riikkaidgaskasas-algoalbmotovttasbargu.html.xml

Riikkaidgaskasaš álgoálbmotovttasbargu / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget	Rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget
Riikkaidgaskasaš álgoálbmotovttasbargu	Rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbarggo
Sámediggi ovttasdoaibma ja ovttasbargá eará sámi ja álgoálbmot organisašuvnnain, ásahusain ja fierpmádagain mat barget rájáid rastá.	Sámedigge aktan barggá ja avtastallá ietjá sáme- ja álggoálmmukorganisasjåvnåj, ásadusáj ja værmástagáj ma rijkkarájáj rastá barggi.
Ovddasvástideaddji politihkkár	Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Ávjovárri	Jur dálla
Váldofokus dálkkádatšiehtadallamiin lea soahpat doaibmabijuid maiguin vuostá...	Iesjgåddemijt hieredit árvvalattaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forumin
Norgga sámiid dilli lea okta fáttáin mii erenoamážit čuvgejuvvo dalle go ON...	Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo oassálasstá iemeálmmugij ássjij stuoves...
Loga eambbo	Lågå ienebuv
Čájet buot áššiid	Vuoseda divna ássjijt
Sámediggi bargá dan badjelii:	Sámedigge sihtá:
Ahte Davviriikkat vuolláičállet Davviriikkaid sámekonvenšuvnna ja dohkkehit álgoálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa.	Nuorttarijkaj lánda vuollájtjálli Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnåv mij dåhkkit álggoálmmugij riektáv iesjmierredibmáj.
Ahte álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođat nannejuvvojit.	Álggoálmmugij almasjrievtesvuodajt nannit.
Nanaguoddevaš ovdáneami ovddas mii sihkkarastá sámiid ja eará álgoálbmogiid kultuvrraid ávnnaslaš vuođu.	Guoddelis åvddånahttemav mij sámij ja ietjá álggoálmmugij kultuvra materiálalasj vuodov nanni.
Davviriikkaid sámekonvenšuvdna Ahte dárbbašuvvo riikkaidoktasaš suodjaleapmi ja riikkaidoktasaš njuolggadusat mat vuhtiiváldet sámi álbmoga iežamet árbevirolaš guovlluin, lea álot leamašan fáddán sámi organisašuvnnaid čoahkkimiin.	Dárbbo badjelnasjonálalasj suodjalibmáj ja njuolgadusáj hiebadibme váj sámijt ietjamij árbbedábálasj guovlojn vielet, le fáddan læhkám gå sáme organisasjåvnå li tjåhkanam.
Duogáš dasa lea go sápmelaččaid árbevirolaš guovllut leat juhkkojuvvon nu ahte mii dál ássat njealji riikkain.	Dáv dan diehti gå mijáj sámij árbbedábálasj årromguovlo li dal nielje rijkaj gaskan juogeduvvam histåvrå tjadá.
Njealji riikkain main leat oalle iežálágan lágat, politihkka ja vuoruheamit.	Ja dá li niellja rijka majna le muhtem mærráj iesjgeŋgalágásj lága, politihkka ja ájggomusá.
Vuoruheamit mat iešguđet ládje dohkkehit sápmelaččaid álgoálbmogiin ja minoritehtan.	Ájggomusá ma målsudahkes láhkáj bærrájgæhttji sámij sajev álggoálmmugin ja unneplåhkoálmmugin.
Davviriikkaid Ráđi čoahkkimis Reykjavikas guovvamánu 28. beaivvi 1995 mearridedje davviriikkaid ministarat geat ovddasvástidit sámeáššit ovttasbargat Davviriikkaid sámekonvenšuvnnain.	Nuorttarijka Ráde sesjåvnån Reykjavikan guovvamáno 28. biejve 1995 mierredin nuorttarijka minisstara gudi sáme ássjijs vásstedi, aktan barggát nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå vuoksjuj.
Bargojoavku ovddidii árvalusastis 1998 geassemánus.	Dát barggojuogos ietjas árvvalusáv buvtij 1998 biehtsemáno.
Bargojoavku ii galgan árvalit konvenšuvnna sisdoalu, muhto buktit rávvagiid movt ovddasguvlui bargat.	Barggojuogos ittjij galga konvensjåvnnåtevstav ævtodit, ájnat buktet árvustallamijt vijddásap prosessa gáktuj.
Bargojoavkku čoahkkáigeassu lei ahte Sámekonvenšuvdnii lei sihke dárbu ja vuođđu ja ahte konvenšuvdnabargu galggašii jotkojuvvot ja árvalii maiddái nammadit áššedovdilávdegotti mii galggai gárvvistis šiehtadallanárvalusa.	Barggojuogos gávnaj vuodo ja dárbbo le nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnåj ja dát barggo luluj joarkket ássjediehttenammadusáv nammadijn manna lij mandáhtta sjiehtadallamoajvvadusáv buktet.
Buot riikkaid ministarat geain lei ovddasvástádus sámeáššiin mearridedje Stockholma čoahkkimis skábmamánu 7. Beaivvi 2001 nammadit áššedovdijoavkku man bargui galggai lea ahte hábmet Davviriikkaid sámekonvenšuvnna árvalusa.	Iesjguhtik minisstara gudi sáme ássjijs vásstedin mierredin muhtem tjåhkanimen Stockholman basádismáno 7. biejve 2001 ássjediehttejuohkusav ásadit man ulmme lij nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusáv dahkt.
Alimusriektejustitiarius Carsten Smith nammaduvvui áššedovdijoavkku jođiheaddjin.	Alemusriektájustitiarius Carsten Smith nammaduváj ássjediehttejuohkusa jådediddjen.
Buot eará miellahtuin ja várrelahtuin lea njunuš álbmotrievttálaš ja riikkaidgaskasaš álgoálbmotrievtti áššedovdit.	Ietjá ájrrasa ja sadjásattja lidjin gájka álmmukriektá ja rijkajgasskasasj álggoálmmukriektá åvdemus ássjediehtte.
Jagi 2005:s áššedovdijoavku ovddidii Davviriikkaid sámekonvenšuvnna árvalusaset.	Jagen 2005 buvtij ássjediehttejuogos nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusáv.
Konvenšuvdnaárvalusa mihttomearrin lea sihkkarastit buoret ja dorvvoleappot boahtteáiggi sámiide sihke Davviriikkaid álbmogiin ja ovttaskas ássin iešguđege riikkain.	Konvensjåvnnåoajvvadusá ulmme le buorep ja jaskadabbo boahtteájgge sámijda álmmugin Nuorttarijkan ja ájnegis ulmutjin iesjguhtik nuorttarijka lándan.
Konvenšuvdnaárvalus ii ovddit eará gáibádusaid iige hástalusaid daid stáhtaide go ahte sámi identitehta, giella, kultuvra ja eallinvuohki árvvusadnojuvvo ja dohkkehuvvo.	Konvensjåvnnåoajvvadus ij makkirak gájbbádusájt jali hásstalusájt buvte daj stáhtaj gáktuj gånnå sáme årru ietján gå gájbbet hæhttu sáme identitehtav, gielav, kultuvrav ja iellemvuogev vieledit.
Dát leat vuoigatvuođat mat juo leat geahččaluvvon duohtandahkkot dálá riikkaidgaskasaš rievttálaš standárddain mat gusket minoritehtaide ja maid buot Davviriikkat juo dovddastit.	Dá li riektá majt le juo åvdutjis gæhttjalam ållidit udnásj rijkajgasskasasj riektá baktu ma unneplågojda goasski ja majt divna nuorttarijkaj lánda li dåhkkidam.
Viidáset guoská dat maiddái vuoigatvuođaide mat sámiin juo leat Davviriikkain.	Vijddábut goasská sámijda álggoálmmugin Nuorttarijkan.
Vuoigatvuođat mat galget leat dáhkádussan vai eai eret duvdde ja dagat sápmelaččaid vierisin guovlluide ja sámi kultuvrra ja eallinvuogi ávnnaslaš eavttuide.	Riektá má galggi gáhttit jut sáme galggi bessat ietjasa kultuvrav ja iellemvuogev bisodit váni ierit gártjeduvvat ja amástuvvat ietjasa duobddágijs.
Máŋgga álbmoga historjjálaš leahkima dohkkeheapmi iešguđege riikkarájáid siskkobealde dagaha hástalusaid siskkáldasat doahttalit ja dohkkehit olmmoščearddaid vuolgga, giela, kultuvrra ja eallinvuogi, ja geatnegahttá stáhtaid bajimus ásahusaid aktiivvalaččat ovttasbargat eará stáhtaiguin ollašuhttimis dáid mihttomeriid.	Gå dåhkkit ájgij tjadá li moadda álmmuga iesjguhtik lánda rájáj sisbielen årrum de badjáni hásstalusá ma goasski guhtik guojmeska vieledit ja dåhkkidit juohkka álmmukjuohkusa álgov, gielav, kultuvrav ja iellemvuogev, ja gájbbet stáhta bajemus orgána dåjmalattjat juojddáv dahki, ja jut jus dárbulasj de hæhttuji ietjá stáhtaj barggat váj ulmijda jåvsådi.
Loga eanet Davviriikkaid sámekonvenšuvnna árvalusa birra dás.	Lågå ienep Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusá birra dáppe.
