samedikki-presideantta-oddajagisardni.html.xml

Sámedikki presideantta ođđajagisárdni / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget	Sámediggepresidenta ådåjakhålla / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
Sámedikki presideantta ođđajagisárdni	Sámediggepresidenta ådåjakhålla
Sámedikki presideantta Aili Keskitalo ođđajágisárdni, 101.01.2014, NRK 1: s.	Dánna máhttebihtit låhkåt sámediggepresidenta Aili Keskitalo ådåjakhålav. Hålla sáddiduvvá, NRK 1: n.
Ráhkis buohkat.	Gieres gájkka divna.
2013:s bovdejuvvui sápmelaš Frode Fjellheim searvat musihkain Disney - filbmii, ” Frozen ”.	Jagen 2013 bivddiduváj oarjjelsáme Frode Fjellheim oassálastátjit musihkajn Disneya ådå, animeridum stuorfilmmaj ” Frozen ”.
Luohti Eatnemen Vuelie ja Fjellheima musihkalaš čehppodat oažžu dál olles máilmmi guldalit – luođi.	Juojgga Eatnemen Vuelie ja Fjellheima musihkalasj vaddasa oadtju dal ålles væráldav gulldalittjat – juojgav.
Mii oaidnit dán maid eará dáiddasurggiin.	Sæmmi aj vuojnnep ietjá kultuvrramoalgedimijn.
Sámi kultuvra ihtá ain ođđa gehččiide ja guldaleddjiide.	Sáme kultuvrra vuojttá aktelattjat ådå ulmutjijt.
Vuođđun min kultuvrii leat min eatnamat.	Mijá kultuvrra le giddidum ruohtsaj mijá ávkkim- ja årromguovlojda.
Danin evttohit mii njeallje kulturmuito- guovllu Várjjagis oktii- čohkkejuvvon máilmmiárbebáikin.	Dan diehti oajvvadip UNESCO:j niellja kultuvrramujttoguovlo Várjjagin tjoahkkáj avta væráltárbbesadjen.
Luondu min birra “ muitá ” ja muitala dálá áiggis sámi historjjá kulturmuittuid, báikenamaid, máidnasiid ja muitalusaid čađa.	Luonndo mijá birra “ mujttá ”, ja dálásj ájge subtsas sáme histåvråv kultuvrramujtoj, bajkkenamáj, båvaj ja giehtoj baktu.
Muhto dávjá vásihit mii ahte muitalusat min birra muitaluvvojit earáin go mis alddámet.	Valla álu vásedip giehto mijájs giehtoduvvi iehtjádijs gå mijájs.
Dat muitaluvvojit skandálaid bokte medias, ja neahttaaviissaid kommentárasajis.	Da giehtoduvvi kritihkalasj politihka retorihka baktu, skandálaj baktu medijajn, ja værmádakavijsaj ármodis javllamussajij baktu.
Dat gaskkustuvvo maid dan boktemii ii muitaluvvo min birra – skuvllain ja eará almmolaš arenain.	Giehtoduvvá aj dan baktu massta ij giehtoduvá mijá birra – skåvlåjn ja ietjá almulasj arenajn.
Juohke álbmot háliida dohkkehuvvot ja árvvusadnot dan buoremusa dihte, dan ráhkkásepmosa ja čábbámusa dihte iežas kultuvrras.	Juohkka ájnna álmmuk hálijt dåhkkiduvvat ja vieleduvvat buoremusás, gærrásabmusis ja tjáppemusás mijá kultuvran.
Dan háliidit maiddái mii.	dav hálijdip mij aj.
Nu ahte odne háliidan muitalit didjiide iežamet sáŋgáriid birra.	Uddni de sidáv giehttot dunji mijá gievrajs.
Sin birra geat juohke beaivvi ráhkadit ja ođasmahttet.	Sijájs gudi juohkka biejve hábbmiji ja ådåstuhtti.
Sii leat dat guđet čatnet min min servodaga suonaide: Min niegut, min historjá ja min vásáhus das mat mii leat.	Sij li gudi gådi mijáv dan sisi mij la iesj sáradis mijá sebrudagán: mijá histåvrrå, mijá niego ja mijá vásádusá gudi mij lip.
Mun human dáiddáriid birra.	Mån sáhkadav dájddárijs.
Ja váhnemiid birra, geat bidjet áiggi ja searaid ásahit sámegiel oahpahusa doppe gos dát fálaldat ii vuos gávdno.	Æjgádijs gudi gålådi ájgev oassálassti ásadit sámegiellaåhpadusáv gånnå ij gávnnu åvdutjis.
Áŋgiris olbmot mat sihkkarastet mánáide valáštallanfálaldaga.	Rahtjalis ulmutjijs gudi sihkarassti nuorajn la valástallamfállo aj boahtte tjaktjaj.
