sami-ovttasbargu.html.xml

Sámi ovttasbargu / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget Sáme aktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Sámi ovttasbargu Åtså biednikdårjav Sámit leat álgoálbmogat njealji riikkas. Sáme li álggoálmmuk nieljen rijkan. Rádjerasttildeaddji ipmárdus ferte leat oassin sámi servodateallimis. Rijkajgasskasasj dimensjåvnnå luluj danen oassen sáme sebrudakiellemis. Sámediggi Norggas lea aktiivvalaččat searvan ovttasbargui davviriikkaid Sámedikkiid gaskkas ja ruoššabeale sámiid organisašuvnnaiguin. Vuona Sámedigge le dåjmalattjat oassálasstám aktisasjbargguj aktan nuorttarijkaj sámedikkij ja ruossja biele sáme organisasjåvnåj. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Ávjovárri Jur dálla Aili Keskitalo Sáme stuortjåhkanibme Ubbmemin aili.keskitalo@samediggi.no Duorastagá guovvamáno 20. b tjåhkani sámediggeájrrasa Suomas, Vuonas ja Svie... Áigeguovdil Lågå ienebuv Čájet buot áššiid Vuoseda divna ássjijt Sámediggi bargá dán badjelii: Sámedigge dáj ássjij barggá: Viiddis ovttasbargu sápmelaččaid gaskkas riikkarájáid rastá Vijdes aktisasjbarggo sámij gaskan rijkkarájáj rastá Ahte sámiid álbmotválljen ásahusat besset iežaset ovddastit riikkaidgaskasaš mearridanproseassaide main lea njuolga váikkuhus sápmelaččaide ja álgoálbmogiidda. Vaj sáme almmukválljidum orgána bessi ietjasa åvdåstit rijkajgasskasasj mærrádusprosessajn ma njuolgga álggoálmmugijda ja sámijda guosski. Ahte nannet Sámi parlamentáralaš ráđi sajádaga sámi servodaga ovdánahttimis Davviriikkain ja Ruoššas. Sáme parlamentáralasj ráde rållav nannit sáme sebrudagá åvddånahttemin Nuorttarijkajn ja Ruossjan. Sámi parlamentáralaš ráđđi Sámedikkit Suomas, Ruoŧas ja Norggas leat ásahan oktasaš ovttasbargoásahusa, Sámi parlamentáralaš ráđi. Suoma, Svieriga ja Vuona Sámedikke li aktisasj orgánav ásadam, Sáme parlamentáralasj rádev. Ráđđi lea Sámedikkiid gaskasaš institušonaliserejuvvon ovttasbargu dakkár áššit mat gusket sápmelaččaide máŋgga stáhtain dahje sápmelaččaide oktan álbmogiin. Ráde le institusjonaliseridum aktisasjbarggo sámedikkij gaskan ássjin ma guosski sámijda moatten stáhtajn jali sámijda avta álmmugin. Čálligoddedoaibma lea dan Sámedikki hálddus geasa ráđi presideanta gullá. Tjálledoajmmá tjuovvu dav sámedikkev gænna le presidenntaámmát. Sámi parlamentáralaš ráđđi lea ođđa ja dehálaš ásahusain ovddasguvlui Davviriikkalaš ovttasbarggus, mas maiddái lea guovddáš sajádat riikkaidgaskasaš oktavuođain. Sáme parlamentáralasj ráde sjaddá ájnas orgádna dán ådå nuorttarijkaj aktisasjbargon åvddålijguovlluj, ja aj rijkajgasskasasj aktijvuodan. Danin lea dehálaš ahte ráđis leat buori ovttasbarganeavttut ja ovdánanvejolašvuođat Danen le ájnas ráden le buorre aktisasjbarggoævto ja åvddånahttemvejulasjvuoda. Sámi parlamentáralaš ráđis ii leat sierra čállingoddi mas lea