2001 njukčamánus álggahuvvojedje šiehtadallamat davviriikkaid sámekonvenšuvnna birra Suoma, Ruoŧa ja Norgga stáhtaid gaskkas.	2001 snjuktjamáno álgaduvvin sjiehtadallama nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå birra Suoma, Svieriga ja Vuona stáhtaj gaskan.
Bargojoavku lea árvvoštallan áššedovdijoavkku konvenšuvdnaárvalusa, ja ovddidii 2007:s raportta - " Davviriikkaid sámekonvenšuvnna árvalusa árvvoštallan — árvvoštallan lea gaskavuođaid gustovaš álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid ja gustovaš Norgga rievtti ektui ".	Barggojuogos le árvustallam ássjedåbddejuohkusa konvensjåvnnåoajvvadusáv, ja åvdedij 2007:n rapportav – “ Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusá árvustallam – árvustallama dálásj álmmukriektálasj vælggogisvuodaj ja dálásj Vuona nasjonála riektá aktijvuodaj gáktuj ”.
Bargojoavkkus leat mielde ovddasteaddjit Bargo- ja searvadahttindepartemeantas, Justiisadepartemeantas, Gielda- ja guovlodepartemeantas, Olgoriikkadepartemeantas, ja Sámedikkis.	Barggojuohkusin li ájrrasa Barggo- ja sebradahttemdepartementas, Justijssadepartementas, Suohkan- ja guovllodepartementas, Ålggorijkkadepartementas ja Sámedikkes.
Šiehtadallamat gaskal Ruoŧa, Suoma ja Norgga leat organiserejuvvon guovtti lađđasa málle mielde.	Sjiehtadallama Svieriga, Suoma ja Vuona gaskan li guovteladák modella milta organiseriduvvam.
Vuosttaš dásis geahčadit konvenšuvdnaárvalusa, ja bealit ovddidit oaiviliiddiset juohke kapihttaliidda ja artihkkaliidda.	Vuostasj dásen konvensjåvnnåoajvvadusáv gehtjadi, ja åvdåstiddje ietjasa vuojnojt åvdedi juohkka kapihttalij ja artihkkalij.
Dán dásis eai šiehtadala sisdoalu ektui.	Dán dásen e sisano gáktuj sjiehtadalá.
Nuppi dásis šiehtadišgoahtit duohta konvenšuvdnaárvalusa birra.	Nuppe dásen sjiehtadallagåhti sjielvvi konvensjåvnnåoajvvadusá sisano gáktuj.
Mihttomearrin lea ahte olles diet bargu galgá čađahuvvot ja gárvvistuvvon viđa jagis sisa.	Ulmme le galggi ålles prosessajn vidán jagen ållit.
Norgga šiehtadallansáttagotti jođiha Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta ja sáttatgottis leat maiddái ovddasteaddjit Olgoriikkadepartemeantas ja Sámedikkis.	Vuona sjiehtadallamdelegasjåvnnå jådeduvvá Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementas ja danna li ietján ájrrasa Ålggirijkkadepartementas ja Sámedikkes.
Biologalaš šláddjivuohta Sámi servodagas, ja eará álgoálbmotservodagain, leat stuora hástalusat mat gáibidit dynámalaš ja suorgerasttideaddji politihka ja hálddašeami mas álgoálbmotvuoigatvuođat, kultursuodjaleapmi ja luondduhálddašeapmi gehččojit oktan.	Sáme sebrudagán, aktan ietjá álggoálmmuksebrudagáj, li hásstalusá ma gájbbedi dynámalasj ja suorgij rastá politihkav ja háldadusáv gånnå álggoálmmukriektá, kultuvrrasuodjalibme ja luonndoháldadibme aktan gullluji.
Dát lea dehálaš ii dušše danin go sáhttá lohkat ahte álgoálbmotkultuvrras lea lagas oktavuohta lundui, muhto maiddái danin go riikkaidgaskasaš biraskonvenšuvnnaid ferte geahčat oktii álgoálbmotvuoigatvuođaiguin.	Dát le ájnas ij dåssju dan diehti gå álggoálmmugij kultuvrra álu le luonnduj tjanádum, ájnat aj navti jut rijkajgasskasasj biráskonvensjåvnå hæhttuji álggoálmmukriektáj tjadá dádjaduvvat.
Seailluheames álgoálbmogiid eallinvuogi ja kultuvrra mearkkaša biologalaš šláddjivuođa seailluheami, ja nuppe ládje.	Gå álggoálmmugij kultuvrav ja iellemvuogev bisot de sæmmi båttå biologalasj valjesvuodav bisot, ja nuppe guovlluj.
Ovdánahttimis birasstandárddaid mat sihkkarastet sámi ja eará álgoálbmogiid kultuvrraid ávnnaslaš vuođu lea dehálaš vai sihkkarastá nanaguoddevaš ovdáneami.	Birásstandardijt åvddånahttet ma sámij ja ietjá álggoálmmugij kultuvra materiálalasj vuodov sihkarassti le ájnas guoddelis åvddånahttema gáktuj.
Riikkaidgaskasaččat lea ON 1992 biologalaš šláddjivuođa konvenšuvdna ja ON birasprográmma (UNEP) leamašan mearrideaddjin ja čujuheaddjin máilmmi luondduvalljodagaid anu ja suodjaleami oktavuođas.	Rijkajgasskasattjat le AN.: 1992 biologalasj valjesvuohta konvensjåvnnå ja AN:a birásprográmma (UNEP) læhkám mierrediddje ja vuosediddje værálda luonndovalljudagáj ano ja suodjalime aktijvuodan.
Dál lea 193 miellahtoriikka leat dohkkehan biokonvenšuvnna ja leat dakko bakte geatnegahttojuvvon čuovvut biologalaš šláddjivuođa seailluheami ja nanaguoddevaš anu mihttomeriid ja ulbmiliid.	Dálla li 193 ájrasrijka biokonvensjåvnåv dåhkkidam ja dan baktu li vælggogisá mihtojt ja ulmijt biologalasj valjesvuoda bisodime ja guoddelis ano gáktuj bærrájgæhttjat.
Luondduvalljodagat ovddastit alla árvvuid ja leat olbmuid eallima, biebmodoalu ja dearvvašvuođa vuođđun.	Luonndovalljudagá li alla árvo ja li vuodon ulmutjij iellemij, biebbmuj ja varresvuohtaj.
ON bargá geatnegahtti soahpamušaid ovddas mat galget sihkkarastit ahte buorit maid luondduatnu buktá vuoiggalaččat juhkkojuvvojit.	AN:an barggi dan vuoksjuj jut vælggodiddje sjiehtadusá ma sihkarassti jut buore majt luonndoadno buktá rievtugis láhkáj juogeduvvi.
Biologalaš šláddjivuođa konvenšuvdna dohkkeha lagas sorjavašvuođa mii lea gaskal álgoálbmogiid ja luonddu.	Biologalasj valjesvuoda konvensjåvnnå dåhkkit lahka aktijvuodav álggoálmmugij ja luondo gaskan.
Álgoálbmogiid lagas oktavuohta lundui leage duogáš dasago Sámi vuoigatvuođalávdegoddi juo NAČ 1984:18 čielggadeamis árvalii suddjet sápmelaččaid luondduvalljodaga geavaheami.	Álggoálmmugij lahka aktijvuohta luonnduj le aj duogásj gå Sáme riektájuogos juo VAT 1984:18:n oajvvadij njuolgadusájt ma suoddjiji sámij anov luonndovalljudagájs.
Dán lagas oktavuođadili deattuhii ON Earenoamášdieđiheaddji Josê R. Martinez Cobo raporttastis man ráhkadii 1972-1982 áigodagas.	Dav lahka aktijvuohta dættodij AN: sierradiedediddje Josê R. Martinez Cobo raportastis mav 1972-1982 ájggudagán dagáj.
Raporttas Cobo deattuha man dehálaš lea ipmirdit ja dovdat makkár gullevašvuohta álgoálbmogiin lean iežaset eatnamiidda ja guovlluide.	Raportan Cobo dættot man ájnas le dádjadit ja dåbddåt makkár gullevasjvuohta álggoálmmugijn li ietjasa ednamijda ja guovlojda.
Luondu lea álgoálbmogiid ássama ja birgema ja lea maiddái sin máilmmigovvádusa, oskku, árbevieruid ja oppalaččat sin kultuvrra vuođđun.	Luonndo le álggoálmmugij årroma ja bierggima, væráltgåvå, árbbedábij ja åbbålattjat sijá kultuvra vuodo.
Gullevašvuođadilli ii gula dušše eatnamiid ja valljodagaid háldemii dahje man ollu leat ávkkástallan, muhto seamma dásis maiddái eallima eará bealit, nugomat fuolkevuohta, árbedieđuid seailluheapmi buolvadagaid gaskkas ja gullevašvuohta guovlluide.	Gullevasjvuohta ij guoska dåssju ednamijda ja ressursaj háldadibmáj jali daj adnuj jali makta ávkástallá, ájnat sæmmi dásen aj iellema ietjá bielijda, dagu berajvuohta, árbbediedoj bisodibme buolvaj gaskan ja guovlojda gullevasjvuohta.
Sámi vuođđooaidnu lea ahte sii leat ožžon luonddu dušše luoikkasin ja ahte dan galgá hálddašit nu ahte dat seailluhuvvo boahttevaš bulvii seamma čavddisin go lei go sii dan ožžo.	Sáme vuodovuojnno le ahte sij li luondov dåssju luojkan oadtjum ja jut dav galggá háldadit váj boahtte buolvajda bisoduvvá sæmmi dilen dagu dav oadtjun.
