oahpahus.html.xml

Oahpahus / Sámediggi - Sametinget	Åhpadus / Sámedigge - Sametinget
Oahpahus	Åhpadus
Sápmelaččain galgá leat dárbbašlaš máhttu, gelbbolašvuohta ja gálggat vai sáhttet ovdánahttit sámi servodagaid.	Sáme álmmugin galggá liehket gájbbeduvvam diehto, máhtudahka ja tjehpudahka sáme sebrudagáv åvddånahtátjit.
Dát mearkkaša ahte sámi álbmogis galgá leat duohta vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii.	Dát sihtá javllat sámijn li almma rievtesvuoda åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan.
Dat čiekŋuda sámi mánáide nana sámi identitehta ja gullevašvuođa sámi gielaide ja kultuvrii.	Dát vaddá sáme mánájda ja nuorajda nanos iesjdåbdov ja tjadnusit sáme giellaj ja kultuvrraj.
Buot alit oahpahus ja dutkan galgá maiddái áimmahuššat sámi perspektiivva.	Gájkka alep åhpadusá ja dutkama galggi sáme vuojnov bærrájgåhtset.
Ovddasvástideaddji politihkkár	Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Silje Karine Muotka	Mánájgárde
silje.karine.muotka@samediggi.no	Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå
Dutkan ja alit oahpahus	Dutkam ja alep åhpadus
Rávisolbmuid oahpahus	Ållessjattukåhpadus
Oahpponeavvut	Oahpponævo
Julggaštus givssideami vuostá	Sárnnom givsedime vuosstij
Sámediggi bargá	Sámedigge barggá
Sihkkarastá buori rámmaeavttuid sámi mánáidgárddiide, vuođđooahpahussii, alit oahpahussii ja dutkamii gulahallama bakte guovddáš, guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará guoskevaš aktevrraiguin	Nannit buorreålgoldisævtojt sáme mánájgárdijda, vuodoåhpadussaj, alep åhpadussaj ja dutkamij guovdásj, guovloj ja bájkálasj oajválattjaj ja ietjá aktøraj ságastallamij baktu.
Ahte sámi mánáin ja nuorain lea nana identitehta ja gullevašvuohta sámi gillii, kultuvrii ja servodateallimii	Sáme mánájn ja nuorajn le nanos iesjdåbddo ja tjadnusa sáme giellaj, kultuvrraj ja sebrudakiellemij.
Ahte sámi álbmogis lea duohta vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegiela ja sámegillii mas lea buorre ja dohkálaš kvaliteahta	Sáme álmmugin le almma rievtesvuoda buorre åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielajn.
Ahte buot alit oahpahus ja dutkan áimmahuššá sámi perspektiivva	Gájkka alep åhpadusá ja dutkama galggi sáme vuojnov bærrájgåhtset.
Duogaš	Duogásj
Sámediggi bargá máŋgga ládje joksamis daid mihttomeriid.	Sámedigge barggá moatte láhkáj dájt ulmijt jåvsåtjit.
Mii ovttasbargat guovddáš eiseválddiiguin ja juohkit dieđuid ja rávvagiid sámegielat oahpahusa birra.	Miján le aktisasjbarggo guovdásj oajválattjaj ja diedojt juohkep ja bagádallap sámeåhpadusá birra.
Mii juolludat doarjagiid ja stipeanddaid, hálddašan oahpponeavvobuvttadeami, ráhkada oahppoplánaid ja sihkkarastá rámmaeavttuid vuođđooahpahussii, alit oahpahussii ja dutkamii.	Mij ruhtadoarjjagijt ja stipendajt juollodip, oahpponævvobuvtadimev háldadip, oahppoplánajt dahkap ja vuodoåhpadusá alep åhpadusá ja dutkama ålgoldisævtojt nannip.
Vuoigatvuoðat	Rievtesvuoda
Oahpahuslága 6. kapihttalis leat mearrádusat sámegiela oahpahusa birra vuođđoskuvllas (§ 6-2) ja joatkkaskuvllas (§ 6-3).	Åhpaduslága 6 kapihttalin li mærrádusá ma gulluji sáme åhpadussaj vuodoskåvlån (§ 6-2) ja joarkkaskåvlån (§ 6-3).