gelbbolašvuohta ja coakci leat aktiivvalaš aktevran riikkaidgaskasaččat. Sáme parlamentáralasj ráden ij la sierra dåjmadahka gånnå le máhtudahka ja fábmo dåjmalattjat rijkajgasskasasj dásen barggat. Sámedikkis Norggas leat eará Sámedikkiid ektui mealgat eanet resurssat ja leat nu buoret vejolašvuođat bargat sámiid vuoigatvuođaáššiiguin Davviriikkain. Dåj ietjá nuorttarijkaj sámedikkij vuoksjuj le Vuona sámedikken vijddásap vejulasjvuohta sáme riektáj bárggat Nuorttarijkajn. Ovttas Sámedikkiiguin Suomas ja Ruoŧas lea danin dehálaš ahte Sámediggi Norggas lea dihtomielalaš bargamis ja vuhtiiváldimis oktasaš sámi álgoálbmotbeliid. Danen le viehka ájnas vaj Vuona sámedigge aktan Suoma ja Svieriga sámedikkij gájksábmelasj álggoálmmukberustimijt vuorodi. Sámeráđđi Sámeráđđi lea sámiid oktasaš kulturpolitihkalaš ja politihkalaš institušuvdna danin go dat lea Suoma, Norgga, Ruoŧa ja Rušša Federašuvnna sámiid organisašuvnnaid ovttasbargoásahus. Sámeráde le gájksábmelasj kultuvrrapolitihkalasj ja politihkalasj ásadibme navti váj le áktisasjbarggoásadussan sáme organisasjåvnåjda Suoman, Vuonan, Svierigin ja Ruossja føderasjåvnån. Riikkaidgaskasaččat gohčoduvvo Sámeráđđi NGO organisašuvdnan, non-governmental organization. Rijkajgasskasattjat aneduvvá Sámeráde NGO:an, non-governmental organization. Sámiráđi váldoulbmilin lea áimmahuššat sámiid oktasaš beroštumiid, nannet sámiid oktiigullevašvuođa riikkarájáid rastá ja bargat nu dan badjelii ahte sápmelaččat maiddái boahttevuođas dohkkehuvvojit oktan álbmogin. Ráde gájkbadjásasj ulmme le sámij berustimijt avtan álmmugin nannit, nannit sámij aktijvuodav rijkkarájáj rastá ja barggat dan vuoksjuj vaj sáme boahtteájggáj aj avta álmmugin aneduvvi. Sámeráđđi lea hui dehálaš ja dohkkehuvvon álgoálbmotaktevra riikkaidgaskasaččat. Sámeráde le viehka ájnas ja dåbdos álggoálmmukaktørra rijkajgasskasattjat. Sámeráđis lea alla gelbbolašvuohta ja viiddis riikkaidgaskasaš fierpmádat. Sámeráden le alla máhtudahka ja vijdes rijkajgasskasasj værmástahka. Sámediggi ja Sámeráđđi ovttasbarget soames riikkaidgaskasaš áššesurggiin, ja leat goabbatlágan rollat nu ahte nubbi dievasmahttá nuppi. Sámedigge ja Sámeráde aktan barggi muhtem rijkajgasskasasj suorgijn, ja iesjgeŋgalágásj rollaj ma buorre mudduj nuppe nubbáj hiehpi. Danin adnojuvvo dehálažžan ahte dát joatkašuvvá ja ovdánahttojuvvo. Ájnas le dát joarkká ja åvddånahteduvvá. Sámediggi ovttasbargá maiddái eará sámi- ja álgoálbmotorganisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierpmádagaiguin mat barget rájáid rastá. Sámedigge aj aktan doajmmá ja bárgga ietjá sáme- ja álggoálmmukorganisasjåvnåj, ásadusás ja værmástagáj ma rijkkarájáj rastá bárggi. Diehtolonohallan ja hutkás ovttasbargu eaktodáhtolaš organisašuvnnaiguin ja ásahusaiguin lea mearrideaddjin jus galgat joksat gosage sámi posišuvnnain