kh_nordsamiska.pdf.xml

VálddUS daV ViSámEgillii	Oa jv vadus
GIRKOGIEHTAGIRJÁI Válddus davvisámegillii	Svieriga girkko girkkogiehtagirjjáj
VálddUS daV ViSámEgillii	váll jim julevsámegiell á j
Ovdasátni	Oa jv vadus
allameassu / meassu / ipmilbálvalus	Svieriga girkko girkkogiehtagirjjáj
Oahpohis olbmos dollojuvvon ipmilbálvalus	váll jim julevsámegiell á j
girkolaš doaimmahusat	allamässo / mässo / jubmeldievnno
Gásttašeapmi Konfirmašuvdna Vihaheapmi Hávdádeapmi	sahte almatjis dåjmadum jubmeldievnno
Čoagganeapmi	girkkolasj dåjmadime
- Girkobielločuojaheapmi - Sálbma - Álggahansánit - Ándagisluoitinrohkos, Suttubeastinsánit dahje Lohpádussánit - Giittusrohkos (sáhttá biddjot Girku ovddasrohkosa oktavuhtii) - Kristusčuorvvas - Máidnunlávlla (Gloria ja Laudamus) - Beaivvi rohkos	- Bielloskuoladibme - Sálmma - Álggembágo - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo, Gijtulvisråhkålvis (máhttá girkko åvdåsråhkålvisá sähkaj biejaduvvat) - Kristusijtjuorvas (Kyrie) - Hievedus (Gloria ja Laudamus) - Udnásj åhkålvis
Sátni	Báhko
- Teakstalohkan Boares testamenttas - Sáltarsálbma - Episttallohkan - Sálbma - Evangelium - Hallelujačuorvvas - Sárdni - Oskkudovddastus (Credo) - Sálbma - Ándagisluoitinrohkos, Suttubeastinsánit dahje Lohpádussánit (guđđojuvvojit eret jus dát oassi juo lea leamaš Čoagganeamis dahje biddjo Girku ovddasrohkosii.) - Girku ovddasrohkos (sáhttá sisttisdoallat rohkosa gásttašuvvon, konfirmerejuvvon ja náitalan olbmuid sihke giitalussániid jábmiide). (Ándagisluoitinrohkos, Suttubeastinsánit dahje Lohpádussánit sáhtet biddjot Girku ovddasrohkosii.)	- Lågos Oabme testamentas - Sálmajgirjjesálmma - Epistellågos - Sálmma - Evangelium - Hallelujatjuorvas - Sárnne - Jáhkodåbdåstibme (Credo) - Sálmma - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo (báhtsi jus Tjoahkkimin jali Girkkoåvdåsråhkålvisán lågåduvvá) - Girkko åvdåsråhkålvis (dánna máhttá råhkålit sijá åvdås gudi li gástadum, skallidum, fiesstidum ja aj jábbmegij åvdås gijtulvisråhkålvisáv låhkåt) (Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo máhttá lågåduvvat aktan Girkko åvdåsråhkålvisájn.)
mális	máles
- Sálbma (Válmmastallan / Offertorium) - Máidnun (Sursum Corda ja Prefašuvdna) - Bassi (Sanctus) - Eahkedismálisrohkos - Hearrá rohkos - Láibbi doadjaleapmi - Hearrá ráfi (Pax)	- Sálmma (Gárvedibme / Offertorium) - Hievedussárnnom (Sursum corda ja Prefasjåvnnå) - Ájlis (Sanctus) - Iehkedismálesråhkålvis - Härrá råhkålvis - Lájbbedoadjem - Härrá ráfe (Pax) - Jubmela Libba (Agnus Dei)
- O Ipmila láppis (Agnus Dei) - Eahkedismállásiidjuohkin - Eahkedismállásiidrohkos	- Juohkem - Iehkedismállása gijtulvisråhkålvis
Vuolggaheapmi	Rájadus
- Sálbma / Máidnun / (Benedicamus) - Buressivdnádus - Vuolggahansánit - Sálbma ja/dahje Loahppamusihkka (Postludium) jus Sálbma i leat Máidnuma oktavuođas	- Sálmma / Hievedus (Benedicamus) - Buorissjivnnjádus - Rájadusbágo - Sálmma ja / jali Hiejttemtjuojadibme (Postludium) (gå sálmma ij le Hievedussan lávloduvvam.)
ČOagganEaPmi	mässo / jubmeldievnno
b / v: (Ipmil:) Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammii.	- Härrá råhkålvis (jubmeldievnno)
dahje b.:	Rájadus
Ipmila, golbmaoktalačča nammii. dahje b.:	h / v: (Jubmela) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
Buressivdnádus lehkos min ipmilbálvalusas. dahje b.:	jali h / v: Gålmaktes Jubmela namán jali h / v: Buorissjivnnjeda mijá jubmeldievnov.
Mii leat čoagganan doallat ipmilbálvalusa ovttas. dahje b.:	jali h / v: Lip tjåhkanam jubmeldievnov aktan basodit.
Bassi, bassi, bassi lea Hearrá Sebaot.	jali h / v: Ájlis, ájlis, ájlis le Härrá Sebaot.
Oppa eatnan lea dievva su hearvásvuođas.	Åbbå ednam le dievas duv herlukvuodas.
11 čoagganeapmi	12 tjoahkkim
álggahansánit 1 Don guhte leat sivdnidan máilmmi ja buot mii dan alde lea, guhte maiddái leat almmi ja eatnama Hearrá, don it oro tempelis mii lea ráhkaduvvon olmmošgieđain.	álggembágo 1 Dån guhti le sjivnnjedam väráldav ja gájkka danna, guhti le alme ja ednama Härrá, dån i åro tiemmpelijn ma almasjgiedas li tsieggidum.
Albmi ja almmiid albmi eat du čáhkat.	Alme ja almij almme e duv tjáhkkida.
Don leat dás - ii guhkkin ovttasge mis.	Dánna dån le, ille avtastik mijás guhkin.
Odne mii eallit, lihkkat ja leat orrume.	Dujna viessop, vájaldip ja lip.
Don leat min álgu ja joksanmearri.	Dån le mijá álggo ja måhkke.
Buot máilmmi álbmogiiguin buot áiggiid mii giitit ja máidnut du.	Gájkka ednama álmmugij ja gájkka ájgij gijttep ja hievedip duv:
álggahansánit 3 Dál lea Ipmila áigi.	álggembágo 3 Dálla le Jubmela ájgge.
Dás viesustis son váldá min lieggasa ja čuovgasa sisa.	Dánna viesonis tjoahkki mijáv lieggasij ja tjuovggaj.
Dál lea Ipmila áigi.	Dálla le Jubmela ájgge.
Dál gálgá su sátni min rivttes geainnuid láidet ja veahkehit min oskut.	Dál suv bágo mijáv lájddijisá ja viehkedisá jáhkket.
Dál lea Ipmila áigi.	Dálla le Jubmela ájgge.
Dál sihtat rohkadallat ja dan vuostáiváldit maid Ipmil sihtá midjiide addit.	De sihtap råhkådallat ja duosstot majt Jubmel vaddá.
álggahansánit 8 Duoddariid ja rabas eatnamiid Ipmil, mehciid ja rikkis máŋggabealatvuođa Ipmil,	álggembágo 8 Várij ja rabás ednamij Jubmel, vuomij ja valjes moattegerdak Jubmel, stádaj ja gålgge rievddadiddje iellema Jubmel, duv lahka sihtap viessot, duv namán sihtap råhkådallat.
gávpogiid ja molsašuddi eallima Ipmil, du lahka mii sihtat eallit.	álggembágo 13 Mijá Jubmel le buorre ja ármmogisvuodajn sån mijáv duossto.
du namas mii sihtat rohkadallat.	Jubmel mijáv åhtså gå sujsta gájddanip, ja sån sihtá mijáv tjuodtjeldahttet gå mijá iellemijt lip uhtsahime.
álggahansánit 13 Ipmileamet lea buorre ja vuostáiváldá min árbmugasvuođain.	13 tjoahkkim
ándagisluoitinrohkos 3 Mon dovddastan dutnje, bassi Ipmil, ahte dávjá ja máŋgga láhkái	ándagisluojttemråhkålvis 3 tj: Dåbdåstav dunji, ájlis Jubmelij, álu ja moatteláhkáj lev suddodam ussjolvisáj, bágoj ja bargoj.
Jurddaš mu ala váibmoláđisvuođain ja atte munnje Jesus Kristusa dihte ándagassii maid lean rihkkon du vuostái.	Mujte muv ármmogisvuodajnat ja luojte muv mättojt ándagis Jesus Kristusa diehti. (h.:
(Gula dál juohke váimmu jávohis:..)	Härrá, gulá juohkka vájmo sjávo dåbdåstimev: …
ándagisluoitinrohkos 4 s: Jesus Kristus, mon boađán du lusa ohcalaeme dálkkasteami och čuoččáldahttojumi.	ándagisluojttemråhkålvis 4 tj: Jesus Kristus, duv lusá boadáv tjoavddalimev ja dálkkudimev åhtsålime.
Atte munnje ándagassii maid sivdnádusaidat vuostái, lagamuččaidan ja ieš iehčan vuostái lean suddudan.	Vatte munji ándagis majt sjivnnjádusá, muv guorraulmutjij ja iehtjama vuosstij lev dahkam.
Vuostáiváldde mu du lohpádusat mielde ahte it hilggo geange guhte du ohcá.	Duosto muv jáhtot milta juhte dån i avtanik hilgo guhti duv åhtså.
ándagisluoitinrohkos 7 S: Ipmil, duinna sáhtán sárdnut maid ihkinassii siđan.	ándagisluojttemråhkålvis 7 tj: Jubmel, dujna oattjov akta mav sáhkadit.
Atte mu meaddimiid ándagassii (maid dál jávohaga dutnje dovddastan..) Jesusa nammii.	Vatte muv mieddemijt ándagis, (majt dál dunji sjávot sárnov …) Jesusa namán.
lohpádussanit 1 b / v: Ipmil lea agálaš.	ándagisluojttem 1 h.:
Ipmil čuvge muođuidis midjiide dálkkasteapmin, čuožžileapmin ja eallimin.	Dunji guhti áno suttoj ándagisluojttemav sárnov mån Jesus Kristusa gåhttjoma milta: Dunji le ándagis luojtteduvvam Áhtje ja Bárne (+) ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
14 čoagganeapmi	14 tjoahkkim
lohpádussanit 2 b / v: Ipmil (mearehis ráhkisvuođastis) ráhkista, lonista ja addá ándagassii.	ándagisluojttem 2 h.: Jubmel (gietjedis gieresvuodanis) ähttsá duv, lånesta duv ja luojttá dunji ándagis.
giittusrohkos 1 s: Ipmil, min Áhčči, mii giitit go geaidnu du lusa álo lea rabas Jesus Kristusa bokte.	jáhttembágo 1 h / v: Nåhkåmahtes le Jubmela ármmo.
Nanostahte min oskku, lasit min doaivvu ja nanne min ráhkisvuođa. Ámen.	Jubmel árudijás tjuovggi mijá dálkudibmen, doarjjan ja iellemin.
giittusrohkos 2 s: Giitu, Ipmileamet, go boađát midjiide ándagassiiaddojumiin ja attát midjiide fámu eallit. Ámen.	jáhttembágo 2 h / v: Jubmel (gietjedis gieresvuodanis) ähttsá, lånesta ja luojttá midjij ándagis.
giittusrohkos 3 s: Giitu.	gijtulvisråhkålvis 1 tj: Jubmel, mijá Áhttje, mij gijttep, gå gäjnno duv lusi agev le rahppot Jesus Kristusa baktu.
Ipmileamet, go buot du ráhkisvuhtii čáhká, giitu dan ovddas ahte don ođđa eallima attát ja roahkkatvuođa šaddat ja ahte váikkuhat árbmugasvuođain min siste.	Viehkeda mijáv duv ándagisluojttemin viessot. Gievrroda mijá jáhkov, laseda midjij dårvov ja nanni mijá gieresvuodav.
Ámen.	Amen.
