vuoddoskuvla-ja-js.html.xml

Vuođđoskuvla ja JS / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget	Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget
Oza doarjaga	Åtså biednikdårjav
Skuvla lea okta dain deháleamos servodatásahusain.	Skåvllå le mijá sebrudagá ájnnasamos ásadus.
Das lea vássánáigi doaimma vuođđun ja galgá min ráhkkanahttit dustet boahtteáiggi.	Dat le åvddålij ájgijda tjanádum ja galggá mijáv boahtte ájgijda gárvedit.
Skuvla ja oahpaheaddji daguhit máhto, kultuvrra ja árvvuid nuppi sohkabuolvvas nubbái.	Skåvllå ja åhpadiddje diedojt, kultuvrav ja árvojt doalvvu buolvas buolvvaj åvddålij guovlluj.
Gelbbolašvuohta - máhttu - lea servodaga vuođđoveahkkevárri.	Máhtudahka le sebrudagá vuodoresurssa.
Vuoruheames ja doarjumis skuvlla ja oahpahusa lea danin mearrideaddjin vai sámi servodat galgá ovdánahttojuvvot sápmelaččaid iežaset višuvnnaid, vuoruhemiid ja eavttuid mielde.	Skåvlåv ja åhpadusáv åvdedimsuorggen dahkat le danen mierredimen vaj sáme sebrudahka åvddånahttá sáme álmmuga visjåvnåj, ietjama vuorodimij ja ævtoj gáktuj.
Ovddasvástideaddji politihkkár	Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Áigeguovdil	Jur dálla
Dál sáhtat ohcat stipeandda elektruvnnalaččat	Stipendaj lasedum máksomiere ja vijdedum ulmmejuogos oahppijda sámegielajn fáhkasuorgen
Sámediggi joatká 2016:s juolludit giellamovttidahttinstipeandda ohppiide gea...	Sámedigge joarkka aj jagen 2015 juollodit stipendajt oahppijda gejn la sámeg...
Loga eambbo	Lågå ienebuv
Čájet buot áššiid	Vuoseda divna ássjijt
Sámediggi bargá dan badjelii:	Sámediggeráde ájggu barggat nav vaj:
ahte galgá ráhkaduvvot ollislaš oahpahuspolitihkka vuođđooahpahussii ja joatkkaoahpahussii	dahkat ålles sáme åhpaduspolitihkav vuodo- ja joarkkaåhpadussaj
ahte ruovttoluotta máksinmearri sámegielat oahpahussii muddejuvvo nu ahte duohta golut máksojuvvojit	máksemårnik sáme giellaåhpadussaj hiebaduvvá nav vaj almma ruhtagålo gåbtjåduvvi.
ahte Sámi Allaskuvla ovdánahttojuvvo álgoálbmot universiteahttan	sáme Allaskåvllå åvddånahttá álggoálmmukuniversitehttan
ahte giliskuvllat sámi guovlluin galget bisuhuvvot	smávbájkij skåvlå sáme guovlojn bisoduvvi
ahte ohppiidlohku geat čađahit joatkkaskuvlla lassána	lasedit oahppijlågov gudi joarkkaskåvlåv ålliji.
Dát lea mainna dál bargat:	Dálla dáj ássjij barggap:
Sámediggedieđáhusain oahpu ja oahpahusa birra.	Sámedikke diedádusájn åhpadusá ja åhpadime birra.
Sámediggi Norggas ii leat dássážii hábmen bajitdási mihttomeriid ollislaš oahpahuspolitihkkii.	Vuona Sámedigge ij la dálátjij badjásasj ulmijt åbbålasj åhpaduspolitihkkaj åvddånahttám.
Muhto Sámediggedieđáhus oahpu ja oahpahusa birra dán dili rievdada.	Sámedikke diedádusájn åhpadusá ja åhpadime birra ájggu Sámedigge juojddá dájna dahkat.
