riikkaidgaskasas-bargu.html.xml

Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Riikkaidgaskasaš bargu Rijkajgasskasasj barggo Máilmmi álgoálbmogat ellet hui iežálágan, ja dávjá váttis eallineavttuid vuolde. Álggoálmmuga væráldav miehtáj viessu viehka moattelágásj iellemdilen ma álu li viehka gássjelisá. Riikkaidgaskasaš reguleremat das movt stáhtat meannudit ja ovttas doibmet álgoálbmogiiguin lea danin hui dehálaš máilmmi álgoálbmogiidda. Rijkajgasskasasj mierredibme stáhtaj álggoálmmugij giehtadallam ja avtastallam le viehka ájnas værálda álggoálmmugijda. Dás lea sáhka dohkkehuvvomis álgoálbmogiin ja ahte stáhtat politihka hábmemis dohkkehit álgoálbmogiid sierranas sajádaga ja beroštumiid olmmožin. Dát dan diehti váj galggi álggoálmmugin dåhkkiduvvat ja aj váj stáhta ietjasa politihka hábbmidahttijn álggoálmmugij sierralágásj sajev ja berustimijt álmmugin vieledi. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámi ovttasbargu Sáme aktisasjbarggo Rájahis guovlulaš ovttasbargu Rijkajgasskasasj guovlolasj aktisasjbarggo Riikkaidgaskasaš álgoálbmotovttasbargu Rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbarggo Sámediggi bargá Sámedigge barggá Ahte álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođat nannejuvvojit Álggoálmmugij almasjrievtesvuodajt nannit. Ahte oažžut ceavzilis ovdáneami mii sihkkarastá sámiid ja eará álgoálbmotkultuvrraid ávnnaslaš vuođu Guoddelis åvddånahttemav mij sámij ja ietjá álggoálmmugij kultuvra materiálalasj vuodov nanni. Ahte ovttasbargu sámiid gaskkas riikarájáid rastá viidána Vijddás aktisasjbargov sámij gaskan rijkarájáj rastá. Ahte Davviriikkat vuolláičállet Davviriikkaid sámekonvenšuvnna mii dohkkeha álgoálbmogiid iešmearrideami Nuorttarijkaj lánda vuollájtjálli Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnåv mij dåhkkit álggoálmmugij riektáv iesjmierredibmáj. Duogaš Duogásj Sámediggi hálddaša prinsihpalaš oainnuid ja beroštumiid mat ovddiduvvojit ja bealuštuvvojit riikkaidgaskasaš dásis. Sámedikken li muhtem prinsihpalasj vuojno ja berustime ma rijkajgasskasasj æjvvalimsajijn åvdeduvvi ja bælostuvvi. La dehálaš ahte álgoálbmotipmárdus vuhtiiváldojuvvo sihke nationála ja riikkaidgaskasaš dásiin, ja ahte álgoálbmogiidda mearkkašahtti áššit ovddiduvvojit sihke nationála ja riikkaidgaskasaš dásis. Ájnas le jut álggoálmmukdimensjåvnnå nasjonála ja rijkajgasskasasj aktijvuodajn várajda váldeduvvá, ja ássje ma álggoálmmugijda li ájnnasa åvdeduvvi sihka rijka- ja rijkajgasskasasj dásen. Álgoálbmotjoavkkuid eksisteansa ja eallin vuođđuduvvá ovddideapmái ja makkár faggi dan ovddideamis lea báikkálaččat, našunalalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Álggoálmmukjuohkusij viessom ja årrom le vuododuvvam åvddånahttema nanna ja gåktu åvddånahttem bájkálasj, rijka ja rijkajgasskasasj dásen sajájdahteduvvá. Heivehanmunni ja nuppástuhttin, jotkkolašvuohta ja ođasteamit leat guovddáš doahpagat boahttevaš álgoálbmotservodaga hábmemis. Massjkisvuohta ja nuppástuhttem, iemelágásjvuohta ja ådåstuhttem li ájnas moallánagá gåktu ihttásj álggoálmmuksebrudagájt sihtap hábbmit. Muhtun álgoálbmotjoavkkuide lea ođđaáigásaš searvevuođaid ovdáneapmi leamašan diehttelassan, ja earáide lea servodatrievdan dagahan čoavddekeahtes váttisvuođaid ja leat vásihan ahte eai hálddaš ođđa áiggi. Muhtem álggoálmmukjuohkusijda le ådåájggásasj