15 čoagganeapmi	15 tjoahkkim
guođđinrohkos 1 s: Árbmugas Ipmil, du ráhkisvuođas siđan eallit ja ráhkisvuođa lebbet.	guodemråhkålvis 1 tj: Ármmogis Jubmel, Duv gieresvuodan sidáv viessot ja gieresvuodav iehtjádijda vaddet.
Daga mu neavvun du ráfái.	Dagá muv ráfe nävvon.
Basa mu vai buhtisin šattan. Dálkkoda mu vai dearvvašin šattan. Gease mu iežat lusa vai váibmu oččošii ráfi.	Rájnni muv vaj rájnan sjattav, divo muv vaj varrásin sjattav, lájddi muv duv lusi vaj vájmmo ráfev oadtjo.
Ámen.	Amen.
guođđinrohkos 2 s: Don guhte sihtet mu eallima ja leat sivdnidan mu dáhtot mielde, buot mii lea mu siste don dovddat ja fátmmastat láđisvuođain, heajuid sihke gievrraid, buohcciid ja sin geat leat dearvasat don dovddat.	guodemråhkålvis 2 tj: Dån guhti muv iellet sihti ja muv sidodat milta sjivnnjedi, gájkka mujna dån dåbdå ja fármasta muv libbogisvuodajnat, fámodimev ja gievrav, skihpasav ja varrásav.
Dan dihte mon guođán iehčan dutnje almmá baluid haga dahje evttuiguin.	Dan diehti balo dagi iehtjam dunji guodáv.
Deavtte mu du buriinat, vai šattan buressivdnádussan.	Dievde muv buorijnat, vaj luluv sjaddat buorissjivnnjádussan.
Mon rámidan du viissisvuođa, don guhte heajuid ja geahnohemiid vuostáiválddát ja biját dávvirat rašes láirelihtiida.	Mån guddnedav duv vijssudagáv, dån guhti ietjat lusi váldá fámodimev ja sjäbttjásav ja oamát bieja rasjes rájrrelihttáj.
Ámen.	Amen.
16 čoagganeapmi	16 tjoahkkim
kristusčuorvvas 1 b / v: Hearrá, don šaddet min vielljan.	kristusijtjuorvas 1 sv. Psb. 695:1, se bilaga h / v: Härrá, dån vielljama sjaddi.
Don dovddat min heađi.	dån niedama dåbdå.
Don guddet dan ruossat alde.	Dav ruossat nanna guoddi.
Lonis árpmuinat !	Lånesta mijáv.
s: Árpmit min, Hearrá.	tj: Härrá, ármmálaste.
b / v: Kristus, don leat ealli Hearrá.	h / v: Kristus, dån le ielle Härrá.
Don leat minguin lohpádusainat.	Åro jáhtut milta miján.
Várjal don min lahka du.	Aneda mijáv guoranat.
b / v: Hearrá, don čohkkát Áhči olgeš gieđa bealde.	tj: Kristus, ármmálaste.
Rohkadala min ovddas ja nanne min oskomet.	Råhkåla mijá åvdås ja jáhkoma nanni.
Mii geahčadit du boahtima beaivái.	Vuordatjip duv boahtembiejvev.
Boađe don, Hearrámet.	Boade, Härráma !
s: Árpmit min, Hearrá.	tj: Härrá, ármmáláste.
kristusčuorvvas 2 SvPs 695:4, se bilaga b / v: Don girkkis iđitbeaivváš, atte ráhkisvuođa.	kristusijtjuorvas 2 sv. Psb. 695:4, se bilaga h / v: Dån ihkát bájtte biejvváma, vatte gieresvuodav.
s: Hearrá, árpmit min (Kyrie eleison).	tj: Härrá, gulldala (Kyrie eleison).
b / v: Don ealli geaidnu eallimii, atte oskku, dorvvu.	h / v: Dån ielle gäjnno iellemij, vatte dårvov, jáhkov.
b / v: Don rabas uksa almmálaš, atte doaivvu, ávu.	Dån rabás uksa almmelasj, vatte doaivov, vuorbev.
S: Hearrá, árpmit min (Kyrie eleison)	tj: Härrá, gulldala (Kyrie eleison).
kristusčuorvvas 4 se bilaga s: Árpmit min, Hearrá, árpmit min, Hearrá, árpmit min, Hearrá.	kristusijtjuorvas 4 (musikserie C, se bilaga) tj: Ármmálaste, Härrá, ármmálaste, Härrá, ármmálaste, Härrá.
Kyrie eleison.	17 tjoahkkim
máidnunlávlla 5 SvPS 697:2, se bilaga b / v: Ipmilii lehkos gudni ja ráfi eatnamis, olbmuide, geaid son ráhkista.	hievedus 5 sv. Psb. 697:2, se bilaga h / v: Jubmelij årrus guddne ja ráfe ednamin almatjijda gejt ähttsá.
s: Beaivvi ja mánu násttiid ja balvvaid biekkaid ja báruid misiid ja mánáid, buot lea son sivdnidan, almmi ja eatnama.	Jubmelij gijtto ! Gijttup mij Jubmelav … (Julevsáme sálmmagirjje nr. 13) tj: Sjivnnjedam le balvatjijt sån Ja giedjegijt aj, mánátjijt gájkŠ. Almme le suv, ednam nåv aj. Gijtatjip Jubmelav, Härráv.
18 čoagganeapmi	18 tjoahkkim
Ipmilii giitu ! Giitot mii Ipmila.	Jesus dal le tjuodtjelam vat.
Ipmila Bárdni jápmima vuittii, eallima vuoitun addán lea midjii.	Sån jábmám ham lij, viesso dal le.
Son lea min luhtte dál, oskot mii sutnje.	Dánna dal le, dánna dal le.
Ipmilii giitu. Giitot mii Ipmila.	Gijtatjip Jubmelav, Härráv.
Máidnot mii Ipmila Su bassi nama rámidit dál.	Härrá, mij gijttep duv …
Vuoiŋŋainis, Bassi,	Jaskadus dal Vuojŋŋanis suv,
jeđđehus gievra eallima áigge fámolaš veahkkin. Várjala, cahkkida oskomet Ipmilii.	Ja sárnnedus iesj, ájlis sån le, Fert biejve le duvddemin ájn.
Ipmilii giitu ! Giitot mii Ipmila.	Gijtatjip Jubmelav, Härráv.
Su bassi nama rámidit dál.	Härrá, mij gijttep duv …
máidnunlávlla 6 (musikserie B, sid. 251) se bilaga b / v: Ipmilii lehkos gudni ja ráfi eatnamis, su olbmuide, geaid son ráhkista.	hievedus 6 musikserie B, se bilaga h / v: Jubmelij årrus guddne ja ráfe ednamin suv almatjijda gejt ähttsá.
s: Du rámidit, du bálvalit, du daguid ovddas giitit.	tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, duv dagoj åvdås gijttep.
b / v: Máidnu Ipmilii, máidnu Sivdnideaddjái, mii máidnumin lávlut ávuin !	h / v: Máinno Jubmelij, Sjivnnediddjáj májnno, mij hievedip duv dal sjålijn !
s: Du rámidit, du bálvalit, du daguid ovddas giitit.	tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, duv dagoj åvdås gijttep.
b / v: Jesusii lehkos máidnu, máidnu lehkos min Beastái. Du lusa máidnu dál badjána.	h / v: Jesusij årrus májnno, Lånestiddjáj aj májnno, mij bajedip duv lávllomin !
s: Du rámidit, du bálvalit, du daguid ovddas giitit.	tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, duv dagoj åvdås gijttep.
b / v: Máidnu gullo Vuigŋii, jeđđejeaddjái nai máidnu !	h / v: Vuojŋŋanissáj aj májnno, Jaskadiddjev dal
Mii iluin rámpot daguidat.	hievedip, duv dagoj åvdås sjållerdip.
S: Du rámidit, du bálvalit, du daguid ovddas giitit.	tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, duv dagoj åvdås gijttep.
b / v: Kristus lea gasku min gaskkas.	h / v: Kristus le mijá siegen.
s: Su namas mii rohkadallat.	tj: Suv namán sihtap råhkålit.
20 čoagganeapmi	20 tjoahkkim
Läsningen kan inledas med orden: Mii guldalit Boares testamentta sániid.	Gulldalup Oabme Testamenta bágojt... Textläsaren kan avsluta med orden:
Dat leat váldojuvvon … … Textläsaren kan avsluta med orden: v: Ná gullojit Ipmila / Hearrá / Biibbala sánit.	v: Náv gulluji Jubmela / Härrá / Tjáluga bágo.
s: Ipmil, mii giitit du. dahje s: Ipmil, daga sánát eallin midjiide.	tj: Jubmel, mij gijttep duv.
Läsningen kan inledas med orden: Mii guldalit otnáš episttaltevstta.	Läsningen kan inledas med orden: Guhti låhkå máhttá náv javllat:
Dat lea váldojuvvon … … Textläsaren kan avsluta med orden: v: Ná gullojit Ipmila / Hearrá / Biibbala sánit.	v: Náv gulluji Jubmela / Härrá / Tjáluga bágo.
s: Ipmil, mii giitit du. dahje s: Ipmil, daga du sáni eallin min gaskkas.	tj: Jubmel, mij gijttep duv.
21 sátni	21 báhko jali
Läsningen kan inledas med orden: b / v: Bajidehket váimmuideattet Ipmilii ja gullet otná beaivvi evangeliuma.	Läsningen kan inledas med orden: Låggŋijihtit / Rahpit vájmojdihtte Jubmelij ja gullit udnásj ájlis
Ná čállá / ná čuožžu …	Náv tjuodtju...
Läsningen kan avslutas enligt följande: b / v: Ná gullo bassi evangelium.	Läsningen kan avslutas enligt följande: h / v: Náv gullu ájlis evangelium.
* Oskkudovddastus (Credo)	tj: Hieveduvvam le dån Kristus.
Trosbekännelsen kan inledas med orden: b / v: Dovddastehkot ovttas girku dovddastusa (mii lea Kristusa máilmmiviidosaš girku oktavuođa mearkan)	Trosbekännelsen kan inledas med orden: h / v: Dåbtåstup dal aktan mijá girkko jáhkov (mijá oasálasjvuoda märkkan Kristusa girkkos väráldin)
22 sátni Mii oskut Ipmil Áhččái, buotveagalažžii, almmi ja eatnama sivdnideaddjái.	tj: Mij jáhkkep Jubmel Áhttjáj, gájkväksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj.
Mii oskut Jesus Kristusii, Ipmila áidnoriegádan Bárdnái, min Hearrái, guhte sahkanii Bassi Vuoiŋŋas,	Jáhkkep aj Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Härráj, guhti ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij,
riegádii nieida Marias, givssiduvvui Pontius Pilatusa áiggi, russiinávlejuvvui, jámii ja hávdáduvvui, njiejai jábmiid riikii, bajásčuožžilii jábmiid luhtte goalmmát beaivvi, manai bajás albmái, čohkká Ipmila, buotveagalaš Áhči, olgeš gieđa bealde, boahtá fas doppe dubmet elliid ja jábmiid.	niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit.
Mii oskut Bassi Vuigŋii,	Jáhkkep aj ájlis Vuojŋŋanissaj,
bassi oktasaš girku, bassi olbmuid searvevuođa, suttuid ándagassiiaddojumi, oačči bajásčuožžileami ja agálaš eallima.	ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeva iellemij.
23 sátni b / v: Dutnje, Ipmileamet, guhte leat árbmugas ja gulat min rohkosa, mii boahtit dovddastusaineamet ja rohkosiin / guođđinrohkosiin.	23 báhko
Förbönsledaren kan till exempel avsluta förbönsmomenten med.:	Förbönsledaren kan till exempel avsluta förbönsmomenten med: Härrá, gulá mijá råhkålvisáv.
Hearrá, gula min rohkosa.	jali Gijtov gå mijá råhkålvisáv gulá.
dahje Giitu go gulat min rohkosa Bohtos du riika, šaddos du dáhttu !	jali Båhtus duv rijkka, sjaddus duv sidot !
dahje Gula min rohkosa, dálkkastahte máilmmi min bokte.	jali Gulá mijá råhkålvisáv, rája mijáv duv väráldav varrásin dagátjit.