Ja bárdni guhte veahkeha iežas sámegielat eatni ja doaktára gulahallat buorebut ja dakko bokte maiddái sihkkarastit buoremus divššu.	Barnes guhti viehket sámegielak iednes ja dálkudiddjev vaj dádjadibá nubbe nuppev buorebut ja dajna sihkarasstá buoremus sujtov ja værddogisvuodav sunji guhti le skibás.
24 nuora leat eaktodáhtolaččat dieđihan iežaset giellaambassadevran Sámedikki #Sámásmuinna kampánjii.	Guoktalåkniellja nuorra gievra diededin ietjasa mielastisá giellaambassadørran Sámedikke giellakampánnjaj #Sámástamunji vásse tjavtja.
Giella ja searvevuohta leat dat maid bokte mii defineret iežamet ja máilmmi min birra. Geat mii leimmet, geat mii leat ja geat mii galgat šaddat.	Gielan ja aktisasjvuodan la gåktu mij definerip ietjama ja væráldav mijá birra: gudi lijma, gudi lip ja gudi sjaddap.
Giellasáŋgára mielas ii dárbbaš leat álki geavahit sámegiela.	Giellagievrra ij la sån guhti hæhttu miejnnit giella le álkke ávkkit.
Sáŋgár lea son guhte dahká dan, vaikko lea váttis.	Gievrra le sån guhti dahká dav, juska le gássjel.
Lea juste dalle go lea váttis, ahte du válljen ja áŋgiruššan leat dehálepmosat.	De le jur gå le gássjelamos, majt vállji ja majt daga le ájnnasamos.
Dat lea min oktasaš ovddasvástádus, ovddasvástádus maid mii eat sáhte dodjit earáide.	Dat la mijá aktisasj vásstádus, vásstádus mav ep mahte iehtjádijda dådjet.
Mun áiggun erenoamážit rámidit min unnitlogu álbmogiid ovddasteddjiid barggu maid sii barget árvvusatnima ovddas.	Ållagattjat sidáv rámmpot værddogisvuohtabargov majt mijá unneplågo ájrrasa dahki.
Odne fertet mii dovddastit ahte homofiillaid ja lesbaid vuoigatvuođat eai leat ožžon doarvái fuomášumi sámepolitihkas.	Uddni hæhttup dåbdåstit gå homofijlaj ja lesbaj rievtesvuoda ælla man ga rádjáj duodalattjat vieleduvvam sámepolitihkan.
Hárdin ja vealaheapmi dáhpáhuvvá, maiddái min skuvllain ja min báikegottiin.	Givseldime ja badjelgæhttjama gávnnuji, mijá skåvlåjn ja mijá bájkálasj sebrudagájn aj.
Mii dárbbašit eanet nuoraid ja rávisolbmuid geat doibmet sáŋgárin ja barget hárdima vuostá.	Miján la dárbbo ienep nuorra ja ållesjattugis gievrajs gudi givseldimijt vuosteldi.
Dán jagi lea 25 jagi áigi go Gonagas Ovllá vuosttaš gearddi rabai Sámedikki. Sámediggi lea boađus árjjalaš ja áŋgiris, muhto maiddái ráfálaš vuoigatvuođarahčan Álttá- ášši bokte.	Dán jage le 25 jage dallutjis gå Sámedigge vuostasj bále rabáduváj Gånågisás Olav V. Sámedigge le boados garra ja vájmmelis, valla ráfálasj rievtesvuohtarahtjamusájs Áltá-ássjen.
Dáža ja sápmelaš sáŋgárat ceggejedje ovttas jurdaga hukset parlameantta sámiide Norggas.	Ájádusá parlamentas Vuona iemeálmmugij ásaduvvin látte ja sáme gievrajs aktan.
Guokte álbmoga mat ledje mielas dohkkehit čovdosiid, dan ovdii go ain riidalit ja duolbmut.	Guovtet álmmugis gudi lijga miellusa guorrasittjat tjoavddusijda, ienni gå rijdojda ja niejddemijda boahtte ájgen.
Mii rahčat ain oahpahusa ovddas sámegielas ja sámegillii.	Mij oajbbop vilá åhpadime diehti sámegielan ja sámegiellaj.
Min gielat leat áitojuvvon.	Mijá giela li ájtedum giela.
Ja min ealáhusat nu go boazodoallu gártet eanet riidduide stuoraservodaga áibbašemiide roggat eanet minerálaid.	Ja árbbedábálasj æládusá, nåv gå ællosujtto, adnet li ienebut ja ienebut rijdduj boahtám stuorsebrudagá sávadusáj ienep minerálajt råggåt.
Mearrasámi gilit áitojuvvojit go vejolašvuođat guolásteapmái ja meara ávkkástallamis unnot.	Merrasámij sijda ájteduvvi binnep máhttelisvuodaj baktu guollitjit ja viessomuháv meras oattjotjit.
Dát, ja eará hástalusat mat gávdnojit stáhta ja álgoálbmogiid gaskka eai leat vel čovdojuvvon.	Dá hásstalusá ja moadda ietjá hásstalusá tjanádum stáhta ja iemeálmmuga aktijvuohtaj li vilá tjoavdek.
