plana-ja-huksenlahka.html.xml

Plána- ja huksenláhka / Sámedikki plánaveahkki / Areála / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget	Pládna- ja tsiekkadusláhka / Sámedikke pládnabagádus / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
Sámedikki plánaveahkki	Sámedikke pládnabagádus
Politihkalaš ášši: Sámediggi mearridii 2010 plánaveahki.	Politihkalasj ássje: Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010.
Plánaveahkki galgá láhčit dili nu ahte buot plánat, čuozahusčielggadeamit ja mearrádusat plána- ja huksenlága plánaoasi mielde galget sihkkarastit sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu.	Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav
Plána- ja huksenláhka	Pládna- ja tsiekkadusláhka
Plána- ja huksenláhka	Pládna- ja tsiekkadusláhka
Plána- ja huksenláhka	Pládna- ja tsiekkadusláhka
Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta olaheigga ovttamielalašvuođa 2006-2007 ođđa plána- ja huksenlága ráđđádallamin.	Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga konsulterimij baktu ådå pládna- ja tsiekkadusláhkaj jagij 2006-2007.
Láhka bođi fápmui 2009:s.	Láhka bådij fábmuj jagen 2009.
Soames guovddáš bealit plána- ja huksenlágas mat leat dehálačča Sámediggái leat:	Muhtem guovdásj elementa pládna- ja tsiekkaduslágan Sámediggáj li:
Das lea sisafievrriduvvon čielga ulbmilmearrádus mas daddjo ahte buot plánemat lága mielde galget sihkkarastit sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu ja lea dehálaš ovddideapmin.	Ådåsin lágan le jut gájkka plánimijn galggá ulmmemærrádusá pládna- ja tsiekkaduslága milta mij guosská luonndovuodov nannitjit sáme kultuvrraj, æládusájda ja sebrudakiellemij. Dát le åvddånibme.
Sámi meahcceealáhusat leat ovttas boazodoaluin dehálaš oassin dás.	Sáme miehttseæládus aktan boatsojsujtto li luondulattjat dássta oassen.
Sámediggái lea mieđihuvvon vuosttaldanvuoigatvuohta buot areálaplánaide main sáhttá lea mearkkašahtti váikkuhus sámi kultuvrii ja sámi ealáhusdoibmii, juoga mii mearkkaša sámiide duohta vejolašvuođa sihkarastit sámi luondduvuođu.	Sámediggáj le vattedum vuosteldimfábmudahka gájkka areállaplánaj ma máhtti liehket ájnnasa sáme kultuvrraj ja æládusvuoduj, juoga mij máhttelisvuodav vaddá almma sáme vájkkudahttemav nannitjit sáme luonndovuodov.
Dát mearrádus mearkkaša ahte ráđđádallangeatnegasvuohta čađahuvvo ILO nr 169 art. 6 mielde ja vuoigatvuođa searvamis almmolaš rievttálaš hálddašeapmái go luondduvalljodagat galget geavahuvvot, hálddašuvvot ja seailluhuvvot ILO 169 art. 15(1) mielde.	Dát mærrádus buktá konsulterimvælggogisvuodav ILO 169 art. 6 milta rievtesvuodav oassálastátjit almmulasj rievtesvuodaj háldadimev mij guosská luonndoresursaj adnemij, háldadibmáj ja bisodibmáj ILO 169 art. 15(1) milta.
Go lea vuosttaldanváldi de plánaeiseváldi ii dušše galgga árvvoštallat makkár váikkuhus doaibmabijus lea sámi kultuvrii ja ealáhusdoibmii (vrd. plána- ja huksenlága § 3-1 ja finnmárkolága § 4 njuolggadusat), muhti sii galget maiddái oččodit ovttamielalašvuođa Sámedikkiin ráđđádallamiid ja soabahemiid bakte jus Sámediggi vuostálastta doaimma ja ovddida vuosttaldeami.	Gå le vuosteldimfábmudahka, de ij pládnafábmudahka dåssju galga árvustallat dåjma vájkkudusájt sáme kultuvrraj ja æládusájda (bs. pládna- ja tsiekkaduslágav § 3-1 ja finnmárkolága § 4 Njuolgadusá), valla aj åttjudit Sámedikkijn semasvuodav sjiehtadallamij baktu, ja såbådallamij baktu daj ássjij jus Sámedigge le dåjmav vuosteldimfábmudagá baktu vuosteldam.