Bön om förlåtelse och Förlåtelseord i förbönen: b / v: Mii boahtit du lusa ohcaleame čuoččáldahttojumi.	Bön om förlåtelse och förlåtelseord i förbönen: h / tj: Mij boahtep duv lusi tjoavddalimev åhtsålime.
Atte midjiide ándagassii maid du ja sivdnádusaidat vuostái leat rihkkon, lagamuččaideamet ja ieš iežamet vuostái.	Luojte ándagis majt duv ja duv sjivnnjádusá vuosstij, guojmmásimme ja allasimme lip dahkam.
Vuostáiváldde min lohpádusat mielde ahte it áiggo geange hilgut guhte du ohcá.	Duosto mijáv jáhtot milta juhte i avtanik hilgo guhti duv åhttså.
24 sátni Divtte / sin oskkus ahtanuššat.	24 báhko
Várjal ja divššu / sin (ja / sin bearrašiid) dál ja boahtte áiggis.	(Jubmela:) Áhtje ja Bárne (+) ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
Ipmil, mii rohkadallat sin ovddas geat leat konfirmerejuvvon, NN:a ovddas ja … Buressivdnit ja várjal sin eallingeainnuin.	råhkålvis sijá åvdås gudi li gástadum, skallidum ja fiesstidum ja gijtulvisråhkålvis jábbmegij åvdås.
Ipmil, giitu ráhkisvuođa ja oktavuođa ovddas olbmuid gaskkas.	Jubmel, råhkålip sijá åvdås gudi mijá tjoaggulvisán gástaduvvi, NN:a åvdås (ja …) Sjaddus / sjaddusa sån / sij jáhkon.
Odne mii rohkadallat NN:a ja NN:a ovddas, geat galggaba náitalit / geat leaba náitalan.	Jubmel, råhkålip sijá åvdås gudi mijá tjoaggulvisán li skallidum, NN:a ja … åvdås.
Várjal sin du árpmus ja ráhkisvuođas ja buressivdnit sudno oktasaš eallima.	Várjjala sunnuv / sijáv duv ármujn ja gieresvuodajn ja buorissjivnnjeda sunnu / sijá aktisasj iellemav.
Ipmil, don guottát min ealidettiin ja jámidiin./Ipmil, odne mii oažžut muittuhusa jámolašvuođasteamet.	Jubmel, dån guottá mijáv viessomin ja jábmemin.
/ Odne mii muitit ja giitit sin ovddas / Mii muitit ja giitit sin ovddas min searvegottis, geat leat jápmán (ja geaid namat leat), NN … jage boarisin.	/ Jubmel, uddni mujttep iehtjama jábbmelasjvuodav / Uddni mujttep sijáv ja gijttep sijá åvdås gudi mijá tjoaggulvisán li jábmám (ja gejt nammadip) NN., … jage vuorasin.
Ipmil, mii rohkadallat buot sin ovddas geat moraštit.	Jubmel, råhkålip gájkka surgulattjaj åvdås.
Vare don sidjiide attášit du nana jeđđehusat.	Vatte sidjij duv jaskadusáv.
Divtte agálašvuođa čuovggas čuvget elliid ja jábmiid.	Tjuovggijus ihkálasjvuoda tjuovgga viessojda ja jábbmegijda.
ovddasrohkos 1 Ipmil, don guhte leat sivdnidan almmi ja eatnama, mii giitit du buot dan ovddas mii lea eatnama alde.	åvdåsråhkålvis 1 Jubmel, dån guhti almev ja ednamav sjivnnjeda, gijttep duv divnna åvdås mij ednamin viessu.
Oahpat min várjalit du sivdnádusa ja ovddasvástádusain máilmmis fuola atnit.	Åhpada mijáv sjivnnjádusát várjjalit ja väráldav hábbmit huvsujn ja åvdåsvásstádusájn.
Ipmil, don guhte ráhkistat buot olbmuid, mii giitit du ráfi ja friddjavuođa ovddas.	25 báhko Jubmel, dån guhti gájkka almatjijt ähtsá, gijttep duv ráfe ja friddjavuoda åvdås.
Mii rohkadallat dus vuoimmi bealuštit buot geahnohemiid ja dahkat servodagamet rabasin ja vuoiggalažžan.	Ánodip dujsta fámov gájkka fámodimijt bälostittjat ja mijá sebrudagáv rahpasin ja rievtukin dagátjit.
Ipmil, don guhte dagát girkot eallin, mii giitit du daid ovddas geat ledje ovdal min.	Jubmel, dån guhti vattá duv girkkuj iellemav, gijttep sijá åvdås gudi mijá åvddåla li viessum.
Mii rohkadallat dus hálu guldalit ja oahppat ja roahkkatvuođa eallit du dáhtu mielde.	Ánodip dujsta hálov gulldalit ja oahppat, ja jálosvuodav duv sidoda milta iellet.
Ipmil, don guhte leat min váimmuin, mii giitit du ilu ja eallinmovtta ovddas.	Jubmel, dån guhti mijá vájmojn vieso, gijttep duv ávo ja iellemdårvo åvdås.
Mii átnut dus veahki gávdnat min gohččuma ja fámu oskkus eallit.	Viehkede mijáv vidnoma gávnnat ja fámov jáhkos viessot.
Ámen.	Amen.
25 sátni ovddasrohkos 3 Ipmil, don dovddat min ja ráhkistat min.	åvdåsråhkålvis 3 Jubmel, dån dåbdå ja ähtsá mijáv.
Dál rohkadallat buot ja buohkaid ovddas mii eatnamis lea: Oahpat min guhtet guimmiideamet ovddas ávvira atnit ja moraštit šattuin ja elliin (…)	Råhkålip dal gájkka ja gájkaj åvdås ma ednamin viessu. Åhpada mijáv guhtik guojmijt huksat ja sjattojs ja juhtusijs vieledit.
Veahket sin geain lea stuorimus mearridanváldi (min riikkas) jurddašit sin ala geain lea unnimus váldi mearridit.	(…) Viehkede sijáv gudi (mijá rijkan) ienemusát mierredi ájádallat sijáv gudi binnemusát mierredi.
Jeđđe buohkaid geat čirrot.	(…) Jaskada gájkka gudi tjierru.
Veahket skihpasiid, oktonasaid ja geat ellet balus.	Viehkede skihpasijt, aktunattjajt ja gudi balon li.
Várjal min, min vánhemiid, oappážiid ja vieljažiid ja ustibiid (…)	Várjala mijáv, mijá äjgádijt, oarbbinattjajt ja venagijt.
Duddjo ráfi ja vuoigatvuođa máilbmái.	(…) Dibde ráfev ja rievtukvuodav ednamin sjaddat.
Atte vai buot unnit ja stuorrát ožžot maid dárbbašit: biepmu, biktasiid ja viesu mas orrut (…)	Dibde gájkka unnijt ja stuorrájt oadtjot majt dárbahi, biebmojt, biktasijt ja årromsajev.
Daga girku Jesusa lágážin, vai buohkat leat ovtta seamma buresboahtin.	(…) Dibde girkko Jesusa lágátjin årrot ja sávvat gájkkájda gájkájda buorisboahtemav.
Giitu, Ipmileamet, go du ráhkisvuohta olle buohkaide.	Gijtov, Jubmel, gå duv gieresvuohta midjij gájkajda ålle.
Ámen.	Amen.
Kan inledas med följande ord.:	Kan inledas med följande ord: h.:
Mii rohkadallat ovttas dan rohkosa man (Hearrámet) Jesus Kristus ieš lea min oahpahan:	Råhkålip aktan råhkålvisáv mav (mijá Härrá) Jesus Kristus iesj le mijáv åhpadam
Áhččámet, don guhte leat almmis.	Áhttje mijá guhti le almen.
Basuhuvvos du namma.	Ájlistuvvus duv namma.
Bohtos du riika.	Båhtus duv rijkka.
Šaddos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde.	Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin.
Atte midjiide odne min beaivválaš láibámet.	Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev.
Ja atte midjiide min suttuideamet ándagassii nugo maiddái mii ándagassii addit min velggolaččaidasamet.	Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda.
muhto beastte min bahás eret.	Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás.
Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agálasvuhtii !	Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj.
Ámen.	Amen.
27 sátni	27 báhko
b.:	h.:
Ipmil, buressivdnit attáldagaid maid dál guoddit dutnje.	Jubmel, buorissjivnnjeda mijá vattojt.
/ Vuostáiváldde min ja min attáldagaid Jesus Kristusa dihte.	/ Duosto mijáv ja mijá vattojt Jesusa namán.
Ámen.	Amen.
lovsägelsens inledning (Sursum Corda) musikserie a, se bilaga b / v: Bajidehket váimmuideattet Ipmilii.	musikserie a h / v: Låggŋijit vájmojdihtte Jubmelij.
s: Mii bajidit váimmuideamet.	tj: Mij låggŋip vájmojdimme
b / v: Giitot Ipmila, Hearrámet.	h / v: Gijttup Jubmelav, Härráv tj: Jubmelij aktu lehkus hievedus
s: Ipmilii akto lehkos giitalus.	Jubmelav tj: Aktu Jubmelij lehkus hievedus
dahje	jali
b / v: Rabastehket váimmuideattet Ipmilii.	musikserie C se bilaga h / v: Rahpit vájmojt Jubmelij tj: Mij ráhpop mijá vájmojt h / v: Gijttup Jubmelav, Härráv tj: Aktu Jubmelij lehkus hievedus
s: Min váimmuideamet rabastit.	musikserie d, se bilaga h / v: Rahpit vájmojt Jubmelij tj: Dajt ráhpop mijá Härráj.
b / v: Giitalehkot Hearrámet.	h / v: Gijttup mijá Jubmelav.
s: Sutnje akto lehkos giitalus.	tj: Sunji aktu lehkus hievedus.
prefašuvdna b / v: Duođain lea Musikserie A, se bilaga riekta rámidit du, buotveagalaš Áhčči, bassi Ipmil.	hievedusá joarkkem (prefasjåvnnå) musikserie a, se bilaga h / v: Ja sáddnán, dån le vuogas mijá hievedussaj gájkviekses Áhttje, ájlis Jubmel.
Mii rámidit ja buressivdnidit du Jesus Kristusa, min Hearrámet bokte.	Duv sihtap rámmpot ja hievedit, Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu.
golbmaoktalašvuođa áigi 1 b / v: Son lea duohta láibi mii lea boahtán almmis addin dihte eallima máilbmái.	gålmaktesvuoda ájgge 1 h / v: Sån le viesso lájbbe, guhti almes bådij väráldij iellemav vattátjit.
Dat guhte su lusa boahtá ii goassege nealggo ja dat guhte osku sutnje ii goassege goikka.	Guhti suv lusi boahtá ij goassak nälgo ja guhti sunji jáhkká ij goassak gåjkå.
dábálaš 1 b / v: Doalat máilmmi gieđastat ja namuhat min buohkaid nama mielde.	gájkkásasj 1 h / v: Giedanat ednamav aneda ja mijáv gájkajt namájn nabdá.
Juohke olbmo leat sivdnidan iežat govvan.	Juohkka almatjav le ietjas gåvvån sjivnnjedam.
Don addet midjiide eallima vai mii dutnje gulašeimmet.	Dån vaddi midjij iellemav vaj lulujma dujna aktan årrot.
b / v: Dan dihte mii sihtat ovttas buot du oskkolaččaiguin ja oppa almmálaš joavkkuin rámidit du nama ja lávlut:	h / v: Dan diehti sihtap, aktan duv jáhkulattjaj gájkka ájgijt ja ålles almmelasj fuovajn duv namáv hievedit ja råhkådaládijn lávllot:
bassi 2 (musikserie C, se bilaga) s: Bassi, bassi, bassi, Hearrá veagalaš Ipmil Oppa eatnan lea dievva du gudnistat Ipmilii lehkos máidnun.	ájlis (sanctus) Fast moment i högmässa.
bassi 4 (musikserie E, se bilaga) s: Don leat bassi, ollis leat, eambbo, Hearrámet, go maid goasge fáhtešin.	ájlis 2 musikserie C, se bilaga tj: Ájlis, ájlis, ájlis, Härrá gájkviekses Jubmel Jårbbå ednamav dahki dån herlugin.
