Duogáš - Sametinget
Duogasj - Sametinget
Duogáš
Duogasj
Ođđajagemánu 1 b. rájis 2007 lea ođđa báikegoddeprográmma fámus doarjagiid ja buhtadusaid várás báikegoddái.
2007 ådåjakmáno 1. b. rájes le ådå ednamdáfoprográmma fámon doarjjaj ja mávsálvisájda ednamdáfuj.
Prográmma lea boahtán ovdalaš biras- ja báikegoddeovdánahttinprográmma (LBU-prográmma) sadjái.
Prográmma målssu åvdep birás- ja ednamdáfoåvddånimprográmmav (LBU. – prográmmav).
Prográmma gohčoduvvo Báikegoddeprogámman.
Prográmma gåhtjoduvvá Ednamdáfoprográmman.
EU:a miellahttoriikkat leat dohkkehan ođđa prográmma báikegoddeovdámeami várás 2007-2013.
Sebrulasjrijka EUan li ednamdáfoåvddånibmáj 2007–2013 ådå prográmmav dåhkkidam.
Ministtarráđđi galgá dohkkehit eurohpalaš strategalaš háltelinjjáid báikegoddeovdáneapmái olles áigodahkii 2007-2013 EO:a ollislaš vuoruhemiid fuomášemiin.
Ministarráde galggá EUa gájkbadjásasj vuorodimij gávttuj 2007-2013 ájgen europealasj strategalasj ulmijt ednamdáfoåvddånibmáj dåhkkidit.
Eurohpalaš strategiija prográmmii dievasmahttojuvvo juohke riikka náššuvnnalaš strategiijaiguin.
Europa strategiddja prográmmaj laseduvvá rijkalasj strategiddjaj juohkka sebrulasjrijkkaj.
Náššuvnnalaš strategiijat čilgejit čađaheami, ruhtadeami ja ovttasdoaibmama ovttasdoallanpolitihkain, iežá sániiguin EO:a doaibmabidjosiiguin ja foanddaiguin joksandihte guovlluguovdasašpolitihka ulbmiliid.
Jåvsådittjat ulmij måhkkåj dajvakpolitijkajn rijkalasj strahtegidja gåvådi ållidimev, biednigahttemav ja aktijbargov aktijrádedimpolitijkajn, d. j.. EUa dago ja fånda.
EO:strategiija ođđa prográmmaáigodahkii leat:
EUa strategiddja ådå prográmmaájggáj le:
• Bistevašvuohta
• Nanosvuohta
• Šaddan ja bargodilálašvuođat
• Åvddånibme ja bargo
• Guhkesáigásaš investeremat olbmuin, know-how:as ja oaiveopmodagas
• Guhkaájggásasj investerima ulmutjijn, máhttudagá industriddja tjerdajn ja kapitálan
Njeallje vuoruhuvvon suorggi
Niellja vuorodum suorge
Báikegoddeprográmma ollilsaš ulbmil lea ovddidit ekonomalaš, ekologalaš ja sosiála bistevaš ovdáneami báikegottis.
Ednamdáfoprográmma gájkbadjásasj ulmme le ednamdáfo ekonomalasj, ekologalasj ja sosiálalasj nanos åvddånimev åvdedit.
Ođđa báikegoddeprográmma vurdo mielddisbuktit ođđa ráhkadusa eanan- ja meahccedollui EU:as ja dainna lassánan gilvalannávccaid, buoridandihte birrasa ja eallinkvaliteahta báikegottis ja maid ekonomiija diversifierema dihte.
Ådå ednamdáfoprográmma vuordeduvvá ednam- ja miehttsebargo ådåstuhttemij EUan åvdedit ja dajna lasedum gáhpustimfábmuj, birrasa ja viessomkvalitehta buoredibmáj ednamdáfon ja ekonomidja rievvdadibmáj.
Vuođđun báikegoddeprográmmii leat njeallje vuoruhuvvon suorggi:
Ednamdáfoprográmma le niellja vuorodum suorgij birra vuododum:
1.
1.
