somas-vuohki-oahppat-samegiela-sami-satnegirjjas-almmuhuvvon.html.xml

Somás vuohki oahppat sámegiela – sámi sátnegirjjáš almmuhuvvon / Faktadieđut sámi gielaid birra / Giella / Sámediggi - Sametinget	Hávsskes vuohke sámegielav oahppat – sáme báhkogirjásj almoduvvam / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget
Somás vuohki oahppat sámegiela – sámi sátnegirjjáš almmuhuvvon	Hávsskes vuohke sámegielav oahppat – sáme báhkogirjásj almoduvvam
Háliidat go oahppat sámegielsániid ?	Le dujna miella oahppat muhtem bágojt sámegiellaj ?
Vai háliidat go rámiidit gean nu eará gillii go dan gillii maid don humat ?	Jali sidá rámpodit soabmásav ietjá sámegielajn majt iesj sáhkada ?
Dalle sáhttá dát ságastallangirjjáš leat veahkkin árgabeaiságastallamii sihke davvisámegillii, julevsámegillii ja lullisámegillii.	De máhttá dát báhkogirjásj bæjválasj bágoj ja gárgadisáj nuorttasábmáj, julevsábmáj ja oarjjelsábmáj liehket dunji viehkken.
Giellakampánnja “ Sámás muinna ” almmuha dá sierra sátne- ja cealkkačoakkáldaga maid sáhttá geavahit iešguđet oktavuođain.	Giellakampánnja “ Sámásta munji ” almot dálla báhkotjuohkkev ja gárgadistjuohkkev. Dát girjásj máhttá aneduvvat duon dán aktijvuodan.
Sátnegirjjážis leat juohkebeaivválaš sánit ja dajaldagat, muhtun ávkkálaš irggástallanvuogit ja cealkagat maiguin sáhttá álgit.	Báhkogirjátjin gávnnuji fertbæjvvásasj bágo ja moallánagá, muhtem ávkálasj madtjuhimvuoge ja gárgadisá gåktu galga ságastallagoahtet.
- Dát ii leat mihkkege oahppogirjjiid, muhto somás vuohki oahpásmuvvat sámegillii.	- Ij la dát makkirak oahppogirjje, valla hávsskes vuohke sámegielav oahppat.
Das ii leat lossa grammatihkka, muhto ávkkálaš dajaldagat, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo	Dánna ij la låsså grammatihkka, ájnat ávkkás moallánagá, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
Sátnegirjjáš lea erenoamážit nuoraid várás, ja das leat sánit ja dajaldagat maid sáhttá geavahit skuvllas, ruovttus, go lea ovttas ustibiiguin ja go lea luonddus ja feasttas.	Báhkogirjásj la sierraláhkáj nuorajda, ja vaddá dunji bágojt ja gárgadisájt majt besa adnet tjabu skåvlån, sijdan, gå la rádnastallamin, luondon ja festan.
Sámediggi sávvá ahte dat livččii ávkin sihke dutnje gii humat juo ovtta dahje eanet sámegielaid ja dutnje gii háliidat oahppat sámegiela.	Sámedigge sávvá girjásj luluj boahtá dunji ávkken gut juo sámásta jali sáhkada moadda sámegiela ja dunji gut hálijda oahppat sámev.
- Geavat ovtta sáni juohke beaivve, čále cealkaga ja sádde dan iežat ustibii dahje almmut dan iežat instagrámmas.	- Javla avtav bágov juohkka biejve, tjále gárgadisáv ja rája ráddnaj jali biedjala ietjat Instagrámmaj.
Searvva veahkkin oažžut sámegiela oidnot ja gullot árgabeaivvis ja sosiála mediain, ávžžuha sámediggepresideanta Aili Keskitalo.	Viehkeda jut sámegiella boahtá ienep vuojnnu ja gullu árggabiejven ja sosiála median, bádtji sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
Dá lea sátnegirjjáš:	Dála boahtá báhkogirjásj:
Dás sáhtát diŋgot sátnegirjjáža: http://www.sametinget.no/Snakk-samisk-te-mae/Bestill-gratis-lommeparloer-armbaand-og-buttons	Báhkogirjásj la juo biejadum poasstaj sidjij guhti li juo diŋŋgum. Ienemusát 10 girje juohkka rávvagin.