Don leat álo lahka min.	Jubmelij årrus guddne.
29 mális	29 máles
gii boađát lusamet Eatnan attáldagainat láibbi attát láhjinat.	Ájlis, ájlis, ájlis, Härrá gájkviekses Jubmel.
Don leat bassi.	Buorissjivnnjedum guhti boahtá.
Don leat ollis.	Jubmelij årrus guddne.
don leat lahka. Obba eatnan máidnu du.	Dån le ájlis, dån le ålles, dån le lahka, jårbbå värált májnnu duv !
Hosianna, hosianna, hosianna. Ipmileamet don leat.	Hosianna, hosianna, hosianna, mijá Jubmel le dån.
Kristus lea jápmán.	Församlingssvaret i nattvardsbönerna kan ersättas med följande alternativ: Kristus le jábmám.
Kristus lea bajásčuožžilan.	Kristus le tjuodtjelam.
Kristus galgá fas boahtit.	Kristus vas máhttsá.
eahkedismálisrohkos 3 b.: Máidnojuvvon lehkos don guhte leat gomuvuođa ollisvuohta.	iehkedismálesråhkålvis 3 h / v: Hievedum le dån guhti ájmojt guottá ja dävdá.
Máidnojuvvon lehkos don guhte Jesus Kristusa eallima, jápmima ja bajásčuožžileami bokte almmostahtát ráhkisvuođa čiekŋaleamos čiegusvuođaid.	Hievedum le dån guhti Jesus Kristusa iellema, jábmema ja tjuodtjelime baktu gieresvuoda tjiegŋalamos tjiegosvuodav
Dan ija go son behttojuvvui, válddii láibbi, buressivdnidii ja doadjalii dan, attii máhttájeddjiidasas ja celkkii: Váldet ja borret.	Dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij, Jubmelav gijtij, dav åhpadisålmmåjda vattij javla: Válldit dáv ja bårrit.
Dát lea mu rumaš, mii addojuvvo din ovddas.	Dát le muv rumáj, mij dijá åvdås värroduvvá.
Dahket dan mu muitun.	Dahkit dav muv mujtton.
Nu son válddii maiddái geara, giittii ja celkkii: Juhket dás buohkat.	Váldij aj gávtjav, Jubmelav gijtij, sidjij vattij javla: Juhkit dássta gájka.
Dát gearra lea ođđa lihttu mu varas, mii golggahuvvo din ovddas suttuid ándagassiiaddojupmin.	Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij ållusij åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij.
Nu dávjá go dii das juhkabehtet, dahket dan mu muitun.	Juohkka bále gå dassta juhkabihtit, dahkit dav muv mujtton.
30 mális b.:	30 máles
Dás ja dál, dán eahkedismállásiin, don Vuoiŋŋainat bokte dagat min	h.: Dánna ja dálla, dán iehkedismállásin, dagá dån mijáv Vuojŋŋanisát baktu
oasálažžan čiegusvuođastat.	tjiegosvuodastat oasálattjan.
Nuppástuhte min Vuoiŋŋat fámuin	Ietjájdahte mijáv Vuojŋŋanisát fámujn vaj
vai mii min eallimeamet bokte duohtan dahkat du ráhkisvuođa čiegusvuođa ja válmmaštit du riikka geainnu min gaskkas.	viesodijn duv gieresvuoda tjiegosvuodav ållidittjap ja duv rijka gäjnov mijá siegen gárvedittjap.
Gudni lea du ja hearvásvuohta dál ja agálaš áigái.	Duv le gájkka guddne ja herlukvuohta dálla ja ihkeven ájggáj.
Ámen.	Amen.
eahkedismálisrohkos 5 b.:	iehkedismálesråhkålvis 5 h..
Máidnojuvvon lehkos don, almmi ja eatnama Hearrá, guhte nu máilmmi ráhkistit ahte addet áidnoriegádan Bártni, amas oktage guhte osku sutnje mannat gáđohussii, muhto vai son oažžu agálaš eallima.	Hievedum le dån, alme ja ednama Härrá, guhti väráldav nåv iehtsi ahte ájnna Bárnát vaddi, vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna, ájnat ihkeven iellemav oadtju.
Mii giitit du dan lonástusas man don leat válmmaštan midjiide Jesus Kristusis.	Mij gijttep duv lånåstusá åvdås, majt Jesus Kristusa baktu le midjij gárvedam.
Sádde du Vuoiŋŋa min váimmuide	Rája Vuojŋŋanisát mijá vájmojda
vai son boktalivččii mis ealli oskku.	vaj viesso jáhkov miján tsahkkit.
Basut Vuoiŋŋainat dán láibbi ja viinni,	Ájlistahte Vuojŋŋanisát baktu dáv lájbev ja vijnav,
attáldagaid eatnama šattuin ja olbmuid barggus, maid du ovdii guoddit.	ednama sjattoj ja almatjij bargoj vattáldagá, majt duv åvddåj guoddep.
Mii giitit du go mii daid bokte oažžut oasi Kristusa rupmašis ja varas.	Mij gijttep gå dajna oasev oadtjop Kristusa rubmahis ja varás.
Dan ija go son behttojuvvui, válddii láibbi, buressivdnidii ja doadjalii dan, attii máhttájeddjiidasas ja celkkii: Váldet ja borret.	Dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij, Jubmelav gijtij, dav åhpadisålmmåjda vattij javla: Válldit dáv ja bårrit.
Dát lea mu rumaš, mii addojuvvo din ovddas.	Dát le muv rumáj, mij dijá åvdås värroduvvá.
Dahket dan mu muitun.	Dahkit dav muv mujtton.
Nu son válddii maiddái geara, giittii ja celkkii: Juhket dás buohkat.	Váldij aj gávtjav, Jubmelav gijtij, sidjij vattij javla: Juhkit dássta gájka.
Dát gearra lea ođđa lihttu mu varas, mii golggahuvvo din ovddas suttuid ándagassii addojupmin.	Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij ållusij åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij.
Nu dávjá go dii das juhkabehtet, dahket dan mu muitun.	Juohkka bále gå dassta juhkabihtit, dahkit dav muv mujtton.
31 mális s: Du jápmima mii gulahit, (Hearrá), du bajásčuožžileami mii duođaštit dassážii go don máhcat hearvásvuođas.	31 máles
b.:	h.:
Bassi Áhčči, mii doallat daid mállásiid du Bártni gillámuša ja jápmima muitun, su bajásčuožžileami ja albmáimannama muitun.	Ájlis Áhttje, mij basodip dáv mállásav Bárnát gierddama ja jábmema, tjuodtjelime ja almmájvuolggema mujtulvissan.
Eallima láibbis ja buressivdnádusa gearas attát midjiide borrat ja juhkat dassážii go son máhccá hearvásvuođas. Mii rohkadallat du.: Geahča su dievaslaš ja agálaš oaffarii mainna som lea soabahan máilmmi iežainis. Ovttastahte min buohkaid du bassi Vuoiŋŋainat okta rupmašii	Iellema lájbes ja buorissjivnnjádusá gávtjas vattá dån midjij bårrusav ja juhkamusáv dán biejve rádjáj gå herlukvuodan boadá, Råhkålip dunji: Gehtja suv ålles ja ihkálasj värruj majna ednamav ietjajnat le såbadam, vaj lulujma gájka ájlis Vuojŋŋanisá baktu akta ájnna
ja ollisin šaddat ealli oaffarin Kristusis.	rubmahin aktiduvvat ja viesso värron Kristusin ålliduvvat.
Su bokte, suinna ja sus gullo dutnje, Ipmil Áhčči buotveagalaš, bassi Vuoiŋŋa oktavuođas,	Suv baktu ja aktan sujna ja suv sinna gullu dunji, Jubmel, Áhttje gájkviekses ájlis Vuojŋŋanisá
buot gudni ja šearratvuohta álo ja agálaččat.	aktisasjvuodajn, gájkka guddne ja herlukvuohta ihkevis ihkevaj.
Ámen.	Amen.
eahkedismálisrohkos 13 (kan särskilt användas vid sjukkommunion) b.:	iehkedismálesråhkålvis 13 (kan särskilt användas vid sjukkommunion) h.:
Ipmil, don addet midjiide eallima ja lohpidit leahkit minguin ealidettiin ja jámidiin, áiggis ja agálašvuođas.	Jubmel, dån vaddi midjij iellemav ja le jáhttám mijá lunna årrot viessomin ja jábmemin, ájggáj ja ihkevaj.
(Jesus Kristusis don válddát oasi oktovuođasteamet, balus (ja jápmimis).	(Jesus Kristusa baktu dån le oasálasj mijá aktuvuodas, balos, báktjasis (ja jábmemis).
Leage minguin Vuoiŋŋainat, min veahkeheaddji ja	Åro mijá lunna Vuojŋŋanisájnat, mijá Viehkediddje ja Jaskadiddje,
jeđđejeaddji, ja guotte min.	ja guotte mijáv.
Basut láibbi ja viinni vai mii daid bokte oažžut oasi Jesus Kristusis, eallimis mii ii goassege jáme.	Ájlistahte lájbev ja vijnav vaj daj baktu Kristusis oasev oadtjop, iellemis mij ij goassak jáme.
Dan ija go son behttojuvvui, válddii láibbi, buressivdnidii ja doadjalii dan, attii máhttájeddjiidasas ja celkkii: Váldet ja borret.	Dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij, Jubmelav gijtij, dav åhpadisålmmåjda vattij javla: Válldit dáv ja bårrit.
Dát lea mu rumaš, mii addojuvvo din ovddas.	Dát le muv rumáj, mij dijá åvdås värroduvvá.
Dahket dan mu muitun.	Dahkit dav muv mujtton.
32 mális Nu son válddii maiddái geara, giittii ja celkkii: Juhket dás buohkat.	32 máles
Dát gearra lea ođđa lihttu mu varas, mii golggahuvvo din ovddas suttuid ándagassii addojupmin.	Juhkit dássta gájka. Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij ållusij åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij.
Nu dávjá go dii das juhkabehtet, dahket dan mu muitun.	Juohkka bále gå dassta juhkabihtit, dahkit dav muv mujtton.
s: Du jápmima mii gulahit, (Hearrá), du bajásčuožžileami mii duođaštit dassážii go don máhcat hearvásvuođas.	tj: Duv jábmemav sárnnedip, Härrá, duv tjuodtjelimev dåbdåstip dan rádjáj gå herlukvuodan boadá.
b.:	h.:
Ipmil, dainna doaivvuin ahte oktii beassat du oaidnit muođus muhtui mii rohkadallat nugo Jesus Kristus ieš lea min oahpahan.	Dårvustaládijn duv akti muodos muohtuj vuojnátjit råhkålip gåktu Kristus iesj le mijáv åhpadam:
S: Bassi Vuoiŋŋas ja buot kristtalaččaiguin, mii rohkadallat nugo	Kan inledas med följande ord: h.:
(Hearrámet) Jesus Kristus ieš lea min oahpahan.	Råhkålip aktan råhkålvisáv mav (mijá Härrá) Jesus Kristus iesj le mijáv åhpadam:
Áhččámet, don guhte leat almmis.	Áhttje mijá guhti le almen.
Basuhuvvos du namma.	Ájlistuvvus duv namma.
Bohtos du riika.	Båhtus duv rijkka.
Šaddos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde.	Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin.
Atte midjiide odne min beaivválaš láibámet.	Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev.
Ja atte midjiide min suttuideamet ándagassii nugo maiddái mii ándagassii addit min velggolaččaidasamet.	Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda.
Alege doalvvo min geahččalussii, muhto beastte min bahás eret.	Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás.
Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agálasvuhtii !	Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj.
Ámen.	Amen.
b.:	h.:
Láibi man mii doadjalit lea oasálašvuohta Kristusa rupmašis.	Lájbbe mav doadjep le oasálasjvuohta Kristusa rubmahis.
mis lea buohkain oassi seammá láibbis.	tj: De lip, vájku ållusa, akta ájnna rumáj, danen gå gájka oasev oadtjop avtat lájbes.
Hearrá ráfi (Pax) Fast moment i Högmässa.	* härrá ráfe (Pax) Fast moment i högmässa.
