plan_for_samisk_trosopplaering.pdf.xml

Našovnnalaš oskkuoahpahusplána, Ipmil addá – Mii juogadit, guoská buot gásttašuvvon mánáide ja nuoraide Norgga girkus, maiddái sámi.	Nasjonálalasj jáhkkoåhpaduspládna, Jubmel vaddá – Mij juogadip, guosská gájka gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon, aj sáme mánájda ja nuorajda.
Ipmil addá – mii juogadit plánas leat olu sajiin čujuhan ovddasvástádussii áimmahuššat sámi oaidninbeliid oskkuoahpahusas.	Jubmel vaddá – Mij juogadip vuoset moatten sajen åvdåsvásstádussaj bærrájgåhtset sáme vuojnojt jáhkkoåhpadusán.
Sámi oskkuoahpahusplána addá veahki mearridit dasa sisdoalu, dat lea sihke reaidu ja lassi ulbmildokumenta.	Sáme jáhkkoåhpaduspládna dán åvdåsvásstádusá sisanov snivábut tjielggi, dat le sihke vædtsak ja lasse ulmmedokumænnta.
SÁMI OSKKUOAHPAHUSPLÁNA	SÁME JÁHKKOÅHPADUSPLÁDNA
NORGGA GIRKU	Sáme girkkoráde
SÁMI OSKKUOAHPAHUSPLÁNA	SÁME JÁHKKOÅHPADUSPLÁDNA
Lassiplána Ipmil addá- Mii juogadit plánii, Norgga girku oskkuoahpahusplána	Lasse pládnaj Jubmel vaddá – Mij juogadip, jáhkkoåhpaduspládna Vuona girkkon
Sámi oskkuoahpahusa ulbmil lea ráhkadit systemáhtalaš ja oktilaš oskkuoahpahusa mii boktá ja nanne kristtalaš oskku, oahpaha sámi mánáid ja nuoraid dovdat golmmaoktalaš Ipmila, addá veahki dulkot eallima ja eallimis birget ja doalahit iežaset sámi gullevašvuođa ja identitehta, ja hástala sin beroštit ja oasálastit girkus ja servodateallimis.	Sáme jáhkkoåhpadusá ulmme le viehkev vaddet systemáhtalasj ja avtatraják jáhkkoåhpadussaj mij båktå ja nanni risstalasj jáhkov, åhpat gålmaktes Jubmelav dåbdåt, viehket sáme mánájt ja nuorajt iellemav dålkkut ja iellemin rijbbat nav vaj sijá sáme gulluvasjvuohta ja identitehta bisoduvvá, ja mij hasot sijáv berustit ja oassálasstet girkko- ja sebrudakiellemin.
Dat lea buohkaide geat leat gásttašuvvon ja leat gaskal 0 – 18 jagi, beroškeahttá doaibmannávccain.	Dát guosská gájkajda gudi li gástaduvvam ja li 0-18 jagága, berustahtek doajmmammáhtukvuodas
Sisdoallo	Sisadno
Ovdasátni	Åvddåtjála
Oppalaš oassi	Dábálasj oasse
1.1 Girjás Sápmi 1.2 Makkár kristtalašvuođa dovdomearkkat leat sámi konteavsttas	1.2 Risstalasjvuoda dåbddomerka sáme kontevstan
Sisdoallooassi	Sisadno
2.1 Ollisvuohta ja bajitdási mihtuid dulkon 2.2 Oahppama čalmmustuhttin ja sierra oahppomihtut	2.2 Oahppamtjalmostahttem ja sierra oahppamulme
Prinsihpalaš oassi	Prinsihpalasj oasse
3.1 Norgga láhkii ja girkolaš plánaide vuođđudeapmi 3.2 Doahpagat ja sániid geavaheapmi – fátmmasteaddji oskkuoahpahus 3.3 Oahppan – dáhpáhuvvá mánás, ja sosiála searvevuođa rámmas	3.2 Buojkuldagá ja báhkoano – sebrudahtte jáhkkoåhpadus 3.3 Oahppam - dahpaduvvá mánás, sosiálalasj aktisasjvuodan
Plána geavadis	4.1 Máhttolåpptim
4.1 Gelbbolašvuođalokten 4.2 Vásihusaid juogadeapmi ja gelbbolašvuođa juohkin 4.3 Ovttasbargu ruovttuiguin 4.4 Eaktodáhtolaš mieldebargit girkus	4.2 Åtsådallamjuogadibme ja máhtudakjuohkem 4.3 Aktisasjbarggo sijdaj 4.4 Luojvoj guojmmebargge girkkon
Báikkálaš plánabargu	Bájkálasj pládnabarggo
5.1 Kontekstuella jurddašeapmi 5.2 Báikkálaš oskkuoahpahusplána ovdanáhttin 5.3 Báikkálaš máhtuid ja gelbbolašvuođa geavaheapmi 5.4 Kárten	5.2 Åvddånahttem bájkálasj jáhkkoåhpadusplánas 5.3 Adno bájkálasj máhtos ja máhtudagás 5.4 Guoradallam
Ovdasátni	Åvddåtjála
Norgga girku oskkuoahpahusođastusa bokte lea sámi oskkuoahpahus ožžon govddit saji ja ovdanáhttinvejolašvuođaid. Ođastus lea addán	Jáhkkoåhpadusådåstusán le sáme jáhkkoåhpadus oadtjum stuoráp sajev ja åvddånahttemmáhttelisvuodav Vuona girkkon.
erenoamáš vejolašvuođa ovddidit oskkuoahpahusa mii sisttisdoallá ja áimmahuššá sámi kristtalaš árvvuid.	Ådåstus vaddá máhttelisvuodav åvdedit jáhkkoåhpadusáv mij vuoset ja bærrájgåhtså sáme risstalasj árbev.
Oskkuoahpahusa geahččalanáiggis (2004-2008) ožžo máŋga searvegotti sámi guovlluin doarjaga	Jáhkkoåhpadusådåstusá gæhttjalimbargon (2004-2008), oadtjun moadda tjoaggulvisá sáme
oskkuoahpahusbargguide mas ledje deattuhan sámivuođa.	bájkijn dårjav jáhkkoåhpadusprosjevtajda ma dættov sámevuohtaj biedjin.
Dat lea addán vejolašvuođa kristtalaš oskku gaskkusteami ovdanáhttit viidáseappot sámi konteavsttas.	Dát la máhttelisvuodav vaddám åvddånahtátjit risstalasj jáhkkogaskostimev sáme kontevstan Sáme
mielde dan barggus.	girkkoráde le aj oassálasstám dán bargon.
Sámi oskkuoahpahusbargguid eválueren deattuha ahte giella, identitehta ja kultuvra leat guovddáš bealit sámi oskkuoahpahusas ollislaččat, ja dat barggut leat	Sáme jáhkkoåhpadusprosjevtaj árvustallam vuoset giella, identitehtta ja kultuvrra le guovdásj biele ålles jáhkkoåhpadusás, ja prosjevta li vaddám ådå
addán ođđa jurddašeami sámi oskkuoahpahusa bargovugiid ja sisdoalu hárrái.	ájádusájt barggovuogij ja sisano hárráj sáme jáhkkoåhpadusán.
Dat lea boahtán buorrin Sámi oskkuoahpahusplánii.	Dássta le Sáme jáhkkoåhpaduspládna ávkástallam.
Našovnnalaš oskkuoahpahusplána, Ipmil addá	Nasjonálalasj jáhkkoåhpaduspládna, Jubmel
ja nuoraide Norgga girkus, maiddái sámi.	vaddá – Mij juogadip, guosská gájka gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon, aj sáme mánájda ja nuorajda.
Ipmil addá – mii juogadit plánas leat olu sajiin čujuhan	Jubmel vaddá – Mij juogadip vuoset moatten sajen åvdåsvásstádussaj
ovddasvástádussii áimmahuššat sámi oaidninbeliid oskkuoahpahusas.	bærrájgåhtset sáme vuojnojt jáhkkoåhpadusán.
Sámi oskkuoahpahusplána addá veahki mearridit dasa sisdoalu. Oskkuoahpahusođastus addá dainna mávssolaš	Sáme jáhkkoåhpaduspládna dán åvdåsvásstádusá sisanov snivábut tjielggi..
dieđuid riikka álgoálbmoga birra buot Norgga girku gásttašuvvon mánáide ja nuoraide.	Návti le jáhkkoåhpadusådåstusán máhttelisvuohta ienep diedoj vaddet rijka álggoálmmuga birra gájka gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon.
Sámi oskkuoahpahusplána lea nappo lassi plána	Sámejáhkkoåhpaduspládna le nappu lasse pládna
Ipmil addá – Mii juogadit plánii, ja daid plánaid galgá oktilasat geahččat.	Jubmel vaddá – Mij juogadip pládnaj, ja dá plána galggi aktisattjat gehtjaduvvat.
Lassiplána galgá atnit searvegottiin gos leat mánát ja nuorat vai sihkkarastá ahte sámi geahččanbealli vuhtiiváldojuvvo daid rámmaeavttuid ja sisdoalu	Lasse pládna galggá aneduvvat tjoaggulvisájn gånnå li sáme máná ja nuora, váj sámevuohta bærrájgåtseduvvá dán
mielde mii dán plánas ovdanboahtá. Sámi girkoeallin ja girkohistorjá lea sierralágan riikka iešguđet guovlluin.	plánan rámmagájbbádusáj ja sisano milta Sáme girkkoiellemin ja girkkohiståvrån le sieradusá guovloj gaskan rijkav miehtáj.
Báikkálaš oskkuoahpahusplánain galgá searvegoddi	Bájkálasj jáhkkoåhpadusplánan galggá tjoaggulvis guovlo
vuhtiiváldit guovllu sámiid dili, ja čahkket saji báikkálaš árbevieruide ja variašuvnnaide.	sáme dilijt vieledit, ja láhtjet sajev bájkálasj árbbedábijda ja variasjåvnåjda.
Mihttu lea oskkuoahpahus mas sámi jietna gullo, ja ahte dat šaddá lunddolaš oassin Norgga girkus.	Ulmme le jáhkkoåhpadus gånnå sáme jiedna gullu, ja sjaddá luondulasj oasse Vuona girkkos.
Sámi oskkuoahpahus galgá doaibmat	Sáme jáhkkoåhpadus galggá identitehtav nannit,
identitehtanannejeaddjin, mánát ja nuorat galget vásihit ahte sin sámi duogážis lea árvu.	máná ja nuora galggi ietjasa sáme duogátjav árvulattjan vásedit.
Go olmmoš diehtá ja lea oadjebas das gii son lea, sáhttá dat oskkueallimii leat mávssolaš, ja dávjá geahpidit	Jáhkkoiellemin la ájnas ulmusj diehtá gut sån le ja dåbddå jasskavuodav ietjas identitehta hárráj, de dát máhttá giehpedit iellemav
eallit kristtalažžan stuorát searvevuođain iežas erenoamáš duogážiin.	ristagissan aktijvuodan gånnå iesj guhtik duogásj le sierralágásj.
Mii guorrasit Bávlosa neavvagii ahte oskkus Kristusii leat mii buohkat dássásaččat, beroškeahttá čearddalašvuođas,	Guorrasip Paulusa bagádussaj ahte jáhkon Kristusij lip mij gájka avtadásálattja, berustahtek tjerdalasjvuodas, sjierves jali
sohkabealis dahje našunalitehtas.	nasjonalitehtas.
Dás ii leat juvddálaš dahje greikalaš, šlávva dahje isit, olmmái ii ge nisu, dasgo dii lehpet buohkat okta Kristus Jesusis (Gal 2,28) eai dattege álo almmut čearddalašvuođa, danne go buohkat eai ane daid beaivválaččat iešguđetge	Aktak ij le dasti juvdá jalik grehka, oarje jalik friddja, ålmåj jalik nissun. Gájka lihpit Kristus Jesusin akta (Gal 2,28)
sivaid geažil.	1.0 Dábálasj oasse
Sápmelaččaid	1.1 Moattebelak Sábme
lohku Sámis ja dan olggobealde rievddada, ovdamearkkadihte fárredallet oallugat muhtin áigái gávpogiidda ja čoahkkebáikkiide oahppováldima dahje barggu dihte.	Sábme le nammadus sámij årrumguovlluj, ja boahtá bágos sábme, mij la sámij ietjas nammadus allasisá.
Sápmelaččain lea guhká leamaš oktavuohta	Sámijn le stáhtus iemeálmmugin ja sijá árbbedábálasj årromguovllo gåbtjå nuortalasj
kristtalašvuođain.	guovlojt Vuonan, Svierigin, Suoman ja Guoládagán Ruossjan.
Sihke katolalaš girku ovdal reformašuvnna, ja ortodoksa girku Ruoššas leat váikkuhan sámi oskui.	Sámegiella gullu suoma - ugralasj giellasuorggáj, ja giellarájá manni doarrás nammadum rijkaj rijkarájájs.
Easka stáhtapietisma áiggis 1700-logus biddjui árja ovddidit miššovnna	Nuorttasámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella li oajvvegiellasuorge Vuonan. (gehtja kártav)
sápmelaččaid gaskkas, ja deaddu heaitit geavaheamis ovddeš sámi oskku.	1. Oarjjelsámegiella 2. Ubbmemsámegiella 3.
Osiid sámi oskkus ja kultuvrras leat atnán suddun ja eahpeipmilbálvalussan.	Bihtámsámegiella 4. Julevsámegiella 5.
