3081.html.xml

Boazu ja luondu - Sametinget	Boatsoj ja luonndo - Sametinget
Ollu láhppu mearkkaša buhtis áibmu ja buorre biras.	Riklig förekomst av hänglav är ett tecken på ren luft och bra miljö.
Govva: Sámediggi	Foto: Sametinget.
Boazu ja luondu	Boatsoj ja luonndo
Boazu lea sarvvaealli erenoamáš attáldagain jeahkáliid ávkkástit.	Boatsoj le ruoppsisgåddejudos sierralágásj fámujn vistijt åmastit.
Guohtuma gávdnan lea mearrideaddji biergobuvttadeapmái.	Guododimluohkko mierret bierggobuvtadimev.
Čoraealli sarvvaealli	Ruoppsisgåddejudos mij tjårrågin viessu
Boazu lea čoraealli sarvvaealli mii eallá davibut oasiin Eurohpas, Ásias ja Davviameriikkas.	Boatsoj le ruoppsisgåddejudos mij tjårrågin viessu Europa, Asia ja Nuorttaamerijka nuortap bájkijn.
Boazu lea smirezasealli ja das lea erenoamáš attáldat jeahkála suddadit.	Boatsoj le smieritjiddje ja sierra fámujn vistev suddadit.
Geassejahkebeali borrá rásiid ja lasttaid.	Giessejahkebielen rásijt, urttasijt ja lastajt guohtu.
Dálvet lea jeagil váldobiebmu, muhtumin lahput dakŋasiiguin ja čáhppesmurjjiiguin.	Dálven le visste ájnnasamos biebbmo, muhttijn slahppo segadum dágŋasij ja gárránismuorjij.
Dálvejahkebeali lávejit maid fuođđariiguin biebmat.	Dálvvejahkebielen le muhttijn aj pelletsij duoddebiebbmam.
Sihke sarváin (varisbohccuin) ja áldduin (njiŋŋelasbohccuin) leat čoarvvit.	Sarvvájn (åres) ja váhtjamijn (niŋŋgelisboatsoj) li tjoarve.
Boazu lea hui čeahppi čoaskima birget guolggaidis dihte, muhto váillaha bivastatrávssáid.	Boatsoj le mihtos bivvat rájgak guolgaj baktu, valla älla bivásrávtsá.
Lea bivddáhas boraspiriide dego birdnii, geatkái ja albasii.	Sálaj le biernnaj, gärkkáj ja albbasij.
Anolaš ealli	Anedahkes judos
Boazu lea čađa historjjá geavahuvvon vuođgŋinboazun, noađđe- ja geassineallin.	Histåvrå tjadá boatsoj le gidodimjuhtusin, noadejuhtusin ja gäsánin anoduvvam.
Dan leat bivdán, dápman, bohcán ja leat ráhkadan biktasiid náhkis ja sisttis.	Bivddám, dábmam, båhtjåm, bårråm li dav, ja skittes ja náhkes biktasijt gårrum.
Suonat sáhttet árpun šaddat ja čoalit fas márfin.	Suona hárppon båneduvátjis ja tjoale márffen dagáduvátji.
Bohcco čoavjjit leat geavahuvvon seailluhanlihttin.	Boahttsu tjoajve li vuorkkimlihtten anoduvvam.
Biergu	Bierggo
Bohccobiergu lea guoira biergu vildasmáhkuin.	Boatsojbierggo le livágis bierggo lidna miehttsejudos smáhkajn.
Sáhttá bassojuvvot, vuššojuvvot, sáltejuvvot ja goikaduvvot.	Bierggo dávk baseduvásj, málestuvásj, sálltiduvásj ja gåjkkåduvásj.
Bohccobiergu lea dimis iige dárbbaš heaŋgat ovdal go rihttejuvvo.	Boatsojbierggo le dimes ja ij dárbaha ruojvvima åvddåla gahtsahit.
Bohcco eavttut	Boahttsu vidjura
Sierraiešvuohta bohccos lea ahte gorutdoaimmat ja biebmodárbu varierejit stuorrát sierra jahkeáigodagaid.	Sierratjärdda boahttsun le gå gårotdåjma ja biebbmodárbbo umasslágásj jahkeájgijn sierraláhkáj målssusi.
Šaddan, mielkebuvttadeapmi miessái ja iežas gorutváriid (buoiddi ja proteiinna) ráhkadeapmi dáhpáhuvvá geasset go guohtumis lea alla kvaliteahtta.	Sjaddam, mielkke mässáj ja ietjas buojde ja proteijnnalijgij åvdedibme sjaddelis guohtomin giesen dáhpáduvvá.
Dálvet boazu dávjá eallá biebmovánis ja geavaha iežas gorutváriid.	Dálven boatsoj álu viessu binná biebmujn ja loabddá ietjas buojdijt ja proteijnajt.