Prästen kan säga: b.:	Prästen kan säga: h.:
Hearrá / Jesus Kristusa / ráfi lehkos dinguin.	Härrá / Jesus Kristusa / ráfe årrus dijájn / Ráfe didjij gájkajda.
/ Ráfi orros dinguin.	jubmela libba 1 sv. psb.
ipmil láppis 1 (musikserie a: 699: 1, se bilaga) s: Ipmil Láppis, guhte máilmmi suttuid guottát, o, árpmit min, árpmit.	699:1, se bilaga tj: JubmelŠ Libba, guhti värálda suttojt guoddi, de ármujnat gulldala.
Ipmil Láppis, guhte máilmmi suttuid guottát, o, árpmit min, árpmit.	JubmelŠ Libba, guhti värálda suttojt guoddi, de ármujnat gulldala.
Ipmil Láppis, guhte máilmmi suttuid guottát, du ráfát atte.	JubmelŠ Libba, guhti värálda suttojt guoddi, Ráfát vatte dån.
Eahkedismállásiid juohkin	juohkem
Bohtet, buot lea dál válmmas.	Båhtit, gájkka le gárveduvvam.
34 mális b / v: Kristusa rumaš, du ovddas addojuvvon.	34 máles
b / v: Kristusa varra, du ovddas golggahuvvon.	Kristusa varra duv åvdås gålgådum.
b.:	h.:
Dál mii leat vuostáiváldán Hearrá Jesus Kristusa.	Lip (mijá Härráv) Jesus Kristusav duosstum.
(b / s:) Son várjalehkos min agálaš eallimii.	Sån várjjalus mijáv ihkeven iellemij.
Ámen. b.:	Amen h.:
Mannot Hearrá / Jesus Kristusa / ráfis.	Mannup Härrá / Jesus Kristusa ráfen.
dábálaš 2 Mii giitit du., Kristus, mearehis rikkis attáldagat ovddas.	gájkkásasj 2 Duv gijttep, Kristus, sárnnomahtes valjes vattáldagát åvdås.
Don šaddet min rohkosa vástádussan ja min nealggi láibin.	Dån sjaddi mijá råhkålvisá vásstádussan ja mijá nielge lájbben.
Veahket min leahket vástádussan du bealde sidjiide geat váilot maid mii badjelmearálaččat oamastit.	Viehkeda mijáv årrot duv vásstádussan sidjij gejs mijá vallje vádnun.
Veahket min gullat dan veahkkečuorvasa man don leat gullan, ipmirdit dan heađi man don leat ipmirdan, bálvalit olmmošsoga man don leat bálvalan. Ámen.	Viehkeda mijáv gullat tjuorvvomav majt dån le gullam, niedav dádjadit nåv gåk dån le dádjadam, almasjmáttov dievnastit nåv gåk dån le dievnastam.
dábálaš 4 Mii giitit du., Jesus, gii leat min lusa boahtán ja leat addán iežat midjiide.	gájkkásasj 4 Gijttep duv, Jesus, guhti midjij båhti ja ietjat midjij vaddi.
Mii leat vuostáiváldán du ja don leat midjiide lagabun go min váibmu.	Mij lip duv duosstum ja dån le dál mijá lagábun gå iehtjama vájmmo.
Dál rohkadallat: Báze min lusa, vai álo oččošeimmet leahkit du luhtte ja šaddat du lágážin.	Råhkålip: Biso mijá sinna, vaj duv lunna máhttep årrot ja duv lágátjin sjaddat.
Ámen.	Amen.
35 mális	35 máles
(b / v: Giitot ja máidnot Hearrá.	h / v: Gijttup ja májnnup Härráv.
s: Hearrái lehkos giitu ja máidnu.	tj: Härráj årrus hievedus.
Halleluja, halleluja, halleluja.)	Halleluja, halleluja, halleluja.
Prästen kan säga: Vuostáiváldet Hearrá buressivdnádusa.	Prästen kan säga: h.: Duosstot Jubmela / Härrá buorissjivnnjádusáv:
b.:	Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv.
Hearrá buressivdnidivččii din ja várjalivččii din, Hearrá divttášii muođuidis čuovgat din badjelii ja livččii didjiide árbmugas.	Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis.
Hearrá bajidivččii čalmmiidis din ala ja attášii didjiide ráfi.	Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev.
Áhči, Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii.	Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
b / v: Mannot dál ráfis, (s:) min Hearrá Jesus Kristusa namas.	h / v: Mannup dal ráfen, tj: Härráma Jesus Kristusa namán.
36 vuolggaheapmi	36 rájadus sahte almatjis dåjmadum jubmeldievnno:
- Girkobielločuojaheapmi - Sálbma - Álggahansánit - Suttubeastinsánit ja Lohpádussánit, Giittusrohkos dahje Guođđinrohkos (dás dahje Girku ovddasrohkosa oktavuođas) - Beaivvi rohkos - Teakstalohkan Boares testamenttas - Episttallohkan - Sálbma - Evangelium - Sárdni / Oanehis sárdni - Oskkudovddastus - Sálbma - Girku ovddasrohkos - Hearrá rohkos - Buressivdnádus - Sálbma - Loahppamusihkka - Vuolggahansánit	- Bielloskuoladibme - Sálmma - Álggembágo - Ándagisluojttemråhkålvis ja Jáhttembágo, Gijtulvisråhkålvis jali Guodemråhkålvis (dánna jali girkko åvdåsråhkålvisá siegen) - Udnásj råhkålvis - Lågos Oabme testamenttas - Epistellågos - Sálmma - Evangelium - Sárnne / Tjielggim - Jáhkodåbdåstibme - Sálmma - Girkko åvdåsråhkålvis - Härrá råhkålvis - Burissjivnnjádus - Sálmma - Hiejttemtjuojadibme - Rájadus
Oahpohis olbmos dollojuvvon ipmilbálvalus sáhttá leat oaiveipmilbálvalus.	Sahte almatjis dåjmadum jubmeldievnno máhttá oajvvejubmeldievnnon basoduvvat.
37 vuolggaheapmi	37 rájadus
38 girkolaš doaimmahusat	38 dåjmadime
40 gástaipmilbálvalus	40 gástadusjubmeldievnno
b.:	Tjuojadibme
Áhči ja Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii.	h: (Jubmela:) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
dahje	jali
b.:	h.:
Ipmila, golbmaoktalačča, nammii.	Gålmaktes Jubmela namán.
b.:	h.:
Mii leat čoahkkanan stuora illudeapmái.	Lip tjåhkkanam ávvobåddåj.
Mii beassat doallat gástaipmilbálvalusa go Ipmil addá gástta attáldaga sutnje / sidjiide guhte / guđet odne gásttašuvvo / gásttašuvvojit.	Oadtjop gástadusjubmeldievnov adnet gå Jubmel vaddá gástadusa vattov sunji / sidjij guhti / gudi uddni gástaduvvá / gástaduvvi.
41 gástaipmilbálvalus	41 gástadus
Biibballohkan	Rámátlågos
b / v: Guldalehkot evangeliuma Jesusa ja mánáid birra / Guldalehkot Jesusa sániid mánáid birra ovdagovvan oskkus.	h.: Gulldalup dal evangeliumav Jesusa ja mánáj birra / Gulldalup Jesusa bágojt mánáj birra jáhko åvdddågåvvån.
b / v: Sii gudde unna mánážiid Jesusa lusa vai son guoskkahivččii daid, muhto máhttájeaddjit šiggo sin.	h.: Almatja Jesusa lusi mánájt buktalin sijáv duohtastahtátjit.
Go Jesus oinnii dan, de moaráhuvai ja celkkii sidjiide: ” Diktet unna mánážiid boahtit mu lusa, allet ge hehtte sin !	Valla åhpadisålmmå sidjij sjärggun.
Dasgo Ipmila riika gullá dakkáraččaide.	Gå Jesus dav vuojnij, de suhta javlaj: Dibddit mánájt diehki muv lusi boahtet, allit ga sijájt duostuda: Jubmela rijkka dakkirattjajda gullu.
Duođaid, mon cealkkán didjiide: Dat guhte ii vuostáiváldde Ipmila riikka nugo unna mánáš, ii eisege beasa dan sisa. ”	Sáddnán, guhti Jubmela rijkav ij duosto nåv gåktu mánná, ij luoddnok dåhku boade.
Ja son válddii sin sallasis, bijai gieđaidis sin ala ja buressivdnidii sin.	Ja de mánájt asskáj váldij, giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv.
Mark 10:13–16	(Mark 10: 13–16)
Guldalehkot Jesusa sániid bestojumi ja árpmu birra.	h.: Gulldalup Jesusa bágojt lånåstusa ja ármo birra.
b / v: Jesus bođii maiddái Nasaretii gos lei bajásšaddan.	Jesus Nasaretaj bådij, gånnå lij badjánam. Sábbádin synagogaj manáj dábes milta.
Sábbáhin son manai synagogii nugo lávii, ja son čuožžilii lohkat.	Tjuottjadij lågåtjit, ja profehta Jesaja girjev sunji vaddin.
Sutnje geigejuvvui profehta Jesaja girji, ja son rabai girjegearu ja gávnnai báikki gosa lea čállojuvvon: Hearrá Vuoigŋa lea mu badjelis,	Girjev rahpam, de gávnaj gånnå lij tjáleduvvam: Härrá Vuojŋŋanis
dasgo son lea vuoiddadan mu sárdnidit illusága váivvážiidda.	le mujna, dajna gå muv le vuojddam häjojda ávvoságav sárnutjit.
Son lea vuolggahan mu gulahit friddjavuođa fáŋggaide	Rádjam le muv sárnnedittjat fáŋgajda friddjavuodav, tjalmedimijda
42 gástaipmilbálvalus	vuojnnemav, duolmodum almatjijda tjoavddalimev ja aj Härrá ármo jagev.
ja oainnu čalmmehemiide, friddjan dahkat sordojuvvon olbmuid ja sárdnidit Hearrá árpmu jagi.	Girjev giessalij, gálggij dievnárij ja tjåhkkidij.
Luk 4:16–20	Luk 4:16–20
b.:	h.:
Rohkadallot máná / mánáid ovddas man namma / maid namat leat:	Råhkålip máná / mánáj åvdås mav / majt dál nammadip.
b.:	h.:
Mii lea máná namma ?	Mij le dunnu máná namma ?
/ Mii lea du namma ?	/ Mij le duv namma ?
b / v: Ipmil (mii leat dás imáštallame eallima).	H: Jubmel (lip dánna iellemav imájdallame).
Mii giitit NN:a ovddas, attáldagat ja ovddasvástádusat ovddas man midjiide čájehat.	Gijttep vattáldagás mav dån vattá ja åskeldimes mav midjij vuoseda.
Atte midjiide láđisvuođa, givrodaga ja mášu.	Vatte liekkogisvuodav, stajgugisvuodav ja jasskudagáv.
Veahket min ráhkisvuođa ovddos guvlui maid addit NN:ii / (namma máinnašuvvo) gean / geaid ovddas leat ovddasvástádusa ožžon.	Viehkeda mijáv duv gieresvuodav áj / sunji / sidjij vaddet, gev / gejt huksap Jesus namán.
Ámen.	Ámen.
dahje	jali
b / v: Ipmil, mii giitit NN:a ovddas ja dan ovddas ahte don guottát / sin ráhkisvuođainat.	h.: Jubmel, duv gijttep NN:a åvdås ja gå suv / sijáv gieresvuodanat guottá.
Giitu attáldagat ja luohtámušat ovddas man mii leat ožžon eallimis ja man oažžut juogadit gaskaneamet.	Mij gijttep vattáldagás ja åskeldimes majt lip oadjum ja iellemis mav guhtik guojmijnimme juogadip.
Jesusa nammii.	Jesus namán.
Ámen.	Amen.
43 gástaipmilbálvalus	43 gástadus
Jesus Kristus gohčču du máhttájeaddjin orrut.	Sálmma / Tjuojadibme
B: Gásta lea Ipmila attáldat, eallima lohpádus mii ii goassege jáme.	h Gástadus le Jubmela vattáldahka, jáhtto iellemis mij ij goassak jáme.
Gásta lea ilu ája, girku oktavuođa geaidnu.	Gástadus le ávo ája ja girkko aktisajvuoda gäjnno.