’ Sámiid dološ osku ’ lea	Nuorttasámegiella
doaba mii dábálaččat čilge dan árbevieru mii lei oskku geavadis ovdal go kristtalašvuohta šattai ráđđejeaddji oskkoldahkan Sámis.	6. Anársámegiella 7. Gålldåsámegiella 8.
Kristtalašvuohta lea oassi sámi oskkuhistorjjás, ja danne lea dábálaš	Ahkelsámegiella 9. Gielldasámegiella
Sámiid dološ osku lei luondduosku, ja dan vuođđu lei dat	10. Darjjisámegiella
animisttalaš eallindulkon ahte buot heakkalaččain lea siellu, ja ahte sihke dat mii lea olmmošlaš ja dan mii ii leat olmmolaš leat dan bokte lahka oktiičadnojuvvon.	Sáme ietjasa avtan álmmugin adni gielaj- ja rijkarájáj rastá.
Dakkár osku lea muđuid ge	Sáme årru ja viessu rijkav miehtáj, ja le oassen moattebelak sáme kultuvras ja
gávdnamis olu eará álgoálbmogiid gaskkas.	árbbedábes.
Sámi dološ oskkus lei šamanisttalaš bálvvosvuohki, mas noaidi (šamána) doaimmai oskkoldat jođiheaddjiin.	Sámij sámegiellatjehpudahka le målsudahkes. Vájku le sieradus giellamáhtudagán de le sábme ænndu sábme.
Noaiddi doibmii gulai buorádallan, ja sus lei	Aktisasj sáme identitehtta le tjanádum aktisasj histåvrråj, kultuvrraj, giellaj ja árbbedábálasj viessomvuohkáj.
Noaiddi atne maid gaskaoapmin ipmilfámuid ja olbmo gaskkas.	Le aj kultuvralasj variasjåvnån sierra sáme guovloj gaskan.
Sápmelaččat ledje ieža njunnošis kristtalašvuođa eallimis læstadianisma ovdáneamis gaskkamuttos 1800-logu.	Etnisitehtta vuojnnusij boahtá mihtáj baktu, sáme biktasij, dájdaj, slávggá, namáj, árbbedábálasj musihkaj ja gielaj baktu.
Olu davvi- ja julevsápmelaččaide ledje læstadiánalaš čoakkalmasat vuoiŋŋalaš čoahkkanansajit, ja doppe lei maid sámegiella ja	E dal mihtá agev etnisitehtav vuoseda, dajna gå moattes, duon
sálbmaárbevierru anus.	dan sivá diehti, e bæjválattjat dajt anon ane.
Dál leat máŋga læstadiánalaš suorggi Norggas, ja dat ovddastit ain mávssolaš vuoimmi ja identitehtabeali olu davvi- ja julevsámi guovlluin.	Uddni li ållo sáme årrum stádajda ja tjoahkkebájkijda árbbedábálasj sáme årromguovlo ålggolin, sierraláhkáj Osloj.
Læstadiánalaš moriidus ii	Sámij låhko Sámen ja
olahan lullisámi guovllu seammaládje go davvi- ja julevsámi guovlluid.	Sáme ålggolin rievddá dajna gå moattes åhpadusá ja bargo diehti gaskajt jåhtåli.
Lullisámi guovllus ožžo baicce bapttistat, hellodatustibat ja adventisttat eanet saji.	Sámijn le læhkám guhka aktijvuohta risstalasjvuodajn.
Eanas lullisámit leat gullan Norgga girkui.	Sihke katolihkalasj girkko åvddål
čoakkalmasaid, guossástalai olbmuid ja jođihii skuvlla ovdalgo stáhta válddii dan badjelasas jođihit.	reformasjåvnå ja ortodoksalasj girkko Ruossjan le vájkkudam sáme åsskuj.
Norgga girku ii leat čalmmustuhttán lullisámi álbmoga erenoamážit ovdal 1990-logu	Misjåvnnå sámij gaskan esski tjavggiduváj stáhtapietisma ájgen 1700-lågon, ja misjåvnnå nággi sámij hiejttet åvdep sáme
rájes, ja dalle ásahedje lullisámi báhppavirggi.	åsskodábij.
Nidarosa bismagodderáđđi nammadii maid lullisámi girkoeallin lávdegotti.	Oase sáme åskos ja kultuvras suddon ja boajtojubmeldievnastussan aneduváj.
Dan maŋŋil lea maid diakoniijavirgi ásahuvvon. Maŋemus logijagi	’ Sámij dålusj åssko ’ le nammadus mij dábálattjat tjielggi dav jáhkko árbbedábev mij aneduvá åvddål gå
lea lullisámi girkoeallin ja identitehta huksen ovdánan bures.	risstalasjvuohta sjattaj ráddididdje jáhkkon Sámen.
Sámi álbmot ii leat eallán sierra kultuvrralaččat, das lea áiggiid čađa leamaš oktavuohta olbmuiguin	Risstalasjvuohta le oasse sáme jáhkkohiståvrås, danen le dábálasj adnet nammadusáv «åvddål risstalasjvuoda sámeåsskoš gå galggá giehtot sámij
geain lea iešguđetlágan kulturduogáš.	åsko birra åvddål gå dat allasis risstalasj ájádusájt åmastij.
Kultuvrraid deaivvademiid gaskkas dáhpáhuvvet maid rievdadeamit. Sámi mánát ja nuorat ellet dál mánáid- ja nuoraidkultuvrras mii dađistaga eanet	Sámij dålusj åssko lej luonndoåssko vuododum animismalasj iellemdålkkumij, gájkka viessogijn lej siello, dán láhkáj de lidjin ulmutja ja da viessoga
globáliserejuvvo.	ma ælla ulmutja aktijtjanádum.
Sis lea okta juolgi árbevirolaš kultuvrras, nubbi fas ođđaáigásaš máilmmis.	Dakkir åssko gávnnu ájn ietjá iemeálmmugij gaskan.
Sámi servodagas lea dasalassin viiddis oktavuohta eará álgoálbmot servodagaiguin eará riikkain ja	Sámij dålusj åskon lej sjamánalasj dievnastum vuohke, gånnå noajdde (sjamádna) åsko jådediddjen
máilmmiosiin.	dåjmaj.
Oskkuoahpahus galggašii daiguin deaivvadettiin addit sámi mánáide ja nuoraide veahki dulkot iežaset eallima ja eallimis birget.	Noajde doajmmaj gulluj buorádallam, ja sujna lidjin máhtudagá massta ávkástaláj gå viehkedij ulmutjijt bæjválasj rahtjamusáj.
Das lea sáhka oskkus mii váldá duohtan dán áiggi	Noajdde lej aj gasskaladás jubmelij ja ulmutjij gaskan.
hástalusaid, ja mii atná iežas kultuvrii ja árbevirrui čatnašumi resursan.	Læstadiánálasj tjoaggulvisá lidjin vuoŋalasj tjåhkanamsaje moatte nuortta- ja julevsábmáj, ja
1.2 Kristtalašvuođa dovdomearkkat sámi konteavsttas	danna bærrájgåtseduváj ierit ietján sámegiella ja sálmmaárbbedáhpe.
Sámi oskkoldathistorjjá, girkohistorjjá ja girkoeallima birra lea olu diehtu, muhto olu dan dieđus ii leat čohkkejuvvon iige čállojuvvon.	guovlojn. Læstadiánálasj gåhttsåm ittjij oarjjelsáme guovlluj åleda sæmmiláhkáj gå nuortta- ja julevsámeguovlon.
Sámi vuoiŋŋalašvuohta ja jurddašanvuohki lea dávjá	Oarjjelsámeguovlon farra baptista, ájlistakrádna ja adventista stuoráp sajev
jávohis kulturgelbbolašvuohta mii ii leat čállojuvvon.	oadtjun.
Lundui čadnon vuoiŋŋalašvuohta muitala olbmuid lagasvuođa birra lundui.	Ienemus oasse oarjjelsámijs li Vuona girkkuj gullum.
Dat lea kultuvrralaš árbi mii historjjá čađa lea maŋos mannan, muhto ii dattege	Finnemisjåvnnå, mij maŋŋela namáv váldij Sámemisjåvnnå, ásadij tjåhkanimijt, guossidij
vajáldahttojuvvon.	ulmutjijt ja dåjmadij skåvlåv åvddål gå stáhtta dajna álgij.
Álgoálbmogiid vuoiŋŋalašvuohta lea deattuhan eatnama bassivuođa, ja olbmuid gullevašvuođa dasa.	Vuona girkko ij le oarjjelsáme álmmuga dárbojt sierraláhkáj bærrájgåhtsåm åvddål 1990- lågon.
1.0 Oppalaš oassi	Dalloj oarjjelsáme báhppavirgge ásaduváj.
1.1 Girjás Sápmi	girkkoiellemnammadusáv.
Sápmi lea daid guovlluid namma gos sápmelaččat orrot, ja dat boahtá sánis sámit, nugo sápmelaččat ieža gohčodit iežaset.	Maŋŋela le aj diakonvirgge ásaduvvam. Maŋemus lågev jage le oarjjelsáme girkkoiellem ja identitehta hukso buoragit åvddånam.
Sápmelaččat leat álgoálbmot, ja árbevirolaš ássanguovlluid viidodat leat	Sáme álmmuk ij le kultuvralasj måsskusin
davviguovllut Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Guoládagas, Ruoššas.	Gå kultuvra æjvvali, dáhpáduvvi aj rievddama..
Sámegiella gullá suoma	Sáme máná ja nuora válldi oasev globaliseridum mánáj-
ugralaš giellajovkui, ja sámi giellarájit mannet badjel namuhuvvon riikkaid.	ja nuorajkultuvras.
Davvisámegiella, julevsámegiella ja lullisámegiella leat váldosámegielat Norggas.	Siján le akta juolgge árbbedábálasj kultuvran ja nubbe vas ådåájggásasj væráldin.
(geahča kártta vuolábealde)	Vijddábut le sáme sebrudagán viehka aktijvuohta ietjá iemeálmmuk sebrudagáj ietjá
4. Julevsámegiella 5.	rijkajn ja væráltåsijn.
Davvisámegiella 6. Anárašsámegiella 7.	Jáhkkoåhpadus luluj viehkedit sáme nuorajt ja mánájt dålkkutjit iellemisá ja rijbatjit iellemisá.
Nuortalaš sámegiella	Viertti liehket sáhka jáhkos mij duosstu dán ájge hásstalusájt, ja mij adná iesjgeŋga
Don galggat gudnejahttit áhčát ja eatnát, vai oaččut eallit guhká dan eatnamis maid Hearrá, du Ipmil, addá dutnje.	ulmutja tjadnasav kultuvranis ja árbbedábenis ressurssan.
Finnemiššovdna, maŋŋil Sámemiššovdna, lágidii	1.2 Risstalasjvuoda dåbddomerka sáme kontevstan
Dan áiggis go girku lea leamaš Sámis, de leat ovdánan ollu iešguđetlágan vierut ja ipmárdusat ja hábmen sámi kristtalašvuođaipmárdusa dakkárin	Gávnnuji ållo diedo åsskohiståvrå, girkkohiståvrå ja girkkoiellema birra Sámen, valla ållo dajs diedojs
go mii dan dovdat dál.	ælla tjoahkkiduvvam ælla ga tjáleduvvam.
Sámi kristtalašvuođa oaidnit earret eará oskkuovdanbuktimiin mat leat	Sáme vuoŋalasjvuohta ja ájádallamvuohke gullu álu sjávodis kultuvrramáhtudahkaj majt ij gávna tjálalasj gáldojn. Vuoŋalasjvuohta mij le luonnduj
Sápmelaččat atnet iežaset oktan álbmogin giellarájiid ja riikkarájiid rastá.	tjanádum subtsas ulmutjij lahkavuoda birra luonnduj.
Sápmelaččat orrot ja ellet miehtá riikka, ja leat oassi girjás sámi kultuvrras ja árbevierus.	Dat le kultuvralasj árbbe mij histåvrå tjadá le rassjom, valla huoman ij le vájalduvvam.
Sápmelaččaid sámegielmáhttu rievddada.	Iemeálmmugij vuoŋalasjvuohta le ednama ájlisvuodav dættodam, ja ulmutjij gullevasjvuodav
Vaikko lea	dasi.
iešguđetlágan giellagelbbolašvuohta, de lea sápmelaš dattege sápmelaš.	Guddneda áhtját ja ædnát, vaj guhkev besa dan ednamin viessot mav Hærrá Jubmelat dunji vaddá (2. Mos 20,12)
Oktasaš sámi identitehta lea čadnojuvvon oktasaš historjái, kultuvrii, gillii ja árbevirolaš eallinvuohkái.	Dan ájge gå risstalasjvuohta le læhkám Sámen de le moadda sierralágásj dábe ja gåvvidime
Dat mearkkaša maid kultuvrralaš erohusaid iešguđet sámi guovlluid gaskkas.	åvddånam ja dán láhkáj aj hábbmim risstalasjvuoda dádjadusáv váj la sjaddam nav gåk dav uddni dåbddåp.
Čearddalašvuođa sáhttá ovdanbuktit «oinnolašš mearkkaiguin,	Sámij dádjadus risstalasjvuodas vuojnnusin boahtá tjoaggulvisájn ja
Mearkkat čoakkalmasain ja ipmilbálvalusain gos sápmelaččat leat čoagganan.	jubmeldievnastusájn gånnå sáme le tjåhkanam.
Oskkueallima ovdanbuktinvugiid sáhttá dahkat liturgiija, musihka ja sálmmaid	Jáhkkoiellem åvddånbuvteduvvá liturgija, musihkka ja sálmmaválljima baktu, iesjgeŋgalágásj kultuvralasj ja dájdalasj gåvåj, sámegiela, tiebmá
válljema bokte, ja iešguđetlágan kultuvrralaš- ja dáiddalaš ovdanbuktimiiguin, sámegielain, fáttá válljemis, čoahkkananbáikki ja searvevuođa bokte.	válljimij, tjåhkanambájkij ja aktisasjvuodaj baktu.
