sami-mailmmiarbebaiki-varjjagis.html.xml

Sámi máilmmiárbebáiki Várjjagis / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Sáme væráltárbbeduobddák Varangerin / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sámi máilmmiárbebáiki Várjjagis Sáme væráltárbbeduobddák Varangerin Sámi historjá, ja dan ovdahistorjá, lea hábmen dan eanadaga mas mii eallit ja man mii geavahit. Sáme histåvrrå, ja dan åvddåhiståvrrå, le vuododam duobddágijda gånnå viessop ja majt adnep. Ii leat álo áicat dan, go min vássánáiggi olbmuid luottat dávjá leat oassin luonddus. Muhttijn máhttá liehket gássjelis dav vuojnnet, gå luotta dålusj ulmutjijs álu vuojnnuji oassen luondos. Go mii oahppat mo eanadaga galgá lohkat, de leahkkasa midjiide buohkaide historjágirji. Valla máhtudahka gåktu luondov låhkåt, rahpá histåvrrågirjev massta divna máhtti oadtjot oasev. Muhtun sajiin leat ovddeš olbmuid luottat čielgaseappot ja riggáseappot go eará sajiin. Muhtem bájkijn li luotta ulmutjijs ienep tjielggasa ja valjes gå ietjá sajijn. Ja dušše fal muhtumin leat olbmot min ovdal, luonddu veagas ja searválagaid, hábmen kulturmuittuid ja eanadagaid mat ánssášit saji UNESCO máilmmiárbelistui go dain lea erenoamáš ja oppamáilmmálaš árvu. Ja sierra dilijn li ulmutja mijá åvddåla, aktan luondujn ja nubbe nuppijn, dahkam kulturmujtojt ja duobddágijt ma ánssidi sajev UNESCOa væráltárbbelistan gå daj li ” sierralágásj ja almulasj árvvo ”. Ovdamearkan leat báktesárgumat Álttás, mat ožžo máilmmiárbestáhtusa 1985:s. Akta buojkulvis le báktesárggoma Altan, ma oadtjun væráltárbbestáhtusav jagen 1985. Nubbi áidnalunddot báiki lea Ceavccageađgi Unjárgga gielddas. Ietjá sierralágásj sadje le Ceavccageađgi / Mortensnes Unjárga suohkanin. Dáppe vuhtto 12000 jagi ássan, dáppe lea eahpitkeahttá ovdal kristtalašvuođa stuorámus sámi hávdesadjeguovlu, dáppe leat bálvvosbáikkit ja bassi eanadathámit, ja dáppe lea vuolgán rikkes máinnastanárbevierru. Dánna li luotta årromis 12000 jagij tjadá, dánna le buohtastahtek stuorámus sáme ráhposadje åvddårisstalasj ájges, dánna li værrodimsaje ja ájlis luonndoásadusá, ja dássta boahtá boandás sáme subtsastallamdáhpe. Ceavccageađggis lea sámi vássánáigi ja luonddu ja kultuvrra gaskasaš nana ovttasdoaibman čohkkejuvvon oktilis muitalussan. Ceavccageađgin / Mortensnesan le sáme dålusjájgge ja nanos aktisasjvuohta luondo ja kultuvra gaskan aktidum avtatraják subttsasij. Guovllu hálddaša Sámediggi ovttas Várjjaga Sámi Museain, ja dat lea láhččojuvvon álbmogii. Duobddák háldaduvvá Sámedikkes aktisasjbargujn Varangera sáme museajn, ja le hiebadahtedum gæhttjijda. Sámediggi lea máŋga jagi ovttasbargan Unjárgga gielddain, ja Finnmárkku fylkkagieldda ja Sámi parlamentáralaš ráđi vehkiin, oččodit Ceavccageađggi árvvoštallojuvvot nammadeami máilmmiárbelistui. Sámedigge le aktan Unjárga suohkanijn, ja dårjajn Finnmárko fylkkasuohkanis ja Sáme parlamentáralasj rádes, moadda jagij tjadá aktisattjat barggam oadtjot Ceavccageađgiv / Mortensnesav árvustaládum væráltárbbelisstaj. 