Jesus Kristus, guhte beastá buot bahás ja bassi Vuoigŋa, guhte fámu addá	Jesus Kristus guhti mijáv bahávuodas gádjo, ja ájlis Vuojŋŋanis, guhti fámov vaddá,
lea álo suinna / singuin guhte / guđet gásttašuvvo / gásttašuvvot.	libá agev sijá lunna gudi gástaduvvi.
Prästen / Ledaren kan säga: Mii gásttašit dainnago Jesus celkkii:	h.: Gástadip danen gå Jesus javlaj:
b / v: Munnje lea addojuvvon buot fápmu almmis ja eatnama alde.	Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam.
Vulget dan dihte ja dahket buot álbmogiid máhttájeaddjin gásttašettiin sin Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammii ja	Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojnnanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit.
Ja gehččet, mon lean dinguin buot beivviid gitta dálá máilmmi loahpa rádjái.	Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta värálda nåhkåmij.
Matt 28: 18–20	Matt 28: 18–20
44 gástaipmilbálvalus	h.: Gulldalup Tjáluga bágojt:
b / v: Gullot Biibbala sániid: Jorgalehket, ja diktet buohkat iežadet gásttašuvvot Jesus Kristusa nammii, juohkehaš. Apg 2:38	Dahkit buorádusáv ja gástadahttit ietjada gájkajt Jesus Kristusa namán, vaj oadtjobihtit suttojt ándagis luojteduvvam ja ájlis Vuojŋŋanisáv vattáldahkan.
Buohkat dii geat lehpet gásttašuvvon Kristusii, lehpet gárvodan Kristusiin.	Gájka gudi Kristusij lihpit gástaduvvam lihpit aj Kristusij gárvoduvvam.
Dás ii leat juvddálaš dahje greikalaš, šlávva dahje isit, olmmái ii ge nisu, dasgo dii lehpet buohkat okta Kristus Jesusis.	Aktak ij le dasti juvdá jalik grehka, oarjje jalik friddja, ålmåj jalik nissun.
Gal.	Gájka lihpit Kristus Jesusin akta.
3:27–28	Gal 3:27–28
Muhto go min Ipmila ja beasti buorrevuohta ja ráhkisvuohta olbmuide almmustuvai, de son besttii min, ii min vanhurskkis daguid dihtii, muhto váibmoláđisvuođas dihtii; son besttii min dainna lávgguin mas Bassi Vuoigŋa riegádahttá min ođđasis ja	44 gástadus Valla gå Jubmela, mijá lånestiddje, buorrevuohta ja gieresvuohta almatjijda bihkusin sjattaj, de mijáv gájoj – ij rievtugis dagojimme diehti ájnat ármmogisvuodastis – lávggoma baktu, mij ådåsis riegádahttá ja ájlis Vuojŋŋanisá baktu ådåstuhttá.
Dalle juohkehaš guhte lea Kristusis, lea ođđa sivdnádus. Boares dilli lea vássán, ođđa dilli lea boahtán.	Guhti le Kristusin le ådå sjivnnjádus, oames le vássám, ådås le boahtám.
2 Kor 5:17	2 Kor 5:17
Nugo rumaš lea okta, ja das leat máŋga lahtu, ja buot dat	Nåv gåk rumáj le akta vájku li moadda lahtasa, ja gájkka dá lahtasa avtav rubmahav dahki, nåv le aj Kristusijn.
lahtut dahket ovtta rupmaša, vaikko leat ge máŋga, nu lea	juvdá jali grehka, oarje jali friddja almatja, ja gájka lip avtav Vuojŋŋanisáv juhkam.
maiddái Kristusiin ge.	Sálmma / Tjuojadibme
Dasgo ovttain Vuoiŋŋain mii leat	* jáhkodåbdåstibme
buohkat gásttašuvvon vai mii livččiimet okta rumaš, leažžat dal juvddálaččat dahje greikalaččat, šlávat dahje friddja olbmot, ja mii buohkat leat ožžon juhkat ovtta Vuoiŋŋa.	tj: Mij jáhkkep Jubmel Áhttjáj, gájkväksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Jáhkkep aj Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Härráj, guhti ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij,
* Oskkudovddastus	niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij,
45 gástaipmilbálvalus b / v: Dovddastehkot ovttas girku dovddastusa (mii lea Kristusa máilmmiviidosaš girku oktavuođa mearkan) Mii oskut Ipmil Áhččái, buotveagalažžii, almmi ja eatnama sivdnideaddjái.	45 gástadus
riegádii nieida Marias, givssiduvvui Pontius Pilatusa áiggi, russiinávlejuvvui, jámii ja hávdáduvvui, njiejai jábmiid riikii, bajásčuožžilii jábmiid luhtte goalmmát beaivvi, manai bajás albmái, čohkká Ipmila, buotveagalaš Áhči, olgeš gieđa bealde, boahtá fas doppe dubmet elliid ja jábmiid.	goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit.
Mii oskut Bassi Vuigŋii,	Jáhkkep aj ájlis Vuojŋŋanissaj,
bassi oktasaš girku, bassi olbmuid searvevuođa, suttuid ándagassiiaddojumi, oačči bajásčuožžileami ja agálaš eallima.	ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeva iellemij.
h: Dáhttubeahttigo, ahte dudno mánná gásttašuvvo / Dáhtutgo, ahte du mánná gásttašuvvo / Dáhtut go gásttašuvvot / dán oskui ja šaddat oassin Kristusa máilmmiviidosaš girkus ?	h.: Sihtabihtte gus dáv mánáv dán jáhkkuj gástaduvvat / Sidá gus dáv mánáv dán jáhkkuj gástaduvvat / Sidá gus dán jáhkkuj gástaduvvat / ja Kristusa aktisasjvuodan girkkon viesutjit ?
Dáhtto / Dáhtun.	Sihtin / sidáv.
46 gástaipmilbálvalus b.:	h.:
Rohkadallot.	Råhkålup
b.:	h.:
Ipmil, giitu du lohpádusas ovttastahttit min duinna, gaskaneamet ja olles sivdnádusaidatguin ja ahte gástta čáhci addá midjiide oasi du Bártni eallimis, jápmimis ja bajásčuožžileamis.	Jubmel, gijttep gå jáhtot milta lip aktánam dujna, guhtik guojmijnimme ja ålles duv sjivnnjádusajn ja gå gástadimtjáhtje oasev vaddá duv Bárnát iellemis, jábmemis ja tjuodtjelimes. Gijttep gå mijáv tjuovggasij ja doajvvuj lájddi.
Boađe bassi Vuoiŋŋainat	Boade ájlis Vuojŋŋanisájn sunji / sidjii guhti / gudi dál gástaduvvá /
Ámen.	gástaduvvi.
b.:	46 gástadus
Ealli Ipmil, deavdde NN:a bassi Vuoiŋŋainat	H: NN., gástadav duv (Jubmela:) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
ja veahket su beaivvis beaivái eallit gásttas.	Iellema Jubmel, dievde NN:aj ájlis Vuojnnanisástat ja viehkeda suv biejves bäjvváj gástadusán viessot.
Buresboahtinsávaldat	Buorisboahtem
b / v: NN., mii sávvat dutnje / dudnuide / didjiide buresboahtima Kristusa girkui /.. searvegoddái, mii lea oassin girkus máilmmis.	H: NN., buorisboahtemijn duosstop duv / dunnuv / dijáv Jubmela girkkuj /... tjoaggulvissaj mij le oassen girkkos väráldin.
Mii váldit du / dudno / din vuostái ráhkisvuođain ja vuordámušain.	Duosstop duv / dunnuv / dijáv gieresvuodajn ja vuorddemiin.
b.:	(h.:)
Rohkadallot	Råhkålup.
b / v: Ealli Ipmil, mii čohkket buot min buorre jurdagiid, buot maid mii sávvat NN:a buorrin ja rohkadallat: Sálle / sin oskkus eallit ja bajásšaddat dorvvus ja oktavuođas.	h.: Iellema Jubmel, tjoahkkip gájkka mijá buorre ájádusajt, gájkka majt NN:a åvdås sávadip, råhkådallamin: Dibde suv / sijáv jáhkon viessot ja jasskavuodan ja aktisasjvuodan sjaddat.
Atte sutnje / sidjiide doaivvu ja roahkkatvuođa go eallin lea lossat, birasstahtton searvegotti ovddasrohkosiiguin.	Gå viessom le låssåt, vatte sunji / sidjij doajvov ja jálosvuodav ja tjoaggulvisá åvdåsråhkålvisáj doarjjomav.
Čájet sutnje / sidjiide ahte son lea / sii leat ráhkistuvvon ja ahte don guottát / sin eallima čađa.	Vuoseda jut sån / sij le / li dujsta iehtsedum ja iellema tjadá guottedum.
Atte sutnje / sidjiide fámu veahkehit earáid ja árbmu ieš roahkasmuvvat. Jesusa nammii.	Vatte sunji / sidjij fámov nuppijt bälostit ja ármov dåbddåt sån / sij le / li dujsta arvusmuvvam.
Ámen.	Amen.
Hearrá rohkos	47 gástadus härrá råhkålvis
Rohkadallot dal ovttas Hearrá rohkosa.	Prästen / Ledaren kan säga: Råhkålup Härrá råhkålvisáv:
Áhččámet, don guhte leat almmis.	Áhttje mijá guhti le almen.
Basuhuvvos du namma.	Ájlistuvvus duv namma.
Bohtos du riika.	Båhtus duv rijkka.
Šaddos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde.	Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin.
Atte midjiide odne min beaivválaš láibámet.	Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev.
Ja atte midjiide min suttuideamet ándagassii nugo maiddái mii ándagassii addit min velggolaččaidasamet.	Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda.
Alege doalvvo min geahččalussii, muhto beastte min bahás eret.	Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás.
Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agálasvuhtii !	Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen.
Ámen.	Amen.
48 gástaipmilbálvalus	48 gástadus sálmma
Vuostáiváldde Hearrá buressivdnádusa	h.: Mannit dal ráfen tj: Mijá Härrá Jesus Kristusa namán.
Áhči, Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii	Tjuojadibme
49 gástaipmilbálvalus	49 gástadus
50 gástaipmilbálvalus konfirmašuvdnameassu / - ipmilbálválus	50 skallidim- / konfirmasjåvnnå- jubmeldievnno
ČOagganEaPmi	Tjuojadibme
b / v: (Ipmil:) Áhči ja Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii.	h.: Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
dahje	jali
B / V: Ipmila, golbmaoktalačča nammii.	h.: Gålmaktes Jubmela namán.
Mii leat dál čoahkkanan dinguin, konfirmánttat, stuora illudeapmái (searvegottis ja ruovttuin).	Uddni lip dijáj, skallujlåhkkij tjåhkanam ávvobådduj (dánna tjoaggulvisán ja dijá hejmajn).
Mii dáhttut juogadit dán beaivvi dinguin ja rohkadallat Ipmila buressivdnádusa	Sihtap dáv biejvev dijáj juogadit ja Jubmela buorissjivnnjádusáv didjij råhkålit.
b / v / konfirmanderna: Konfirmašuvdna cuige Ipmila lohpádussii gásttas.	h / v / konfirmanderna: Skallidibme mijáv mujttát Jubmela jáhtos gástadusán.
Mii beassat dovddastit kristtalaš oskomet, ádnut bassi Vuoiŋŋa jođiheami ja	Oadtjop ristagis jáhkov dåbdåstit ja ájlis Vuojŋŋanisá lájddimav
vuolggahuvvot ovddosguvlui eallimis, gohččojuvvon orrut Jesus Kristusa máhttájeaddjin	ánodit ja åvddålijguovlluj viessomin rájaduvvat Jesus Kristusa oahppen.
51 konfirmašuvdna dahje	51skallidibme/kånfirmasjåvnnå jali
Ealli Ipmil, don veahkehat min šaddat oskkus ja luohtámušas. Mii giitit du dán beaivvi ovddas (ja min konfirmašuvdnaáiggi ovddas).	Iellema Jubmel, dån viehkeda mijáv jáhkon ja dårvon sjattatjit Duv gijttep dán biejve ja mijá skallidimájge åvdås.