Dát jurddašanvuohki oktiivástida nanaguoddevaš ovdáneami doahpaga mii čilgejuvvo leat servodatovdáneapmin mii duste dálá dárbbuid almmá hilgumis boahttevaš buolvvaide vejolašvuođaid ollašuhttimis dárbbuideaset.	Dát usjudallamvuohke vásstet guoddelis åvddånime moallánahkkuj mij tjielggiduvvá sebrudakåvddånibmen mij dálásj dárbojt ållit váni hilggomis boahtte buolvaj vejulasjvuodajt ietjasa dárbojt ållidahttet.
Doaba ciekkai Norgga gillii “ min oktasaš boahtteáigi ” raportta bakte man ON birrasa ja ovdáneami máilmmikommišuvdna ovddidii jagi 1987:s, ja eanemus beaggán Brundtland-kommišuvnna raporta, mii ásahuvvui jagi 1983:s.	Moallánahka badjánij dárogiellaj “ Mijá aktisasj boahtteájgge ” raporta baktu mav AN:a birrasa ja åvddånime væráltkommisjåvnnå 1987:n almodij, jali Brundtlandkommisjåvnå rapporta dagu nabdeduvvá, mij ásaduváj jagen 1983.
ON biologalaš šláddjivuođa kommišuvdna (CBD)	AN:a biologalasj valjesvuoda konvensjåvnnå (CBD)
Máilmmi luondduvalljodagat leat olbmuid eallima, biebmodoalu ja dearvvašvuođa vuođđun.	Værálda luonndoressursa li ulmutjij iellema, biebmoj ja varresvuoda vuodon.
ON biologalaš šláddjivuođa konvenšuvdna (miessemánu 22. beaivvi 1992) lea ratifiserejuvvon ja fápmuibiddjui Norggas juovlamánu 29. beaivvi 1993.	AN-konvensjåvnnå biologalasj valjesvuoda gáktuj (moarmesmáno 22. biejves 1992) le ratifiseridum ja fábmuj bådij Vuona bieles javllamáno 29. biejve rájes 1993.
CDB ulbmilin lea seailluhit biologalaš šláddjivuođa, biologalaš šláddjivuođa nanaguoddevaš anu ja vuoiggalaččat juohkimis daid ovdamuniid maid biologalaš šláddjivuođa atnu mearkkaša (artihkal 1).	CDB:a ulmme le biologalasj valjesvuodav bisodit, biologalasj valjesvuoda guoddelis adno ja rievtugis juohkem dajs ávkijs majt biologalasj valjesvuohta vaddá (artihkkal 1).
CDB dohkkeha ahte lagasvuohta mii gaskal álgoálbmogiid ja biologalaš valljodagaid (artihkal 12 ovdasátni).	CDB dåhkkit lahka aktijvuodav álggoálmmugij ja biologalasj valljudagá gaskan (artiihkkal 12 åvddåbágo).
CDB cealká ahte stáhtat galget doahttalit, seailluhit, ja ovdánahttit álgoálbmogiid árbedieđuid, ođasmahttit ja sihkkarastit (doaimmahit) mii lea relevánta biologalaš šláddjivuođa seailluheapmái ja nanaguoddevaš geavaheapmái (artihkal 8 j), viidáset ahte biologalaš šláddjivuođa vieruiduvvan adnu lea kultuvrralaš doaimma ektui mii galgá suodjaluvvot ja movttiidahttojuvvot (artihkal 10 C), ja ahte dieđuid lonohallamii mii lea relevánta biologalaš šláddjivuođa seailluheapmi ja nanaguoddevaš atnu galgá geasuhit mielde álgoálbmogiid ja sin árbevirolaš máhtuid (artihkal 17.2).	CDB javllá stáhta galggi vieledit, bisodit ja åvdådnahttet álggoálmmugij árbbediedojt, ådåstahttet ja sihkarasstet (dåjmadit) mij guosská biologalasj valjesvuoda bisodibmáj ja guoddelis adnuj (artihkkal 8 j), ja vil ahte biologalasj valjesvuohta dábij milta mij le kultuvralasj dåjma gáktuj galggá suodjaluvvat ja hasoduvvat (artihkkal 10 C), ja jut diehtolånudibme mij guosská biologalasj valjesuoda bisodibmáj ja guoddelis adnuj galggá sisadnet álggoálmmugijt ja árbbediedojt (artihkkal 17.2).
Biologalaš šláddjivuođa konvenšuvdna lea dehálaš danin go dat dohkkeha álgoálbmogiid árbevirolaš máhtu ja deattuha ahte stáhtat leat geatnegahttojuvvon doahttalit, seailluhit ja ovdánahttit dakkár máhtu mii relevánta biologalaš šláddjivuođa seailluheapmái ja nanaguoddevaš adnui.	Biologalasj valjesvuoda konvensjåvnnå le ájnas danen gå dat dåhkkit álggoálmmugij árbbedábálasj máhtov ja dættot stáhta li vælggogisá vieledit, bisodit ja åvddånahttet dakkár máhtov mij guosská biologálasj valjesvuoda suodjalibmáj ja guoddelis adnuj.
Viidáset daddjo ahte biologalaš šláddjivuođa vieruiduvvan geavaheapmi lea kultuvrralaš doaimma ektui mii galgá suodjaluvvon ja movttiidahttojuvvot.	Dasi duodden javladuvvá ahte biologalasj valjesvuohta sajájduvvam adno mij kultuvralasj doajmmaj gullu galggá suodjaluvvat ja måvtåstahteduvvat.
Loga eanet ON biologalaš šláddjivuođa konvenšuvnna birra dás.	Lågå ienep AN biologalasj valjesvuoda konvensjåvnå birra dáppe
CBD barggai 2010 ulbmiliid ektui eastadeames biologalaš šláddjivuođa manaheami vuostá.	2010 rádjáj bargaj CBD dajna ulmijn jut biologalasj valjesvuohta galgaj bisoduvvat.
Bealálaččaid čoahkkimis 2004:s, COP 7, mearriduvvui loahpahit guovllusuodjaleami eanansuodjaleami bargoprográmma ovdal 2010 jahkemolsuma ja mearraguovlluid suodjaleami bargoprográmma 2012:s.	Åvdåstiddjijtjåhkanimen jagen 2004, COP 7, mierreduváj barggoprográmma guovllosuodjalimes gátten mij galgaj ålliduvvat åvddål 2010 ja meran åvddål 2012.
Maiddái mearriduvvui áššis (VII/28) dievaslaš ja beaktilis álgoálbmotoassálastima go álggahit ja hálddašat dálá ja ođđa suodjaluvvon guovlluid ovdal jagi 2008.	Mærrádus lij aj (VII/28) álggoálmmuga galggin ållåsit ja dåbmarit oassálasstet gå udnásj ja ådå suodjalimguovloj ásadibme ja háldadibme galggá mierreduvvat.
Bealálaččaid čoahkkimis Japánas 2010:s, COP 10, válde mearrádusa 49 iešguđege fáddásurggiin.	Åvdåstiddjijtjåhkanimen Japánan 2010:n, COP 10, mierredin 49 iesjguhtik fáhkasuorgen.
Deháleamos fáttáid gaskkas lei mearrádus ráhkadit ođđa ulbmilaš plána 20 oassemihttomeriin 4 ulbmilaš váldomihttomeari vuollái mat galget ollašuhttojuvvot ovdal jagi 2020.	Ájnnasamos fáttaj gaskan lij ådå strategalasj pládna manna li 20 oasseulme 4 oajvveulmij vuolen ma galggi ålliduvvat åvddål 2020.
OASSEULBMIL 18: Ovdal 2020 leat álgoálbmogiid ja báikegottiid árbedieđut, ođastusas ja vierut mávssolačča biologalaš šláddjivuođa nanaguoddevaš geavaheapmái ja seailluheapmái dohkkehuvvon, nationála lágaid ja áššáigullevaš riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid ektui, ja ollásit integrerejuvvon ja reflekterejuvvon konvenšuvnna implementeremis ja álgoálbmogiidda ja báikegottiide láhččojuvvon oassálastin buot áigeguovdilis dásiin.	OASSEULMME 18: Åvddål 2020 li álggoálmmugij ja bájkálasj sebrudagáj árbbediehto, innovasjåvnå, dábe ma guosski biologalasj valjesvuoda suodjalibmáj ja guoddelis adnuj vieleduvvam nasjonála lágaj ja guoskavasj rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj milta, ja ållåsit integreridum ja vieleduvvam gå Konvensjåvnnå jåhtuj biejaduvvá ålles ja dåbmaris oassálasstema baktu álggoálmmugij ja bájkálasj sebrudagáj bieles juohkka dásen.
Luondu ja máhtolašvuohta maid dat ovddasta nana árvvuid.	Luonndo ja máhtudahka dan birra le stuorra árvvo.
Bealálaččaid čoahkkimis, COP 10, Nagoya protokolla mearriduvvui.	Åvdåstiddjijtjåhkanimen COP 10, Nagoya protokolla mierreduváj.
Dat lea riikkaidgaskasaš geatnegahtti protokolla CBD mii sihkkarastá ahte luonddu genaresurssaid geavaheami ovdamunit galget vuoiggalaččat juhkkojuvvot.	Dat le rijkajgasskasasj tjadne protokolla CBD:a vuolen mij galggá rievtugis juohkemav sihkarasstet dajs buorijs majt luondo gednaressursa vaddi.