Buorránan gilvalannávccat eanan- ja meahccedoalus
Buoredum gáhpustimfábmo ednam- ja miehttsebargon
2.
2.
Eanangeavahanplánen
Ednamávkkimplánim
3.
3.
Máŋggabealalaš ruhtadoallu ja buorre eallinkvaliteahta báikegottis
Ekonomidja rievddadibme ja buorre viessomkvalitähtta ednamdáfon
4.
4.
Leaderdimenšuvdna
Birásdoarjja ednambargon / Leaderdimensionen
Olles Ruoŧŧa earret stuorra gávpogat lea báikkegoddi
Ålles Svierik ietján gå stuorrastáda li ednamdáfo
Ruoŧas lea hui vuorjjes veagađat iežá eurohpalaš riikkaid ektui.
Svierik le ietjá europa rijkaj guoran ihkeva vuorjjat álmmugahtedum.
Danin olles Ruoŧa viidodat, earret stuorragávpogat, juogustuvvo báikegoddin.
Svieriga ålles vijddudahka ietján gå stuorrastáda danen ednamdáfon märostuvvá.
Davvi Ruoŧas gávdnojit stuorra guovllut hui vuorjjes bissovaš veagadagain.
Nuortta Svierigin gávnnuji stuorra bájke ihkeven vuorjjás stuoves viesádij.
Doppe geavahuvvojit eatnamat earret iežá meahccedollui, boazodollui, olgodaddamii ja turismii.
Ednama danna ávkkiduvvi i.s. miehttsebargguj, ällosujttuj, ålggodoajmmaj ja turissmaj.
Lassánan oasseáigeorrun ja šaddi guosseealáhus dássádallet muhtin muddui negatiivvalaš veagadatovdáneami.
Negatijvalasj viesátåvddånibme aneduvvá ienep oasseájggeårudimes ja ienep guosseäládusás muhtem mudduj målsuduvvat.
Sierralágán doarjagat
Umasslágásj dårja
Doarjja sáhttá addot báikegotti ovdáneapmái, birasbuorideaddji doaibmabidjosiidda ja lassánan gilvalannávccaide boazoealáhussii, eanan- ja meahccedollui, šaddogárddiide ja borramušovddušteapmái.
Dårja máhtti mierreduvvat ednamdáfo åvddånibmáj, birásbuoredim dagojda ja nannidum gáhpustimfábmuj boatsojäládusán, ednam- ja miehttsebargon, sjattadagán ja biebbmobuoredimen.
Báikkálaš beroštupmi báikegotti ovdáneamis galgá maid movttiidahttojuvvot.
Bájkálasj oasálasjvuohta ednamdáfo åvddånimen galggá aj árvusmáhteduvvat.
Oažžundihte introdukšuvnna sierra doarjja- ja buhtadushámiin, sáhtát viežžat áššebáhpuriid mat oppalaččat čilgejit prográmma.
Oattjotjit álgadimev umasslágásj dårjaj ja máksotjerdaj birra máhtá viedtjat ássjetjállagijt ma gájkbadjásattjat prográmmav gåvådi.
Stáhta Eanandoallodoaimmahat lea hálddahuseiseváldi báikegoddeprográmmii.
Stáhta Ednambarggodåjmadahka le tjuottjudusfábmudahka ednamdáfoprográmmaj.
Leanastivvrat ja Sámediggi leat doarjjaeiseválddit.
Lenastivra ja Sámedigge li dårjafábmudagá.
Ohcamušat Sámediggái
Åtsålvisá Sámediggáj
• Ohcamušat mat gusket fitnodatdoarjagiidda ja prošeaktadoarjagiidda sámi fitnodagaide galget sáddejuvvot Sámediggái.
• Åtsålvisá ma vidnudakdoarjjaj ja prosjäktadoarjjaj guosski sáme vidnudagájda galggi Sámediggáj rájaduvvat.
• Ohcamušat luonddo- ja kulturbirrasiid birra boazodoalloguovllus galget sáddejuvvot Sámediggái.
• Åtsålvisá luonndo- ja kultuvrrabirrasij bisodime gávttuj ällosujttoguovlon galggi Sámediggáj rájaduvvat.