Giitu oktavuođa ovddas, ja dan ovddas go beasaimet ságastallat eallimis ja oskkus.	Gijttep aktisasjvuoda ja ságastallamij åvdås viessoma ja jáhko birra.
Atte min rabas čalmmiiguin vuostáiváldit maid siđat midjiide addit.	Rabás mielajn duosstop mav dån sidá midjij vaddet.
Boađe midjiide bassi Vuoiŋŋain	Boade midjij ájlis Vuojŋŋanisájnat ja viehkeda mijáv duv jáhkon
ja veahket min eallit oskkus dutnje.	viessot.
Hearrámet Jesus Kristusa bokte.	Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu.
Ámen.	Amen.
52 konfirmašuvdna	Tjuojadibme
b / v: Guldalehkot Jesusa sániid min gohččuma birra kristtalažžan (ja kristtalaš eallima birra).	Läsningen ur Matt 28 kan inledas med orden: h.: Gulldalup dál Jesusa bágojt ristagisá vidno birra (ja risstalasj iellema birra):
Máhttájeaddjit vulge Galileai dan várrái gosa Jesus lei gohččon sin boahtit.	h.: Lågenanakta åhpadisålmmå Galileaj vuolggin, dan várráj gåsi Jesus lij gåhttjum sijáv mannat.
Go sii oidne su, de luoitádedje čippiid ala ja gudnejahtte su, muhto muhtumat eahpidedje.	Gå suv danna ájttsin de luojttádin suv guddnedittjat, valla muhtema juorruladdin.
Jesus loaiddastii sin ovdii ja sártnui sidjiide: «Munnje lea addojuvvon buot fápmu almmis ja eatnama alde.	Jesus de sijá åvddåj låjdåstij ja sidjij sárnoj: ” Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam.
Vulget dan dihte ja dahket buot álbmogiid máhttájeaddjin gásttašettiin sin Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammii ja oahpahettiin sin doallat buot dan	Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán ja
maid mon lean gohččon din doallat.	åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit.
Ja gehččet, mon lean dinguin buot beivviid gitta dálá máilmmi loahpa rádjái.	Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta värálda nåhkåmij. ”
š Matt 28:16–20	Matt 28:16–20
b / v: Guldalehkot Biibbala sániid..	h.: Gulldalup Tjáluga bágov …
Seammá beaivvi ledje guovttis sis mannamin Emmaus-nammasaš gillái, guhttalogi stadija Jerusalemis eret, ja soai sártnodeigga buot dan birra mii lei dáhpáhuvvan.	Daŋga biejve lijga åhpadisålmmåjs guovtes Emmausij vádtsemin,
Go soai leigga ain sártnodeamen ja árvaladdamin dán birra, de Jesus bođii ieš ja váccii sudnuin.	Váttsedijn gaskaniska ságastalájga gájkka vásáldagáj birra Ságastaládijn de gis Jesus iesj sunnu fárruj bådij.
Muhto soai eaba dovdán su, dasgo sudno čalmmit ledje dego dahppojuvvon.	Valla tjalmijs lijga sjaddam ja ejga suv dåbdå.
Son jearai sudnos: ” Man birra doai nu háleštallabeahtti ? ”	Ålmåj gatjádij: ” Majt dal váttsedijn sáhkadihppe ? ”
Soai orusteigga ja geahčaiga morašlaččat bajás, ja nubbi, gean namma lei Kleopas, vástidii: ” Leat go son don áidna vieris Jerusalemis gii it dieđe mii doppe lea dáhpáhuvvan dáid beivviid ? ”	Ganugijga ja vuojnnet håjen lijga, ja nubbe, gen namma lij Kleopas, vásstedij: ” Dån le galla akta ájnna guhti Jerusalemin manni ja i diede mij dáj biejvij le sjaddam. ” ”
Son jearai: ” Na mii lea dáhpáhuvvan ? ”	Na mij de ? ”
Son lei profehta, daguin ja sániin fámolaš Ipmila ja oppa álbmoga ovddas.	, gatjádij.
Muhto min bajitbáhpat ja oaivámuččat luhpe su dubmejuvvot jápmimii ja russiinávlejupmái.	Vásstedijga: ” Mij Jesusij Nasaretas guosská, guhti lij profehta, bágon ja dagon fábmogis Jubmela ja ålles álmmuga åvdån, vatteduváj mijá alemushärrájs ja rádeålmmåjs jábmemij duobbmidalátjit ja ruossinávlliduvátjit.
Mii goittotge doaivvuimet ahte son livččii Israela lonisteaddji !	Midja gåjt doajvojma suv Israelav lånestit.
Muhto dál leat juo vássán golbma beaivvi dan rájes go dát dáhpáhuvai, ja dál soames nissonat geat gullet min searvái, leat suorggahan min.	Uddni le juo goalmát biejvve dallutjis, ja muhtem nissuna mijá siegen li mijáv alvaduhttám.
Sii manne hávddi lusa odne árrat iđedis, muhto eai gávdnan su rupmaša. Sii bohte	Hávddáj mannin árradisán dán ideda, valla ettjin suv rubmahav gávna, ja de máhttsin ja subtsastin ieŋŋgilijt bárudisán
53 konfirmašuvdna	53skallidibme/kånfirmasjåvnnå
celke ahte son eallá.	vuojnnin, gudi suv viesson javllin.
Dalle soapmásat mis manne hávddi lusa ja gávdne dan nu mo nissonat ledje dadjan, muhto Jesusa gal eai oaidnán. ”	Muhtema mijájs de hávddáj mannin ja gávnnin nåvti gåktu nissuna javllin. Ietjas suv galla ettjin vuojne. ”
De son celkkii sudnuide: ” Man jallat dii lehpet, ja nu hiljánat oskut buot daid maid profehtat leat cealkán !	De javlaj: ” Náv binnáv gus dádjadihpit, ja náv nuole gus lihpit jáhkátjit dasi majt profehta li javllam ?
Ii go Messias ferten gillát buot dáid ja mannat hearvásvuohtasis ? ”	Ittjij gus Messias viertti dav gierddat ja herlukvuohtasis mannat ? ”
Ja son čilgegođii sudnuide dan mii čuožžu su birra buot čállagiin, gitta Movssesa rájes ja buot profehtain.	Ja Mosesa ja gájkka profehtaj rájes tjielggij mij juohkka sajen tjálugijn le tjáleduvvam suv birra.
Sii lahkanišgohte dál dan gillái gosa ledje mannamin, ja son dahkaluttai dego livččii mannamin guhkkeliidda. Muhto soai sártnuheigga su sakka: ” Oro munno luhtte !	Gå lahkanahtjin sijddaj gåsi ájggun, de vuojnnet sidáj ájn guhkebuj vádtset, valla suv gåtsadijga ja javlajga: ” Ganuga munnu lusi.
Dasgo lea juo eahket beallái, ja beaivi lea vássimin. ”	Iehkeduvvá juo ja biejvve le nåhkåmin. ”
Dalle son manai sudnuin sisa ja orui sudno luhtte.	Tjuovoj de sunnuv sisi ja dasi ganugij.
Ja go lei čohkkámin sudnuin beavddis, de válddii láibbi, logai giittusrohkosa, doadjalii dan ja attii sudnuide.	Gå sunnujn bievddegátten vellahij, de lájbev váldij ja gijtulvisáv råhkålij, dådjalij lájbev ja sunnuj juogij.
De rahpasedje sudnos čalmmit, ja soai dovdáiga su; muhto dan seammás son šattai sudnuide oaidnemeahttumin.	De tjalme sunnus tjielggin, ja dåbddåjga suv, valla daŋga båttå sån
Soai dajaiga goappat guoibmáseaskka: ” Eai go munno váimmut buollán go son sártnui munnuide vádjolettiin ja rabai čállagiid munnuide ? ”	sunnu tjalmij åvdås gádoj. Nubbe nubbáj javlajga: ” Ettjin gus munnu vájmo buole gå munnuj váttsedijn hålaj ja tjálugijt tjielggij ? ”
Ja soai vulggiiga dan seammás ja máhcaiga Jerusalemii.	Dalága de vuolgijga ja Jerusalemij máhtsajga.
Doppe soai gávnnaiga čoahkkanan dan oktanuppelohkása ja earáid geat gulle sin jovkui, ja dát dadje: ” Hearrá lea duođaid bajásčuožžilan ja lea almmustahttán iežas Simmonii. ”	Dåppe lågenanavtav ja gájkka iehtjádijt tjoahken gávnajga, ja sij javllin: ” Härrá le duodaj tjuodtjelam ja Simonij ietjas bigodam. ”
Ieža soai muitaleigga mii lei dáhpáhuvvan mátkkis, ja mo soai leigga dovdán su go son doadjalii láibbi.	Ietja subtsastijga sunnu mano birra ja gåktu lijga suv lájbev doajedijn dåbddåm.
Luk 24:13–35	Luk 24:13–35
Dát lea mu báhkkon: Ráhkistehket guhtet guimmiideattet nugo mon lean ráhkistan din.	Dát le muv budá: iehttsit guhtik guojmáda nåvti gåktu mån lev dijáv ähttsám.
Ii ovttasge leat stuorit ráhkisvuohta go das guhte addá heakkas ustibiiddis ovddas.	Avtanik ij le stuoráp gieresvuohta gå sujna guhti hekkas rádnajis åvdås vaddá.
Dii lehpet mu ustibat jos dii dahkabehtet dan maid mon gohčun.	Dij lihpit muv rádna jus dahkabihtit majt gåhtjov.
Joh 15:12–14	Joh 15:12–14
Buohkat dii geat lehpet gásttašuvvon Kristusii, lehpet gárvodan Kristusiin.	Gájka gudi Kristusij lihpit gástaduvvam lihpit aj Kristusij gárvoduvvam.
Dás ii leat juvddálaš dahje greikalaš, šlávva dahje isit, olmmái ii ge nisu, dasgo dii lehpet buohkat okta Kristus Jesusis.	Aktak ij le dasti juvdá jalik grehka, oarjje jalik friddja, ålmåj jalik nissun. Gájka lihpit Kristus Jesusin akta.
Gal 3 27–28	Gal 3 27–28
Ráhkkásiiddán, jos Ipmil lea ráhkistan min nu, de mii ge leat geatnegasat ráhkistit guhtet guimmiideamet.	Muv gärrása, jus Jubmel mijáv nåv iehtsij, vierttip mij aj guhtik guojmáma iehttset.
Ii oktage leat goassege oaidnán Ipmila, muhto jos mii ráhkistit guhtet guimmiideamet, de Ipmil bissu min siste, ja su ráhkisvuohta ollašuvvá min siste.	Aktak ij le Jubmelav goassak vuojnnám. Valla jus guhtik guojmáma iehttsep de Jubmel agev le mijájn ja suv
Dan ahte mii bissut su siste ja son bissu min siste, mii diehtit das go son lea addán midjiide Vuoiŋŋastis.	gieresvuohta le mijá sinna ålliduvvam. Sån midjij Vuojŋŋanisás
54 konfirmašuvdna	1 Joh 4:11–13
* Oskkudovddastus	* jáhkodåbdåstibme
b.:	h.:
Dovddastehkot ovttas girku dovddastusa (mii lea Kristusa máilmmiviidosaš girku oktavuođa mearkan):	Dåbdåstup aktan girkko jáhkov (mij le oasálasjvuoda märkkan Kristusa girkkos väráldin):
Mii oskut Ipmil Áhččái, buotveagalažžii, almmi ja eatnama sivdnideaddjái.	tj: Mij jáhkkep Jubmel Áhttjáj, gájkväksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj.
Mii oskut Jesus Kristusii, Ipmila áidnoriegádan Bárdnái, min Hearrái, guhte sahkanii Bassi Vuoiŋŋas,	Jáhkkep aj Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Härráj, guhti ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij,
riegádii nieida Marias, givssiduvvui Pontius Pilatusa áiggi, russiinávlejuvvui, jámii ja hávdáduvvui, njiejai jábmiid riikii, bajásčuožžilii jábmiid luhtte goalmmát beaivvi, manai bajás albmái, čohkká Ipmila, buotveagalaš Áhči, olgeš gieđa bealde, boahtá fas doppe dubmet elliid ja jábmiid.	niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit.