Čanastat gaskal genaresurssaid olaheami ja álgoálbmogiid árbedieđu daid birra lea guovddáš oassi beavdegirjjis.	Tjanos gednaressursajt bessat ávkkit ja álggoálmmugij árbbediedo daj birra le guovdásj oasse protokollas.
Vaikko beavdegirji addá ge stuora vejolašvuođa stáhtalaš heiveheapmái de dat nanne maiddái álgoálbmogiid vuoigatvuođaid máŋgga suorggis.	Vájku protokolla aj vaddá stuorra máhttelisvuodaj stáhtalasj hiebadibmáj de dat aj nanni álggoálmmugij riektájt moatten suorgen.
Deattuhuvvo earret eará ahte álgoálbmogiin sáhttet leat eaiggáduššanvuoigatvuođat genaresurssaide sin guovllus ja ahte earát eai sáhte oažžut árbedieđuid jus dat álgoálbmot geasa dieđut gullet, ii leat ovdalgihtii miehtan dasa.	Ierit ietján dættoduvvá ahte álggoálmmugijn máhtti liehket åmastimriektá gednaressursajda sijá guovlon ja iehtjáda e besa árbbediedojt oadtjot jus álggoálmmuk gesi diedo gulluji, ælla åvddålgiehtaj dasi miededam.
Dasto galget álgoálbmogat oažžut oasi sisaboađus gálvvuid vuovdimis mat leat ráhkaduvvon genaávdnasiiguin šattuin dahje eará organismmain, jus álgoálbmogiid árbediehtu geavahuvvui genaresurssa ávkkástallamis.	Duodden galggi álggoálmmuga oadtjot oasev sisbåhtusis gå gálvo vuobdeduvvi ma li gednaábnnasij sjattojs jali ietjá organismajs dagádum jus álggoálmmugij árbbediehto aneduváj gå gednaressurssa ávkkiduváj.
Nagoya protokolla mudde dábuhanvejolašvuođa genehtalaš resurssaide ja dákkár resurssaid ávkkástallama ovdamuniid vuoiggalaš juogadeami.	Nagoya protokolla mierret gudi bessi genehtalasj ressursajt ávkkit ja dakkár ressursaj ávkástallama buorij rievtes juogadimev.
Nagoya protokolla sisdoallu ja hápmi lea nu dehálaš sámiid vuoigatvuođaide ahte stáhtat, ovttasráđiid Sámedikkiiguin, fertejit árvvoštallat movt dat sáhttá implementerejuvvot ja láhkavuođđuduvvot dálá lágaid rievdadeames ja mearrideames ođđa lágaid árbedieđuid birra.	Nagoya protokolla sisadno ja hábme le nav ájnas sáme riektájda ahte stáhta, sámedikkijn guládijn, hæhttuji árvustallat gåktu dat máhttá implementeriduvvat ja láhkavuododuvvat dálásj lágaj rievddamijn ja ådå lágaj mierredimen árbbediedoj birra.
Nagoya protokolla lea dehálaš sámiide danin go dat dohkkeha ja áimmahuššá sámiid vuoigatvuođaid ja beroštumiid genehtalaš valljodagaide ja árbedieđuide mat gullet genehtalaš valljodagaide, dás maiddái ahte maiddái álgoálbmogat galget beassat ávkkástallat daid ovdamuniid maid genehtalaš valljodagaid ávkkástallan mielddisbuktá.	Nagoya protokolla le sámijda ájnas danen gå dat dåhkkit ja várajda válldá sámij riektájt ja berustimijt genehtalasj valljudagájda ja árbbediedojda ma genehtalasj valljudagájda gulluji, dasi gullu aj ahte álggoálmmuga galggi bessat ávkástallat dajt buorijt ma genehtalasj valljudagáj ávkástallam buktá.
Nagoya protokolla deattuha ahte lea lagas oktavuohta gaskal genehtalaš valljodagaid ja árbedieđuid danin go álgoálbmogat daid oamastit.	Nagoya protokolla dættot jut le lahka aktijvuohta genehtalasj valjesvuoda ja árbbediedoj gaskan danen gå álggoálmmuga dajt åmasti.
Loga eanet Nagoya protokolla birra dás.	Lågå ienebut Nagoya protokolla birra dáppe
Sámediggi lea Norgga sáttagotti bakte searvan biologalaš šláddjivuođa konvenšuvnna riikkaidgaskasaš bargui ja lea earret eará váikkuhan dasa ahte stáhtat leat geatnegahttojuvvon – nu guhkas go vejolaš ja heivvolaš vuogi mielde - doahttalit, seailluhit ja ovdánahttit – árbevirolaš máhtu.	Sámedigge le vuona delegasjåvnå baktu oassálasstám rijkajgasskasasj bargguj biologalasj valjesvuoda konvensjåvnåjn ja le duola dagu åvdedam jut stáhta galggi nav guhkás gå le vejulasj ja vuogas – vieledit, bisodit ja jårkadit árbbediedov.
Okta eaktu dán geatnegasvuođa ollašuhttimis lea ahte lea diehtu dán máhtolašvuođas.	Jus dáv galggá nahkat tjuovvot de hæhttu diehtet diedo birra.
Earret eará dát mearkkaša mearrádusaid ja politihka hábmema oktavuođas galget guldalit sin geain lea dákkár máhttu ja guovllus orrot ja doaimmahit ealáhusaideaset.	Dát sihtá javllat duola dagu sij gejna le dát diehto galggi gullut gå luonndoressursaj mærrádusá ja politihkka hábbmiduvvá dajn duobddágijn gånnå álggoálmmuga årru ja ietjasa æládusájt dåjmadi.
Ahte bealálaččat galget sihkkarastit ahte dákkár oassálastin adnojuvvo áibbas guovddážis dan barggus mii dáhpáhuvvá CBD oktavuođas art. 8 (j) ja 10 (c) geatnegasvuođaide galget bidjat konkrehta sisdoalu.	Jut konvensjåvnnååvdåstiddje galggi dákkir oassálasstemav bærrájgæhttjat aneduvvá ållu vuodulattjan dan bargon mij dáhpáduvvá biovaljesvuodakonvensjåvnån gå galggá 8 (j) ja 10 (c) artihkkalij vælggogisvuodaj sisanov konkretiserit.
Norggas leat joavdan mealgadii implementeremis CDB artihkkala 8(j) árbevirolaš máhtu birra luonddušláddjivuođalága čađaheami oktavuođas, vrd. earenoamážit § 8 (máhttovuođđu), muhto maiddái § 1 (ulbmil) atnu ja suodjaleapmi sámi kultuvrii vuođđun ja § 14 (deattuhit sámi beroštumiid) lea relevánta.	Vuonan lip juo guhkás boahtám CDB:a artihkkal 8(j) implementerimin árbbediedo birra Luonndovaljesvuodalága tjadádime aktijvuodan, gehtja sierraláhkáj § 8 (máhttovuodo), valla aj § 1 (ulmme) adno ja suodjalibme vuodon sáme kultuvrraj ja § 14 (sáme berustimij dættodibme) dasi guosski.
Luonddušláddjivuođa paragráfa 8 nubbi lađđasis daddjo ahte eiseválddit galget deattuhit vásáhusaid maid sohkabuolvvat luonddu geavaheami ja ovttasdoaimma vuođul leat háhkan, dás maiddái sámi geavaheapmi, ja mii sáhttá váikkuhit luonddušláddjivuođa nanaguoddevaš geavaheapmái ja suodjaleapmái.	Luonndovaljesvuodalága 8 paragráffa nuppát lahtasin javladuvvá oajválattja galggi dættodit máhtov man vuodo li buolvaj åtsådallama anos ja aktisasjdoajmma luondos, dasi gullu aj dakkir sáme adno, mij máhttá viehkken luonndovaljesvuoda guoddelis adnuj ja suodjalibmáj.
Loga eanet luonddušláddjivuođalága birra dás.	Lågå ienep Luondovaljesvuodalága birra dáppe
Álgoálbmotoassálastin Norggas muddejuvvo stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallansoahpamušain mas daddjo ahte galget ráđđádallat go lea lágat ja doaibmabijut mat njuolgut váikkuhit sámiid beroštumiide.	Álggoálmmukoassálasstem Vuonan mierreduvvá rádádallamsjiehtadusá baktu stáhta oajválattjaj ja Sámedikke gaskan gånnå tjuodtju galggi rádádallat gå li lága ja dåjma ma sámij berustimijda njuolgga guosski.
Sámediggi bovdejuvvo maiddái riikkaidgaskasaš proseassaide árbedieđuid birra ja lea oassin Norgga sáttagottis sihke čoahkkinráhkkanemiin ja čoahkkimiin.	Sámedigge gåhtjoduvvá aj rijkajgasskasasj prosessajda árbbediedoj birra ja le oassen Vuona delegasjåvnås ja gárvedimijs dákkir tjåhkanimijda.
Sihke dan barggu ektui mii doaimmahuvvo árbedieđuid ektui Máilmmi dahkkivuoigatvuođa organisašuvnnas (WIPO) ja barggu čuovvoleami oktavuođas stáhtaidgaskasaš lávdegottis Nagoya-protokolla várás mii gullá CBD:i.	Sihke dan bargo gáktuj mij árbbediedoj gáktuj dåjmaduvvá Værálda dahkkeriektájorganisasjåvnån (WIPO) ja barggo stáhtajgasskasasj nammadusás Nagoya-protokolla gáktuj mij CDB:aj gullu.