Girkolaš basit lea mávssolaččat sápmelaččaide.	Girkkolasj base le ájnnasa sámijda.
Allabasiidáigge leat iešguđetlágan vierut iešguđet guovlluin girkus, ruovttuin ja læstadiánalaš čoakkalmasain.	Mij gullu allabasijda de le iesjgeŋga dábe iesjgeŋga guovlojn, girkkojn, sijdajn ja læstadiánálasj tjoaggulvisájn.
Gásta, konfirmašuvdna, vihaheapmi ja hávdádeapmi leat maid mávssolaš dáhpáhusat, juoga mii searvvaha stuorabearraša ja fulkkiid.	Gássta, konfirmasjåvnnå, fiesstim ja hávddádibme le aj dahpadusá ma le ájnnasa, ja ma stuorfámiljav ja fuolkijt aktidi.
Sámi kristtalašvuođaipmárdus ovdanboahtá ja gaskkustuvvo oahpaheami bokte	Sáme risstalasjvuoda dádjadus vuojnnusij boahtá ja gaskustuvvá aj åhpadime baktu sijdajn, ságastallamijn, ja buolvaj gasska
ruovttuin, ságastallamiin ja buolvvaid gaskka deaivvadettiin.	æjvvalimen.
nammii, doppe mun lean sin gasku (Matt 18,20).	Danen gåsi guovtes jali gålmås li muv namán tjåhkanam, danna lev sijá siegen (matt 18,20)
2.1 Ollisvuohta ja bajitdási mihtuid dulkon	2.1 Ållesvuohta ja bajemus ulmij dålkkum
Sámi oskkuoahpahusa ulbmil lea addit systemáhtalaš ja oktilaš oskkuoahpahusa mii boktá ja nanne kristtalaš oskku sámi mánáin ja nuorain, oahpaha golmmaoktalaš Ipmila dovdat, addá	Sáme jáhkkoåhpadusá ulmme le viehkev vaddet systemáhtalasj ja avtatraják jáhkkoåhpadussaj mij båktå ja nanni risstalasj jáhkov, åhpat gålmaktes
veahki kristtalaš geahččanbealis dulkot eallima ja eallimis birget dakkár vugiin mii áimmahuššá sin gullevašvuođa ja identitehta, ja hástala sin beroštit ja oasálastit girko- ja servodateallimis.	Jubmelav dåbdåt, viehket sáme mánájt ja nuorajt iellemav dålkkut ja iellemin rijbbat nav vaj sijá sáme gulluvasjvuohta ja identitehta bisoduvvá, ja mij hasot sijáv berustit ja oassálasstet girkko- ja sebrudakiellemin.
Dat guoská buohkaide geat leat gásttašuvvon ja leat gaskal 0 –	Dát guosská gájkajda gudi li
18 jagi, beroškeahttá doaibmannávccain.	gástaduvvam ja li 0-18 jagága, berustahtek doajmmammáhtukvuodas.
Plána eaktuda atnit Norgga girku evangelialaš lutherlaš oahpa vuođđun.	Pládna gájbet Vuona girkkon le evangelak luhterlasj oahppa vuodon.
Ulbmil lea ahte plána sisdoallu galgá veahkehit áimmahuššat, nannet ja ovddidit	Plána sisadno galggá viehkedit ájmon adnet, nannit
kristtalašvuođa vuođđun sápmelaččaid oskui.	ja åvdedit risstalasjvuodav vuodon sáme jáhkkuj.
Sámi oskkuoahpahusplána vuođđu lea Norgga girku bajitdási oskkuoahpahusplána Ipmil addá – Mii juogadit.	Vuodon Sáme jáhkkoåhpaduspládnaj le Jubmel vaddá – Mij juogadip, mij la Vuona girkko bajemus
báikkálaš plánaid báikkálaš eavttuid mielde ja addit saji ráhkadit mihtuid Ipmil addá – Mii juogadit plána láidestemiid mielde.	jáhkkoåhpaduspládna. Sáme jáhkkoåhpaduspládna máhttá viehkedit hiebadit bájkálasj plánajt nav vaj hiehpi bájkálasj gájbbádusájda ja rahpá nav váj máhttá ulmijt hábbmit Jubmel vaddá – Mij juogadip plána lájddistime milta.
Heiveheami	Pládna galggá
galgá dahkat iešguđege mánná- ja nuoraidjoavkku ektui, ja láhčima daid eavttuid mielde mat iešguđege mánás dahje nuoras leat.	hiebaduvvat nav váj hiehpá iesjgeŋga mánná- ja nuorajjuohkusa vuoksjuj, ja aj váj duosstu máhtukvuodajda ma iesjgeŋga mánán ja nuoran le
2.2 Oahppočalmmustahttin ja sierra oahppomihtut Našovnnalaš plánas Ipmil addá – Mii juogadit leat	2.2 Oahppamtjalmostahttem ja sierra oahppamulme
golbma beali ja oskkuoahpahusa sisdoallu lea daid beliid ollisvuohta.	Nasjonálalasj plánan Jubmel vaddá – Mij juogadip le gålmmå oase, dá gålmmå oase aktan hábbmiji ålleslasj sisanov jáhkkoåhpadusás.
Dat bealit leat: 1.	Da biele le: 1.
birgen eallimis, 2.	Iellemdålkkum ja rijbadibme iellemin, 2.
Girku osku ja árbevierru ja 3.	Girkko jáhkko ja árbbedábe ja 3.
Kristtalaš osku geavadis (Gč. Ipmil addá – Mii juogadit, 3. kapihttal).	Rissálasj jáhkko anon (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, 3. kapihtal).
Oskkuoahpahusas leat sámi geahččanvuogi sihkkarastán dan bokte ahte Sámi oskkuoahpahusplána ovdanbuktá sierra	Sáme jáhkkoåhpaduspládna åvddånbuktá sierra
oahppočalmmustahttima juohke golmma váldofáddái.	oahppamtjalmostahttemijt dájda gålmå oajvvetiemájda, nav váj sáme perspektijvva bærrájgehtjaduvvá.
Searvegottit gos leat sámi mánát ja nuorat ožžot dáinna veahki oaidnit mat sáhttet leat guovddáš fáttát báikkálaš oskkuoahpahusas.	Tjoaggulvisá gånnå le sáme máná ja nuora oadtju dajna viehkev vuojnnet ma máhtti liehket guovdásj tiemá bájkálasj
Sámi oskkuoahpahusplána lea sihke reaidu ja lassi ulbmildokumenta.	Sáme jáhkkoåhpaduspládna le sihke vædtsak ja lasse ulmmedokumænnta.
Bajilgovas vuolábealde leat čatnan sámiide guoskivaš oahppočalmmustahttima buot geatnegahtton váldofáttáide mat leat Ipmil	Gåvån vuollelin le tjáledum sámijguoskavasj oahppamtjalmostahttema
addá – Mii juogadit plána golmma bealis.	ma le tjanádum juohkka bákkulasj oajvvetiebmáj ma le Jubmel vaddá – Mij juogadip plána gålmå åsijn.
Oasit maid leat lasihan iešguđetge geatnegahtton váldofáddái, eai boađe Ipmil addá – Mii juogadit plána ulbmiliid sadjái, muhto leat daidda deavddan.	Tjoakke ma le lassen bákkulasj oajvvetiemájda, e boade daj ulmij sadjáj ma le
Danne eai leat ollu oskkuoahpahusa guovddáš fáttáin mielde bajilgovas vuolábealde.	plánan Jubmel vaddá – Mij juogadip, valla le duodden dajda.
Deattuhit ahte vuolábeale skovvi ii atte dievaslaš gova sámi oskkuoahpahusa relevánta	Danen de ælla moadda jáhkkoåhpadusá guovdásj tiemásj tjáledum gåvån vuollelin.
oahppoulbmiliin.	Dættoduvvá gåvvå vuollelin ij åles gåvåv sáme jáhkkoåhpadusá relevánta- oahppamulmijs vuoseda.
Báikkálaš plánaid ráhkadeamis berrejit searvegottit danne ohcat vejolašvuođaid váldit mielde osiid maid leat báikegoddái heivehan, sihke buot váldofáttáid dáfus, ja maid daid dáfus	Gå tjoaggulvisá bájkálasj plánav hábbmi de bierri åhtsåt máhttelisvuodajt válldet maŋen
mat leat guorosin (Ándagassii addin, Fásttu ja biehttaleapmi ja Mieldebargit).	åsijt ma gulluji bájkkáj, sihke gájkka oajvvetiemájda, ja aj daj tiemájda ma li guorrusa.
Stuora gažaldagat	Stuorra gatjálvisá
• Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat sápmelaččaid árbevirolaš ja ođđaáigásaš luonddugeavaheami ja luondduvalljodagaid ávkkástallama mii sáhttá sidjiide duddjot vuđoleappot jurddašeami ja ovdošeami olbmo saji birra Ipmila sivdnádusas.	• Máná ja nuora galggi oahppat dåbddåt sámij árbbedábálasj ja ådåájggásasj luonndodåjmajt ja luonndoressursaj ávkástallamav ma máhtti liehket vuodon sijá ájádallamij ja imájdallamij ulmutja saje birra Jubmela sjivnnjádusán.
Guovddáš dimenšuvnnat olbmo eallimis	Guovdásj dimensjåvnå ulmutja iellemin
• Giella, kultuvrralaš gullevašvuohta ja čearddalaš girjáivuohta leat maid guovddáš dimenšuvnnat olbmo eallimis maiguin mánát ja nuorat berrejit kristtalašvuođa čuovgasa bokte bargat.	• Giella, kultuvralasj gulluvasjvuohta ja tjerdalasj moattebelakvuohta le aj guovdásj dimensjåvnå ulmutja iellemin majna máná ja nuora bierriji bargat risstalasjvuodajn vuodon.
Eallin- ja oskkuhistorjá	Iellem ja jáhkkohiståvrrå
• Sámi mánáid ja nuoraid sámi identitehta ovdána sihke dan oktavuođa ektui mii sis lea sámi álbmogii ja dan historjái ja kulturárbevieruide, ja deaivvadettiin stuoraservodagain.	• Sáme mánáj ja nuoraj sáme identitehtta åvddån sihke aktijvuodan sáme álmmugijn ja dan histåvråjn ja kultuvrraárbbedábij, ja æjvvalimijn stuorsebrudagájn.
Sámi mánát ja nuorat dárbbašit gávdnat giela iežaset oskkuhistorjái mii searvvaha fáttáid ja vásihusaid mat leat čadnojuvvon dasa. Persovnnalaš ovdáneapmi	Sáme máná ja nuora dárbahi gávnnat gielav ietjas jáhkkohiståvrråj mij aj gåbttjå tiemát ja vásádusáj ma dasi le tjánáduvvam.
• Oppalaš hábmemis berre oskkuoahpahus addit eanet oahpu sámi eallinvuogi, árvvuid ja duohtavuođaipmárdusa birra, nugo dat ovdanbohtet báikkálaš birrasis ja báikegotti kultuvrras.	Persåvnålasj åvddånibme Dábálasj åhpadusán bierri jáhkkoåhpadus vaddet ienep diedoj sáme viessomvuoge, árvoj ja duohtavuodadádjadusá birra, navti gåktu åvddånbåhti lagosbirrusijn ja bájkkásasj kultuvran.
• Mánáid ja nuoraid galgá movttiidahttit doalahit oktavuođa iežaset ristváhnemiiguin vai sii sáhttet oažžut neavvagiid ja veahki oskku ahtanuššamis, ja dan bokte oahppat ja vásihit makkár ovddasvástádusat ristváhnemiin leat.	• Máná ja nuora galggi måvtåstuhteduvvat bisodittjat aktijvuodav ietjasa ristaæjgádij vaj sij máhtti bagádusájt ja viehkev jáhko åvddånimen oadtjot, ja dan baktu oahppat ja vásedit ristaæjgádij åvdåsvásstádusáv.
Dat lea buorre oahppu jus ieš šaddá ristváhnemin maŋŋil eallimis.	Dat le buorre oahppa jus ietja sjaddi ristaæjgádin maŋŋela iellemin.
Áhčči min ja rohkos	Áhttje mijá ja råhkålvis
• Mánát ja nuorat galget oahppat Áhčči minrohkosa, beavderohkosa ja eahketrohkosa iežaset gillii.	• Máná ja nuora galggi oahppat Áhttje mijá råhkålvisáv, biebbmo låhkusav ja iehkedis låhkusav ietjasa giellaj.
Sii galget maid oahppat báikegoddái heivehuvvon rohkosárbevieruid, ovdamearkkadihte «Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammiiš, «Jesus nammiiš ja russesteami iešguđet eallindilálašvuođain.	Galggi aj oahppat bájkálasj råhkåmdábijt, duola degu «Áhtje ja Bárne ja Ájlis vuojŋŋana nammajš «Jesusa namánš ja ruossamerka adnemav iesjgeŋga iellemdilálasjvuodan.
Biibbal	Rámát
• Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat davvisámegiel, julevsámegiel ja lullisámegiel biibbaljorgalanbargguid birra, ja oahppat guovddáš biibbalteavsttaid iežaset sámegillii.	• Máná ja nuora galggi oahpásmuvvat nuorttasámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella rámátjårggålimij, ja oahppat guovdásj rámáttevstajt ietjasa sámegiellaj.