riikkaidgaskasaš dásis. Diehtojuohkem ja sjuggelis aktisasjbarggo luojvojdis organisasjåvnåj ja ásadusájn le viehka ájnas jus sáme vuojnoj galggá rijkajgasskasasj arenan åvddån boahtet. Sámediggeráđđi áigu nannet boahttevaš gulahallama ja ovttasbargama dáid iešguđetlágan ásahusaiguin, ja maiddái ođđa ásahusaiguin. Sámediggeráde sihtá dáj iesjgudik orgánaj ja aj ådå ásadusáj aktisasjbargov nannit. Ráđis lea 15 lahttu main viđas gullet norggabeallái, njealjis ruoŧabeallái, njealjis suomabeallái ja guovttis ruoššabeallái. Ráden li 15 ájrrasa, vidás vuona bieles, nieljes svieriga bieljes, nieljes suoma bieles ja guovtes ruossja bieles. Loga eanet Sámeráđi birra dás. Lågå ienebuv Sámeráde birra dáppe. Ruoššabeale sámit Sámit ruoššabealde eai leat vuos ožžon sierra álbmotválljen orgána. Dá rádjáj ælla ruossja biele sámijn sierra álmmukválljidum orgána. Lea dehálaš váikkuhit ja nannet Ruošša sámiid vejolašvuođaid seailluheames ja ovdánahttimis iežaset giela, kultuvrra ja servodateallima. Ájnas le viehkedit vaj Ruossja sáme oadtju buorep ævtojt nannit ja åvddåanahttet gielaska, kultuvraska ja sebrudagáska. Ruoššabeale sámiide lea láhččojuvvo sadji Sámi parlamentáralaš ráđđái. Ruossja biele sáme li oadtjum jienav Sáme parlamentáralasj ráden. Ovddasguvlui lea dehálaš nannet sin váikkuhusa dán forumas. Luondulasj le maŋenagi sijá fámov dán forumin nannit. Sámediggeráđi oppalaš mihttomearrin lea láhččet vejolašvuođa álgoálbmogiidda vai ieža sáhttet álggahit servodatovdánahttindoaimmaid iežaset guovlluin ja báikegottiin Davviguovlluin, ja nu sihkkarastet vuođu iežaset kultuvrralaš doaimmaide. Sámedikkeráden le åbbålasj ulmmen dilev láhtjet váj álggoálmmuga ietja dåjmajt jåhtuj biedji sebrudakåvddånahttema diehti ietjasa guovlojn ja bájkalasj sebrudagájn nuorttaguovlojn, váj sijá materiálalasj vuodo kultuvra hárráj sihkarasteduvvá. Fuolkevuohta lea árbevirolaččat hui nanus álgoálbmotservodagain. Fuolkkevuohta le agev læhkám ájnas álggoálmmuksebrudagájn. Nissonolbmot leat guovddážis dán oktavuođas ja adnojuvvojit dávjá leamen deháleamos árbevieruid- ja giellaguoddit. Nissuna li sierráláhkáj ájnnasa ja li álu ajnnasamos árbbedáhpe- ja giellaguodde. Doaibmabijuin mat leat heivehuvvon nissonolbmuide lea danin dávjá positiiva váikkuhus álgoálbmotservvodagaide. Danen li dåjma ma guosski nissunijda viehka ávkálattja ålles álggoálmmuksebrudahkaj. Sámediggi Ruoŧa bealde Ruoŧa beale Sámediggi ásahuvvui 1993:s. Sámedigge Svierigin Sámedigge Svierigin ásaduváj jagen 1993. Sámediggi Suoma bealde Suomas ásahuvvui sámeáššiide Sámi parlameanta 1973:s. Sámedigge Suoman Suoman ásaduváj sámegatjálvisáj nammadus jagen 1973. Maŋŋágo Norgga ja Ruoŧa beale sámedikkit ásahuvvojedje, rievdaduvvui dat maid sámediggin 1996:s. Maŋŋela sámedikkij ásaduvvamij Vuonan ja Svierigin, sjattaj nammadus Sámediggen rievddadum jagen 1996.