Sámediggi lea dan oaivilis ahte sierra láhka árbedieđuid birra farggamusat ferte mearriduvvot jus Norggas áigot čađahit ja implementeret dáid geatnegasvuođaid.	Sámedigge oajvvat sierra láhka árbbediedoj birra ruvámus láhkáj viertti mierreduvvat jus Vuodna ájggu dájt vælggogisvuodajt tjadádit ja implementerit.
Dasa lassin ruhtada Sámediggi ja ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta prošeavtta Árbediehtu – Sámi Árbevirolaš Máhttu mii čađahuvvo Sámi allaskuvlla bakte Guovdageainnus.	Duodden dasi ruhtadi Sámedigge ja Ådåstuhttem-, háldadus ja girkkodepartemennta prosjevtav Árbediehtu – Sámi Árbevirolaš Máhttu mij Sáme allaskåvlå baktu tjadáduvvá Guovddagæjnos.
Viidáset sii ovttasbargat Stáhta luonddubearráigeahčuin árbedieđu prošeavttain ” Olmmoš ja luondduárbi ” man Birasgáhttendepartemeanta ruhtada.	Vijddábut barggi aktan Stáhta luonndobærrájgæhttjijn árbbediedo prosjevtajn “ Ulmusj ja luonndoárbbe ” mav Birásgáhttimdepartemennta ruhtat.
Árbediehtu lea ovttasbargoprošeakta mas galget duođaštit ja suddjet sámi árbedieđuid mas njealji Norgga bealde sámi ásahusat ovttasbarget: Saemien Sijte, Árran, RiddoDuottarMuseat ja Mearrasámi gealboguovddáš.	Árbbediehto le aktisasjbarggoprosjekta gånnå galggi duodastit ja suoddjit sáme árbbediedov manna niellja Vuona biele sáme ásadusá aktan barggi: Saemien Sijte, Árran, RiddoDuottarMuseat og Sjøsamisk kompetansesenter.
Prošeavtta váldoulbmilin lea ovdánahttit metodologiija man mielde duođaštit, seailluhit, suddjet, ja vuorkut árbevirolaš máhtu.	Prosjevta oajvveulmme le metodologijav åvddånahttet man milta árbbedábálasj máhtudagáv duodas, bisot, suoddji ja vuorkki.
Loga eanet Árbediehtu prošeavtta birra dás.	Lågå ienep Árbediehtu prosjevta birra dáppe
Máilmmi dahkkivuoigatvuođa organisašuvdna (WIPO)	Værálda dahkkeriektáj organisasjåvnnå (WIPO)
Álgoálbmogiin lea oktasaš ja oktagaslaš riekti oažžut iežaset ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš kultuvrra suddjejuvvot.	Álggoálmmugijn le aktisasj ja ájnegis riektá oadtjot ietjasa ábnnaslasj ja vuojŋŋalasj kultuvrav suoddjidum.
Dahkkivuoigatvuohta lea oktasašnamahussan intellektuála dahkosiid riektesuodjaleapmái, nugomat musihka, dáidaga, govaid, girjjálašvuođa, luonddudiehtu ja hutkosat.	Dahkkeriektá le aktisasjnamma intellektuella dagoj riektásuodjalibmáj, duola dagu musihkka, dájdda, gåvå, girjálasjvuohta, luonndodiehto ja gávnadisá.
Vuoiŋŋalaš vuoigatvuođaid suodjaleapmi lea lága bakte mearriduvvon eanas riikkain.	Vuojŋalasj riektá li lága baktu mierredum ienemus rijkajn.
Riikkaidgaskasaččat lea organisašuvdna World Intellectual Property Organization (WIPO), mii bargá dákkár vuoigatvuođaid anu ja suodjaleami ovddas.	Rijkajgasskasattjat le organisasjåvnnå World Intellectual Property Organization (WIPO), mij dakkir riektáj ano ja suodjalime åvdås barggá.
Organisašuvdna lea nu gohčoduvvon specialized agency ON vuogádagas, ja hálddaša oktiibuot 23 riikkaidgaskasaš soahpamušaid mat gusket vuoinnalaš vuoigatvuođaid iešguđege beliide.	Organisasjåvnnå le nav gåhtjodum specialized agency AN systeman, ja háldat tjoahkkáj 23 rijkajgasskasasj sjiehtadusá ma guosski vuojŋalasj riektáj iesjguhtik bielijda.
184 stáhtat leat WIPO miellahtut.	184 stáhta li WIPO ájrrasa.
WIPO oktavuođas šiehtadallet dál stáhtaidgaskasaš lávdegottis lágalaš čadni soahpamušain riikkaidgaskasaš dássái mii guoská dahkkivuoigatvuođaide, genehtalaš valljodagaide, árbedieđuide ja árbevirolaš kulturilbmanemiide (WIPO / GRTKF / IGC).	WIPO aktijvuodan sjiehtadalli dálla stáhtajgasskasasj nammadusán lágalasj tjadne sjiehtadusájn rijkajgasskasasj dásen mij guosská dahkkeriektájda, genehtalasj valljudagájda, árbbediedojda ja álmmukdábijda (WIPO / GRTKF / IGC).
Sámediggái dieđihuvvo ja oažžu maiddái vejolašvuođa ovddidit mearkkašumiid ja árvalusaid Norgga šiehtadallansáttagoddái, ja searvat sáttagotti čoahkkimiidda gávdni hálddahuslaš coavcci mielde.	Sámediggáj diededuvvá ja oadtju aj vejulasjvuodav oajvvadusájt buktet Vuona sjiehtadallamdelegasjåvnnåj, ja sæbrrat delegasjåvnå tjåhkanimijda gå miján le háldaduslasj kapasitehtta rabás.
Šiehtadallamiin Sámediggi doarju Norgga árbedieđuid beaktilis suodjaleami gáibádusaid ja ahte dákkár riikkaidgaskasaš njuolggadusat galget leat rievttálaš čadnin.	Sjiehtadallamijn doarjju Sámedigge Vuona árbbediedoj dåbmaris suodjalime gájbbádusájt ja ahte dákkár rijkajgasskasasj njuolgadusá galggi liehket riektálasj tjadne.
Norga galgá doarjut ahte vuoigatvuođalaččat dákkár árbedieđuid suodjalanprográmmas galget leat álgoálbmotservodagat dahje báikegottit mat leat ovdánahttán (ja ovdánahttet) árbedieđuid.	Vuodna galggá doarjjot ahte sij gudi suodjaluvvi dákkár árbbedábálasj máhtudagá suodjalimsysteman galggi liehket da álggoálmmuksebrudagá jali bájkálasj sebrudagá ma li åvddånahttám (ja vilá åvddånahtti) árbbediedojt.
Norga galgá vuostálastit árvalusaid main daddjo ahte stáhta dahje eará váldeorgánat dat galget leat vuoigatvuođalaččat dahje ahte sii galget válljet geat vuoigatvuođalaččat leat.	Vuodna galggá vuosstálasstet oajvvadusájt ma javlli ahte stáhtta jali ietjá oajválasjorgána galggi válljit gejn le riektá.
WIPO / GRTKF / IGC barggu ferte geahččat oktii eará forumiid bargguin ja juo sajáiduvvin riikkaidgaskasaš njuolggadusaiguin, e.e. CBD ja dása gullevaš Nagoya-protokolla ja FAO-soahpamuš šaddogenehtalaš valljodagat biebmu ja eanandoalu várás.	WIPO / GRTKF / IGC barggo hæhttu gehtjaduvvat aktan ietjá forumij bargojn ja juo sajájduvvam rijkajgasskasasj njuolgadusáj, ierit ietján CBD ja dasi gullevasj Nagoya-protokolla ja FAO-sjiehtadus sjaddogenehtalasj ressursa biebmo ja ednambargo gáktuj.
Norga galgá IGC – GRTKF bakte bargat dan badjelii ahte olahat seamma nana suodjaleami go mii Nagoya-protokolla dagaha, dás ahte vejolaš IGC - GRTKF bohtosat ollistit ja viiddidit Nagoya-protokolla daid surggiin maid ii namut dahje lea váilevaš.	Vuodna galggá IGC – GRTKF baktu barggat dan vuoksjuj ahte jåkså sæmmi nanos suodjalibmáj dagu Nagoya-protokolla dahká, aj navti jut vejulasj IGC - GRTKF båhtusa ållidi ja vijdedi Nagoya-protokollav daj suorgijn gånnå ij majdik nammada jali ij le dågålasj.
Árbevirolaš kulturilbmaneapmi: Norga sáhttá doarjut ahte álggahuvvo beaktilis vuogádat rievttálaš suodjaleami várás.	Árbbedábálasj kulturilmodime: Vuodna máhttá doarjjot ahte dåbmaris systebma álgaduvvá riektálasj suodjalime vuoksjuj.
Dat lea eaktun ahte suodjaleapmi čielgasit lea ráddjejuvvon ja dássejuvvon.	Ækton le ahte suodjalibme le tjielggasit ráddjidum ja dássedum.