Girkojagi allabasit ja mearkabeaivvit	Girkkojage allabase ja mærkkabiejve
• Mánát ja nuorat galget suokkardit gávdnojit go sámi árbevierut mat gullet girkojagi allabasiide, dás maid Márjjá lohpádusbeaivvi.	• Máná ja nuora galggi guoradallat bájkálasj sáme árbbedábijt ma le girkkojage allabasijda tjanádum, d.d.. Márjjá biejvve.
Girku	Girkko
• Mánáid ja nuoraid galgá hástalit kritihkalaččat geahččat girku historjjálaš deaivvadeami sápmelaččaiguin sámi oskkoldat- ja girkohistorjjá vuođul.	• Máná ja nuora galggi hasoduvvat kritihkalattjat gæhttjat girkko histåvrålasj æjvvalimev sámij, sáme jáhkko- ja girkkohiståvråjn vuodon.
• Mánát ja nuorat galget oahppat sámi báhpaid Lars Levi Læstadiusa ja Anders Fjellnera birra.	• Máná ja nuora galggi oahppat sáme báhpaj Lars Levi Læstadiusa ja Anders Fjellnera birra
• Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat iešguđet sámi giellajoavkkuid Norgga girkus, ja ahte sálmmat, liturgiijat ja eará girkolaš teavsttat gávdnojit sihke lullisámegillii, julevsámegillii ja davvisámegillii.	• Máná ja nuora galggi oahppat dåbddåt iesjgeŋga sáme giellajuohkusijt Vuona girkkon, ja diehtet sálma, liturgija ja ietjá girkkolasj tevsta gávnnuji sihke oarjjelsámegiellaj, julevsámegiellaj ja nuorttasámegiellaj.
• Mánát ja nuorat galget oahppat álgoálbmogiid dili birra máilmmiviidosaš girkus.	• Máná ja nuora galggi oahppat iemeálmmugij dile birra væráltvijddásasj girkkon.
1. oskkuartihkkal	1. jáhkkoartihkal
• Mánát ja nuorat galget sámi muitalusaid bokte oahppat sápmelaččaid oainnu birra lundui ja duohtavuođaipmárdussii, ja čatnat daid biibbalmuitalusaide.	• Máná ja nuora galggi sáme subttsasij baktu sámij luonndovuojnoj ja duohtavuodadádjadusáj birra oahppat, ja dajt rámátsubttsasijda tjadnat.
• Mánát ja nuorat galget sámi árbevieruid čuovgasa bokte bargat ipmárdusain: Gii lea Ipmil sivdnideaddjin, ja mii lea olmmoš mii lea eatnamis sivdniduvvon.	• Máná ja nuora galggi sámij árbbedábij vuodon bargat dádjadusájn: Jubmel sjivnnjediddjen ja ulmusj ednamis sjivnnjeduvvam.
2. oskkuartihkkal	2. jáhkkoartihkal
• Mánát ja nuorat galget oahppat ahte Jesusa ruossajápmin ja bajásčuožžileapmi lea duogáš ruossamearkka guovddáš sajis sámi kristtalaš árbevierus.	• Máná ja nuora galggi oahppat Jesusa ruossajábbmem ja bajástjuodtjelibme le duogátjin ruossamerka guovdásj sadjáj sámij risstalasj árbbedáben.
• Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat Læstadiusa dajaldaga «Almmálaš váhnenš mii lea metafora Ipmilii Sivdnideaddjin ja Beastin, ja dan dajaldaga saji soabadusa ipmárdusas.	• Máná ja nuora galggi oahppat dåbddåt Læstadiusa moalgedimev (bágov) «Almmelasj æjgátš mij le metafåvrrå Jubmelij Sjivnnjediddjen ja Lånestiddjen, ja dan moalgedime sajev såbadusá dádjadusán.
3. oskkuartihkkal	3. jáhkkoartihkal
• Mánát ja nuorat galget Apd 2,1-13 vuođul smiehttat Bassi Vuoiŋŋa doaimma birra Ipmila máŋggagielat ja máŋggačearddalaš girkus.	• Máná ja nuora galggi Apd 2,1-13 buohta ájádallat Ájlis Vuojŋŋana dåjma birra Jubmela moattegielak ja moaddetjerdalasj girkkon.
• Mánát ja nuorat galget oažžut oahpu gástta ja ristváhnemiid mearkkašumi birra sámi guovlluin.	• Máná ja nuora galggi oahppat majt gássta ja ristaæjgáda merkahi sáme guovlojn.
• Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat báikegoddái heivehuvvon árbevieruid mat leat eahkedismállásiidda čadnojuvvon.	• Máná ja nuora galggi oahpásmuvvat bájkálasj árbbedábij ma le iehkedismállásij tjanádum.
• Mánát ja nuorat galget oasálastit solidaritehtabargguin main álgoálbmotrievtti prinsihpat leat vuođđun.	• Máná ja nuora galggi oassálasstet solidaritehtabargguj gånnå iemeálmmukrievtá li vuodon
Mišovdna ja ekumenihkka	• Misjåvnnå ja ekumenihkka
• Dat diehtu ahte sápmelaččat gullet globála álgoálbmotsearvevuhtii lea lassánan ja dan berre čatnat oskkuoahpahusa mišovnna oassái.	• Dádjadus sáme gulluji globála iemeálmmukaktisasjvuohtaj bierri tjanáduvvat misjåvnå oassáj jáhkkoåhpadusán.
Ásahit oktavuođaid máilmmiviidosaš girku eará álgoálbmogiidda mišonbargguid dahje ustitvuođašiehtadusaid bokte, addá oktavuođaid mat boktet beroštumi ja eaiggátvuođadovddu girku gohččosii.	Ásadit aktijvuoda ietjá iemeálmmugij iemeálmmugijda væráldavijddásasj girkkon misjonbargo baktu jali ráddnavuodasjiehtadusáj baktu, vaddá aktijvuodav mij båktå oassálasstemav ja æjgátvuodamdåbdojt girkko gåhttjomij.
Etihkka	Etihkka
• Mánáid ja nuoraid galgá movttiidahttit gulahallamii ja kultuvralonohallamii searvegotti oskkuoahpahusdoaibmabijuin.	• Máná ja nuora galggi måvtåstuhteduvvat ságastallamij ja kultuvrralånudallamij tjoaggulvisá jáhkkoåhpadusdåjman.
Ulbmil dainna lea duddjot gaskaneas árvvusatnima ja ipmárdusa mánáid ja nuoraid gaskkas geain lea iešguđetlágan duogáš.	Ulmme le gasskasasj árvvo ja dádjadus mánáj ja nuoraj gaskan gejn le iesjgeŋgalágásj duogásj.
Ándagassii addin	Ándagis luojttem
Fástu ja biehttaleapmi	Fássto ja vuornádus
Mieldebargit	Barggoguojmmejuogos
Rohkos	Råhkålvis
• Mánát ja nuorat galget oažžut vásihusaid rohkadallamis guovddáš rohkosiid sámi árbevierus.	• Máná ja nuora galggi bessat vásedit guovdásj råhkålvisájt sáme árbbedáben råhkåt.
• Mánát ja nuorat galget oahppat báikegoddái heivehuvvon sámi kristtalaš árbevieruid mat gullet iešguđetge lágán meahcásteapmái.	• Máná ja nuora galggi oahppat bájkálasj sáme risstalasj árbbedábijt ma duon dan luonndodoajmmaj le tjanádum.
Ipmilbálvalus	Jubmeldievnastus
• Mánát ja nuorat galget oahppat sápmelaččaid ipmilbálvalus- ja čoakkalmasárbevieruid, ja oažžut vejolašvuođa oasálastit arenain gos dakkárat leat anus.	• Máná ja nuora galggi oahppat sámij jubmeldievnastus- ja tjåhkalvisárbbedábij birra, ja oadtjot máhttelisvuodav oassálasstet arenan gånnå dá li anon.
Biibballohkan	Rámátlåhkåm
• Mánát ja nuorat galget oahppat váldit Biibbala atnui ja kristtalaš sámegiel girjjiid.	• Máná ja nuora galggi oahppat Rámádav ja risstalasj sámegiella girjijt adnet
• Mánát ja nuorat galget oažžut vejolašvuođa ovdanbuktit iežaideaset sálmmaid, musihka ja eará kultuvraovdanbuktimiid.	• Máná ja nuora galggi oadtjot máhttelisvuodav åvddånbuktet ietjasa sálmajt, musihkav ja ietjá kultuvrraåvddånbuktemijt.
• Mánát ja nuorat galget ožžut vejolašvuođa vásihit báikegoddái heivehuvvon girkomusihkalaš árbevieruid, ja dasalassin oahppat dovdat girkomusihkalaš geavada mii sámi guovlluin lea dál.	• Máná ja nuora galggi oadtjot máhttelisvuodav vásedit bájkálasj girkkomusihkka árbbedábijt, ja duodden dasi oahpásmuvvat girkkomusihkalasj adnuj sáme guovlojn dalla.
• Mánát ja nuorat galget oažžut vejolašvuođa oahppat atnit árbevirolaš arenaid oskkuoahpahusas.	• Máná ja nuora galggi oadtjot máhttelisvuodav árbbedábálasj arenajt jáhkkoåhpadusán adnet
• Mánát ja nuorat galget oskkuoahpahusa oahppama ja muitalanárbevieruid oktavuođas geavahit reaidduid ja vugiid praktihkalaš bargguin.	• Máná ja nuora galggi jáhkkoåhpadusá oahppama ja subtsastimij gasskavuodan adnet vædtsagijt ja vuogijt praktihkalasj bargon.
• Mánáid ja nuoraid galgá movttiidahttit atnit sámegiela.	• Máná ja nuora galggi måvtåstuhteduvvat sámegielav anátjit.
Sihke njálmmálaš ja čálalaš oktavuođain galgá láhčit vejolašvuođaid sámegiela geavaheapmái.	• ja tjálalasj bargon bierri dille látjeduvvat sámegiella adnuj.
- Movt sáhttá du searvegoddi addit sámi mánáide ja nuoraide kristtalaš eallindulkoma ja ráhkkanahttit sin birget eallimis vugiin mii vuhtiiváldá sin sámi gullevašvuođa ja identitehta ?	- Gåktus máhttá duv tjoaggulvis viehkedit sáme mánájt ja nuorajt iellemav dålkkut ja iellemin rijbadit nav vaj sijá sáme gulluvasjvuohta ja identitehtta bisoduvvá ?
- Læstadialaš árbevierus lea Luthera uhca katekismusis guovddáš sadji oskkuoahpahusas.	- Læstadiánálasj árbbedáben le Luthera unna katekismatjin guovdásj sadje jáhkkoåhpadusán.
Katekismus lea erenoamáš relevánta resursa dan fáddái maid namuhit kristtalaš oskku ja árbevieru oasis.	Katekismus le sierraláhkáj guoskavasj resurssan tjanádum tiebmáj mij la nammadum risstalasj jáhko ja árbbedábe oase vuolen.
- Movt sáhttá «sámiš vuolitfáttaid juohkit ja čilget vuđoleappot doaibmabijuid bokte dakkár vugiiguin mat olahit buot mánáid ja nuoraid searvegottis	- Gåktu máhtti «sámeš vuodotiemá juogeduvvat ja dárkkelappot tjielggiduvvat nav vaj jåksi gájkka mánájt ja nuorajt tjoaggulvisán ?
3.0 Prinsihpalaš oassi	3.0 Prinsihpalasj oasse
3.1 Čatnašupmi Norgga láhkii ja girkolaš plánaideNorgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga	3.1 Tjanádum Vuona láhkaj ja girkkolasj plánajdaVuona stáhtta le ásaduvvam guovte álmmuga
eatnamiidda, dáččaid ja sápmelaččaid.	ednamij nali, dáttjaj ja sámij.
Sápmelaččaid eavttut álgoálbmogin Norggas leat	Vuodolágaparagráffa le dagádum daj
čállojuvvon Vuođđolága § 110 a.	rijkkagasskasasj iemeálmmukkonvensjåvnåj vuodon majt Vuodna le dåhkkidum.
Vuođđolágaparagráfa leat ráhkadan daid riikkaidgaskasaš álgoálbmotkonvenšuvnnaid vuođul maid Norga lea dohkkehan. Dat geatnegahttet buot almmolaš eiseválddiid Norggas	Da mierredi Vuona almulasj oajválattjajn le vælogisvuohta doarjjot ja dilev láhtjet dåjmajda ma positivalattjat tjuolldi, gå fálaldagájt vaddi ja dåjmajt álgadi
doarjut ja láhčit saji doaibmabijuide mat vealahit positiivvalaččat fálaldagaid addimis ja doaimmaid álggaheamis sápmelaččaide.	sámijda. Girkko le dajt prinsihpajt dåhkkidam, ja vælggogisvuohta le duohtan váldeduvvam jáhkkoåhpadusådåstusán.
Girku lea dohkkehan daid prinsihpaid, ja váldán duohtan daid	Dat tjielggasijt vuojnnusij boahtá Vuona girkko bajemus
Dat ovdanboahtá čielgasit Norgga girku bajitdási oskkuoahpahusplánas, Ipmil addá – Mii juogadit.	jáhkkoåhpadusplánan, Jubmel vaddá – Mij juogadip.
Ipmil addá – Mii juogadit lokte sámi	Jubmel vaddá – Mij juogadip nanostahttá sáme
girkoeallima oassin Norgga girku árbevirrui ja searvevuhtii.	girkkoiellema oasev dan árbbedáben ja aktisasjvuodan mij le Vuona girkkon.