Sámegielain dás oaivvilduvvo davvi, - lulli ja julevsámegielat.	Nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiella.
Ohppiin lea danin láhkamearriduvvon, oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut sámegiela fágas oahpu sihke mánáidskuvllas, nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas, beroškeahttá gos riikkas sii orrot.	Ájnegis oahppen le danen láhkamierredum ájnegis rievtesvuohta sámegiella fága åhpadussaj mánáj-, nuoraj ja joarkkaskåvlån, berustahtek gånnå rijkan årru.
Oahppit ieža válljejit guđe sámegielain sii háliidit oahpahus.	Oahppe iesj vállji makkár sámegielav sihtá oahppat.
Oahpahuslága § 6-2 mielde lea vuođđoskuvlla ohppiin geat orrot sámi guovllus vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii ja sámegielas.	Åhpaduslága § 6-2 milta le oahppijn vuodoskåvlå álldarin gudi årru sáme guovlojn rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj.
Dáinna oaivvilduvvo ahte ohppiin lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii maiddái eará fágain, mii mearkkaša ahte oahpahus lágiduvvo sámegilli.	Dát sihtá javllat oahppijn le rievtesvuohta åhpadussaj sámegiellaj ietjá fágajn aj, jut åhpadus sámegiellaj galggá.
Olggobealde hálddašanguovllu lea sápmelaččain vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii jus unnimusat 10 oahppi dan gáibidit, ja nu guhka go sii leat joavkun mas leat 6 oahppi.	Háldadusguovlo ålggolin le sámijn rievtesvuohta sámegiellaj åhpadusáv oadtjot jus binnemusát 10 oahppe dáv sihti, ja nav guhkev gå dá juohkusijn li 6 oahppe.
Suohkan sáhttá mearridit fállat sámegielat oahpahusa ovtta dahje máŋgga suohkana skuvllain.	Suohkan máhttá biedjat åhpadusáv avta jali moatte skåvllåj suohkanin.
Suohkan dat loahpalaččat mearrida guđe skuvlii dákkár fálaldat galgá sajáiduvvot.	Suohkana li da ma mierredi makkár skåvlåjn dákkár fálaldagá máhtti liehket.
Skuvlaeaiggádis lea bajitdási ovddasvástádus fuolahit ahte ohppiid vuoigatvuohta oažžut sámegilát oahpahusa ollašuhttojuvvo.	Skåvllåæjgádin le badjásasj åvdåsvásstádus vaj oahppij rievtesvuoda sáme åhpadussaj dievdeduvvi.
Oahpahuslága § 6-3 guoská ohppiide joatkkaskuvllain.	Åhpaduslága § 6-3 sisadno le joarkkaskåvlå åhpadus.
Sámi ohppiin lea oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas joatkkaskuvllas.	Sáme oahppijn le ájnegis rievtesvuoda åhpadussaj sámegielan joarkkaskåvlån.
Joatkkaoahpahussii sáhttá departemeanta mearridit láhkaásahusaid mas daddjo ahte dihto skuvllat galget oahpahusa sámegillii ja sámegielas dahje sierranas sámi fágain.	Joarkkaskåvlå åhpadussaj máhttá departemænnta vaddet láhkatjállusijt jut muhtem skåvlå galggi fállat åhpadusáv sámegielan jali sámegiellaj, ja sierra fágajn.
Oahpahuslága láhkaásahusa § 7-1 vuođul, de lea ohppiin vuoigatvuohta oažžut oahpahusa molssaevttolaš vuogi mielde jus skuvlla iežas oahpaheaddjit eai sáhte doaimmahit dán oahpahusa.	Åhpaduslága § 7-1 láhkatjállusa milta le oahppijn rievtesvuohta sierra åhpadimvuogijda nav guhkás jus skåvlå ietjas åhpadiddje e máhte dáv vaddet.
Geavatlaččat dákkár oahpahusvuohki mearkkaša ahte oahpahus fállojuvvo juogo gáiddusoahpahusa, árjjalašoahpahusa dahje gohttehatskuvlla bakte.	Dábegis láhkáj de sihtá dát sierra åhpadimvuohke javllat guhkásåhpadus, intensijva åhpadus jali læjrraskåvlå åhpadus.