Árbediehtu: Norga sáhttá doarjut ahte álggahuvvo beaktilis vuogádat rievttálaš suodjaleami várás mii sulastahttá vuoiŋŋalaš vuoigatvuođa, jus dat mii galgá suodjaluvvot čielgasit lea čilgejuvvon ja ráddjejuvvon, ja ahte leat govttolaš spiehkastagat.	Árbbediehto: Vuodna máhttá doarjjot ahte dåbmaris systebma álgaduvvá riektálasj suodjalime vuoksjuj mij vuojŋalasj riektáv sulástahttá, jus dat mij galggá suodjaluvvat tjielggasit le tjielggidum ja ráddjidum, ja ahte li dádjadahtte tjuolldusa.
Genehtalaš valljodagat: Norga galgá vuoruhit barggu oažžumis sadjái vuogádaga mii mearkkaša ahte pateantasuodjalan ohcamušaid ja šaddošlájaid suodjaleami oktavuođas geatnegahttojuvvojit almmuheames genehtalaš valljodagaid ja árbedieđuid álgovuođu.	Genehtalasj valljudagá: Vuodna galggá vuorodit bargov sadjásis oadtjot systemav mij mierkki ahte patentasuodjalimåhtsåmusá ja sjaddoslájaj suodjalibme aktijvuodan le vælggogisvuohta genehtalasj valljudagáj ja árbbediedo álggovuodov ilmodit.
Árbevirolaš kulturilbmaneamit (álbmotmuitodieđa): Norga sáhttá doarjut ahte álggahuvvo vuogádat árbevirolaš kulturilbmanemiid suodjaleami várás.	Álmmukdábe: Vuodna máhttá doarjjot ahte álgaduvvá systebma árbbedábálasj álmmukdábij suodjalime vuoksjuj.
Norga sáhttá doarjut ahte dákkár suodjaleapmi galgá leat rievttálaš geatnegahttin: eaktun lea ahte čielgasit lea čilgejuvvon ja ráddjejuvvon friddja oktasaš kulturárbbi ektui (public domain).	Vuodna máhttá doarjjot ahte dakkár suodjalibme galggá liehket riektálasj tjadne: ækton le ahte tjielggasit le tjielggidum ja ráddjidum friddja aktisasj kulturárbe gáktuj (public domain).
Loga eanet Máilmmi dahkkivuoigatvuođaid organisašuvnna / WIPO birra dás.	Lågå ienep Værálda dahkkeriektáj organisasjåvnå / WIPO birra dáppe
UNESCO lea ON oahpahusa, dieđalašvuođa, kultuvrra ja gulahallama organisašuvdna.	UNESCO lea AN:a åhpadusá, diedalasjvuoda, kultuvra ja guládallama organisasjåvnnå.
Organisašuvnna fápmudus lea bargat ráfi ja dorvvolašvuođa ovddas dakko bakte go bargá ovddideames ovttasbarggu stáhtaid gaskkas daid njealji fágasurgiin.	Organisasjåvnå mandáhtta le barggat ráfe ja sihkarvuoda vuoksjuj aktisasjbargo åvddånahttema baktu nasjåvnåj gaskan daj nieljijn fáhkasuorgijn.
Bargu UNESCO konvenšuvnnain kulturilbmanemiid šláddjivuođaid suodjaleami ja ovddideami ovddas, lea mávssolaš dan barggu ektui mii dahkko WIPO:s.	Barggo UNESCO konvensjåvnåjn kulturilmodimij moattevuoda suodjalime ja åvdedime åvdås, le mávsulasj dan bargo gáktuj mij WIPO:n dagáduvvá.
Sámit atnet dološ sámi symbolaid oktasaš opmodahkan, ja lea sámi riekteipmárdusa vuostá addit daidda aktovuoigatvuođa.	Sáme adni dålusj sáme symbåvlåjt aktisasj åbmudahkan, ja dajda vaddet akturiektáv le sáme riektádádjadusá vuosstij.
Symbolaanuid oktavuođas eaktuduvvo guovttebealatvuohta.	Symbåvllåanoj aktijvuodan gájbbeduvvá guovtebielakvuohta.
Lea dehálaš suddjet sávatmeahttumis anu vuostá ja ahte dat eai kommersialiserejuvvo eaige šatta ávkin sámi servodagaide.	Ájnas le suoddjit sávadahkes ano vuosstáj ja ahte da kommersiáliseriduvvi váni sáme sebrudagájda ávkken.
Maiddái lea dehálaš ahte ii eastat sámi symbolaid ávkkálaš anu.	Sæmmi båttå le ájnas ahte ij symbåvlåj ávkálasj anov hiereda.
Sámi dáiddárat ja earát eai galgga eastaduvvot atnimis sámiid oktasašárbbi ja muittu.	Sáme dájddára ja iehtjáda e galga hiereduvvat sáme aktisasjárvov jalik mujtov adnemis.
Hutkkussuddjeneiseválddiid ektui lea dehálaš ahte sii dán suorggis čájehit várrogasvuođa ja ipmárdusa.	Patentaoajválattjaj gáktuj le ájnas ahte sij dán suorgen várrogisvuodav ja dádjadusáv vuosedi.
Ovddasguvlui áiggošii Sámediggi dán áššesuorggi čalmmustahttojuvvot riikkaidgaskasaččat.	Åvddålijguovlluj ájggu Sámedigge rijkajgasskasattjat dáv ássjesuorgev tjalmostahttet.
Dás leat bealit mat guske eará fáttáide nugomat dahkkivuoigatvuohta árbevirolaš luđiide ja sámi árbedieđuide.	Dánna li biele ma ietjá fáttajda guosski dagu dahkkeriektá árbbedábálasj juojgajda ja sáme árbbediedojda.
Sámediggi áigu dán áššesuorggi barggu čuovvut ovddasguvlui.	Sámedigge ájggu bargov dán ássjesuorgen åvddålijguovlluj tjuovvot.
Loga eanet UNESCO birra dás.	Lågå ienep UNESCO birra dáppe
Dálkkádatrievdadeamit Dálkkádatrievdadeamit čielgasit váikkuhit álgoálbmogiidda danin go álgoálbmogat dávjá ellet lahka luonddu ja leatge nu ovdalis dálkkádatrievdademiid.	Dálkádakrievddama tjielggasit álggoálmmugijda vájkkudi danen gå álggoálmmuga álu luondo lahka viessu ja navti li dálkádakrievddamij åvddågietjen.
Earenoamážiid dát guoská Arktalaš álgoálbmogiidda gos dálkkádatrievdadeamit jođánepmosit deaividit.	Sierraláhkáj guosská dát Arktalasj álggoálmmugijda gånnå dálkádakrievddama ruvámusát dejvadi.
Diehttelasat dása lassin leat arvevuovddit ja eará vuovdeguovllut mat leat dehálaš ássanguovllut ollu máilmmi badjel 300 miljovnna álgoálbmogiidda geat ásset birrasiid 70 riikkain.	Diehttelis le dasi duodden harvvevuovde ja ietjá vuovddeguovlo ma li ájnas viessomguovlo ållusijda værálda badjelasj 300 millijåvnå álggoálmmugijda gudi birrusij 70 rijkajn årru.
Máilmmiservodat lea ON bakte deattuhan ahte nanaguoddevaš ovdáneami hástalussan lea geafivuohta, biologalaš šláddjivuođa manaheapmi, birasmirkkuid leavvan ja olbmoráhkaduvvon dálkkádatrievdadeamit.	Væráltsebrudahka le AN:a baktu dættodam ahte guoddelis åvddånahttema oajvvehásstalusá li hæjosvuohta, biologalasj valjesvuoda massem, birásselgaj givnnjahibme ja ulmusjvájkkudum dálkádakrievddama.
Jus dáid vahágahti dálkkádatrievdademiid eat nagot eastadit de dat dagahit duođalaš váikkuhusaid buot olbmuide.	Jus vahágahtte dálkádakrievddamijt ij nagáda ganugahttet de da duodalattjat gájkajda vájkkudi.
Dat mii lea iešvuosttaldeaddjin dahje eahpegovttolažžan lea ahte sii geat unnimusat lea váikkuhan dálkkádatrievdademiide leat sii geat álggos ja garrasepmosit šaddet gillát.	Mij le iesjvuosteldiddje le ahte sij gudi li binnemusát dálkádakrievddamijda vájkkudam li sij gudi álgo rájes ja garrasamos sjaddi gierddat.
Rievdi dálkkádat dagaha stuora vahágiid.	Dálkádakrievddam vahágahttá ålov.
Ovdáneaddjiriikat, álgoálbmogat ja smávit sullostáhtat leat earenoamáš vártnuhis dilis ja adnojuvvojit eanemus áitojuvvon dilis dálkkádatrievdademiid oktavuođas.	Åvddånimrijka, álggoálmmuga ja smáv suollustáhta li sierralágásj várnnahis dilen ja li ienemus ájteduvvam dilen dálkádakrievddamij aktijvuodan.
Sámediggi lea vuosttažettiin politihkalaš ásahus ja ferte danin aktiivvalaččat bargat ja bidjat eavttuid vai gávdnat politihkalaš čovdosiid daid rievdadusaide mat dál deaividit.	Sámedigge le vuostatjin politihkalasj ásadus ja hæhttu danen dåjmalattjat barggat ja ævtojt biedjat váj gávnná politihkalasj tjoavddusijt dajda rievddamijda ma dal dejvadi.