Danne leat váldán mielde sámi álbmoga máhtu vuoiŋŋalašvuođas, girkoeallimis ja árbevierus dakkár mávssolaš árbevierrun maid	Danen nammaduvvá máhtudahka sámeálmmuga vuojŋŋalisvuoda, girkkoiellema ja árbbedábij birra ájnas árbbedáhpen majt gájka gudi le gástaduvvam
buohkat geat leat gásttašuvvon galggaše dovdat.	galggi dåbddåt.
(gč. Ipmil addá – Mii juogadit, kapihttal 2). Oskkuoahpahusplána lea resursadokumenta	(bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, Kapihtal 2) Sáme jáhkkoåhpaduspládna le ressursdokumænnta tjoaggulvisájda ma sihti sáme
searvegottiide mat háliidit váldit sámi geahččanbeliid oskkuoahpahussii.	perspektijvav jáhkkoåhpadussaj.
Ráđđehusa sámepolitihka láidesteamit váikkuhit dasa movt girku oskkuoahpahus organiserejuvvo sápmelaččaide.	Mærrádusá ráddidusá sámepolitihkan vájkkudi gåktu jáhkkoåhpadus sámijda organiseriduvvá girkkon.
St.dieđ.nr 28 (2007-2008)	St.died. nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka
Sámepolitihkka, čujuha Norgga girku sierra ovddasvástádussii sámi girkoeallimis.	vuoset Vuona girkko sierra åvdåsvásstádussaj sáme girkkoiellemis.
«Dat maid buot ovddimus ferte váldit vuhtii sámi girkoeallimis Norgga girku siskkobealde lea dan	«Åvdemus vieledus gå gálggá bærrájgåhtset sáme girkkoiellemav Vuona girkkon le ahte åvddånahttem viertti dáhpáduvvat sáme iesjdåbdoj ja sáme árbbedábij vuodonš (s 178). Sáme
ahte ferte ovddidit ovttas sámiid iešipmárdusain ja sámi árbevieruiguinš (s 182).	jáhkkoåhpaduspládna galggá sihkarasstet sámij iesjdåbddo ja árbbedábe bærrájgåtseduvvi ådåstussan.
Sámi oskkuoahpahusplána galgá ge sihkkarastit ahte ođastus vuhtiiváldá sámi iešipmárdusa ja sámi	Sámelága giellanjuolgadusá § 1-5 tjuottjot
árbevieruid.	sámegielav ja dárogielav avtaárvvusasj giellan.
Sámelága giellanjuolggadusaid § 1-5 cealká ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosáš gielat. Ođđajagimánu 1. beaivvi 2011 rájes leat čuovvovaš	Ådåjakmáno 1, biejve 2011 rájes gulluji tjuovvovasj suohkana sámegiella háldadusguovlluj: Guovdagæjnno, Kárásjjåhkå, Porsáŋgu, Unjárga, Dædno, Gájvuodna, Loabát, Divtasvuodna, ja
suohkanat mielde sámegiela hálddašanguovllus: Guovdageaidnu, Kárášjohka, Porsáŋgu, Unjárga, Deatnu, Gáivuotna, Loabát, Divtasvuodna ja Snoasa.	Snåsa. Njuolgadusá gåbttji nuortta-, julev-, ja oarjjelsáme giellaguovlojt.
Njuolggadusat fátmmastit davvi-, julev- ja lullisámi giellaguovlluid.	Da aktse háldadussuohkana gåbttji dåssju oasátjav árbbedábálasj årromguovlojs.
Dat ovcci	Vuonan le dan
hálddašansuohkana leat dušše oasáš árbevirolaš sámi ássanguovllus.	guovlo vijddudahka Oarjje Várjjagis Finnmárko fylkas gitta oarjás Engerdalaj Hedmark fylkan.
Dan guovllu viidodat lea Mátta-Várjjagis Finnmárkku fylkkas gitta lulás Engerdalii Hedmárkku fylkkas. Našovnnalaš	Nasjonálalasj jáhkkoåhpaduspládna tjuottjot sáme mánáj ja nuoraj riektáv åhpadussaj ja
oskkuoahpahusplána cealká ahte sámi mánáin ja nuorain lea riekti oažžut oahpahusa ja oahpponeavvuid iežaset gillii (gč Ipmil addá, kapihttal 8). Dasalassin čujuha dat ahte	oahppanævojda ietjasa giellaj (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, kapihtal 8).
«Searvegottiin sámegiela ja kultuvrra hálddašanguovllus lea sierra ovddasvástádus láhčit oskkuoahpahusfálaldagaid sámi mánáide ja nuoraideš (gč Ipmil addá – Mii juogadit, Ulbmil ja	Duodden tsuojggiduvvá: «Tjoaggulvisájn sáme háldadusguovlon le sierra åvdåsvásstádus dilev
ráhkadus). Searvegottiid báikkálaš oskkuoahpahusplánaid ráhkadeami oktavuođas ávžžuhit danne hábmet mihttomeriid mat addet sámi mánáide ja nuoraide vejolašvuođa	láhtjet jáhkkoåhpadussaj mij hiehpá sáme mánájda ja nuorajda. š (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, Ulmme ja dahko) Tjoaggulvisá gåhtjoduvvi ietjas
sihkkarastit, áimmahuššat ja ovdanáhttit sámegiela ja kultuvrra.	jáhkkoåhpaduspládna dahkamin hábbmit ulmijt ma vaddi sáme mánájda ja nuorajda máhttelisvuodav sihkardit, bærrájgåhtset ja åvdedit sáme gielav ja kultuvrav.
3.2 Doahpagat ja sátnegeavaheapmi	Foto: Karin Mathisen
– fátmmasteaddji oskkuoahpahus	3.2 Buojkuldagá ja báhkoano – sebrudahtte jáhkkoåhpadus
Fátmmasteapmi galgá leat dán plána vuođđoprinsihppa sámi mánáid ja nuoraid oskkuoahpahusas.	Sebrudahttem le dán plána vuodoprinsihppa, ja danen le sebrudahttem ájnas sáme jáhkkoåhpadusán.
Fátmmasteami vuođđu lea	Sebrudahttem tjuottjot
ovttaárvosašvuohta, iige seammaláganvuohta.	avtaárvvusasjvuodav, ij sæmmilágásjvuodav..
sosiála, kultuvrralaš ja fágalaš searvevuhtii, lea fátmmasteami jurdaga vuolggasadji go olmmošlaš searveuođaid galgá hukset.	Ulmutja riektá liehket ietjálágásj ja huoman gullut sosiálalasj, kultuvralasj ja fágalasj aktisasjvuohtaj, le vuodon gå aktisasjvuodav ulmutjij gasskan galggá huksat.
Fátmmasteapmi lea danin eará go integreren ja assimileren. Integreren	Sebrudahttem le danen ietja gå integrerim
ja assimileren eaktuda soapmasiid geat leat olggobealde ja geaid galgá váldit searvevuhtii dan bokte ahte dahká sin eanetlogu lágánin.	ja assimilerim. Integrerim ja assimilerim gájbbet soabmásijt gudi le ålgusjbielen ja gejt galggá aktisasjvuohtaj válldet dan baktu ahte dahkat sijáv ieneplågo lágátjin.
Dat ii leat fátmmasteapmi.	Dat ij le sebrudahttem.
álgoálggus juo buohkaid leat mielde searvevuođas, ja ahte sin oasálastin lea seammaárvosaš, vaikko velá iešguđet ge eavttuiguin.	Sebrudahtte jáhkkoåhpadus gájbbet gájka ållu álgos le oassen aktisasjvuodas, ja danna oassálassti sæmmi árvvusattjat, vájku vil iesjgeŋga gájbbádusáj.
Ovddasvástideaddji jođiheaddjit galget fuolahit ahte juohkehaš atná ieš	Åvdåsvásstediddje jådediddje galggi
iežas oassin dan searvevuođas.	bærrájgæhttjat juohkkahasj adná ietjas oassen aktisasjvuodas.
Dat gáibida aktiivvalaš jođiheami, ja gelbbolašvuođa ja dieđu kultuvrralaš, fágalaš ja sosiála erohusain olbmuid gaskkas. Dat eaktuda pedagogalaš jođiheami mas	Dát gájbbet aktijvalasj jådedimev, ja máhtukvuodav ja diedov, kultuvralasj, fágalasj ja sosiálalasj sieradusáj birra ma le ulmutjij gaskan.
leat čuovvovaš prinsihpat:	Pedagogalasj jådediddjen vierttiji liehket tjuovvovasj prinsihppa:
- dásseárvosašvuohta oasálastiid gaskkas	- avtaárvvusasjvuohta oassálasstij gaskan- aktisasjvuohta gånnå le sadje
- searvevuohta mas lea sadji girjáivuhtii - mieldemearrideapmi	Sáme jáhkkoåhpadus jådeduvvá sihke tjoaggulvisájs, barggoguojmijs ja æjgádijs / åvdåstiddjijs, fáddarijs ja fuolkijs sijdan ja
Dáid prinsihpaid vuođđu addá rievtti leahkit earáláganin sosiála, kultuvrralaš ja fágalaš rámmaid siskkobealde.	lahkabirrusin. Tjoaggulvisá ja girkko jáhkkoåhpadus máhttá ij-formálalasj åhpadussan gåhtjuduvvat, ja sijdaj jáhkkoåhpadus vas iehpeformálalasj jáhkkoåhpadussan.
Dat earrána ovttaláganvuođa	Dát le sieradussan skåvlå formálalasj
jurddašeamis, mii deattuha ovttaláganvuođa eaktun, ja ii almmut nu olu daid erohusaid mat olbmuid gaskkas leat.	Dá prinsihpa tjuottjodi riektáv liehket ietjálágásj sosiálalasj, kultuvralasj, ja fágalasj rámmaj sisbielen.
Ovttaláganvuođa ideologiija ráhkada vuođu assimileremii dahje segregeremii ja	Da sieradi sæmmilágásjvuoda ájádallamis, mij ienebut dættot sæmmilágásjvuodav gájbbádussan, ja ij dættoda sieradusájt ma gávnnuji
dat ii soaba oktii daid fátmmasteaddji prinsihpaiguin mat ON olmmošvuoigatvuođain leat. Fátmmasteaddji prinsihpa ii dárbbaš dušše	ulmutjij gaskan. Sæmmilágásjvuoda ideologija vaddá vuodov assimilerimij jali segregerimij ja ij hieba sebrudahttem prinsihpajda ma li vuododum AN:a ulmusjrievtesvuodajn.
sápmelaččaid ja dáččaid gaskkas, muhto maiddái sámi servodaga siskkobealde.	Sebrudahttemprinsihpajda ij le dåssju dárbbo æjvvalimijn sámij ja dádtjaj gaskan, valla aj sisbielen sáme sebrudagán.
Sámi servodagain lea searvevuohta nanus.	Sáme sebrudagájn le aktisasjvuohta nanos.
Searvevuođas galget buohkat leat ovttaárvosaš oasálastit beroškeahttá	Aktisasjvuodan gájka
doaibmannávccain.	oassálasste galggi avtaárvvusattja liehket berustahtek doajmmamáhtudagáv.
Báikkálaš plánaid ráhkadeamis galgá vuhtiiváldit ahte dat fátmmasta maid mánáid ja nuoraid geat dárbbašit sierra láhčima (gč. Ipmil addá – Mii juogadit, kapihttal 6).	Bájkálasj pládna dahkamin le ájnas bærrájgæhttjat ahte máná ja nuora gænna le dárbo hiebadahttemij sebrudahteduvvi.(bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip,
Oskkuoahpahus galgá fátmmastit buohkaid geat leat gásttašuvvon ja duddjot searvevuođa dan njealji riikka sápmelaččaid gaskii.	kapihtal 6) Jáhkkoåhpadus galggá sebrudahttet gájkajt gudi li gástaduvvam ja viehkedit aktisasjvuodav huksat sámij gaskan dan nielje rijkajn gånnå sáme årru.
Álgoálbmotgeahččanbeali searvevuođahuksemis galgá vuhtiiváldit sihke agi, geografiija, kultuvrralaš	galggá birástahttet sihke álldarav, geografijav, kultuvralasj aktijvuodav ja gielladilev.
gullevašvuođa ja gielladili dáfus.	dåbddåp sáme sebrudagás sierraláhkáj luonndomáhtudahka ja vuojŋŋalasjvuohta.
Dat namuhuvvon bealit dahket oktiibuot girjáivuođa dan resursariggodagas ja máhttoriggodagas mii sápmelaččain lea, erenoamážit luonddugelbbolašvuođas ja vuoiŋŋalašvuođas.	Ulmme galggá liehket gájka dåbddi ietjasa sebrudahteduvvam girkko jáhkkoaktisasjvuodan,
Mihttomearri galgá leat ahte buohkat dovdet iežaset fátmmastuvvon girku oskkusearvevuođas, ja das maid oskkuoahpahus maid galgá duddjot ja doalahit.	majt jáhkkoåhpadus galggá viehkedit ja bisodit.
3.3 Oahppan – dáhpáhuvvá mánás, ja sosiála searvevuođas	3.3 Oahppam - dahpaduvvá mánás, sosiálalasj aktisasjvuodan Máná ja nuora oahppi buoremusát gå ietja
Mánát ja nuorat ohppet buoremusat go ieža oasálastet, ja go servet ja leat aktiivvalaččat mielde.	oassálassti ja le aktijvalattja.
Dat lea Mánáidlága doahpaga mielde «mánáid mieldeváikkuheapmiš.	Dát le Mánájlága termaj milta «mánáj oassálasstemš.
