suodjaluvvon-guovlluid-stivrrat.html.xml

Suodjaluvvon guovlluid stivrrat / Verneplanarbeid / Luonddušláddjivuohta / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget	Suodjalimguovloj stivra / Verneplanarbeid / Luondo moattebelakvuohta / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
Politihkalaš ášši:	Politihkalasj ássje:
Suodjaluvvon guovlluid stivrrat	Konsultasjåvnnånjuolgadusá suodjalimpládna bargguj
Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta lea soahpan ásahit suodjaluvvon guovlluid stivrraid, maidda dáhkiduvvo sámiid oassálastin.	Jagen 2010 de Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga konsulterimij baktu álgget bájkálasj suodjalimguovloj stivraj, ma aj nanniji sáme ájrastahttemav.
Suodjaluvvon guovllu stivrra válljejit suohkanstivrrat, fylkadiggi ja Sámediggi.	Suodjalimguovloj stivra válljiduvvi suohkanstivrajs, fylkadikkijs ja Sámedikkes.
Sámi ovddastumi árvvoštallojuvvo dan ektui makkár mearkkašupmi guovllus lea sámi kultuvrii ja sámi ealáhusdoibmii.	Sáme ájrastahttema låhko árvustaláduvvá guovloj sáme kultuvra ja æládusáj gáktuj.
Birasgáhttendepartemeanta ja Sámediggi ráđđádallet stivrra čoahkádusa (áirraslogu) ja sámi ovddastumi juohke álbmotmeahci stivrraide.	Birássuodjalusdepartemænnta ja Sámedigge konsulteriji stivraj sáme ájrastahttema lågo birra juohkka nasjonálpárkaj hárráj.
Ođđa hálddašanortnet lea ILO-álgoálbmotkonvenšuvnna nr 169, artihkkala 15 nr. 1 mielde mii geatnegahttá stáhta sihkkarastit sámi oassálastima sámi guovlluid luondduvalljodagaid geavaheami, hálddašeami ja seailluheami oktavuođas.	Dát ådå háldadimårnik le ILO-169 álggoálmmuga konvensjåvnå, artihkal 15 nr. 1 milta mij vælggogahttá stáhtav nanninitjit sáme oassálasstemav luondoresursaj ávkástallamav, háldadimev ja bisodimev sáme guovlojn.
Stáhta virgáiduvvon suodjaluvvonguovllu hálddašeaddji lea stivrra čállingoddin.	Tjállebargo juohkka stivrraj galggá dagáduvvat bájkálasj stáhta virggádim suodjalimguovlo háldadiddjes.
Suodjaluvvonguovlluid stivrra galget hálddašit suodjaluvvon guovlluid mearriduvvon suodjalannjuolggadusain ja daidda gullevaš Gonagaslaš resolušuvnnas mii ollista suodjalannjuolggadusa, ja luonddušláddjivuođalága mearrádusaid.	Suodjalimguovlo galggi háldadit suodjalimguovlojt ævtojt gáktuj ma li mierreduvvam suodjalimnjuolgadustjállagijn aktan Gånigá resolusjåvnåjn mij suodjalimnjuolgadustjállusav dævddá, ja luondomoattebelaklága mærrádusájt.
Dehálaš bargun iešguđetge stivrraide ja báikkálaš suodjaluvvon guovllu hálddašeddjiide lea ráhkadit (dahje ođastit) suodjaluvvon guovlluid hálddašanplánaid.	Stivraj ja bájkálasj suodjalimguovloj háldadiddjij ájnas barggon le (jali ådåstuhttet) suodjalimguovloj háldadimplánajt.
Hálddašanplánat leat dehálačča beaivválaš hálddašeapmái sihke danin vai olahat ovttalaš ja čielga hálddašeami ja nu sihkkarastit ahte guovllu suodjalanárvvut váldojit vuhtii.	Háldadimplána li ájnas barggonævo bæjválasj háldadimen oattjotjit avtalágátjin ja tjielggasabbon ja nannitjit guovlo suodjalimárvojt.
Hálddašanplána galgá leat geavatlaš veahkkereaidun seailluheames ja ovddideames suodjalanulbmila ja galgá maiddái mearridit čielga njuolggadusaid movt vihkkedallen guovllu suodjaleami geavaheami ektui.	Háldadimpládna galggá liehket praktihkalasj viehkkenævvon bisodittjat ja åvdedittjat suodjalimárvov ja galggá nav de vaddet tjielgga njuolgadusájt guovlo adnemij ja suodjalibmáj.
Miellahtut geaid Sámediggi nammada álbmotmeahcistivrraide galget daningo leat stivrras ovddastit sámiid beroštumiid.	Da ájrrasa majt Sámedigge nammat nasjonálpárkaj stivrajda åvdåsti sáme berustimijt ietjasa tjadá stivran.
Sii ovddastit sámi álbmoga stivrras danin go Sámediggi sin lea nammadan.	Sij åvdåsti sáme álmmugav stivrajn danen gå li Sámedikkes nammadum.
Muhto sii eai ovddas Sámedikki stivrras, mearkkaša ahte Sámedikkis ii leat váldi sin bagadit.	Valla sij e Sámedikke åvdåsta stivran, d. s. j. jut Sámedikken ij la bagádimfábmudahka sijá gáktuj.
Sii leat válljejuvvon stivrii danin go Sámedikki mielas sii bures ja dievaslaččat vuhtiiváldet sámiid beroštumiid.	Sij li válljiduvvam stivrraj gå Sámedikke vuojnos sij sáme berustimijt bærrájgåhtsi buorre ja åbbålasj láhkáj stivrrabargon.
Ovddasvástideaddji politihkkár	Politihkalasj åvdåsvásstediddje