Dán Sámediggi dahká golmma dásis;	Dáv Sámedigge gålmån dásen dahká;
Mii bargat dan badjelii ahte oažžut buori geatnegahtti riikkaidgaskasaš soahpamušaid mat geahpidit dálkkádatgássaluoitimiid.	Barggap dan vuoksjuj váj oadtjop buorre vælggodiddje rijkajgasskasasj sjiehtadusájt ma dálkádakgássajluojttemijt giehpedi.
Mii doarjut váidudeaddji doaibmabiju vugiid molssaevttolaš energiijabuvttadeapmái, jus dat leat vuoiggalačča álgoálbmogiidda.	Doarjjop strategiajt ma vájkkudusájt binnedi dagu ietjá fábmobuvtadibme, jus dá li rievtugisá álggoálmmugijda aj.
Mii leat aktiivvalaččat mielde barggus hábmemis nationála dálkkádatrievdadeami heivehanvugiid, ja váruhit ahte eai heajos ládje váikkut sámi beroštumiide.	Dåjmalattjat oassálasstep bargguj nasjonála hiebadamstrategiaj dálkádakrievddamij vuosstij, ja bærrájgæhttjap jut da e sáme berustimijt nievres láhkáj vájkkuda.
1. čuoggái:	1. tjuoggáj:
Sámediggi bargá dan badjelii ahte olahit riikkaidgaskasaš geatnegahtti soahpamušaid dálkkádatgássaluoitimiid geahpideami birra.	Sámedigge barggá dan vuoksjuj váj oadtjop buorre vælggodiddje rijkajgasskasasj sjiehtadusájt ma dálkádakgássajluojttemijt giehpedi.
Dán dahkat riikkaidgaskasaččat, ovttas eará álgoálbmogiiguin ja Norgga eiseválddiiguin.	Dáv rijkajgasskasattjat dahkap, aktan ietjá álggoálmmugij ja Vuona oajválattjaj.
o Mii leat searvan álgoálbmogiid máilmmiviidosaš váldočoahkkimii dálkkádatrievdademiid birra Anchorages 2009 cuoŋománus, ja gaskašiehtadallamiidda Bangkokas ja Barcelonas ovdalis dálkkádatváldočoahkkima Københavna ON dálkkádatkonvenšuvnna oktavuođas.	o Sæbrram lip álggoálmmugij væráltvijddásasj oajvvetjåhkanibmáj dálkádakrievddamij birra Anchoragen 2009 vuoratjismáno, ja gasskasjiehtadallamijda Bangkokan ja Barcelonan åvddål Københámna dálkádakoajvvetjåhkanime AN:a dálkádakkonvensjåvnå aktijvuodan.
o Mii leimmet oassin Norgga sáttagottis Københavnas, Cancunas ja Durbanas bealálaččaid čoahkkimiin ON dálkkádatkonvenšuvnna oktavuođas, sihke politihkalaš ja hálddahuslaš dásis.	o Oassálastijma Vuona delegasjåvnnåj Københámnan, Cancunin ja Durbanin åvdåstiddjijtjåhkanimijn AN:a dálkádakkonvensjåvnå aktijvuodan, sihke politihkalasj ja háldaduslasj dásen.
o Mii maiddái ovttasbargat dálkkádatpolitihkalaš strategiijaid Sámi Parlamentáralaš Ráđis, mii rádjerasttildeaddji sámiid ovttasbargoorgána Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša sámiide.	o Aktan barggap dálkádakpolitihkalasj strategiaj Sáme Parlamentáralasj Ráden, mij le rádjárasstididdje sáme aktisasjbarggoorgádna sámijda Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan.
o Mis lea lagas gulahallan Norgga Luonddugáhttenlihtuin ja Arvevuovdefoanddain riikkaidgaskasaš dálkkádatbarggu oktavuođas.	o Miján le lahka guládallam Vuona Luonndogáhttimlihtojn ja Harvvevuovddefåndajn rijkajgasskasasj dálkádakbargo aktijvuodan.
2. čuoggái:	2. tjuoggáj:
Sámediggi doarju nationála dálkkádatgássaid váidudandoaibmabiju strategiijaid.	Sámedigge doarjju nasjonála strategiajt ma dálkádakgássajt binnedi.
Molssaevttolaš energiijabuvttadeapmi ja dálkkádatustitlaš teknologiija ovdánahttin lea dehálaš.	Ietjá fábmobuvtadibme ja dálkádakvuogas teknologija åvddånahttem le ájnas.
o Mii bargat dan badjelii ahte váidudeaddji doaibmabijut mat álggahuvvojit doahttalit álgoálbmotvuoigatvuođaid nu ahte álgoálbmogat besset searvat mearrideames ja sihkkarastimis luondduvuođu.	o Barggap dan vuoksjuj jut dåjma ma dálkádakrievddama vájkkudusájt binnedi hæhttuji jåhtuj biejaduvvat dan láhkáj váj álggoálmmuga galggi bessat oassálasstet luonndovuodov sihkarasstet ja mierredit.
o Váidudeaddji doaibmabijut galget leat vuoiggalačča.	o Dákkir binnediddje dåjma galggi liehket rievtuga.
Dás ii sáhte leat nu ahte mii geat unnimusat leat váikkuhan dálkkádatrievdademiide, eanemusat šaddet gillát rievdadusaid ja váidudeaddji doaibmabijuin.	Ij máhte navti liehket ahte mij gudi lip binnemusát dálkádakrievddamij vigálattja galggap ienemusát gierddat rievddadusájs ja dájs binnediddje dåjmajs.
Dása dađibahábut lea váttis ja gáibideaddjin oažžut doarjaga.	Luodjomláhkáj le gássjel ja gájbbediddje dási doarjjagav oadtjot.
3. čuoggái:	3. tjuoggáj:
Sámediggi lea mielde nationála barggus ovdánahttimis heivehanstrategiijaid dálkkádatrievdademiide.	Sámedigge oassálasstá bargguj åvddånahttet nasjonála hiebadamstrategiajt dálkádakrievddamij vuosstij.
o Mii leat soahpan Birasgáhttendepartemeanttain das makkár fápmudus ja čoahkádus galgá leat almmolaš lávdegottis mii dál čielggada servodaga hearkivuođa ja heiveheami ja váikkuhusaid dálkkádatrievdademiin.	o Guorrasam lip Birásgáhttimdepartementajn makkár mandáhtta ja ájrastibme galggá sierra almulasj nammadusán mij dálla tjielggadij sebrudagá várnnahisvuodav ja dálkádakrievddamij vájkkudusáj hiebadimev.
Sámi allaskuvlla rektor, Steinar Pedersen, lea dán lávdegotti lahttun.	Sáme allaskåvlå rektor Steinar Pedersen le dán nammadusá ájrrasin.
o Mii áigut čuovvolit bargama NAČ 2010:10 Heiveheapmi rievdi dálkkádahkii čielggadeami.	o Ájggop tjuovvolit bargov VAT 2010:10 Hiebadibme dálkádahkaj mij rievddá. o Oassálastijma 5.
o Mii oassálasttiimet 5. oassečielggadeami čielggadanjoavkku: Heiveheapmi ja váidudeaddji doaibmabijut Norwegian Arctic Climate Impact Assesment (NorACIA) mii ráhkadii syntesarapportta: Dálkkádatrievdadeamit Norgga beale arktalaš guovllus.	Oassetjielggadime tjielggadimjuohkusij: Hiebadibme ja binnediddje dåjma Norwegian Arctic Climate Impact Assesment (NorACIA) mij syntesarapportav dagáj: Dálkádakrievddama Vuona arktalasj guovlon.
Váikkuhusat eallimii davvin.	Vájkkudusá iellemij nuorttan.
Almmuhuvvon 2010 njukčamánus.	Almoduvvam 2010 snjuktjamáno.
o Eatge galgga vajálduhttit; sámi servodaga máškitvuođa álggaheapmi ja ahte árbevirolaš resursaatnu ja ealáhuslotnolasvuohta lea buoremus vuohki iežamet heivehit rievdademiide.	o Ep ga galga vajálduhttet; sáme sebrudagá måssjkisvuodav bisodit árbbedábálasj resurssaano baktu ja tjoahkkeæládusáj baktu le buoremus strategija rievddamijt duostudit.
Danin leat lágat mat sihkkarastet vuoigatvuođa riddo- ja vuotnabivdui, mat sihkkarastet meahcásteami ja boazodoalu areálavuođu buoremus dálkkádatheivehanpolitihkka.	Danen li láhkarievddama ma duodasti riektáv vuodna- ja merragáddeguolástussaj, miehttsestallama ja boatsojsujto duobddákdárboj sihkarasstem buoremus dálkádakhiebadimpolitihkka.
Dainna mii beaivválaččat bargat.	Dáj ássjij bæjválattjat barggap.
ON dálkkádatkonvenšuvdna (UNFCCC)	AN:a dálkádakkonvensjåvnnå (UNFCCC)
ON dálkkádatkonvenšuvdna (UNFCCC) 1992 rájes lea riikkaidgaskasaš dálkkádatovttasbarggu vuođđun.	AN:a dálkádakkonvensjåvnnå (UNFCCC) 1992 rájes la rijkajgasskasasj dálkádakaktisasjbargo birástahka.
Sámediggi lea mielde Norgga sáttagottis bealálaščoahkkimiin, COP., ON dálkkádatkonvenšuvnna vuolde.	Sámedigge le fáron Vuona delegasjåvnån COP åvdåstiddjijtjåhkanimijda, AN:a dálkádakkonvensjåvnå aktijvuodan.