Mánáid mieldeváikkuheapmi lea go diktá mánáid ja	Mánáj oassálasstem le gå máná ja nuora bessi tjoaggulvisá dåjmajda sehkanit, plánajt dahkat ja tjadádit, gå
nuoraid searvat plánet ja čađahit doaimmaid searvegottis aktiivvalaš oasálastin ja veahkkin.	aktijvalattjat sæbrri ja li viehkken.
Sidjiide sáhttá addit luohttámuša ja ovddasvástádusa ovdamearkkadihte ipmilbálvalusain, diakonála bálvalusain ja	Sidjij máhttá vatteduvvat luohtádus ja åvdåsvásstádus duola degu jubmeldievnastusájs, diakonalá dievnastusájs ja luohtádusdåjmajs.
luohttámušdoaimmain.	konfirmánta dievnasti oassen konfirmántaåhpadusás.
Dan sáhttet dahkat ovdamearkkadihte sámi-dáru ipmilbálvalusain, mas konfirmánttat doaimmahit bálvalusaid oassin konfirmántaoahpahusas.	Jáhkkoåhpadus galggá aj viehkedit sijáv gudi li gástaduvvam viessot ristagissan risstalasj
Oskkuoahpahus galgá maid veahkehit sin geat leat gásttašuvvon eallit kristtalalažžan kristtalaš servvolašvuođa rámma siskkobealde.	aktisasjvuoda rámaj sisbielen. Sáme jáhkkoåhpadus viertti danen láhtjet sosiála arenajt gånnå mánáj ja nuoraj sáme risstalasj identitehtta nanniduvvá.
Sámi oskkuoahpahus ferte danne láhčit sosiála arenaid	Dat le máhtudaksosiologalasj bielle, dajna gå máhtudak
Das lea máhttososiologalaš bealli, danne go máhtu ferte juogadit jus dan galgá atnit jáhkehahttin. Lea dárbu láhčit eanet	viertti juogeduvvat jus galggá liehket jáhkedahtte.
deaivvadanbáikkiid gos mánát ja nuorat sáhttet ovttas dahkat kristtalaš searvevuođa, konfirmašunčoagganemiid, mánáid ja nuoraidleairraid, sámi girkobeivviid,	Le dárbbo aktisasj æjvvalimijt ásadit gånnå máná ja nuora aktan máhtti risstalasj aktisasjvuodav dahkat, konfirmántatjåhkanimijt, mánáj ja nuoraj
álgoálbmotfestiválaid ja dakkáriid bokte.	tjåhkanimsajijt, sáme girkkobiejvijt, iemeálmmukfestiválajt j.n.v..
Čoahkkanemiid sáhttá organiseret sihke proavássuohkana, bismagotti ja riikka dásis.	Tjåhkanime máhtti organiseriduvvat sihke pråvsstådásen bispaguovlodásen, ja nasjonalálasj dásen.
Dat leat mávssolaš arenat gos sámi mánát ja nuorat	Dakkir
iešguđet giella- ja geográfalaš guovlluin sáhttet gávnnadit.	tjåhkanime, gånnå sáme máná ja nuora máhtti æjvvalit iesjgeŋga giella- ja geográfalasj guovlon, le ájnnasa.
Sámi oskkuoahpahus galggašii dasalassin čalmmustahttit sosiáliserema máŋggabuolvvat vuolggasajis, mas sáhttá láhčit	Sáme jáhkkoåhpadus bierri duodden tjalmostahttet moattebuolvak sosialiserimav, gånnå
ovttastallamiid ja máhttofievrredeami buolvvaid gaskkas.	máhtti láhtjet dilev sæbrástallamij ja máhtudakjuohkemij buolvaj gaskan.
4.1 Gelbbolašvuođalokten	4.0 Pládna anon
Sámi oskkuoahpahusa jođihit sihke searvegotti mieldebargit ja váhnemat / váhnenovddasteaddjit, ristváhnemat ja fuolkkit ruovttus ja lagasbirrasis. Searvegottiid ja girku oskkuoahpahusa sáhttá	– Le gus mijá tjoaggulvis resursajt ásadam jali åtsådallam juojddáv mij luluj ávkken iehtjádijda ?
Dat lea erohussan skuvlla formálalaš oahpahussii, man sisdoallu lea oskkoldat, eallinoaidnu ja etihkka (OEE).	jáhkkoåhpadusas, man sisadno le åssko, iellemvuojnno ja etihkka (ÅIE).
Sámi oskkuoahpahus lea eanas dáhpáhuvvan ruovttuin ja čoakkalmasain, ja lea dássásaš searvegottiid oskkuoahpahusain.	Sáme jáhkkoåhpadus le ienemusát sijdajn ja tjåhkalvisájn dahpaduvvam, ja le avtaárvvusasj
čoakkalmasaiguin vai oažžu oktilaš ja systemáhtalaš báikkálaš vuođđuduvvon oskkuoahpahusa.	tjoaggulvisá jáhkkoåhpadusájn.
Searvegottit mat jođihit oskkuoahpahusa berrejit	Jus jáhkkoåhpadus galggá liehket avtatraják, systemáhtalasj ja bájkálattjat vuododuvvam de le ájnas aktisattjat sijdaj ja tjåhkalvisáj barggat.
geahččalit oažžut ovttasbarggu mánáidgárddiiguin, skuvllaiguin ja skuvlaastoáiggeortnegiiguin.	Tjoaggulvisá ma jáhkkoåhpadusáv jådedi bierriji gæhttjalit aktisasjbargov mánájgárdij, skåvlåj ja skåvllåastoájgeårnigij åttjudit.
Máhttoloktema oahppoplakáhtas čujuhit ahte skuvla galgá báikkálaš servodahkii láhčit	Máhttolåpptima oahppamplakáhtan tsuojggiduvvá skåvllå galggá
vejolašvuođaid searvat oahpahussii heivvolaš vugiin.	máhttelisvuodav láhtjet vaj bájkálasj sebrudahka bæssá åhpadussaj ávkálasj láhkáj sæbrrá.
Dan bokte sáhttá girku, mii juo lea ge dehálaš oassi báikkálaš servodagas, riggudahttit skuvlla.	Dan baktu máhttá girkko, mij juo le ájnas oasse bájkálasj sebrudagás, liehket boanndudahkan.
Dakkár ovttasbargu gáibida buori fágalaš	Dakkir
vuođu systematihkas, buriid gulahallanvugiid, ja dohkkeheaddji lahkoneami, čađahuvvon konsekveanta vugiin. Dan gelbbolašvuođa mii searvegottiid	aktisasjbarggo gájbet buorre ja systemáhtalasj fágalasj vuodov, buorre guládallamvuogijt, ja dåhkkididdje lahkanimev, tjadáduvvam konsekvænta vuogijn.
oskkuoahpahusmieldebargiide lea čohkkon ruovttu ja skuvlla ovttasbarggus, berre váldit vuhtii ja dahkat dan áššáiguoskevažžan dan bokte ahte ovdamearkkadihte čállá ja bidjá daid resursabáŋkui (gč. kapihttal 4.2).	Dav máhtudagáv majt jáhkkoåhpadusbargge tjoaggulvisán le oahppam sijdda ja skåvllå aktisasjbargos, bierri bisoduvvat ja ássjeguoskavattjan dagáduvvat duola degu tjállet ja biedjat dajt resurssabáŋkaj (bs. kapihtal 4,2).
Dan bokte ožžot eanebut vejolaš juogadit gelbbolašvuođa.	Dán baktu le máhttelis máhtudagáv buorebut juogadit.
Mihttu oažžut	Ulmme bájkálasj tjadnasijn jáhkkoåhpaduspládnaj
oskkuoahpahussii báikkálaš čatnašumi mas riikkadási mihttomearit leat relevánttat báikkálaš dásis, lea stuora fágalaš hástalus.	gånnå nasjonála ulme dagáduvvi guoskavattjan bájkálasj dásen le stuorra fágalasj hásstalus.
Gelbbolašvuohta máŋggakultuvrralaš pedagogihkas ja kulturvraanalysas lea dán oktavuođas erenoamáš	Máhtudahka moattekultuvralasj pedagogihkan ja kultuvrraanalysan le dán bargon sierraláhkáj ássjeguoskavattja.
áššáiguoskivaš. Sámi oskkuoahpahus berre háhkat ja čatnat alccesis formála gelbbolašvuođa kulturgelbbolašvuođas, máŋggagielatvuođas,	Sáme jáhkkoåhpadus bierri rahtjat ja tjadnat allasis formálalasj máhtudagáv degu kultuvrramáhtudagáv, moattegielakvuoda birra, sámegiella- ja kultuvrramáhtov ja digitála
sámegiel- ja kulturmáhtus ja digitála oahpponeavvuid ovddidan fágasurggiin sámegillii ja dárogillii.	oahpponævvoåvddånimen sámegiellaj ja dárogiellaj.
Dat guoská buot girkolaš dásiide, sihke báikkálaš-, guovllu- ja riikkadásis.	Dat gullu sihke bájkálasj, guovlulasj ja nasjonálalasj dássáj.
4.2 Vásihusaid juogadeapmi ja gelbbolašvuođa juohkin	4.2 Åtsådallamjuogadibme ja máhtudakjuohkem
Sámi girkoráđđi bargá ráhkadit arenaid gos sáhttá juogadit resurssaid ja vásihemiid sámi oskkuoahpahusbargguin.	Sáme girkkoráde barggá arena ásadimijn gånnå ressursajt ja åtsådallamijt sáme jáhkkoåhpadusás máhttá juogadit.
Mihttu lea vurket nu olu	Ulmme le nav ållo gå máhttelis
go vejolaš resursamateriálain dainna lágiin ahte daid lea álki gávdnat ja váldit atnui, danne galget fuomášumit, sárggástusat, mállet jnv. leat gávdnamis resursabáŋkkuin vai searvegottit sáhttet daid váldit atnui ja heivehit daid báikkálaš anuide.	resurssamateriálajs le hiebaduvvam ja le sadjihin, danen galggi ådå ájádusá, tjuorggasa, skåve j.n.v. liehket sadjihin resurssabáŋkajn nav vaj tjoaggulvis máhttá dajt adnuj válldet ja bájkálasj anojda dajt hiebadit.
Sámi oskkuoahpahusa neahttabáiki www.osko.no	Sáme jáhkkoåhpadusá næhttabajkke
– Lea go min searvegoddi ráhkadan resurssaid dahje vásihan juoidá mii sáhttá leat ávkin earáide ?	www.jahkko.no le vuogas vædtsak sihke sijdajda ja
lea vuogas reaidu sihke ruovttuide ja searvegoddái.	tjoaggulvisájda.
prosjekt /, mii dál juo gávdno, lea bajilgovva olu	Gávnnu juo resurssabáŋŋka, www.kirken.no/storstavalt/prosjekt /, diedoj moatte prosjevtaj,
4.4 Eaktodáhtolaš mieldebargit girkus	4.4 Luojvoj guojmmebargge girkkon
5.0 Báikkálaš plánabargu	Hábmer ja Rivtak-vuona tjoaggulvis, Sis - Finnmárko pråvsståguovllo ja
5.1 Kontekstuealla jurddašeapmi	Nuortta- Rana tjoaggulvis tjádadin prosjevtajt ma sierraláhkáj sámevuodav tjalmostin.
Norgga girku lea dovddastan ahte kristtalašvuođa ovddideapmi Sámis dáhpáhuvai assimileren- ja koloniserenhistorjjá rámma siskkobealde, mas ráđđejeaddjin lei «kristtalašvuohta dárogilliiš.	Dajs prosjevtajs le máhttelisvuohta arvusmahttemav ja åhpadusáv oadtjot. Lassen Sáme girkkoráde ásat jahkásasj
Searvegottit sámi guovlluin ja dan olggobealde leat oskkuoahpahusođastusas ožžon stuorát ovddasvástádusa ja friddjavuođa láhčit ja jođihit oskkuoahpahusa mas vuostáváldá Kristusa, ja dat kultuvrralaš ja vuoiŋŋalaš árbevierru lea gietkka	Girkko dárbaj luojvoj guojmmebarggijt. Æjgáda / åvdåstiddje, ristaæjgáda ja nuora li ájnas resurssa. Daj maŋemus lågijt jagijt le ulmutjij miella luojvojbargguj unnum, ja da gudi ienep dåjmaj
mas oskku sáhttá ahtanuššat.	barggi vierttiji mávso oadtjot bargoj åvdås.
Muhto maid mearkkaša dat ahte jurddašit kontekstuella vugiin, ja boahtá go kultuvrralaš heiveheapmi evangeliuma ja girkolaš árbevieruid gaskkusteami sadjái ?	Valla girkko dárbaj luojvojbarggo árbbedábev joarkket. Le ájnas bagádallat, måvtåstuhttet ja doarjjot dáv ájnas bargov, gå dá ulmutja ham tjoaggulvisáv dahki.
Nugohčoduvvon kontekstualiseren lea sierra suorgi teologiijas. Dan mielde galgá kristtalašvuođa ovddidit báikkálaš birrasis, vai báikkálaš vierut, árbevierut, árvooaidnu ja eallindulkon leat	fáhkakonferánsajt aktisattjat Girkkolasj åhpadusguovdátjijn nuorttan, danna máhtti bargge ja luojvoj jáhkkoåhpadusbarggoguojme æjvvalit, åtsådallamijt juogadit ja lasse máhtudagáv oadtjot.
kristtalašvuođa ovdanbuktinvuogit.	4.3 Aktisasjbarggo sijdaj
Dalle go álgogirku rievddai juvddálaš ovttakultuvrralaš joavkun ja šattai lihkahus mas ledje olbmot geain ledje iešguđet čearddalaš, kultuvrralaš ja oskku	Tjoaggulvisán le, aktan æjgádij / åvdåstiddjij ja ristaæjgádij, åvdåsvásstádus jáhkko iellemav ja subttsasijt gaskustit. Girkko hálijt familjajt, mánájt
duogáš, de fertejedje mearridit makkár oktavuohta galggai leat gaskal evangeliuma ja kultuvrra.	ja nuorajt åledit. Mánáj iellema vuostasj jagijt le æjgádijn / åvdåstiddjijn vuodoaktijvuohta mánájn.
