sami-albmotbeaivi-ja-nasuvnnalas-dovdomearkkat.html.xml

Sámi álbmotbeaivi ja našuvnnalaš dovdomearkkat / Duogáš / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget	Álmmukbiejvve ja nasjåvnålasj gåvåstagá / Duogásj / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
Sámi álbmotbeaivi ja našuvnnalaš dovdomearkkat	Álmmukbiejvve ja nasjåvnålasj gåvåstagá
Guovvamánu 6. b. b. virggálaš leavgabeaivi Norggas ja čalmmustahttojuvvo miehtá riikka sámi álbmotbeaivin.	Guovvamáno 6. biejvve le almulasj slávggimbiejvve Vuonan ja tjalmostahteduvvá ålles rijkan sámij álmmukbiejvven.
Ollu dáhpáhusat ja govastagat čatnasit dán beaivái. Sámediggeráđđi čalmmustahttá beaivvi go lea mielde doaluin miehtá riikka.	Moadda dáhpádusá ja gåvåstagá li tjanádum bæjvváj Sámediggeráde tjalmostahttá biejvev oassálastedijn ålles rijkan.
Beaivi čalmmustahttojuvvo vuosttaš sámi riikkačoahkkima muitun mii dollojuvvui Metodistagirkus Troanddimis 1917:s.	Biejvve tjalmostahttá vuostasj sáme rijkkatjåhkanimev mij aneduváj Metodistaj girkkon Roandemin jagen 1917.
Lei vuosttaš gearddi go sápmelaččat ledje čoahkkanan bargat oktasaš sámi áššiiguin rastá nationálastáhta riikkarájiid.	Dat lij vuostasj bálle gå sáme lidjin tjoahken bargatjit aktisasj sámeássjij rijkaj rájaj rastá.
Beaivi ávvuduvvui vuosttašgeardde 1993:s.	Biejvve ávvudaláduváj vuostasj bále jagen 1993.
Deaŧalaš govastat guovvamánu 6. b. ávvudeamis lea leavga.	Sáme slávggá Ájnas gåvåstahka ávvudaládijn guovvamáno 6. biejvev le slávggá.
Sámi leavga lea buot sápmelaččaid oktasaš leavga, beroškeahttá das guđe riikkas sii orošit.	Same slávggá le aktisasj divna sámijda, berustahtek gudi rijkan sij årru.
Leavgga dohkkehii 13. Davviriikkalaš sámekonferánsa Åres, Ruoŧas, borgemánu 15. b. 1986:s, ja dan lea hábmen sámi dáiddár Astrid Båhl Ivgubađas Romssas.	Slávggá dåhkkiduváj bårggemáno 15. biejve 1986 13. nuorttarijkaj sámekonferánsas Åren, Svierigin, ja dat la hábbmidum sáme dájddáris Astrid Båhl Ivggobadás Tråmsån.
Váldofáddá lea vižžojuvvon meavrresgáris ja lullisámi Anders Fjellner divttas «Beaivvi bártnitš.	Oajvvegåvvå le váldedum goabddás ja divtas «Biejve bárneš oarjjelsámes Anders Fjellneris.
Dán divttas govvida Fjellner sápmelaččaid beaivvi bárdnin ja mánu nieidan.	Dan divtan gåvvi Fjellner sámijt biejve bárnnen ja máno niejddan.
Rukses beallegierdu govasta beaivváža ja alit beallegierdu govasta mánu.	Gievlle le biejve (ruoppsis gievllebielle) ja máno (alek gievllebielle) gåvåstahka.
Virggálaččat dohkkehuvvon govastat Sámi leavga dohkkehuvvui 2003:s Norggas virggálaččat daid rievdadusaid bokte mat dahkkojuvvojedje Sámelágas ja Lágas levgema birra gieldda almmolaš visttiin.	Almulasj dåhkkidum gåvåstahka Same slávggá dåhkkiduváj almulattjat jagen 2003 Vuonan rievddadusáj baktu Sámelágan ja lágan “ Lov om flagging på kommunenes offentlige bygninger ”.
Stuorradiggi fápmudii seammás Sámedikki mearridit láhkaásahusaid leavgga geavaheami birra.	Stuorradigge fábmodij dan ga båttå Sámedikkev mierredittjat njuolgadusájt gåktu slávgáv adnet.
Sámediggi dohkkehii dan miessemánu 27. b. 2004:s.	Sámedigge mierredij dáv moarmesmano 27. biejve jagen 2004.