Vuosttažettiin danin go oahpahuspolitihkas lea stuorra mearkkašupmi sámi servodahkii ja servodat- ja gealbohuksemis dál ja ovddasguvlui.	Vuostatjin dajnas gå åhpaduspolitihkka le ájnas sáme sebrudahkaj ja sebrudak- ja máhtudakháhkuhibmáj dálla ja boahtte ájggáj.
Váikkuhit dasa ahte oahpahusláhka rávisolbmuidoahpahusláhka, priváhtaskuvllaidláhka ja láhkaásahusat mat gusket sámegiela oahpahussii ođasmahttojuvvojit	Vájkkudit åhpaduslága, ållessjattukåhpaduslága, priváhtaskåvllålága rievddadusán aktan láhkatjallusij ma guosski sáme åhpadussaj.
Ođasmahttit oahppoplána man Sámediggi lea mearridan	Ådåstuhttet oahppoplánajt ma li Sámedikkes mierredum.
Sámediggi juohká dieđuid ja rávvagiid sámegielat oahpahusa birra vuođđoskuvllas.	Sámedigge juohká diedojt ja bagát sáme åhpadusá hárráj vuodoåhpadusán.
Sámegielat oahpahus – vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat	Sáme åhpadus – rievtesvuoda ja vælggogisvuoda
Gáiddusoahpahus:	Guhkásåhpadibme:
Gáiddusoahpahus ja guosseoahppa lea molssaevttolaš oahpahusvuohki man galgá atnit dušše dalle go dábálaš oahpahus ii sáhtte adnot.	Guhkásåhpadibme ja hospiterim le alternátijva åhpadimvuoge ma dåssju galggi aneduvvat dalloj gå dábálasj åhpadibme ij la máhttelis.
Jus skuvlaeaiggádis ii leat oahpaheaddji guhte sáhttá oahpahit sámegillii, de son ferte fállat ohppiide oahpahusa sámegielas dákkár molssaevttolaš oahpahusvugiid bakte.	Skåvllåæjgádij gej ij la åhpadiddje mij máhttá sámev åhpadit, hæhttu de ietjas oahppijda sáme åhpadimev fállat dákkár åhpadimvuogij baktu.
Odne fállojuvvo sámegielat gáiddusoahpahus sihke vuođđoskuvllain ja joatkkaskuvllain.	Uddni fáladuvvá guhkásåhpadibme sámegielan vuodo- ja joarkkaskåvlåjn.
Skuvlaeaiggádis geas ii leat oahpaheaddji sámegieloahpahussii, galgá fállat ohppiide sámegielat oahpahusa molssaevttolaš oahpahusvugiid bakte.	Skåvllåæjgádin gænna ij la åhpadiddje mij máhttá sámev åhpadit, hæhttu de ietjas oahppijda sáme åhpadimev vaddet alternátijva åhpadimvuogij baktu vaddet.
Oahpahuslága láhkaásahus § 7-1 molssaevttolaš oahpahusvugiid birra, daddjo ahte gáiddusoahpahus lea okta máŋga molssaeavttuin.	Åhpaduslága láhkatjállusa § 7-1 alternátijva åhpadimvuogij birra, le guhkásåhpadibme akta dájs alternátijva åhpadimvuogijs.
Odne fállojuvvo sámegielat gáiddusoahpahus sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas.	Dálla fáladuvvá guhkásåhpadibme sáme gielaj vuodo- ja joarkkaskåvlåjn.
Nordlándda Fylkkamannis lea lulli- ja julevsámegiela gáiddusoahpahusa koordinerenovddasvástádus.	Nordlánda Fylkamánnen le koordinerimvásstádus oarjjel- ja julevsámegielaj guhkásåhpadimes.
Finnmárkku Fylkkamánnis lea davvisámegiela gáiddusoahpahusa koordinerenovddasvástádus.	Finnmárko Fylkamánnen le koordinerimvásstádus nuorttasámegiela guhkásåhpadimes