Vuođđoskuvla ja joatkkaskuvllat miehta Norgga leat oahpahuslága § 6-4 geatnegahttojuvvon fállat oahpahusa vai oahppit ohppet sápmelaččaid ja sámi giela, kultuvrra ja servodateallima birra.	Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå åbbå Vuonan li åhpaduslága § 6-4 milta biejadallam åhpadusáv sámeálmmuga, sáme gielaj, kultuvra ja sebrudakiellema birra vattátjit.
Friddjaskuvlla ohppiin ii leat vuoigatvuohta oažžut sámegielat oahpahusa.	Oahppijn friddjaskåvlåjn ælla makkárak rievtesvuoda sámegiela åhpadussaj.
Friddjaskuvllain šaddet sámi oahppit earenoamážit ohcat sámegieloahpahusa.	Sáme oahppe friddjaskåvlåjn hæhttuji sierra sámegiela åhpadusáv åhtsåt.
Lea skuvlii alcces mearridit fállet go sámegielat oahpahusa vai eai iežaset ohppiide.	Skåvlå ietjas duogen le jus sáme åhpadusáv fálli ietjasa oahppijda.
Dieðut dán birra Oahpahus	Diedo Åhpadus
Sámedikkis leat njeallje bistevaš bargočoahkkima Máhttodepartemeanttain jagis main fáttát lea mánáidgárdi, vuođđooahpahus ja alit oahpahus.	Sámedikken li niellja stuoves aktisasjtjåhkanime Máhttodepartementajn jahkáj ma guoskadalli mánájgárddáj, vuodoåhpadussaj ja alep åhpadussaj.
Sámediggi mearrida sámegiela oahppoplána, vuođđoskuvlii ja joatkkaskuvlii, ja oahppoplána duodjái, boazodoallofágii ja eará earenoamáš fágaide rávisolbmuid várás, Girko- ja oahpahusdepartemeanta mearriduvvon rámmaid vuođul.	Sámedigge mierret, Máhttodepartementa ævtoj sissŋelin, oahppoplánajt sámegielan vuodo- ja joarkkaskåvlåjda ja duodjefáhkaj, boatsojsujttofáhkaj ja sierra sáme fágajda joarkkaåhpadusájn.
Oahppoplánaid láhkaásahus §2-3 ja §3-4 mearrida oahpahusa sámiide, sin giela ja servodateallima birra iešguđetge fágasurggiid oktavuođas.	Oahppoplánaj njuolgadustjállaga §2-3 ja §3-4 baktu biejaduvvá sámij birra, ja sijá giela ja sebrudakiellema birra åhpaduvvat duon dán fágaj baktu.
Girko- ja oahpahisdepartemeanta mearrádusa vuođul lea Sámedikkis váldi mearridit láhkaásahusa dákkár oahpahusa sisdoalu birra.	Máhtto- ja åhpadusdepartementa ævtoj sissŋelin le Sámedikken fábmudahka njuolgadustjállagijt aktan sisanojn vaddet dákkár åhpadibmáj.
Sámedikkiin galgá ráđđádallat buot oahpahusáššiin mat guoskkahit sámi beroštumiide.	Sámedigge galggá konsulteriduvvat juohkka åhpadusássjij ma sámij berustimijda guosski.
Ovttas.no - Sámi oahpponeavvut neahtas	Ovttas.no - Sáme oahppamnævo nehtan
Mii leat čohkken govaid, girjjiid, filmmaid, jienaid, oahpporeaidduid ja digitála resurssaid vai dutnje šadda álkkit leat oahpaheaddjin sámi skuvllas.	Mij lip tjoaggám gåvåjt, girjijt, filmajt, jienajt, oahppamnævojt ja digitála ressursajt mij giehpet bargov dunji sáme åhpadiddjen.
Dasa lassin gávnnat arthikkaliid sámi áššiid birra ja pedagogalaš rávvagiid.	Máhta aj gávnnat artihkkalijt sáme ássjij birra ja pedagogalasj bagádallamijt.