Bávlosa Areopagossárdni lea buorre ovdamearka dasa movt vuosttaš kristtalaččat greika konteavsttas	Dalloj le juo girkkuj ájnas buorre aktijvuodav æjgádijn / åvdåstiddjijn ásadit, váj máná ja nuora juo álgos oadtju máhttelisvuodav girkkolanjájn
maid fertejedje bargat máŋggakultuvrralaš gažaldagaiguin.	oahpástuvvat ja váj dási dåbddågåhti gullevasjvuodav.
Bávlos addá sihke rámi ja rissii Atenalaččaide. Son rámida sin go ohcet Ipmila, ja	Æjgáda / åvdåstiddje ja máná bierriji hasoduvvet åttjutjit buorre aktijvuodav girkkojn, vaj sij aktan iehtjádij válldi oasev girkko
nuppe bealis son fas moaitá dan go sii rohkadallet konkretiserejuvvon ipmilvuođa maid leat bidjan	tjoaggulvisás. Girkko hálijt adnet moattelágásj vuogijt aktisasjbargon æjgádij / åvdåstiddjij, duola degu bagádallam ja diehtojuohkem jáhkkoåhpadusá
tempelii.	birra.
Areopagosárdni čájeha ahte kristtalaš sivdnádusteologiija sáhttá doalahit dan ahte Ipmil lea min gaskkas, maiddái ovdal miššovnna álggaheami Sámis.	Æjgáda / åvdåstiddje mánájdisá dåbddi, ja diehti gåktu åhpadus buoremus láhkáj máhttá látjeduvvat. Tjoaggulvisá dárbahi dajt diedoj majt æjgáda / åvdåstiddje máhtti vaddet gå gájkajt galggi
Ovtta olbmos son lea dahkan buot álbmogiid ja diktá sin ássat miehtá eatnama; son lea bidjan sid-jiide ásahuvvon áiggiid ja lea mearridan sin ássan	tjoaggulvisá dåjmajda sebrudahttet.
guovlluid rájiid.	Moatten sáme guovlon le læhkám hásstalusá æjgátvuovdav girkkuj ásadit.
Dán son lea dahkan, vai sii ozašedje Ipmila, jos de dovddašedje ja gávnnašedje su, vaikko son ii leat guhkkin eret ovttasge mis. (Apd 17,26-27)	Histåvrålattjat le girkko sáme guovlon læhkám degu institusjåvnnå mij le ålgusjbieles boahtám, ja ulmutja gudi girkkov
Sámi servodagas leat iešguđetlágan servodathámiid.	åvdåstahttin ælla læhkám lagámus ulmutjijs.
Das leat gávpogat ja gilit, mearragáttit ja siseanan, ja sápmelaččat orrot lulde ja davvin, nuortan ja oarjin.	Bágo risstalasj ja sábme le muoddásij mielas læhkám gássjelisá. Danen bierri bájkálattjat bargaduvvat nannimin girkkov sáme arenan.
Muhtimat orrot	Girkko galggá
nugohčoduvvon sámi suohkaniin, earát fas báikkiin gos dušše leat dáru ásahusat ja dárogielagat stivrrain ja jođiheamis. Sámi mánáide ja nuoraide berre oskkuoahpahusa álggahit	liehket rabás álmmuk girkkon mij sámevuodav árvvusin adná ja viehket sjávodisvuodav doadjet dan negatijvvalasij histåvråj mij le læhkám girkko roalla koloniserimin, misjonerimin ja
báikkálaš sámivuođas, ja seammás ovddidit sámi girjáivuođa.	assimilerimin.
Muhto kristtalaš oskku duohtavuođaid jorgaleamis lea maid sáhka atnit govaid, illustrašuvnnaid ja sátnegovaid sámegielas,	Såbadus le dan aktijvuodan guovdásj buojkuldahka, ja gávnnuji juo prosjevta masi girkko le sæbrram ja tjadnam såbadimteologijav konkrehtalasj bargojda (bs.
kultuvrras, historjjás ja árbevierus.	Ságastallam ja iellemrijbbam, Nuortta-Sálton).
bargguin, doaibmabijuin ja resurssain maid leat oskkuoahpahusođastusa geahččalanáigodagas geahččalan. Hápmir ja Sagfjord searvegoddi, Sis	Goalmát jáhkkoartihkkalin le jáhkko aktisasjvuohtaj tjanáduvvam: «Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis gájkkásasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj... š Vuojŋŋalasj aktisasjvuohta
Finnmárkku proavássuohkan, Davvi-Rana searvegoddi čađahedje bargguid mat sierraládje čalmmustahtte sámivuođa.	ulmutjijt aktij tjadná. Danen ep goassak galggá vajálduhttet mij, aktan lagámusájimme, dahkap viesso tjoaggulvisáv.
Dain bargguin lea vejolaš oažžut movttiidahttima ja oahpu. Sámi girkoráđđi lágida dasalassin jahkásaš	Danna lip mij gájka Jubmela gåvån sjivnnjedum, sæmmi álbedahkes árvujn.
fágakonferánssaid Girkolaš oahpahusguovddážiin Davvin, ja dasa sáhttet virgáduvvon bargit ja eaktodáhtolaš oskkuoahpahusmieldebargit searvat, juogadit vásihusaid ja oažžut lassi gelbbolašvuođa.	– Gåktu máhtti æjgáda / åvdåstiddje ja ristaæjgáda diedojt oadtjot guoskevasj sáme oahppanævoj birra ma arvusmahtti dasi ahte jáhkko le vuojnnusin ja juogaduvvá sijdan.
4.3 Ovttasbargu ruovttuiguin	5.0 Bájkálasj pládnabarggo
Searvegottis lea, ovttas váhnemiiguin / váhnenovddasteddjiiguin ja ristváhnemiiguin, ovddasvástádus gaskkustit oskku eallima ja	– Gåktu máhttá sáme kultuvrra liehket resurssa jáhkkoåhpadusán duv tjoaggulvisán ?
muitalusaid.	5.1 Kontevstalasj ájádallam
Girku háliida olahit govdadit bearrašiid, mánáid ja nuoraid.	Dålen le risstalasjvuoda åvddånahttem Sámen tjadáduváj masstadime ja koloniserima baktu gånnå risstalasjvuohta dárogiellaj ráddij, dáv la Vuona girkko miededam.
Máná eallima vuosttaš jagiid álgooktavuohta gullá váhnemiidda / váhnenovddasteddjiide.	Tjoaggulvisá sáme guovlojn ja daj ålggolin li jáhkkoåhpadusådåstusán
Girkui lea danne dehálaš ásahit buriid oktavuođaid singuin, vai mánát ja	Kontevstualiserik le sierra suorgge teologijan.
nuorat áigá juo ožžot vejolašvuođa oahpásnuvvat girkolatnjii ja atnit dan alcceseaset oahpisin.	Ulmme le risstalasjvuodav åvddånahttet lahkabirrasin, vaj bájkálasj dábe, árbbedábe, árvvovuojno ja iellemtjielgadusá bájnedi risstalasjvuoda åvddånbuktemvuogijt. Gå
Sihke váhnemiid / váhnenovddasteddjiid ja mánáid galgá diktit geahččalit oažžut buori oktavuođa girkui, vai	álggogirkko målsoj juvdálasj monokultuvralasj juohkusis gåhttsåmij ulmutjij moattelágásj álmmuktjerdaj, kultuvralasj ja åskulasj doagátjij, de vierttijin árvustallat gatjálvisáv vidjurij birra
sii ovttas earáiguin leat girku searvegoddi.	evangeliuma ja kultuvra gaskan.
Girku háliida atnit iešguđet vugiid ovttasbargat váhnemiiguin / váhneovddasdeddjiiguin, nugo addit bagadallamiid ja dieđuid váhnemiidda	Paulusa areopagoshålla le buorre buojkulvis gåktu vuostasj ristagisá grehkalasj guovlojn aj vierttijin dåmadit moattekultuvralasj tjuolmajt. Paulus hålan
oskkuoahpahusa birra.	rámmpot ja lájttá Atenalattjajt.
Váhnemat / váhnenovddasteaddjit dovdet iežaset mánáid, ja dihtet movt oahpahusa sáhttá buoremusat láhčit.	Avtan bielen rámpoduvvi gå jubmelav åhtsi, nuppen bielen vas lájteduvvi gå dievnasti konkrehtalasj jubmelvuodav mij le tiemmpelij biejadum.
Searvegottit dárbbašit daid dieđuid maid	Areopagoshålla vuoset Jubmel lij mijá gaskan risstalasj sjivnnjedimteologia
váhnemat / váhnenovddasdeaddjit sáhttet addit vai lea vejolaš fátmmastit buohkaid searvegotti doaimmaide.	milta, aj åvddål misjåvnnåbarggo Sámen álgaduváj.
Girku dárbbaša eaktodáhtolaš mieldebargiid.	Avtat almatjis le gájkka álmmugijt sjivnnjedam.
Váhnemat / váhnenovddasdeaddjit, ristváhnemat ja nuorat leat mávssolaš resurssat.	Sijáv le åbbå ednamav miehtáj årudahttám, ja mierreájgijt le sidjij biedjam ja rájájt maj sisbielen viessu.
Daid maŋemus logijagiid lea dattege leamaš unnit dáhttu searvat dakkár bargguide, ja dađistaga eanet doaimmat leat	Dáv le dahkam vaj almatja lulun Jubmelav åhtsåt ja márjju aj suv lusi gábjjot – ij le ham mijás avtastik guhkken.
gártan dan duohkái ahte sii geat barget ožžot bálkká dan ovddas.	Sáme sebrudagán li moattelágásj sebrudakvuoge.
Lea dehálaš movttiidahttit, bagadallat ja doarjut bargguid, dannego sii leat olbmot geat dahket	Dá li stáda ja bájke, merraguovllo ja sisednam, sáme
searvegotti.	årru oarjján ja nuorttan, lullen ja allen.
Máŋgga sámi guovllus lea leamaš hástalus ásahit olbmuid gaskkas eaiggátvuođa girkui.	Muhtema årru gåhtjodum sáme suohkanijn, ja iehtjáda årru bájkijn gånnå li dåssju dárogielak institusjåvnå ja gånnå stivrra ja njunnjutja li dárogielaga.
Historjjálaččat lea girku sámi guovlluin leamaš	Jáhkkoåhpadusán sáme mánájda ja nuorajda bierri
dego olggobealde boahtán ásahus, ja olbmot geat leat ovddastan girku eai leat leamaš iežaset olbmot.	liehket vuodo sámevuodan dan láhkáj gåk vuojnnusij boahtá bájkálattjat, sæmmi båttå gå sáme moattebelakvuohta diedulattjan dagáduvvá.
Sátnebárra kristtalaš ja sápmelaš lea máŋgasiid mielas vehá váttis.	Valla le aj dárbbo adnet gåvåjt, tjuorgastagájt ja
nannet girku sámi arenan.	metafåvråjt sáme gielas, kultuvras, histåvrås ja árbbedábijs gå jårggålip risstalasj jáhko sádnesvuodajt.
Girku galgá leat rabas álbmotgirku mii atná árvvusin sámivuođa ja lea mielde botkemin jávohisvuođa dan negatiivvalaš historjjás mii girku rollas lei koloniserema,	5.2 Åvddånahttem bájkálasj jáhkkoåhpadusplánas
miššonerema ja assimilerema ektui.	5.3 Adno bájkálasj máhtos ja máhtudagás
bargguide (gč. Dialog og livsmestring, Nord-Salten).	5.4 Guoradallam
Juohke searvegoddi sáhttá ieš gávdnat vugiid mii botke jávohisvuođa ja ásaha doaimmaid, vai vel eanebut dovdet ahte girku lea utnolaš ja	Plána Jubmel vaddá – Mij juogadip ja Pládna sáme jáhkkoåhpadussaj galggi aktijvuodan vuojneduvvat vaj máná ja nuora oadtju dievalasj
fátmmasteaddji.	jáhkkoåhpadusáv.
Goalmmát oskkuartihkkalis lea ge osku searvevuhtii čadnojuvvon: «Mun oskkun Bassi Vuigŋii, bassi oktasaš girku... š Vuoiŋŋalaš	Le vuordedahtte tjoaggulvisá sáme guovddaguovlojn ållidi åhpadusulmijt (tabella milta kapihttalin 2.2) ietjasa
searvevuohta čatná olbmuid oktii.	sahtedåjmajn.
Danin eat galgga vajáldahttit ahte dat leat mii, oktan iežamet lagamuččain, geat dahkat ealli searvegotti.	Tjoaggulvisá gånnå sáme máná ja nuora li unneplågon bádtjiduvvi sahtedåjmaj baktu åhpadusulmijt ållidit.
Das leat mii buohkat sivdniduvvon Ipmila gova mielde, mas	Måttijda tjoaggulvisájda sjaddá máhttelis ásadit sierra dåjmajt gånnå sáme
lea dat árvu maid ii sáhte loavkašuhttit.	åhpadusulme tjalmostahteduvvi.