Mii leat buohkat beassan oaidnit muhtin sámi sáŋgáriid tv- ráiddu čađa “ Jaskes dáistaleapmi ” NRKs.	Mij lip gájka oadtjum máhttelisvuodajt gehtjastittjat muhtem sáme gievrajda rájdo baktu ” Den stille kampen ” NRK:an vásse tjavtja.
Mii leat oaidnán ahte gávdnojit sáŋgárat buot báikegottiin ja máŋgga servodatsuorggis.	Vuojnnám lip gievra gávnnuji juohkka bájkálasj sebrudagán ja moatten sebrudaksuorgen.
Muhto muhtimat jerret ahte man guhká galgat mii bidjat fokusa dáruiduhttinpolitihkkii ja sápmelaččaid duolbmumii ?	Valla muhtema gatjádi man guhkev galggap tjalmostahttet dárojduhttempolitihkkaj ja niejddemijda ?
Duohtavuohta lea ahte dáruiduhttin ja duolbmun leat min oktasaš historjá, sihke sápmelaččaid ja dážaid.	Duohtavuohta le dárojduhttem ja niejddem le mijá aktisasj histåvrrå, sáme ja látte.
Mii leat buohkat dan váikkuhusa vuollái šaddan - juohkehaš iežas ládje.	Mij, goappátja álmmuga, lip vaháguvvama dassta – goabbák iehtjama láhkáj.
Mus lea ipmárdus ahte muhtimat háliidit vajálduhttit ja čiehkat eret.	Mån dádjadav gå muhtema sihti vajálduhttet ja tjiehkat.
Muhto mii eallit odne dán historjjá váikkuhusaiguin.	Valla mij viessop uddni båhtusij dat histåvrås.
Ja nu guhká go dat dahkko dušše sámi áššin, de dat dahká ovdáneami váttisin, sihke dážaide ja sápmelaččaide.	Ja nåv guhkev gå dat sjaddá dåssju sáme ássjen, de dat gássjeduhttá åvddånahttemav, goappátjagá sámijda ja láttijda.
Guokte álbmoga leat goabbat ládje soardašuvván.	Guokta álmmuga li vaháguvvam dáhpádusájs, goabbák ietjaska láhkáj.
Luohttámuš ja kultuvra leat cuovkanan.	Luohtádus ja kultuvrra li tsuovkkanam.
Jus galgá sáhttit divodit, de gáibida dat eanet rahčamuša sihke Norgga eiseválddiin ja Sámedikkis.	Divvot dav mij la tsuovkkanam gájbbet lasedum ratjástimijt goappátjaga Sámedikkes ja Vuona oajválattjajs.
Mun bovden eiseválddiid ođđa ságastallamiidda, ja guoibmevuhtii, lasihandihti sámi eallima ja sámi iešmearrideapmái ođđa hámiid.	Mån bivddiv dan diehti Vuona oajválattjajt ådå ságastallamijda, ja oasálasjvuodav, friddjavuohtaj ienedittjat sáme iellemsjuvesvuodav ja ådå sáme iesjráddimhámijda.
Mannan geasi bovdii Sámediggi eamiálbmogiid Áltái hábmet oktasaš prinsihpalaš vuođu.	Danna båhtin værálda iemeálmmuga ájgás aktisasj prinsihpalasj vuodudahkaj.
Dát lei historjjálaš dáhpáhus, mii dál dagaha ahte eamiálbmogat servet ovttadássásaččat stáhtaiguin dán jagáš konferánsii eamiálbmotvuoigatvuođaid birra ON váldočoahkkimis.	Dat lij sierra lágásj histåvrålasj dahpadus, mij dálla vájkkut værálda iemeálmmuga oassálassti avta buohta stáhtaj dán jage konferánssaj iemeálmmugij rievtesvuodaj birra AN:a oajvvetjåhkanime ásadime baktu.
Sámediggi joatká iežas riikkaidgaskasaš bargguiguin, ja galgá ain leat njunnošis eamiálbmogiid vuoigatvuođaid dohkkeheami barggus.	Sámedigge joarkka rijkkagasskasasj bargojt, ja galggá boahtte jagijt liehket åvdemusán barggamin rievtesferdukvuoda diehti ja iemeálmmugij rievtesvuodaj dåhkkidime diehti.
Sii geat rievdadit máilmmi, leat sii guđet jáhkket ahte máilbmi sáhttá rievdaduvvot.	Sij gudi ietjájduhtti væráldav, li gudi jáhkki værált máhttá ietjájduvvat.
Leage sáŋgár dán jagi.	Åro gievrran jagen 2014.
Doppe gávdnojit álo olbmot geat dárbbašit liegga gieđa, ja álo ášši mii dárbbaša doaibmi ja áŋgiris váimmu.	Gávnnu agev ulmusj guhti dárbaj liegga giedav, ja agev ássje mij dárbaj vájmov mij svahtjá ja berus.