samegiel-baikenamat.html.xml

Sámegiel báikenamat / Giella / Sámediggi - Sametinget Sáme bájkkenamá / Giella / Sámedigge - Sametinget Aili Keskitalo Sáme bájkkenamá aili.keskitalo@samediggi.no Politihkalasj åvdåsvásstediddje Báikenammaláhka lea gustovaš olles sámi giellaguovllus. Bájkkenammaláhka guosská ålles sáme giellaguovlluj. Báikenammaláhka galgá sihkkarastit sámegielat báikenamaid nationála lágaid, riikkaidgaskasaš soahpamušaid ja konvenšuvnnaid mielde. Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamá li nasjonála lágaj ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta. Láhka gáibida ahte báikenamat čállojit riekta ja ahte čállojit sámegielat čálamearkkaiguin. Gájbbádusá li namma galggá riekta tjáledum ja riekta sáme merkaj. Láhkamearrádusa mielde galget sámegielat báikenamat álot čállojuvvot ovddemussii galbbain sámegiela hálddašanguovllus. Mærrádusáj milta galggá sáme namma agev vuostatjin tjuodtjot sáme giellaháldadimguovlon. Láhkaásahusas maiddái árvaluvvo ahte suohkanat sáhttet válljet čállit sámegielat báikenamma ovddemussii galbbain dain guovlluin mat eai gula sámegiela hálddašanguvlui. Njuolgadustjállaginn oajvvaduvvá aj dibddet suohkanav válljit jus sáme namma galggá vuostatjin tjuodtjot aj dakkir sajijn ma ælla sáme giellaháldadimguovlos oassen. Sámegielat báikenamat maid gili bistevaš orru olbmot dahje gillái gullevaš ealáhusat beaivválaččat geavahit, galget geavahuvvot almmolaš galbbain, kárttain jnv. (§9). Sáme bájkkenamá ma aneduvvi ulmutjijs gudi stuovvásit bajken årru jali li æladusá baktu bájkkaj dábálattjat tjanáduvvam, galggi almulasj oajválattjajs aneduvvat galbajn, kártajn jnv (§9). Nammakonsuleantabálvalus Nammakonsulænntadievnastus: Báikenammalága § 11 addá Sámediggái válddi nammadit sámi báikenamma oaivadeddjiid. Bájkkenammalága § 11 vaddá Sámediggáj fámov sáme bájkkenamma konsulentajt nammadit. Báikenammanevvohat ásahuvvui 1991:s seammás go báikenammaláhka fápmuibiddjui. Nammakonsulænntadievnastus ásaduváj jagen 1991 gå bájkkenammaláhka doajmmaj bådij Vuonan. Dalle nammadedje máŋga báikenammaoaivadeddjiid, earret eará sámegielat ja suomagielat báikenamaide. Moadda bájkkenammakonsulænntadievnastusá ásaduvvin, duola dagu sáme ja suomagiela namáj gáktuj. Báikenammaoaivadeddjiin lea fágalaš ovddasvástádus buktit neavvagiid dasa movt báikenamat almmolašvuođas galget čállojuvvot. Nammakonsulenta li fágalasj vásstediddje árvvalusájda makkir tjállemvuogijt oajvvadi almulasj aktijvuodajn adnet. Sámi guovlu Norggas lea gielalaččat juhkkojuvvon golmma oassái, nu ahte lullisámi guovllus báikenamaid čállinnorbma čuovvu lullisámi riektačállima, julevsámi guovllus julevsámi riektačállima ja davvisámi riektačállima ges davvisámi guovllus. Sáme guovllo Vuonan le bájkkenammalága baktu gielalattjat gålmå oassáj juogeduvvam, váj oarjjelsáme guovlon bájkkenamájt oarjjelsáme tjállemvuoge milta normeri, julevsámegiela guovlon julevsáme tjállemvuogev adni ja nuorttasámegiela guovlon vas nuorttasáme tjállemvuogev. Davvisámegiella: Jonny Inge Nutti Nuorttasámegiella:Jonny Inge Nutti Lullisámegiella: Ole Henrik Magga Julevsámegiella: Kåre Tjihkkom Báikenammaláhka Bájkkenammaláhka. Áššemeannudanvuohki sámegielat báikenammaáššiid gieđahallamis: Ássjegiehtadallam mij sáme namájda gullu: Soames ovddida nammaášši báikenammalága vuođul. Muhtem nammaássjev bajet bájkkenammalága milta. § 5 vuosttaš lađđasis mearriduvvo gii sáhttá ovddidit nammaášši. § 5 vuostasj ladás subtsas guhtimusj bæssá nammaássjev bajedit. Mearridanásahussii (lága § 5 nuppi ja goalmmát lađđasis mearriduvvo gii guđege báikenama ektui lea mearridanásahus). Ássje mierrediddje ásadussaj sáddiduvvá (§ 5 nuppet ja goalmát ladás subtsas mij mierrediddje ásadus le makkár namáj gáktuj). Mearridanásahus gárvvista ášši ja čohkke buot gávdni dieđuid. Ášši sáddejuvvo Mierrediddje ásadus ássjev gárvet gájkka diedoj milta ma gávnnuji. Gulaskuddamii guovtti mánu gulaskuddanáigemeriin. Ássje guláskuddamij sáddiduvvá guovtijn mánujn gulákuddamájggemierijn. Sámi báikenammanevvohahkii gii neavvu movt báikenamma galgá čállojuvvot. Nammakonsuleantabálvalusas lea guokte mánu áigemearri máhcahit ášši Suohkan bærrájgæhttjá jut gájka gejn le guláskuddamriektá bessi javllamusáv buktet ja sáddi ássjev sáme nammakonsulænntadievnastussaj tjállemvuoge oajvvadusá diehti. Mearridanásahussii mii ášši mearrida. Nammakonsulænnta viertti guovte máno duogen ássjev mierrediddje ásadussaj sáddit mij de mærrádusáv dahká. Mearrádus sáddejuvvo suohkanii, mii almmuha mearrádusa báikenammalága § 6 njuolggadusaid mielde (oktan váidinvejolašvuođa dieđuin mii lea § 10 mielde). Mærrádus suohkanij sáddiduvvá, mij mærrádusáv almot lága § 6 milta (diedoj gujttimvejulasjvuoda birra § 10 milta). Mearrádus sáddejuvvon maiddái Sámi nammakonsuleantabálvalussii, eará almmolaš ásahusaide mat geavahit nama iežaset bálvalusain, ja maiddái Mærrádus sáddiduvvá aj sáme nammakonsulænntadievnastussaj, ietjá ásadusájda ma galggi namáv adnet ja guovdásj bájkkenammaregisstarij Stáhta kárttadåjmadagá guovllokontåvrån. Sámegielat báikenamat neahtas Sáme bájkkenamá nehtan Statens Kartverk bargá ovdánahttimis ođđa bálvalusaid neahtas, ja dál lea rahppon vejolašvuohta ohcat sámegielat báikenamaid. Stáhta Kárttadåjmadahka le ådå dievnastusájt åvddånahttemin nehtan, ja dálla bæssá sáme bájkkenamájt åhtsåt nehta baktu. Norgesglasset lea ohcanvuđot Norggakárta. Norgesglasset le kártta gånnå bæssá åhtsåt. Das lea vejolašvuohta sirddašit kárttain, ohcat adreassaid, earáhuhttit koordináhtaid ja unnidit ja stuoridit válljejuvvon guovllu. Besa navigerit kártajn, adressajt åhtsåt, koordináhtatjoahkkájt transformerit ja zoomit sisi ja ålgus gåsi de sidá. Don sáhtát ohcat badjel 450 000 báikenamaid ja sullii 23 000 sámegielat báikenamaid Norggas ja kártavuogádat čájeha ohccojuvvon báikenama kárttas. Máhtá åhtsåt ienep gå 450 000 bájkkenamá ja 23 000 sáme bájkkenamá Vuonan ja sæmmi båttå namáv kárttaj oadtjot. Viidáset sáhtát ohcat luoddanamaid Norggas nu ahte luoddanamma sajádat čájehuvvo kárttas. Vijdábut máhtá gahttunadressajt Vuonan åhtsåt ja dajt unnep kártatjin vuojnnet. Norgesglasset ođđa gáhppálagas ja kárta skuvllain leat betaveršuvnnat, mii mearkkaša ahte dat eai leat loahpalaččat gárvvistuvvon, ja ahte hápmi ja doaibma sáhttá dieđekeahttá rievdaduvvot. Norgesglasset ådå versjåvnån ja kártta skåvlån li betaversjåvnå, dat merkaj dájt li ájn åvddånahttemin, ja hábbmim ja funksjonálitehtta soajttá hæhkkat rievddat. Norgesglasset ođđa gáhppálat Norgesglasset ådå versjåvnnå Kárta skuvllas betaveršuvdna Kártta skåvlån betaversjåvnnå