– Guđeládje sáhttet váhnemat / váhnenovddasteaddjit ja ristváhnemat oažžut dieđuid relevánta oahpponeavvuid birra mat leat ávkin dahkame oskku duohtan ja dan ruovttus gaskaneaset juogadit ?	Tjoaggulvisájn gånnå sáme máná ja nuora le unneplågon, máhttá liehket máhttelisvuohta muhtem sáme åhpadusulmijt duoddit vuolletiebmán daj bákkulasj
– Movt sáhttá sámi kultuvra leat resursan oskkuoahpahusas du searvegottis ?	oajvvetiemájda ma hábbmiduvvi plánan Jubmel vaddá – Mij juogadip.
5.4 Kárten Searvegotti ja báikkálaš birrasa kárten lea dehálaš	Jus tjadáduvvi sierra dåjma sáme jali sámegielak mánájda, de le ájnas dá dåjma aj tjanáduvvi tjoaggulvisiellemij ietján, vaj máná e
vuođđobargu go galgá hábmet báikkálaš plána.	måsskusij bátse tjoaggulvisaktijvuodan.
Guovlluin gos sámi kultuvra eallá lea maid lunddolaš váldit sámivuođa mielde oskkuoahpahusplánii. Searvegottit olggobealde	Divna máná ja nuora gudi oassálassti dievalasj jáhkkoåhpadusán galggi dåbddåt sebrudahteduvvam dan stuorra aktijvuodan, ja
sámi guovlluid berrejit háhkat dieđuid sámi mánáid ja nuoraid birra (gč. Ipmil addá – Mii juogadit, kapihttal 7), vai lea vejolaš plánabargguide bidjat doaibmabijuid mat sihkkarastet Sámi oskkuoahpahusplána (gč kapihttal 2.1).	åtsådallat duogátjis le boandodibme aktijvuohtaj. Nåv gåk rumáj le akta vájku li moadda lahtasa, ja
Sáhttá leat váttis kártet leat go báhppasuohkanis sámi mánát ja nuorat, erenoamážit olggobealde sámi árbevirolaš ássanguovlluid.	Guoradallat tjoaggulvisájt ja lagosbirrasav sjaddá ájnas vuodobarggo gå ájggu bájkálasj plánav dahkat.
Eai gávdno	Guovlujn gånnå sáme kultuvrra le ielle sjaddá luondulasj sámevuohta aj gåvviduvvá
registarat gos sáhttá viežžat dieđuid leat go mánát ja nuorat geain lea sámi duogáš.	bájkálasj jáhkkoåhpadusplánan.
Searvegottiid hástalus lea gávdnat vugiid sihke kártet mieldelahtuid geain lea sámi duogáš, ja ráhkadit buriid vugiid vai dat	Tjoaggulvisá sáme guovloj ålgusjbielen bierriji diedojt åttjudit mánáj ja nuoraj sáme tjadnusa birra (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, 7. kapihtal), nav vaj dåjma máhtti
diehtu olaha berošteddjiid.	duoddiduvvat pládnabargguj ma sihkarassti ulmev Plánan sáme jáhkkoåhpadusájn (bs. Kapihtal 2.1).
5.2 Báikkálaš oskkuoahpahusplána ovdanáhttin Go sámi mánáide ja nuoraide galgá sihkkarastit	Moaddi máhttá liehket hásstalus guoradallat jus li sáme máná ja nuora suoknan, sierraláhkáj dábálasj sámij årromguovloj ålggolin.
5.3 Báikkálaš máhtu ja gelbbolašvuođa geavaheapmi Mii sámivuohta lea ja dat movt eallit sápmelažžan	E gávnnu regisstara gåsstå máhttá diedojt viedtjat mánáj ja nuoraj sáme duogátja birra. Tjoaggulvisá hasoduvvi
ollislaš oskkuoahpahusplána, de ferte geahččat oktilasat dan guokte plána Ipmil addá – Mii juogadit ja Sámi oskkuoahpahusplána.	strategiajt gávnnat guoradalátjit jus li sebrulattja sáme duogátjijn, ja åttjudit buorre vuogijt diedojt juogatjit dán birra berustiddjijda.
Searvegottiin gos leat sámi mánát ja nuorat galget báikkálaš oskkuoahpahusplána ovdanáhttimis dan vuhtiiváldit. Vuordámuš sámi guovddášguovlluid searvegottiide lea ahte dat devdet oahppomihtuid (gč. tabealla 2.2 kapihttalis) iežaset	– Gástadusságastallamin guoradallat jus æjgádijn / åvdåstiddjijn le sáme duogásj jali sáme tjadnusa, ja jus sávvi fálaldagáv sáme jáhkkoåhpadusán ietjas mánnáj.
govdodatdoaimmain. Searvegottit gos sámi mánát ja nuorat leat unnitlogus, bivdojuvvojit deavdit oahppomihtuid iežaset govdodatdoaimmain. Olu searvegottiide lea áigeguovdil lágidit sierra	– Biedjat sjiemájt sadjihin, elektråvnålattjat ja páhperhámen, vaj æjgáda / åvdåstiddje máhtti berustimev vuosedit jáhkkoåhpadussaj gånnå sáme perspektijva bærrájgåtseduvvá.
doaibmabijuid mas čalmmustahttet sámi oahppomihtuid.	Oanesájggásasj strategija:
lassifáddán daid geatnegahtton váldofáttáin maid Ipmil addá – Mii juogadit plánas leat hábmen.	– Guládallat sáme siebrij, mánájgárdij, skåvlåj, juohkusij ja organisasjåvnåj, sihke bájkálattjat ja guovlon.
Jus ásahit sierra doaibmabijuid sámi dahje sámegielat mánáide, de lea dehálaš ahte daid doaibmabijuid	Dá máhtti diehtet fámiljaj sáme duogátja birra.
seammás čatnet searvegotti eará bargguide, vai mánát eai sirrejuvvo eret searvegotti searvevuođas. Buot mánát ja nuorat geat oasálastet ollislaš oskkuoahpahusas galget dovdat iežaset	– Tjoaggulvistjállagij, næhttabielij ja ådåsgirjij baktu le máhttelis diededit tjoaggulvis ájggu tjalmostahttet sámevuodav, ja æjgáda / åvdåstiddje bádtjiduvvi tjoaggulviskontåvråjn guládallat jus
fátmmastuvvon dan stuora searvevuođas, ja dovdat iežaset duogáža leat searvevuhtii riggodahkan.	sihti sáme jáhkkoåhpadus fálaldagáv
Nugo rumaš lea okta, ja das leat máŋga lahtu, ja buot dat lahtut dahket ovtta rupmaša, vaikko leat ge máŋga, nu lea maiddái Kristusiin ge.	gájkka dá lahtasa avtav rubmahav dahki, nåv le aj Kristusijn.
(1. Kor 12,12)	(1. Kor 12,12)
Oskkuoahpahusas dáhpáhuvvet maid báikkálaš ovdanáhttinbarggut maŋŋil go searvegottit leat ráhkadan ja mearridan iežaset báikkálaš plánaid.	Jáhkkoåhpadusán galggá liehket bájkálasj åvddånahttembarggo aj maŋŋela gå tjoaggulvisá li dahkam ja dåhkkidum ietjasa bájkálasj plánajt.
Searvegottit galget iežaset oskkuoahpahusplánaid	Tjoaggulvisá galggi ådåstuhttet ietjasa jáhkkoåhpadusplánajt duolloj dálloj
muhtomin ain rievdadit vai sáhttet vuhtiiváldit dan ođasmahttima ja ovdánahttima.	bærrájgåtsedittjat dárbulasj ådåstuhttemav ja åvddånahttemav.
Báikkálaš vásihusat leat buorit resurssat dán barggus.	Dav majt åtsådalli bájkálattjat sjaddá buorre resurssa dán bargguj.
rievddada báikkis báikái ja searvegottis searvegoddái.	Sebrudagás nuppe sebrudahkaj ja tjoaggulvisás nuppe tjoaggulvissaj le sierra vuojno ja diedo sámevuoda birra ja gåk la sábmelattjan viessot.
Riikkadásis lea maid stuora erohusat gaskal searvegottiid geain lea máhttu sápmelaččaid	Rijkav miehtáj le aj stuorra sieradusá tjoaggulvisáj
birra álbmogin, sin vuoiŋŋalaš eallima, historjjá ja dán áiggi servodatdiliid birra.	gaskan mij guosská diehtuj sáme álmmuga birra, sijá vuojŋŋalasj iellema, histåvrå ja udnásj sebrudakdilij birra.
Váilevaš gelbbolašvuohta ii almmatge galggaše leat hehttehussan searvegoddái ráhkadit fálaladagaid sámi mánáide ja nuoraide. Olu searvegottiin gos	Juska le vánesvuohta diedojs de dát ij bierri liehket hieredus tjoaggulvissaj åvddånahtátjit fálaldagáv sáme mánájda ja
orrot sápmelaččat, gávdno báikkálaš gelbbolašvuohta ja vásihusat.	nuorajda. Måttijn tjoaggulvisájn gånnå sáme årru, gávnnu bájkálasj máhtudagá ja åtsådallama.
Dat leat resurssat maid searvegoddi sáhttá atnit ávkin iežas oskkuoahpahusas sámi mánáide ja nuoraide. Lassin	Dá li resursa majt tjoaggulvis máhttá ávkástallat jáhkkoåhpadusán sáme mánájda ja nuorajda.
eaŋkilolbmuide, sáhttá maid gulaskuddat sámi servviin, giella- ja kulturguovddážiin dahje lagas skuvllain ja mánáidgárddiin gos fállet sámi oahpahusa dahje leat sámi fáttát.	Duodden ájnegis ulmutjijda, máhttá aj liehket máhttelisvuohta diedojt oadtjot sámesiebrijs, giella- ja kulturguovdátjijs jali sámeskåvllå- ja mánájgárddefálaldagájs lahkabirrusin.
Searvegottit gos eai leat resursaolbmot dahje resursabirrasat lahkosiin sáhttet ovdamearkkadihte jearrat ráđi bismagoddekantuvrrain dain bismagottiin geain lea sierra ovddasvástádus addit	Da tjoaggulvisá ma e gávna resurssaulmutjijt jali – birrusijt lagosbájkijn máhtti duola dagu rádev åhtsåt bisspaguovllokontåvråjs daj bisspaguovlojn gænna le sierralágásj åvdåsvásstádus girkkulasj
girkolaš bálvalusaid sámegillii (Nidaros: lullisámegiella, Lulli-Hålogalánda: julevsámegiella, Davvi-Hålogalánda: davvisámegiella), dahje Sámi girkoráđis.	dievnastusás sámegiellaj (Nidaros: oarjjelsáme, Oarjje-Hålogalánnda: julevsáme, NuorttaHålogalánnda: Nuorttasáme), jali sáme girkkorádes.
Nubbi vejolašvuohta lea árvvoštallat lágidit oahpahusa čoahkkanemiid bokte.	Tjåhkanimvuodok åhpadibme bierri aj aneduvvat vejulasjvuohtan.
Ovttasbargu gaskal searvegottiid dahje proavássuohkana dásis, ja lágidit leairra dahje čoahkkanemiid gos	Aktisasjbarggo tjoaggulvisáj gaskan jali pråvsstådásen, gånnå ásaduvvi årruha jali tjåhkanime gånnå
oskkuoahpahus sámi mánáide ja nuoraide lea guovddážis.	jáhkkoåhpadus sáme mánájda ja nuorajda le guovdátjin.
Čoahkkanemiid ovdamearkkadihte konfirmašunoahpahusa oktavuođas, ferte ovttastahttit juohke oasálasti searvegottiin, vai lea	Tjåhkanime duola dagu konfirmasjåvnnååhpadime aktijvuodan vierttiji åttjuduvvat juohkka ájnegisá tjoaggulvisájn, vaj
konfirmašunáiggi rámma siskkobealde (gč. Ipmil addá – Mii juogadit, kapihttal 5).	miere konfirmasjåvnnåájgen anoduvvi (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, 5. kapihtal).
Dakkár čoavddus sáhttá leat áigeguovdil unnit sámi servodagain gos leat unnán eaktodáhtolaš mieldebargit, unnán	Dákkir tjoavdos máhttá liehket vejulasj unnep sáme birrusijn gånnå li gallegasj luojvoj guojmmebargge, gallegasj máná
mánát ja nuorat, dahje guovlluin gos sápmelaččat orrot bieđgguid.	ja nuora, jali guovlojn oablodum sáme årudagáj.
Čoahkkaneamit sáhttet ráhkadit sámi mánáide ja nuoraide deaivvadansajiid gos vuhtiiváldet sámi geahččanbeali.	Tjåhkanime máhtti ásadit ådå æjvvalimsajijt mánájda ja nuorajda, gånnå sáme perspektijvva bærrájgåtseduvvá.
Dat sáhttá maid	Dajda tjoaggulvisájda gejn ij la
leat veahkkin searvegottiide gos eai leat dieđut ja gelbbolašvuohta sámi girkoeallimis.	vuojga máhtto ja máhtudahka sáme girkkoiellema birra, luluj dát viehkken.
– Makkár sámi organisašuvnnaiguin ja/dahje ásahusaiguin sáhttet searvegottit ovttasbargat ?	– Makkir sáme organisasjåvnåj ja / jali institusjåvnåj máhtti tjoaggulvisá aktisattjat barggat ?
– Movt sáhttá searvegoddi atnit ávkki sámi organisašuvnnaid ja/dahje ásahusaid gelbbolašvuođas ?	– Gåktu máhtti tjoaggulvisá ávkástallat sáme organisasjåvnåj ja / jali institusjåvnåj máhtudagáv ?