2011 rájes lea nammaduvvon áššedovdijoavku bargan dáinna áššiin. Jages 2011 le juogos nammadum ássjediehttijs jådedum dáv bargov. Joavku lea dál loahpaheamen barggus. Juogos le dal hiejttemin bargostis. Dan loahppacealkámuš lea ahte Ceavccageađggi berre árvvoštallat ovttas golmmain eará kulturmuitoguovlluin Várjjagis. Sij li tjoahkkájgæssám Ceavccageađgi / Mortensnes viertti gehtjaduvvat aktan gålmmå ietjá kulturmujttosajijn Varangerin. Dat leat iešguđet láhkai gáibideamen resurssaid ja čilgemin Várjjaga rikkes ovdahistorjjá. Dá oassálassti iesj guhtik láhkáj tjielggitjit luohkko gájbbádusájt ja Varangera boandás åvddåhiståvråv. Várnjárggas ja muotkkis gaskal Várnjárgga ja Deanu leat erenoamáš ollu bázahasat mat duođaštit goddebivddu, sihke bivdorokkit ja vuopmanat. Várnjárgga ja ájtte Várangervuona ja Dæno gaskan le sierraláhkáj boanndá luottajs gåddebivddemis, sihke bivddoråkkijs ja gárdijs. Dain lea Gollevárri Deanu gielddas ja Noiddiidčearru Báhcavuona gielddas hui erenoamážat. Sierraláhkáj ájnnasa li Gållevárre Dæno suohkanin ja Noidiidčearru / Kjøpmannskjølen Bátjávuona suohkanin. Golleváris leat čuđiid mielde bivdorokkit oktilis vuogádagas. Gålleváren li tjuohte bivddoråkke avtatraják systeman. Dáppe leat maid Várjjaga sápmelaččaid čakčabivdima duktásajit, áigemeroštallojuvvon gaskal 12- ja 1400 m. Kr. Noiddiidčearus leat máŋggaid kilomehteriid vuopmanat mat dolvot gierdogárddiide. Dánna li aj gábmásaje Varangersámij tjaktjabivddemsajijs, biejvvidum gaskan jagijda 12- ja 1400 Kr. m.. Noidiidčearron / Kjøpmannskjølan li kilomehtara ja kilomehtara gárdijs giergijs mij doalvvu gárddáj. Goappašiid guovlluin leat maid ollu čilat ja biergočiegát. Goappátjijn guovlojn li ållo vuohtjemsaljo ja bierggotjiehkama. Vuopmanhápmi, mat sáhttet leat geavahuvvon guhkes áiggi ovdahistorjjá áigodagain, čujuha ovddasguvlui áiggis ja miellagiddevaš oktavuođaide gaskal goddebivddu ja boazodoalu. Gárdij hábme, ma li soajttá anedum guhkep ájggegávdajn dålen, vuosedi åvddålijguovlluj ja geldulasj aktijvuodajda gåddebivddema ja ællosujto gaskan. Dán guovtti bivdoguovlluide lassin lea stuorra duktásadjeguovlu Ruovdenjunlovttas Unjárgga gielddas, gos leat nu ollu go 90 duktásaji áigodagas gaskal 3 ja 4000 jagi o.Kr., evttohuvvon váldojuvvot mielde. Duodden dájda bivddemduobddágijda li oajvvadum duoddit Ruovdenjunjluovtav / Gropbakkengav Unjárga suohkanin gånnå li moadda goahtesaje, gitta 90 goahtesaje jagijs 3 ja 4000 Kr. å. Dát golbma guovllu leat ovttas Ceavccageđggiin Várjjatvuona sápmelaččaid boares geavahan- ja ássanguovllus, mas lea vuolgán oktasašnamma Várjjat Siidda máilmmiárbebáiki. Dá gålmmå guovlo li aktan Ceavccageađgi / Mortensnesajn varangersámij dålusj adno- ja årromguovlo, dassta aktisasjnammaVárjjat Siidaværáltárbbesadje. Barggu oktavuođas leat lágiduvvon álbmotčoahkkimat guoskevaš gielddain, ja gielddaid politihkkanjunnošat leat addán positiiva ruovttoluottadieđuid. Bargadahttijn li tjadáduvvam álmmuktjåhkanime guoskaduvvam suohkanij, ja suohkana politihkalasj jådedibme le