Sámedikkis ii leat čielga biehttalusvuoigatvuohta go loahpalaš mearrádus sáhttá guoddaluvvon Birasgáhttendepartemeanta mearrideapmái.	Sámedikken ij la huoman ájbas vuornnomrievtesvuohta gå loahppamærrádus máhttá mannat giehtadallamijda Birásdepartementan.
Muhto maiddái Birasgáhttendepartemeanta loahppameannudeapmi galgá čađahuvvot maŋŋil go leat ráđđádallan Sámedikkiin.	Valla Birásdepartementa loahppagiehtadallam galggá dáhpáduvvat Sámedikkijn konsulterimijn.
Man vuođul Sámediggi ovddida váidalusaset galgá Sámediggi ieš ráhkadit.	Duogátjav majt Sámedigge ássjen buktá vuosteldimistis le Sámedikke ietjas duogen.
Sámedikkis ii leat váldi mearridit plánanjuolggadusaid sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu sihkkarastima várás.	Sámedikken ij la fábmudahka mierredit plánimnjuolgadusájt annitjit luonndovuodov sáme kultuvrraj, æládusájda ja sebrudakiellemij.
Dattege ii leat mihkkege mii eastada departemeanta mearrideames dákkár plánanjuolggadusaid.	Ij la huoman mige mij máhttá departementav hieredit dákkár plánimnjuolgadusájt mierredit.
Jus nu dahkko de lea eaktun ahte dákkár njuolggadusat dušše sáhttet mearriduvvon maŋŋil go leat ráđđádallan Sámedikkiin ja ožžon mieđáhusa Sámedikkis.	Sámedikke bieles de hæhttu vuordeduvvat dákkár njuolgadusá dåssju máhtti mierreduvvat gå li åvddålattjat konsulteriduvvam ja guorrasuvvam Sámedikkijn.
Lága mearrádusaide eai leat váldon mielde ahte eará sámi beroštumiiguin ja báikegottiiguin galggašii ráđđádallat go leat doaimmat mat sin njuolgut sidjiide váikkuhit.	Ietjá sáme berustimij ja bájkálasjsebrudagáj rievtesvuohta konsulteriduvvat ássjijn ma njuolgga vájkkudi sijáv, ij la maŋen váldedum lágan.
Lága § 5-1 mearkkašumiin de dattetge deattuhuvvo ahte ILO 169 mielde earenoamáš ovddasvástádus dáid beroštumiid nai aktiivvalaččat geasuhit mielde plánaprosessii.	Tsuojggidusájn § 5-1 dættoduvvá huoman sierra åvdåsvásstádus ILO 169 konvensjåvnå milta oadtjot dájt dåjmalattajt maŋen pládnaprosessaj.
Boazodoalu areálageavaheami oainnusindahkan ELAR (” Eanandoallu, luonu ja astoáiggeulbmilat, ja boazodoallu ”) areálaulbmilis adnojuvvo dehálažžan danin vai plánaeiseválddiid diđolašvuohta boazodoalu birra buoriduvvo.	Boatsojæládusá areállaanov åvddånbuktem areállaulmen ELAB (LNFR) (” Ednambarggo, luonndo ja asstoájggeulme, ja boatsojæládus ”) áneduvvá aj ájnnasin lasedittjat boatsojæládusá birra diedulasjvuodav pládnafábmudagájn.
Dát lea dehálaš dagus boazodoalu eatnamiid suodjaleami ektui.	Dát le oassen nannitjit boatsojæládusá áreálaj suodjalimev.
Láhka veaháš gáržžida dálá vejolašvuođa sierralobi bakte spiehkastit plánalága mearrádusain.	Láhka láhtjá dilev vissa máhttelisvuodav gártjedit sierraloabev vattátjit pládnalága mærrádusájs.
Dát gáržžida plánekeahtes huksema mii dál dáhpáhuvvá viiddis sierralobi mieđihemiid vuođul, ja mat oktiibuot dagahit stuora ja viiddis sisabahkkemiid sámi guovlluin ja nu maiddái dagaha ahte meahci adnu rievdaduvvo.	Dát gártjet máhttelisvuodav plánadis tsieggimijda ma dáhpáduvvi sierralåbij baktu, ja ma bukti stuorra iehtjájduhttemijt sáme guovlojn ja danen aj ietjá adnemav miehtses.
Ovddasvástideaddji politihkkár	Politihkalasj åvdåsvásstediddje