aktijvuoda hábbmim læhkám luondulasj, madi iehtjádijda li sebrudakrievddama buktám hásstalusájt majt ij máhte tjoavddet ja dåbddo e ådå ájgijn nagáda. Ollugat vásihit ahte eai beasa searvat ja leat oassin čálgoovdáneamis, ovdamearkka dihte leat čielga paralleallat geafivuođa ja álgoálbmogiid gaskkas. Moaddása e besa oasev válldet boandásvuoda lassánimes, duola dagu li tjielgas aktijvuoda hæjosvuoda ja álggoálmmugij gaskan. Ollugat leat eaidaduvvon maŋimus logi jagi ođđa teknologalaš servodagas. Ja moaddása li abmasa sjaddam dan ådåájggásasj teknologijasebrudahka mij le maŋemus lågij jagij åvddånam. Sámiid kultuvrralaš áŋgiruššan, masa šattai ođđa leaktu 1960-logu loahpageahčen, bohciidahtii čielga dárbbu áŋgiruššagoahtit riikkaidgaskasaččat vai kultuvra bisošii ja ovdánivččii. Sámij kultuvralasj mobiliserim, mij ådå fámoj 1960-lågo rájes álgij, buvtij dárbov dáv rahtjamav kultuvralasj bierggima ja åvddånime hárráj rijkajgasskasasj dássáj låggŋit. Sámeášši šattai eanet ja eanet eamiálbmotáššin. Sámeássje ienebut ja ienebut álggoálmmukássjen sjaddin. Sámi organisašuvnnat barge 1970-logu rájes aktiivvalaččat beassamis mielde riikkaidgaskasaš álgoálbmotbargui earret eará Álgoálbmogiid Máilmmiráđi (WCIP) ásaheami oktavuođas jagi 1975:s. Sáme organisasjåvnå 1970-lågos dåjmalattjat barggin dan vuoksjuj váj galggin rijkajgasskasasj álggoálmmukbargguj sæbrrat duola dagu Álggoálmmugij væraltráde (WCIP) ásadime baktu jagen 1975. Maŋŋelis leat álgoálbmogat bargan ILO-konvenšuvnnain nr. 169 álgoálbmogiid ja olmmoščearddaid birra iešheanalaš stáhtain, ON julggaštusaid álgoálbmotvuoigatvuođaid birra ja 1966 ON julggaštusain siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid dynámalaš ovdánemiin. Maŋŋela li álggoálmmuga barggam ILO-konvensjåvnåjn nr. 169, álggoálmmuktjuottjodusájn ja dynámalasj åvddånahttemijn FN-konvensjåvnåjn sivijla ja politihkalasj riektáj gáktuj 1966 jages. Riikkaidgaskasaš álgoálbmotovttasbargu, ja sámiid searvan dan bargui, lea njuolgut váikkuhan sápmelaččaid dillái. Rijkajgasskasasj álggoálmmukbarggo ja sámij oassálasstem dasi, le njuolgga sámij dilev vájkkudam. Dat bođii čielgasit ovdan dan bargus man olis jagi 2005:s finnmárkoláhka mearriduvvui. Dát viehka tjielggasit åvddån bådij prosessan man boados lij Finnmárkkoláhka jagen 2005. Sihke ILO. Sihke ILO. , ON nállevealahanlávdegoddi, ON álgoálbmotvuoigatvuođaid erenoamášdieđiheaddji ja riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaáššedovdit cealkámušat ja rávvagat ledje mearrideaddjin dasa go sámiid vuoigatvuođat dohkkehuvvojedje dan dásis go dahkkojedje finnmárkolága mearrideami oktavuođas. , AN:a tjærddavieledimkomitea, AN:a álggoálmmugij almasjriektádile sierrarapportøra ja rijkajgasskasasj álmmukriektáássjedåbddij javllamusá lidjin ájnnasa gå sámij riektá da vierdev finnmárkolága baktu dåhkkiduvvin. Rádjerasttildeaddji bargu láhččojuvvo earenoamážiid nationála ja riikkaidgaskasaš forumiin bakte, nugomat ON. Rijkajgasskasasj barggo guosská duola dagu nasjonála ja rijkajgasskasasj aktijvuoda dagu AN. , Sámi parlamentáralaš ráđi, Barents-ovttasbargu, Arktalaš ovttasbargu, Davviriikkaid ovttasbargu, davveguovlopolitihkka, Interreg ja davvi olli (EU). , Sáme parlamentáralasj ráde, Barentsaktisasjbarggo, Arktalasj aktisasjbarggo, nuorttarijkaj aktisasjbarggo Interreg ja nuorttalasj dimensjåvnnå (EU).