	- Dásseárvvo le juoga man åvdås ep goassak galga hiejttet barggat parlamænntan, sebrudahkan ja guojmmealmatjin.
Háliidan geavahit liibba sávvat buot nissoniidda lihku beaivái, loahpaha presideanta Egil Olli.	Sávav gájka nissunijda vuorbbe biejvijn, låhpat presidænnta Egil Olli.
Guhkes mátki	Guhka váttsos
Ráđđelahttu Vibeke Larsen lea ON nissonkommišuvnna (CSW) sáttagotti lahttu ja čalmmustahttá nissonbeaivvi New Yorkas.	Rádeájras Vibeke Larsen oassálasstá vuona delegasjåvnnåj AN:a nissunkommisjåvnån (CSW) ja nissunbiejvev New Yorkan ávvudallá.
Norgga sáttagottis lea son deattuhan álgoálbmotnissoniid hástalusaid dan oktavuođas ahte bissehit veahkaválddálašvuođa nissoniid vuostá.	Vuona delegasjåvnån le sån åvdedam álggoálmmuknissunij hásstalusá gå galggá dierredimev nissunij vuosstij hieredit.
Sámedikki ávžžuhusa vuođul evttohii Norga váldit mielde Álgoálbmotjulggaštusa nissonkommišuvnna loahppadokumentii.	Sámedikke ájalvisá milta oajvvadij Vuodna Álggoálmmuktjielggidusáv fáron válldet nissunkommisjåvnå loahppadokumenntaj.
- Veahkaválddálašvuohta lea beaktilis vuohki jienahuhttit ja fámohuhttit nissoniid.	- Dierredibme le vuogas vuohke gå galggá nissunijt sjávvunahttet ja hæssodit.
Das, ahte oažžut iežas oainnuid guldaluvvot, lea sáhka válddis.	Ietjasa jienav låpptit ja gullut mierkki fábmo.
Ain leat ollugat geat eai oainne nissoniid ollislaš, dievasahkásaš olmmožin, sihke báikkálaččat ja riikkaidgaskasaččat.	Ja galle le sijájs gudi e nissunijt ane ålles, iesjrádálasj ulmutjin, sihke bájkálattjat ja væráltvijddásattjat.
Nu ahte ieš nissonbeaivvi muitalan iluin ahte dál orru leamen govda ovttamielalašvuohta das ahte álgoálbmotnissoniid vuoigatvuohta suodjaluvvot, galgá deattuhuvvot erenoamážit, cealká Vibeke Larsen New Yorkas.	Danen le ávvosáhka gå sjielvvi nissunijbiejven besav subtsastit jut dálla vuojnnet vijddásit guorras dasi jut álggoálmmuknissunij riektá suodjalibmáj galggá sierraláhkáj dættoduvvat, javllá Vibeke Larsen New Yorkas.
Sámediggi oassálastá maid álgoálbmotnissoniid fierpmádahkii CSW:s.	Sámedigge oassálasstá aj álggoálmmuknissunij værmádagán CSW:an.
Doppe leat oččodeamen loahppadokumentii álgoálbmotnissoniid hástalusaid.	Dánna barggá dan vuoksjuj jut álggoálmmugij nissunij hásstalusájt galggá fáron oadtjot loahppadokumænntaj.
- Álgoálbmotnissoniidda lea deaŧalaš čalmmustahttit vealaheami vuođđun veahkaváldái, álgoálbmotnissoniid mat gillájit veahkaválddálašvuođa eiseválddiid ja militeara bealis ja nissoniid mat gillájit veahkaválddálašvuođa soađi ja miidnagilvima geažil.	- Álggoálmmuknissuna berusti rasismav åvdedit sivvan dierredibmáj, álggoálmmuknissuna gejt oajválattja ja militerra dierredi aktan nissuna gudi hæhttuji gierddat doaro ja mijnaj diehti.
Ollugat vásihit maiddái ahte álgoálbmotguovlluid nuoskkideapmi vahágahttá áhpehemiid ja mánáid.	Moaddásijn le aj dakkir dille jut álggoálmmukguovloj nuoskodime diehti vahágahteduvvi sij gudi li iesselissan ja sijá máná.
Ollu álgoálbmotservodagain eai leat doarvái buorit lágat ja riektevuogádat mat fuolahit nissoniid.	Moatten álggoálmmuksebrudagán ælla lága jalik riektásystema ma li dågålattja nissunijt várajda válldet.
Dat dagaha nissoniid hui váttis dillái.	Navti álggoálmmuknissuna viehka gássjelis dilláj båhti.
Ollugat dáin nissoniin vásihit heaggavára go galget čuoččuhit álgoálbmot- ja nissonvuoigatvuođaid.	Moaddása dájs nissunijs ietjasa ja fámilja hekkajn pánntan álggoálmmuk- ja nissunriektájt åvdedi.
Ráđđelahttu Vibeke Larsen cealká loahpas ahte álgoálbmotáirrasin okta máilmmi riggáseamos riikkain, mii leat geatnegasat bargat dan ala eará álgoálbmogat ge ožžot ovdánanvejolašvuođaid ja riekteovdáneami, maiddái dásseárvosuorggis.	Rádeájras Vibeke Larsen låhpat dajna jut mij gudi lip álggoálmmuk avta værálda boandámus rijkajn beras lulujma ietjá álggoálmmugij åvddånahttema ja riektáj åvdås barggat, dásseárvvosuorgen aj.
- Mii lea vuoigatvuohta ja vejolašvuohta oažžut dakkár čálgofálaldagaid, man birra eará álgoálbmogat sáhttet dušše niegadit.	- Miján li riektá ja bessap álkkádusfálaldagáv ávkkit ma ietjá álggoálmmugijda le dåssju niehkon.
Danne áigu Sámediggi bargat dainna ulbmiliin ahte álgoálbmotnissonat besset searvat riikkaidgaskasaš arenai ja ahte sis lea váikkuhanfápmu doppe.	Danen galggá Sámedigge barggat dan vuoksjuj jut nanni álggoálmmuknissunij sajev ja fámov rijkajgasskasattjat.
Presideanta Egil Olli, tlf. +47 900 26 880	Aktijvuohta: