samegielaid-halddasanguovlu.html.xml

Sámegielaid hálddašanguovlu / Giella / Sámediggi - Sametinget Sáme giellaháldadimguovllo / Giella / Sámedigge - Sametinget Sámegielaid hálddašanguovlu Sáme giellaháldadimguovllo Sámegiela hálddašanguovllus leaba sámegiella ja dárogiella ovttaárvosaš gielat. Sáme giellaháldadimguovlon li dárogiella ja sámegiella avtaárvvusattja. Dát mearkkaša ahte buohkain lea riekti oažžut bálvalusaid sámegillii go váldet oktavuođa almmolaš ásahusaiguin mat leat sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde. Dat mierkki juohkkahattjan le riektá sámegiellaj dievnastuvvat gå válldi aktijvuodav álmulasj etáhtaj sáme giellaháldadimguovlon. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Ávjovárri Jur dálla Presideanta galleda hálddašangielddaid Suohkankonferánssa guovvamáno 10. ja 11. biejve Áigodagas ođđajagimánu / guovvamánu áigu presideanta Aili Keskitalo galledit g... Sámedigge le dahkam miellagiddis konferánssaprográmmav, ja sávvá dijáv buori... Loga eambbo Lågå ienebuv Árborde suohkan lea mearridan ohcat laktojuvvot sámegiela hálddašanguvlui Sáme giellaprosjevtajn la rabás åhtsåmájggemierre 2015 rájes Sámediggi lea ožžon illudahtti dieđu go Árborde suohkanstivra lea mearridan... 2015 rájes la rabás åhtsåmájggemierre doarjjaårnigis sáme giellaprosjevtajd... Loga eambbo Lågå ienebuv Čájet buot áššiid Vuoseda divna ássjijt Njeallje davimus fylkkasuohkanat, Finnmárku, Romsa, Nordlánda ja Davvi-Trøndelaga, gullet maiddai hálddašanguvlui. Niellja nuorttalamos fylkkasuohkana, Finnmárkko, Råmsså, Nordlánnda ja Nuortta-Trøndeláhka li aj sáme giellaháldadimguovlon. Sámegielaid hálddašanguovlu: Sáme giellaháldadimguovllo: Sámegiela hálddašanguovllus galget sámelága giellanjuolggadusat sihkkarastit rievtti: Sáme giellaháldadimguovlon galggi sámelága giellanjuolgadusá sihkarasstet riektáv: Atnimis sámegiela almmolaš ásahusaiguin gulahallamis sámegielav adnet gå almulasj orgánaj guládallá Ahte beassá gullat ja oaidnit sámegielain almmolaš oktavuođain sámegielav almulasj aktijvuodan vuojnnet ja gullat Sámegiela hálddašanguovllus lea čuovvovaš gáibádusat almmolaš ásahusaide ja doaimmaide: Sáme giellaháldadimguovlon li tjuovvovasj njuolgadusá almulasj ásadusájda: Almmuhusat mat leat hálddašanguovllu juogo olles álbmoga várás dahje álbmotoassái, galget leat sihke sámegillii ja dárogillii. Diedádusá almulasj orgánajs ma gulluji ålles álmmugij jali muhtem oassáj álmmugis háldadimguovlon galggi gávnnut sámegiellaj ja dárogiellaj. Skovvi mii adno hálddašanguovllu báikkálaš dahje guovlulaš almmolaš ásahusa ektui galgá gávdnot sihke sámegillii ja dárogillii (§ 3-2). Sjiemájt majt galggi adnet bájkálasj jali guovlo almulasj orgánajn háldadimguovlon galggi gávnnut sámegiellaj ja dárogiellaj. (§ 3-2). Sus guhte sámegillii váldá oktavuođa hálddašanguovllu almmolaš ásahusain, lea riekti oažžut vástádusa sámegillii (§ 3-3). Sujna guhti sámegiellaj válldá aktijvuodav bájkálasj almulasj orgánajn háldadimguovlon, le rievtesvuohta vásstádusáv oadtjot sámegiellaj. (§ 3-3). Sus guhte háliida sámegiela bakte áimmahuššat iežas beroštumiid sihke báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusaid ektui, lea riekti oažžut bálvaluvvot sámegillii (§ 3-5). Sujna gænna le miella sámegielav adnet gå le gåtsedime ietjas berustimijt bájkálasj ja guovlo almulasj varresvuoda- ja sosiálainstitusjåvnåj gáktuj háldadimguovlon, le rievtesvuohta dievnastusáv oadtjot sámegiellaj (§ 3-5). Hálddašanguovllu báikkálaš dahje guovlulaš ásahusaid bargiin lea riekti oažžut virgelobi bálkkáin háhkamis sámegielat gelbbolašvuođa go ásahus dárbbaša dákkár gelbbolašvuođa (§ 3-7). Virgálattjajda bájkálasj jali guovlo almulasj orgánan háldadimguovlon le rievtesvuohta virggeloahpáj bálkájn allasis sámegielmáhtov åttjudittjat gå orgádna dárbaj dakkár máhtov (§ 3-7). Suohkanstivra sáhttá mearridit ahte sámegiella ja dárogiella galget leat ovttaárvosaš gielat olles suohkanhálddahusas dahje muhtun osiin (§ 3-9). Suohkanstivrra máhttá mierredit sámegiella galggá liehket dássásasj dárogielajn ålles jali muhtem oasen suohkana háldadusán (§ 3-9). Oahpahusláhka, mánáidgárdeláhka, ja báikenammaláhka bidjet earenoamáš gáibádusaid hálddašanguovllu suohkaniidda: Åhpadusláhka, mánájgárddeláhka ja bájkkenammaláhka buktá aj sierralágásj gájbbádusájt háldadimguovlo suohkanijda: Suohkanis lea ovddasvástádus fuolahit ahte mánáidgárdefálaldat sámegielat mánáide huksejuvvo sámi giella ja kultuvrra nala (mánáidgárdeláhka § 8) Suohkanin le åvdåsvásstádus bærrájgæhttjat vaj sámegielak mánáj mánájgárddefálaldagán le sámegiela ja kultuvrra vuodon (mánájgárddeláhka § 8) Sámi oahppoplána – Sámi máhttolokten – galgá geavahuvvot suohkana skuvllain (oahpahuslága láhkaásahus, § 1-1) Sáme oahppopládna – Sáme máhttolåpptim – galggá suohkana skåvlåjn aneduvvat (åhpaduslága láhkaásadusá, § 1-1) Luoddagalbemis daid guovlluin gos leat máŋggagielat báikenamat geavahuvvojit, galgá sámegielat báikenamma čállojuvvot álggus (báikenammalága láhkaásahus, § 7) Gahttungalbajn daj guovlojn gånnå li moattegielak bájkkenama, galggá sámegielak bájkkenamma vuostatjin tjáleduvvat (bájkenammalága njuolgadustjála, § 7) Doarjja guovttegielat suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda Sámediggi lea jagi 2011. s juohkán 46 milj. ruvnno guovttegielatvuođa doarjaga suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda mat leat sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu siskkobealde. Sámedigge le jagen 2011 juollodam tjoahkkáj 46 mill. kråvnå guovtegielakvuodadoarjjan suohkanijda ja fylkasuohkanijda sáme giellaháldadimguovlon. Suohkanat ožžot gaskal 3 milj. ruvnno ja 7,5 milj. ruvnno doarjaga 2011:s, ja fylkkasuohkanat ožžot gitta 1,4 milj. ruvnno rádjai. Suohkana oadtju 3 mill. rájes 7,5 mill. rádjáj doarjjan jagen 2011 madi fylkasuohkana oadtju 1,4 mill. kråvnå rádjáj. Dasalassin juolluda Sámediggi doarjaga logi giellaguovddážiidda (5,7 milj. ruvnno jagi 2011:s), ja ohcamušaid vuođul doarjaga gielladoaibmabijuide olggobealde hálddašanguovllu (oktiibuot 7,6 milj. ruvnno 2011:s). Duodden juohká Sámedigge rudájt lågev giellaguovdátjijda (5,7 mill. kråvnå jagen 2011), ja gielladåjmajda giellaháldadimguovlojn ja giellaháldadimguovloj ålggolin åhtsåmusáj milta (tjoahkkáj 7,6 mill. kråvnå jagen 2011). Giela oktavuođas de lea maiddái Sámedikki doarjja oahpahussii – mm. Giellaaktijvuodan li aj Sámedikke doarjja åhpadibmáj – dsj. oahpponeavvuide, mánáidgárddiide ja stipeanddaide – hui dehálaš váikkuhangaskaoapmin vai joksat mihttomeriid mat leat mearriduvvon sámegielaid ovdánahttima várás. oahpponævo, mánájgárde ja stipenda – viehka ájnas vájkkudimnævo gå galggá jåksåt dajt ulmijt ma li biejadum sámegielaj åvddånahttema gáktuj. Sámediggi lea 2010:s ráddjen oktiibuot 31,3 milj. ruvnno doarjagiidda sámegielat oahpahusa várás. Sámedigge le jagen 2010 doarjjan biedjam tjoahkkáj 31,3 mill. kråvnå sáme åhpadussaj. Lassin dasa juolluda Sámediggi doarjaga dávvirvuorkkáide, kulturguovddážiidda ja kulturviesuide, ja doarjagat doaibmabijuide dearvvašvuođasuorggis, main maiddái lea stuora mearkkašupmi háhkamis buoremus rámmaeavttuid sámegilli. Duodden vaddá Sámedigge aj dårjav museajda, kulturguovdátjijda ja kulturviesojda, ja dårjav varresvuoda suorge dåjmajda, mij aj le viehka ájnas gå galggá sámegielaj dilev buoredit. Sámediggi leat 2010:s árvvoštallan guovttegielatvuođadoarjaga mii juhkkojuvvo suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllus. Sámedigge le jagen 2010 árvustallam dårjav guovtegielakvuohtaj suokanijda ja fylkasuohkanijda ma li sáme giellaháldadimguovlon. Dát árvvoštallan galgá earret eará leat vuođđun go árvvoštallat doarjaga meroštallannjuolggadusaid ja raporterengáibádusaid. Árvustallam galggá vuodon gå mierret duola dagu dårja mierredimnjuolgadusájt ja rapporterimgájbbádusájt. Sámedikkis oktilaččat ságastallá suohkaniiguin ja sámi giellaguovddážiiguin čoahkkimiin, seminárain ja konferánssain sámegielaid seailluheami ja ovdánahttima birra. Sámedigge aktelasj suohkanij ja sáme giellaguovdátjij guládallá tjåhkanimij, semináraj ja konferánsaj baktu gå le gatjálvis sámegielajt bisodit ja åvddånahttet. Sii leat Sámediggái leamašan hui dehálaš ovttasbargoguoimmit. Dá li viehka ájnas aktisasjbarggoguojme Sámediggáj. Juogadeames Sámedikki 2011 guovttegielatvuođadoarjaga ovdanboahtá Sámedikki 2011 bušeahtas 5.2.1 čuoggás. Sámedikke guovtegielakvuodadårja juogadibme 2011 jahkáj vuojnnu Sámedikke 2011 budsjehta tjuoggán 5.2.1. Hálddašanguvlui searvama proseassa Guđe suohkanat gullet sámegiela hálddašanguvlui, lea mearriduvvon sámelága láhkaásahusas. Sámelága njuolgadustjála mierret makkir suohkana sáme giellaháldadimguovlluj gulluji. Dalle go sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje jagi 1990, gulle guhtta davvisámegielat suohkana hálddašanguvlui. Gå sámelága giellanjuolgadusá mierreduvvin jagen 1990, de lidjin guhtta nuorttasámegielak suohkana háldadimguovlon. Jagi 2005:s searvvai Divttasvuotna Nordlánddas hálddašanguvlui, 2008:s Snoasa suohkan Davvi-Trøndelagas, ja 2009:s Loabát suohkan Romssas. Jagen 2005 bådij Divtasvuona suohkan Nordlándan fárruj, jagen 2008 Snåasa Nuortta-Trøndelágan ja jagen 2009 Loabat Råmsån. Raavrevijhke suohkan Davvi-Trøndelagas mearridii 2010 geassemánu ohcat lobi searvat hálddašanguvlui. Røyrvik suohkan Nuortta-Trøndelágan mierredij biehtsemánon 2010 åhtsåt vaj bessi giellaháldadimguovlluj. Go suohkan ohca lobi searvat hálddašanguvlui, de dat dáhpáhuvvá čuovvovaš vuogi mielde: Gå muhtem suohkan åhtså giellaháldadimguovlluj bessat, de návti dáhpáduvvá: Suohkan mearrida ohcan searvanlobi. Suohkan mierret åhtsåmusáv rádjat. Suohkanat sáddejit searvanlobi ohcama Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartementii. Suohkana åhtsåmusáv sáddiji Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartemenntaj Departemeanta váldá oktavuođa Sámedikkiin ja bivdá sis cealkámuša suohkana ohcamuššii, ja suohkana guovttegielatvuođadoarjaga sturrodaga ektui. Departemennta válldá Sámedikkijn aktijvuodav guhti javllamusáv buktá suohkana åhtsåmussaj, ja aj makta máhtti vuorddet guovtegielakvuodadoarjjan Departemeanta doaimmaha hálddahuslaš ja ekonomalaš árvvoštallama, ja gárvvista ášši gulaskuddamii. Departemennta háldaduslattjat ja økonomalattjat ássjev árvustalli, ja guládallamássjev gárvet Láhkaásahusa rievdadanárvalus sáddejuvvo gulaskuddamii guoskevaš gulaskuddanásahusaide (dábálaš gulaskuddanáigodat lea 3 mánu) Oajvvadus njuolgadustjállaga rievddamij sáddiduvvá guláskuddamij guláskuddamásadusájda (guláskuddamájgge le dábálattjat 3 máno) Departemeanta rievdada láhkaásahusa mii mearriduvvo gonagaslaš resolušuvnna bakte, mii mearkkaša ahte ášši meannuduvvo ráđđehusčoahkkimis. Departemænnta njuolgadustjállagav rievddá mij gånågislasj resolusjåvnå baktu mierreduvvá, dat merkaj ássje stáhtaráden giehtadaláduvvá. Sámedikki mihttomearri lea ahte sámegiella galgá nannejuvvot ja šaddat oassin norgalaš almmolašvuođas. Sámedikken le ulmme sámegielajt nannit vaj sjaddi luondulasj oassen vuona almulasjvuodas.