default.aspx_id=767288.html.xml
Ii leat hoahppu.
Ij la råhtto.
Go soamis jápmá de leat oameolbmot dávjá suorganan.
Lagámussan álu l suorgganam gå jábmem la dáhpádum.
Olmmoš háliida dahkat juoidá ovttatmanu.
Sihtá dalága juojddá dahkat.
Dehe ii sáhte dahkat maidege.
Jali fámoduvvá.
Vuođđoráđđi lea vuordde plánemiin.
Aktisasj bagádus la vuorddet plánimijn.
Čielgamii lea áigi.
Gávnnu ájgge dádjadittjat.
Rupmaša bearráigehččet eanas dáhpáhusain buohcceviessu, dikšunviessu dehe, lihkohisvuohta oktavuođas, poliisa.
Rubmahav ienemusát skihpadåhpe, dievnastusdåhpe jali, fällamin, polijssa hállduj válldá.
Sii fuolahit das ahte rumaš dolvojuvvo rumašvissui seammás go ii leat dárbu vuos mearridit gisttu oastima birra.
Dåjmadi vaj rumáj la doalvodum jábbmegijhuodnahij vani dárbaha dán mutto mierredit gisto oasstema birra.
Oameolbmot sáhttet baicca ráfis válbmet hávdádusa.
Máhttá ráfen plánit hávddádusáv.
Lea dehálaš beassat dahkat dearvvuođaid, earenomážit eallima loahpas - jápmimis.
Ájnas la hivástahttet, sierraláhkáj viessoma maŋemus hivástahttemin – jábmemin.
Dalle sáhttet dábit ja symbolat hávdádusa oktavuođas leat jeđđehussan ja dorvun váttis ja hearkkes earráneamis.
Dalloj máhtti dábe ja symbola hávddádusá måhken jaskadussan ja doarjjan årrot låsså ja surgulasj hivástahttemin.
Vuosttaš lávki Ovdalaš áiggis olbmot vulge njuolga báhpa lusa go soamis jámii.
Vuostasj dahko Åvdebut agev mannin njuolgga härrá lusi gå soames jámij.
Dán áiggi galgá almmuhit jápmima báikkálaš vearroeiseváldái.
Dálla diedet jábmemav bájkálasj värrofábmudahkaj.
Dat sáhttá leat buorre vuosttaš lávki jos háliida álggahit proseassa.
Jus sihtá prosessav álgadit de l buorre vuostasj dahko.
Dat čállet hávdádan- ja kremerenduođaštusa mii gáibiduvvo hávdádusa várás.
Tjáledi hávddádim- ja kremerimaduodastusáv mij la rávkadum hávddádussaj.
Vearroeiseváldis oažžu maid eará dokumeanttaid dego registeroasi (mii dárbbahuvvo báŋkooktavuođain), jápminduođaštusa ja sohkaiskkadeami (dárbbahuvvo maŋŋelis beassečilgehusas).
Värrofábmudagás oadtju aj ietjá ássjetjállagijt nåv gåk registaroasev (dárbulasj báŋŋkaaktavuodaj), jábmemduodastusáv ja berajguoradallamav (dárbulasj maŋebut jábbmegaoabmetjállagij).
Váldde oktavuođa searvegottiin Buoremus lea jos oameolbmot ieža váldet oktavuođa searvegottiin ja dainna báhpain gean háliidit čađahit hávdádusa.
Aktavuodav válldet tjoaggulvisájn Buoremus la jus lagámusá ietja aktavuodav válldi tjoaggulvisájn ja dajna härrájn majt sihti galggá hávddádit.
Dalle sáhttet várret beaivemeari hávdádusipmilbálválussii ovttas ja sogat dihtet álggu rájis ahte ožžot dan báhpa gean háliidit.
Máhttá de aktan diŋŋgot biejvev hávddádusjubmeldievnnuj ja lagámusá álgos diehti sij oadtju dav härráv majt sihti.
Báhpa ja áiggi hávdádusipmilbálvalussii ii dárbbaš várret hávdádusdoaimmahaga bakte.
Ij la dárbbo diŋŋgot härráv ja ájgev hávddádus- jubmeldievnnuj hávddádusdåjmadagá baktu.
Ságastallan báhpain dehe diakonain Jápmima ektui mii leat lunddolaččat eahpesihkkarat ja balus.
Ságastibme härrájn jali diakonajn Jábmema åvdån la luondulasj mij guoktáladdap ja ballap.
Go moraš ja jápmin duostu min de dat dovdu sihke gorudii ja sillui.
Gå suorgos ja jábmemis dejvadallap de ietjájduvvap goappátjagá rubmahij ja sielluj.
Muhtimin moraš sáhttá dovdut ila lossadin guoddit akto.
Muhttijn suorggo dåbddu ilá låssåt aktu guoddet.
Báhpat ja diakonat leat hárjánan gávnnadit olbmuiguin mat leat váttis diliin ja sis lea jávohisvuođabággu.
Härrá ja diakona li hárjjánam ulmutjit duosstot vájves vidjurijn ja siján la sjávovälggogisvuohta.
Váldde oktavuođa iežat báikkálaš searvegottiin.
Aktavuodav vállde ietjat bájkálasj tjoaggulvisájn.
Ii leat daddjon movt galgá moraštit – buohkat dahket nu movt sidjiide heive ii ge oktage vuohki leat buorit dehe heajut go muhtin eará vuohki.
Ij gávnnu duolla vuohke surggahit – gájka surggahip iehtjama milta ja nubbe ij la buorep jali nievrep nuppet vuoges.
Mii fertet ipmirdit ja dohkkehit ahte mii hálddašit morraša iešguhtemet ládje.
Dárbahip dádjadit ja guorrasit mijá suorgov dåmadip umassláhkáj.
Dat sáhttá leat vuollánemiin ja suruin dan badjel mii ii goasge daddjon dehe dahkkon, juobe suhtuin go leat guđđojuvvon.
Máhttá almmusit gávkasvuoda hámen ja dármedisvuohta dan birra mij ij lim goassak javladum jali dagádum, márjju moarre gå l guodedum.
Sáhttit maid dovdat geahppáneami jos dat gii lea jápmán lei guhka skibas ja jápmin šattai dego bestojupmin sutnje.
Máhttep aj dåbddåt gähppánimev, jus jábbmek lij mälggadav skihpam ja jábmem boahtá tjoavddalibmen.