vaddám positijvalasj diededimijt. Maiddái guoskevaš orohagain leat čájehan buorredáhtu. Aj tjærojs li signála buore. Vurdojuvvo ahteVárjjat Siidaboahtá mielde tentatiiva listui dán jagi, ja ahte nammadanproseassa máilmmiárbelistui álggahuvvo fargga. Várjjat Siidavuordedahtte boahtá Vuona båddåsasj lisstaj dá jage, ja barggo nominasjåvnnåprosessajn væráltárbbelisstaj ruvva álgaduvvá. Dalle lea maid áigi gielddaide ja earáide dahkat formálalaš mearrádusaid das ahte sii dorjot prošeavtta. De boahtá ájgge gå suohkana ja iehtjáda formálalattjat viertti mierredit jus sihti prosjevtav doarjjat. Várjjat Siidalea muitalus 12 000 jagi eallinfámolaš bivdima ja guolásteami birra Várjjagis, mo goddebivdu rievddai boazodoallun, ja dan birra go eanadoallu bođii lassiealáhussan, ja olbmui ja luonddu gaskavuođaid birra. Várjjat Siidale subtsas dan iellemfámo birra mij le læhkám viejddemin, bivddemin ja guollimin Varangerin 12 000 jagij tjadá, gasskamutton gåttebivddema ja ællosujto gaskan, dalloj gå smáv ednambarggo váldeduváj duoddeæládussan, ja aktijvuodaj ja aktisasjbargo birra ulmutjij ja luondo gaskan. Dat lea maid muitalus oskku ja kosmologiija birra, rievdadusaid birra áiggi mielde ja dan birra mii čatná vássánáiggi dálááigái. Le aj subtsas åsko ja kosmologija birra, rievddamij birra ájgij tjadá ja dan birra mij tjadná dålusjájgev ja dálásjájgev. Dan álgaga duogábealde ahte oažžut saji máilmmiárbelistui, lea dat háliidus ahte máilbmi galgá beassat muosáhit daid kulturhistorjjálaš árvvuid maid mii atnit árvvus, ja ahte dakkár fuomášumis galget leat positiiva váikkuhusat báikegottiide ja geavaheddjiide. Mij álgadij bargov dáv duobddágav væráltárbbelisstaj åttjudit lej sávadus værált galggá oasev oadtjot daj kulturhiståvrålasj árvojs majt mij nav árvon adnep, ja dákkir berustibme galggi vaddet positijvalasj vájkkudusájt bájkálasj sebrudahkaj ja addnijda. Sámedikkis leat stuorra vuordámušat dasa maid sámi máilmmiárbebáiki Várjjagis sáhttá mearkkašit, sihke máhttui, áddejupmái, muosáhussii, kulturovdanbuktimii ja ealáhusovddideapmái. Sámedikken li stuorra vuorddemusá árvvuj sáme væráltárbbesajes Varangerin, mij guosská máhtudagáv, dádjadusáv, muossádimev, kulturdåjmadimev ja æládusåvddånimev. Máilmmiárbelistui beassan addá alla árvvu, muhto mielddisbuktá maiddái geatnegasvuođaid. Tjáledibme væráltárbbelisstaj vaddá alla stáhtusav, valla merkaj aj vælggogisvuodajt. Geavaheddjiidberoštusaid ja geavahanmáhtu vuhtiiváldin ja buorre ovttasbargu gielddaiguin, ealáhusberoštusaiguin, geavaheaddjiorganisašuvnnaiguin ja eará kultureiseválddiiguin lea hui deaŧalaš. Le ájnas vieledusájn addneberustimijda ja addnemáhtudagájda ja aj buorre aktisasjbargujn suohkanij, æládusberustiddjij, addneorganisasjåvnåj ja ietjá kulturmujttooajválattjaj. Sámedikkis leat stuorra vuordámušat daidda positiiva váikkuhusaide mat bohte go Ceavccageađgi beassá mielde UNESCO máilmmiárbelistui. Sámedigge le mielos daj positijvalasj vájkkudusájda jus Ceavccageađgi / Mortensnes boahtá UNESCOa væráltárbbelisstaj.