Leavggas lea virggálaš stáhtus, muhto dat ii leat dakkár nationálaleavga mii álbmotrievttálaččat ja stáhtarievttálaččat ovddasta gonagasriikka Norgga.	Slávgán la virgálasj stáhtus, valla dat ij la álmmukslávggá mij åvdåstahttá gånågisrijkav Vuonav álmmukriektálattjat ja stáhttariektálattjat.
Sámi álbmotlávlla Sámi álbmotlávlla, Sámi soga lávlla, lea dikta maid Isak Saba čálii, čállojuvvon ja almmuhuvvon aviisii Sagai Muittalægje jagis 1906.	Sáme álmmuklávla Same álmmuklávla, Sámevierrega lávla, la dikta Isak Sabas, tjáledum ja almoduvvam avijsan Sagaid Muittalægje jagen 1906.
Sámekonferánssas Åres 1986:s dohkkehuvvui sámi álbmotlávlla.	Sámekonferánsan Åren jagen 1986 mierreduváj dat sáme álmmuklávllagin.
Arne Sørli bija nuohta diktii, ja šuokŋa dohkkehuvvui 15.	Diktaj dagáduváj tjuojalvis Arne Sørlias, ja tjuojalvis dåhkkiduváj 15. sámekonferánsas Helsinkin.
Sámekonferánssas Helssegis 1992:s. Teaksta lea jorgaluvvon davvisámegielas daid eará sámegielaide.	Tæksta le jårggåluvvam nuorttasámegielas duojda ietjá sámegielajda.
Doahpaga “ nasjonaldag ” geavaheapmi Go guovvamánu 6. b. mearriduvvui sámi álbmotbeaivin sámekonferánssas 1992:s, de lei mearrádus sámegillii ja doaba «sámi álbmotbeaiviš geavahuvvui.	Moallánagáv “ álmmukbiejvve ” adnet Gå guovvamáno 6. biejvve mierreduváj sáme álmmukbiejvven 1992 jage sámekonferánsas, de lij mærrádus sámegiellaj ja danna lij moallánahka «sámi álbmotbeaiviš.
Rievttes jorgaleapmi dárogillii lea “ samisk / samenes nasjonaldag ”.	Riekta jårggåluvvam dárogiellaj sjaddá dat “ samisk / samenes nasjonaldag ”, sáme / sámij álmmukbiejvve.
Muhtun dárogieljorgalusain lea «samefolkets dagš geavahuvvon, dannego sámi mearkkaša samisk, álbmot mearkkaša folk ja beaivi mearkkaša dag.	Muhtem dárogielak jårggålusájn la “ samefolkets dag ” vuojnnum, dajna gå sáme la “ same ”, álmmuk la “ folk ” ja biejvve le “ dag ”.
Sámekonferánssa ruoŧagieljorgalusas geavahuvvui doaba «samernas nationaldagš.	Svieriga dárogielak jårggålusán sámekonferánsas aneduváj moallánahka «samernas nationaldagš.
Doahpagat «samefolkets dagš ja «samisk folkedagš leat cieggan eahpeaiddolaš jorgalemiid geažil ja muhtumassii dannego muhtumat leat atnán doahpaga «nasjonaldagš nággovuložin.	Moallánagá «samefolkets dagš ja «samisk folkedagš li sjaddam båhtusin iehpetjielgas jårggålusájs ja muhtem mærráj gå moallánahka «nasjonaldagš muhtemijs la aneduvvam rijddooarren.
Sámekonferánsa bijai dattetge vuođđun ahte sámit lea okta álbmot (našuvdna) ja ahte našuvdnadoahpaga geavaheapmi danne ii eaktut sierra stáhta.	Sámekonferánssa biejaj farra oarren sáme li akta álmmuk (nasjåvnnå) ja moallánagá adno dan diehti ij gájbbeda sierra stáhtav.
Sihke sámekonferánsa (maŋŋá Samiráđđi) ja davviriikkaid sámedikkit geavahit virggálaččat doahpaga «nasjonaldagš.	Goappátjagá sámekonferánssa (maŋŋela Sámeráde) ja nuorttarijkaj sámedikke adni moallánagáv «nasjonaldagš, álmmukbiejvve, virgálattjat.
Loga eanet dan birra dáppe:	Lågå ienebuv dassta dájn sválldasijn: