default.aspx_id=772795.html.xml

Vihaheapmi	Fiesstim
Heajat leat feasta.	Jugálvis la vuollo.
Muitun olles eallimii.	Mujtto viessomij.
Ii fal beare sudnuide geat náitaleaba muhto maid sogaide ja olbmáide.	Ij ber gejda vállduji valla aj berrahijda ja venagijda.
Girkolaš vihaheapmi lea symbolalaš ipmilbálvalus.	Girkkolasj fiesstim la jubmeldievnno manna li symbolajs vallje.
Ipmila ja visot vihtaniid ovddas moai lohpidetne goabbat guoibmáseame dikšut ráhkisvuođa ja doarjut goabbat guoibmáseame olles eallima.	Jubmela ja gájkka vihtanij åvdån loabedip nubbe nuppev gieresvuodav huksat ja nubbe nuppe bielen tjuodtjot viessomav tjadá.
Moai rohkadalle Ipmila buressivdnádit munno náittoslihtu ja veahkehit daiguin váttisvuođaiguin maid bohtet munno eallimis.	Råhkålip Jubmelav buorissjivnnjedit mijá gállasjvuodav ja viehkedit mijáv vájvij tjadá majt duosstop viessomin.
Gávdnojit buorit vejolašvuođat hábmet persovnnalaš ipmilbálvalusa vihaheapmái.	Máhttelis la persåvnålattjat hábbmit fiesstimjubeldievnov.
Muhtin headjabárat háliidit čállit iežaset lohpádusaid, lávlut lávlaga nubbi nubbái dehe dahkat juoidá maid nu persovnnalažžan.	Muhtem gállasjguojmmepára sihti tjállet ietjasa jáhtojt, lavllot lávllagav nubbe nubbáj jali dahkat ietjádav persåvnålattjat.
Vuođđun lea ahte ipmilbálvalus galgá čađahuvvot iluin ja giitevašvuođain eallima ja ráhkisvuođa skeaŋkka ovddas headjabárrii ja gussiide.	Vuodo l vaj galggá årrot jubmeldievnno ávon ja gijttogisvuodan viessoma ja gieresvuoda vaddagis goappátjagá gállasjguojmmepárraj ja guossijda.
Vihahanságastallan Ovdal girkolaš vihaheami lea álut vihahanságastallan gos báhppa ja headjabárra plánejit vihaheami.	Fiesstimságastallam Girkkolasj fiesstima åvddål la agev fiesstimságastallam manna härrá ja gállasjguojmmepárra hábbmiji fiesstimav.
Makkár teavsttaid galgá válljet, makkárat galget lohpádusat leat, gii dahká maid ja goas ?	Makkir tevstajt galggá válljit, makkir jáhto galggi årrot, gut dahka majt ja goassa ?
Dábálaččat báhppa láve maid jearrat headjabáras movt ja goas soai oahpásnuvaiga, masa soai earenomážit liikuiga goabbat guoimmisteaskka, maid soai láveba dahkat ovttas.	Ienemusát härrá gatjádallá gállasjguojmmepáras gåktu ja goassa gávnadijga, masi ienemusát lijkkuba nubbe nuppen, majt ienemusát aktan dahkaba.
Hoahpuid siste dát sáhttá šaddat vuogas boddu headjabárrii go beassába guođđit plánema oanehažžii ja jurddašit eanet juste dan birra manin náitaleaba jur gaskaneaskka.	Tjuottjes gállasjguojmmepárraj dávk lisj vuojŋadahka gå bessaba hábbmimis oanegav ja tjalmostahtteba manen ajtu vállduba jur nubbe nuppijn.
Báhppii dát lea buorre vuohki oahpásnuvvat buorebut olbmuiguin ja nu oažžu buori vuođu vihahansárdnái.	Härráj la vuohke sunnujn buorebut dåbdijdit ja l buorre vuodo fiesstimhållaj.
Ságastallan sáhttá leat girkus dehe ruovttus headjabára luhtte.	Ságastallam máhttá årrot juogo de girkkon jali hejman gállasjguojmmepára lunna.
Jos lea headjabára luhtte, de láve dábálaččat dollot liige čoahkkin girkus vai besset ságastallat seremoniija birra báikki nalde.	Jus ságastallam la hejman de álu ásaduvvá duodde gávnadibme girkkon hárjjidalátjit seremoniddjav sajen.
Ruoŧas mii báinnáhallat earenomážit amerihkálaš kultuvrrain.	Umasslágásj árbbedábe Svierigin vájkuduvvap iehtjádij siegen amerijkalasj kultuvras.
Dát vuhtto maid máŋggaid headjabáraid gáibádusain heajaid birra.	Dat vuojnnu aj moatten gállasjguojmmepáraj sávadusán ietjasa jugálvisá birra.
Dábálaš jearaldat lea sáhttá go moarsi diktit áhčis láidet su áltárii.	Dábálasj gatjálvis la jus bruvrrá galggá lájddiduvvat áhtjes álltárij.
Ii mihkkege Ruoŧa girkus gieldde dán vieru, muhto ábuha jurddahit makkár mearkkašupmi dán dagus lea.	Ij gávnnu mige Svieriga girkkon mij dav dábev buorggu, valla árvulasj la ájádallat symbolijka birra dagon.
Álggu rájis dát vierru boahtá dan áiggis go nissonolbmuin ii lean mearridanváldi ja ovddasvástádus nissonolbmos ná guđđojuvvui áhčis boadnjái.	Álgon la gå åvdåsvásstadus nissunis vatteduvvá áhtjes ålmmåj ja l dat ájges gå nissuna ällim mindiga.
Muhtin báhpat sáhttet dan dihte gieldit ahte moarsi láidejuvvo áhčistis áltárii.	Muhtem härrá máhtti dat oares vuornnot bruvrrá áhtjes álltárij lájddiduvvá.
Ruoŧas lea árbevierrun ahte náittosbárra vázzá áltárii ovttas, dego mearkan das ahte nissonolmmoš ieš vállje dievdoolbmo ja dievdoolmmoš ieš vállje nissonolbmo ja ahte soai eaktodáhtolaččat ja dásseárvvolaččat vázziba vihaheapmái.	Svierigin la árbbedáhpe gállasjguojmmepárra vádtseba aktan álltárij, symbollan gå nissun iesj vállji ietjas ålmmåv ja ålmmå iesj vállji ietjas nissunav ja såj iesmujtolis ja buohtaárvulattjat vádtseba fiesstimij.