Váddáseamos áigodat lea giđđadálvi ja giđđa go álddut dárbbašit eanet vuimmiid sismiesi šaddama ja njamaheami dihte.	Låsemus ájgge le gidádálvve ja gidá gå váhtjamij biebbmodárbbo lassán moarmesåvddånime ja njamádime diehti.
Dalle lea ealádat vátni ja guohtunkvaliteahtta vuollegas.	Dalloj le guohtomnárre ja guohtomkvalitähtta vuollegasj.
Guottet ja ragat	Njoallomájgge ja ragátájgge
Boazu guoddá miessemánus, mii lea hehttejupmin áldduid dillái muhto mii guhkida misiid vuosttaš guohtunáigodaga.	Váhtjama njoallomájgge le moarmesmánon, hieredis le áldoj vedjuj valla guhket miesij vuostasj guohtomájgev.
Sarváide lea ragat golggotmánus eanemus gáibideaddji áigodat, go stuorra oassi gorutbuiddiin geavahuvvo.	Sarvvájda le ragátájgge gålgådismánon värámos ájgge gå buojdij ja proteijnaj ienemus oasse loabdeduvvá.
Jápminlohku sáhttá allat šaddat dálvet jus dálvi lea heitot ja sarvát eai leat čakčadálvvi háhppehan ruovttoluotta oažžut oasi gorutbuiddiin.	Jus le garra dálvve ja sarvvá älla buojdde ja proteijnna åsijt tjaktjadálven ådåsis oadtjum de dávk jámadittji.
Selektiiva smirezasealli	Tjuollde smieritjididdje
Boazu lea nu gohčoduvvon selektiiva smirezasealli, mas leat alla gáibádusat biepmu kvalitehttii.	Boatsoj le nåv gåhtjuduvvam tjuollde smieritjiddje, mij rávkká biebbmuj alla kvalitehtav.
Bohcco attáldat jeahkála ávkkástit lea erenoamáš.	Boahttsu fábmo vistev åmastit le sierralágásj.
Jeagil suddá jođánit bohcco čoavjjis ja lea danin energiijavallji.	Boahttsuj visten le harmmat alla suddadahttem ja dajna biektelis biebbmo.
Muhto jeahkális lea unnán proteiidna.	Visten gávnnu binná proteijnna.
Maid buori guohtundilálašvuođain dárbbaša boazu geavahit gorutváriid proteinnas dálvvi birgema várás.	Bierggitjit dálvev, buorre guohtomvidjurijn aj, boatsoj dárbaj ietjas proteijna lijgijt ávkkit.
Dat mearkkaša ahte goruda deahkkemássá unno dálvet.	Båhtusav vaddá vaj gåroda diehkkonárre binnu dálven.
Jus ii oačču jeahkála, de dat ferte buhttejuvvot stuorit osiin iežá šattuiguin.	Vistij vádne hähttu ietjá sjattoj målsuduvvat.
Šattuid vuolit biebmokvaliteahtta dálvet ráddje seammas bohcco oppalaš borranvejolašvuođa.	Sjattoj binnep biektelis kvalitähtta dálven ráddji boahttsu ålles bårråmfámov.
Sarvvaealliin lea ráddjejuvvon vejolašvuohta ávkkástit fibervalljes šattuid ovda mearkka dihte gusaid ja sávzzaid ektui.	Ruoppsisgåddejuhtusijn li ráddjidum fámo sjattojt edna fiberij åmastit bv. slihturij ja sávtsaj guoran.
Jeagil	Visste
Jeagil šaddá hihtásit, sullii 10 proseantta jagis.	Visste sjaddá suojmma, bájken 10 prosännta jahkáj.
Lahput leat ollisteaddjin jeahkálii, erenoamážit dálvvid go guohtun lea lássašuvvan jiekŋagearddi vuollái.	Slahpo li vistijda duodden, sierraláhkáj tjuohkedálvijn.
Lassánan meahccečuollan ja birasnuoskkideapmi leat dagahan ahte lahput leat unnon meahciin.	Lasedum miehttsetjuollam ja birásbiejstem li båhtusav vaddám vaj slahpo li miehtsijn binnum.
Ila alla boazolohku guohtuma ektui mielddisbuktá ahte jeagil unno, mii iešalddis sáhttá mearkkašit ahte eanadagat ja biotohpat rivdet nu ahte eanan erodere.	Ilá edna boahttsu guohtomluohko gávttuj båhtusav vaddá vaj viste binnu. Vuoronis dávk båhtusav vattisj ednam ja biotopa ietjájduvvi ja ednam båråduvvá.
Stuorra hástalus boazoealáhussii boahtteáiggis leat nuogis guohtuneatnamat ja guohtuma geavahit vai biologalaš máŋggalágánvuohta seailluhuvvo.	Stuorra hásstálus boatsojäládussaj boahtteájgen le nuoges guohtomednama ja guohtomav tjuottjodit vaj biologalasj moattegärddásasjvuohta bisoduvvá.