Dán konvenšuvnna nala dat lea 1997 Kyoto-protokolla huksejuvvon, ja geatnegahttá rikkis riikkaid geahpidit dálkkádatgássaluoitimiid mearriduvvon meari mielde.	1997 Kyoto-protokolla le dán konvensjåvnå nalá dagádum, ja dat tjadná boandás rijkajt dálkádakgássaluojttemijt giehpedit mierreduvvam miere milta.
Kyoto-protokolla vuosttaš geatnegahtti áigodat 2012 rádjai lea dagahan hui smávva nuoskkidangeahpidemiid.	Kyoto-protokolla vuostasj vælggogis ájggudahka 2012 rádjáj le nuoskodimev dåssju binnitjav giehpedam.
Váldočoahkkin Balis 2007:s danin vuolggahii guovtti jagi šiehtadallanproseassa mii galggai nannet áŋgiruššama, ja mii plána mielde galgá loahpahuvvot Københavnas.	Oajvvetjåhkanibme Balin 2007:n danen jåhtuj biejaj guovtejahkásasj sjiehtadallamprosessav mij galgaj ratjástimev nannit, ja mij plánaj milta galgaj Københámnan låhpaduvvat.
Šiehtadallamat ovddasguvlui lea juohkásan guovtti bargojoavkkuide.	Sjiehtadallama åvddålijguovlluj li guovte barggojuohkusijda juogedum.
Nubbi galgá šiehtadit ođđa luoitingeatnegasvuođaid Kyoto-riikkaide.	Akta galggá ådå nuoskodimlåbijt sjiehtadallat Kyoto-lándajda.
Dat guoská buot rikkis riikkaide earret USA:i mii čuožžu olggobealde Kyoto.	Dat guosská gájka boandás lándajda ietján gå USA mij le Kyoto ålggolin.
Máŋga oassálastit oaivvildit ahte dárbbašuvvo ođđa geatnegahti soahpamuš lassin Kyoto šiehtadussii, mii bidjá luoitingeatnegasvuođaid USA:i ja mii mudde nuoskkidangeahpidemiid ruhtadeami ja dálkkádatheiveheami geafes riikkain.	Moaddása oajvvadi dárbahip ådå vælggogis sjiehtadusáv duodden Kyotoj, mij mierret USA:j nuoskodimlåbijt ja mij mierret nuoskodimbinnedime ja dálkádakhiebadime ruhtadimev hæjos lándajn.
Dat nubbi bargojoavku guhkesáiggi oktasaš doaimma várás (AWG-LCA) galgá šiehtadit das movt miehtá máilmmi sáhttet eanet áŋgiruššat ja bargat dálkkádatrievdademiiguin.	Nubbe barggojuogos guhkesájggásasj aktisasj dåjma gáktuj (AWG-LCA) galggá sjiehtadit gåktu væráldav miehtáj máhttá ienep ratjástit ja dálkádakrievddamij barggat.
Fápmudus lea juhkkojuvvon njealji surggiide main eanet galget deattuhit nuoskkidangeahpidemiid, heiveheapmi dálkkádatrievdademiide, dálkkádatdoaimmaid ruhtadeapmi ovdánahttimis ja juohkimis dálkkádatteknologiija.	Mandáhtta le nielje suorggáj juogedum gånnå galggá ratjástit nuoskodimbinnedimij, dálkádakrievddama hiebadimij, dálkádakdåjmaj ruhtadimij ja dálkádakteknologijav oablodit.
Digaštallamat geahpideames nuoskkidemiid vuovdenjáskamiid ja vuovdegoaridemiid oktavuođas ovdáneaddji riikkain lea leamašan oassin dálkkádatšiehtadallamin gitta 2005 rájes.	Dagástallama nuoskodime giehpedime birra vuovddetjuollamij ja vuovddenjárbbima baktu åvddånahttelándajn li læhkám oassen dálkádaksjiehtadallamijs 2005 rájes.
Jurdda lea ahte ovdáneaddjiriikkat mat geahpidit luoitimiid vuovdenjáskamiin galget oažžut ruđalaš buhtadasa.	Ájalvis le åvddånahttemlánda ma binnedi nuoskodimev vuovddetjuollamis mávsov oadtju.
15 – 20 proseanta máilmmi dálkkádatgássaluoitimin boahtá juste vuovdenjáskamiin ja vuovdešláddjivuođa goarideamis trohpalaš guovlluin.	15 – 20 prosenta værálda dálkádakgássanuoskodibme boahtá vuovddetjuollamis ja trohpalasj vuovddenjárbbimis.
Dát vuođđuda dan mii lea šaddan REDD / REDD + (Reducing Emissions from Deforestation and forest Degradation) šiehtadallamat.	Dát dilev látjij dasi mij dálla le sjaddam REDD / REDD + (Reducing Emissions from Deforestation and forest Degradation) sjiehtadallama.
Badjel 60 miljovnna álgoálbmogiidda lea vuovdi dehálaš sin birgema vuođđun.	Badjel 60 milijåvnå álgoálmmugijda le vuovdde ájnas sijá bierggimij vuodon.
Vai eastadit ahte REDD-doaimmat heađuštit álgoálbmogiid birgejumi de lea dehálaš ahte sii besset mielde prosessii ja ahte álgoálbmogiid vuoigatvuođat doahttaluvvojit.	Váj hieret ahte REDD-dåjma álggoálmmugij bierggimav bæjsstá de le ájnas jut bessi fárruj prosessaj ja ahte álggoálmmugij riektá vieleduvvi.
Eanetlohkoráđđehusa politihkalaš vuođus de adnojuvvo vuođđun ahte galget joatkit Norgga dálkkádat- ja vuovdevuolgaga, ja lasihit jahkásaš juolludeami sullii 3 miljárdda ruvnno rádjai.	Ieneplågoráddidusá politihkalasj vuodon galggi joarkket vuona dálkádak- ja vuovddeálgadimev, ja lasedit jahkásasj juollodimev sulle 3 millijárda kråvnå rádjáj.
REDD + mearkkaša bisseheames viiddis vuovdenjáskamiid ja vuovddi goarideami.	REDD + mierkki ganugahttet vijdes vuovddetjuollamijt ja vuovddenjárbbimav.
Dađistaga go eanet riikkaid leat oaidnán ávkki ovddideames daid earenoamáš hástalusaid mat sis leat vuvddii hálddašeami oktavuođas, leat šiehtadallamat guhkkon.	Madi ienep ja ienep lánda li vuojnnám ávkev dajt sierralágásj hásstalusájt åvdedimes ma siján li vuovdij háldadusán, li sjiehtadallama vijdedum.
Dál dat maiddái fátmmasta doaibmabijuid soahkešattu buorideami daid vuvddiin mat leat goariduvvon - ja guovlluin main visot vuovddi leat njáskan.	Dálla gulluji aj dåjma ma galggi ådå muorajt sjattadit njárbbidum vuovdijda – ja guovlojda ma åvddåla lidjin tjuoladum sjalla.
Dán viiddideami govastahkan lea plussamearka maŋŋil REDD nama, nappo REDD+.	Dán vijdedime symbåvllån le plussamærkka REDD namá duohkáj biejadum, váj sjaddá REDD+.
REDD ja REDD + oanádus geavahuvvo dál čujuhussan dan bargui mas barget trohpalaš vuvddiid suodjalemiin.	Oanedime REDD ja REDD + dálla aneduvvi referánssan dáj trohpalasj harvvevuovdij suodjalime bargguj.
Sámediggi geahččala váikkuhit sihke Norgga ja earáid rolla REDD + doaimmas riikkaidgaskasaš rámmaid ovdánahttimis, vai dat sihke dagaha ahte dálkkádatgássaid luoitin geahpiduvvo, ja bisseha biologalaš šláddjivuođa manaheami ja ovddida nanaguoddevaš ovdáneami álgoálbmogiidda geat ellen ja birgejit trohpalaš vuvddiin.	Sámedigge gæhttjal vájkkudit sihke Vuona ja iehtjádij rollav REDD + dåjman rijkajgasskasasj birástagáj åvddånahtedijn, váj dat sihke dahká ahte dálkádakgássaj luojttem giehpeduvvá, ja ganugahttá biologalasj valjesvuoda binnedimev ja åvdet guoddelis åvddånahttemav álggoálmmugijda gudi trohpalasj vuovdijn viessu ja bierggiji.
Sámediggi háliida ahte Norga dálkkádatšiehtadallamiin lea njunnošis čuollamin olmmošvuoigatvuođaid beali, ja ahte ILO konvenšuvdna nr. 169 álgoálbmogiid birra adno vuođđun Norgga posišuvnnain álgoálbmotvuoigatvuođaid ektui.	Sámedigge sihtá Vuodna galggá åvdemusán almasjrievtesvuodaj gáktuj dálkádaksjiehtadallamijn, ja ahte ILO-konvensjåvnnå 169 álggoálmmugij vuoksjuj le vuodon Vuona posisjåvnåjda álggoálmmukriektáj gáktuj.
Ja ahte álgoálbmotbealli ovddiduvvo doppe gos lea mávssolaš ja áigeguovdil.	Ja ahte álggoálmmukperspektijvva åvdeduvvá gånnå hiehpá.
Loga eanet ON dálkkádatkonvenšuvnna (UNFCCC) birra dás.	Lågå ienebut AN:a dálkádakkonvensjåvnå (UNFCCC) birra dáppe