55 konfirmašuvdna	55skallidibme/kånfirmasjåvnnå
Mii oskut Bassi Vuigŋii,	Jáhkkep aj ájlis Vuojŋŋanissaj,
bassi oktasaš girku, bassi olbmuid searvevuođa, suttuid ándagassiiaddojumi, oačči bajásčuožžileami ja agálaš eallima.	ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeva iellemij.
b / v: Dát lea dat osku masa mii leat gásttašuvvon (Kristusa máilmmiviidosaš girkus).	h.: Dát le jáhkko, masi gástaduvájma (Kristusa girkkon väráldin).
Dan siste oažžut eallit ja jápmit ja oktii bajásčuožžilit agálaš eallimii.	Danna viessop ja jábmep, akti ihkeven iellemij tjuodtjelittjat. Amen.
Rohkos ja gieđaidbidjan	Råhkålvis aktan giedajbiedjamijn
b.:	h.:
Rohkadallot.	Råhkålup.
b.:	h.:
Ipmileamet, giitu go gohčut min čuovvut du.	Jubmel, gijttep gå gåhtjo mijáv duv tjuovutjit.
Sádde du buorre Vuoiŋŋa	Rája duv ájlis Vuojŋŋanisáv viehkken mijá skallujlåhkkijda.
Atte sidjiide fámu ja roahkkatvuođa kristtalaš eallimii.	Vatte sidjij fámov ja jálosvuodav ristagissan viessot.
Doalvvo sin du geainnuid ja oro sin lahka.	Lájddi sijáv duv gäjnojt ja åro sijá lahka.
Deavdde sin luohttámušain ja iluin.	Dievde sijáv åskos ja ávos.
Ámen.	Amen.
b / v: NN, orros Ipmila buorre Vuoigŋa duinna dál ja álo.	h.: Årrus Jubmela buorre Vuojŋŋanis dujna dálla ja agev.
Ámen.	Amen.
Vuolggahansánit konfirmánttaide	Rájadusbágo skallujlåhkkijda
Ráhkis ustibat.	Gieres rádna.
Dii lehpet gohččojuvvon čuovvut Jesus Kristusa	Dij lihpit gåhtjoduvvam Jesus Kristusav tjuovutjit ja suv sidodav väráldin vuojnnusin dagátjit.
56 konfirmašuvdna	56skallidibme/kånfirmasjåvnnå
ja dahkat su dáhtu dovdosin máilmmis.	råhkålvisás.
Dii lehpet su ráhkisvuođa fátmmis ja oažžubehtet viežžat fámu Ipmila sánis, eahkedismállásiin ja rohkosis.	Dát jubmeldievnos rájaduvvabihtit rievtesvuodav ja såbadusáv dåjmadittjat.
Dán ipmilbálvalusas dii vuolggahuvvobehtet dainna gohččumiin ahte doaibmat vuoigatvuođa ja soabalašvuođa ovddas, Ipmila ráfiin dorjojuvvon.	Jubmela ráfe dijáv fármasta.
Ellet rabas mielain Ipmila Vuigŋii,	Viessut rabás mielajn Jubmela Vuojŋŋanissaj vaj juohkka biejve
vai juohke beaivve vuostáiváldibehtet bagadusa ja doaivvu.	oajvvadusáv ja doajvov duosstobihtit.
(Ipmil:) Áhči ja Bártni (+) ja bassi Vuoiŋŋa nammii.	Áhtje, Bárne (+) ja ajlis Vuojŋŋanisá namán.
b / v: Ipmileamet, mii rohkadallat máilmmi ovddas man leat sivdnidan.	h / v: Jubmel, mij råhkålip värálda åvdås majt dån le sjivnnjedam.
Mii rohkadallat vai juohke olmmoš beasašii eallimis mearkkašumi oaidnit ja doaimmaid gávdnat.	Råhkålip vaj juohkka almasj luluj viessomis ulmev ja árvov vuojnnet ja vidnov gávnnat.
Mii rohkadallat konfirmánttaid ja sin boahttevuođa ovddas.	Råhkålip skallujlåhkkij ja sijá boahtteájge åvdås.
Divtte sin orrut ovddasmorraša ja ovddasrohkosiid suojis.	Adnup sijá åvdås huvsuv ja mujttup sijáv åvdåsråhkålvisáj.
Ipmil, don guhte leat sin čuvvon eallima čađa ja gávnnadan singuin gásttas, divtte sin álo dovdat du lahkaorruma ja buressivdnádusa.	Jubmel, dån le sijá viessodijn tjuovvum ja sijáv gástadusán duosstum, dibde sijáv agev duv lahkavuodav ja buorissjivnnjádusáv dåbddåt ja dagá sijáv rievtesvuoda ja ráfe nävvon.
Veahket min buohkaid addit du ráhkisvuođa ovddosguvlui sidjiide geaiguin mii eallit dahje gávnnadit (skuvllas, barggus ja asttuáiggis).	Viehkeda mijáv gájkajt duv gieresvuodav juogadit sidjij gej aktan viessop ja gej gávnnadip (skåvlån, bargon ja astoájgen).
Oahpat min eallit oktavuođadovdduin ja árkkálmastinvuođain ja gáhttet eallima birra máilmmi.	Åhpada mijáv siebrrevuodan ja semasvuodan viessot ja iellemav suoddjit ålles ednama birra.
Veahket min oskut du lohpádusaide friddja máilmmi birra ja boahtteáiggi birra duinna.	Gievrroda mijá jáhkov duv jáhtojda värálda friddjavuoda ja boahtteájge birra duv lunna.
Ámen.	Amen.
Rohkadallot Hearrá rohkosa.	h.: Råhkålup Härrá råhkålvisáv.
Áhččámet, don guhte leat almmis.	Áhttje mijá guhti le almen.
Basuhuvvos du namma.	Ájlistuvvus duv namma.
Bohtos du riika.	Båhtus duv rijkka.
Šaddos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde.	Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin.
Atte midjiide odne min beaivválaš láibámet.	Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev.
Ja atte midjiide min suttuideamet ándagassii nugo maiddái mii ándagassii addit min velggolaččaidasamet.	Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda.
Alege doalvvo min geahččalussii, muhto beastte min bahás eret.	Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás.
Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agálasvuhtii !	Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj.
Ámen.	Amen.
58 konfirmašuvdna máliS	58skallidibme/kånfirmasjåvnnå
Prästen kan säga: Vuostáiváldet Ipmila / Hearrá buressivdnádusa.	Sálmma * Buorissjivnnjádus
b.:	h.:
Hearrá buressivdnidivččii din ja várjalivččii din, Hearrá divttášii muođuidis čuovgat din badjelii ja livččii didjiide árbmugas.	Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis.
Hearrá bajidivččii čalmmiidis du nala ja attášii didjiide ráfi.	Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev.
Áhči, Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii	Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
b / v: Ipmil vuolggat min juogadit láibbi ja ráfi (máilmmis). s: Mannot dán ipmilbálvalusas, Ipmilii gudnin ja bálvaleabmái olbmuide.	h.: Jubmel mijáv rádjá lájbev ja ráfev juogadittjat (väráldin) Mannup dát jubmeldievnos, Jubmela guddnen ja almatjijt dievastittjat.
60 náiTOSViHaHEaPmi	59skallidibme/kånfirmasjåvnnå
b: (Ipmila:) Áhči ja Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii.	h.: Áhtje, Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
dahje	jali
b.: Ipmila, golbmaoktalačča, nammii.	Gålmaktes Jubmela namán.
b.:	h.:
Ipmila muođuid ovddas leat čoahkkanan / Mii leat čoahkkanan vihaheapmái dudno gaskkas.	Mij lip / Jubmela åvddåj lip / tjåhkanam, fiesstimbåddåj dunnu gaskan, NN ja NN.
NN ja NN.. Mii leat boahtán rohkadallat Ipmila buressivdnádusa dudnuide ja juogadit dudno ilu.	Dánna lip dunnuj Jubmelis buorissjivnnjádusáv råhkådalátjit ja dunnujn ávvudalátjit.
b.:	h.:
Imašlaččat leat du dagut, ráhkisvuođa Ipmil, ovddolaš láhkái leat don min sivdnidan.	Oavddusa li duv dago, gieresvuoda Jubmel, oavddon le mijáv sjivnnjedam.
Du ráhkisvuođas mii eallit.	Duv gieresvuodas viessop.
Du mii máidnut eallima dihte mii álelassii ođasmuvvá.	Duv sihtap rámmpot viessoma åvdås, mij agev ådåstuvvá.
B: Náittoslihtu attáldahkan lea ovddosguvlui doalvut ráhkisvuođa, mii Ipmilis boahtá.	H: Gállasjvuoda ulmme le gieresvuodav Jubmelis nubbáj vaddet.
Náitalit lea nubbi nuppis duođain beroštit, ráhkisvuođa attáldaga ja gohččosa dovddiidit ja ovttas ovddidit buorre servodaga.	Gállasjvuohtaj låjdåstit le goabbák guojmmásiská gieresvuodav vattáldahkan ja viddnon duodastit ja aktan barggat sebrudagá buorren.
Náittosbárran eallit lea luohttámušas ja gaskasaš gudnejahttojumis eallit čuvges ja sevdnjes beivviin.	Váldan viessot le åskeldimen ja gasskasasj gudnedimen viessot, tjuovggis ja sjievnnjis biejvij.
Dat lea goabbat guoibmáseaskka oskkáldassan bissut ja nuppis fuola adnit, ovttas ruovttus / mánáin ja ruovttus / vástidit, ja ovttas dorvvolaš mielain boahtteáigái geahččat Ipmila árpmuin.	Le aj jáhkulisvuodav ja huvsov goabbák guojmmásiská vuosedit, goade (ja mánáj) åvdås vásstedit ja boahtteájgev aktan duosstot Jubmela ármo fámujn.
Gullot biibbala sániid ráhkisvuođa attáldagas ja ovddasvástádusas.	H: Gulldalup dal Tjáluga bágov gieresvuoda vatto ja åvdåsvásstádusá birra.
Jesus celkkii: «Ehpet go leat lohkan ahte Sivdnideaddji álggus sivdnidii sudno olmmájin ja nissonin ja celkkii: Dan dihtii olmmái guođđá áhčis ja eatnis ja bissu áhkás luhtte, ja dat guovttis šaddaba oktan oažžin.	Jesus hålaj: Sjivnnjediddje álgos sunnuv ålmmån ja nissunin sjivnnjedij.
De eaba leat šat guovttis, muhto okta.	Dan diehti ålmåj áhtjes ja iednes guodis áhkájnis viesutjit, ja såj guovtes sjaddiska aktan.
Maid Ipmil nappo lea ovttastahttán, dan ii olmmoš galgga earuhit.	Mav Jubmel le aktidam, ij almasj galga tjuolldet.
š Matt 19:4–6	Matt 19:4–6
” Gosa don manat, dohko monge manan, ja gos don orut, doppe monge orun.	Gåsi maná, dåhku aj manáv, ja gåsi bátsá, dåhku aj bátsáv.
Du álbmot lea mu álbmot, ja du Ipmil lea mu Ipmil.	Duv álmmuk le muv álmmuk ja du Jubmel le muv Jubmel.
Gosa don jámát, dohko monge dáhtun jápmit, ja dohko mon dáhtun hávdáduvvot.	Gåsi jámá, dasi sidáv jábmet, ja dasi sidáv hávddáduvvat.
Hearrá dahkos munnje maid ihkinassii dáhtoš – dušše jápmin earuha munno. ”	Härrá munji dahkis vajku mav - dåssjå jábmem munnu sirát.
Rut 1: 16–17	Rut 1:16–17
62 vihaheapmi	62 fiesstim
Ja Ipmil sivdnidii olbmo iežas govvan, Ipmila govvan son sivdnidii su, olmmájin ja nissonin son sivdnidii sudno.	Jubmel almatjav ietjas gåvvån sjivnnjedij, Jubmela gåvvån suv sjivnnjedij.
Ipmil buressivdnidii sudno ja celkkii sudnuide: «Leahkki šattolaččat ja lassáneahkki, deavdi eatnama ja dahkki dan iežade vuolibužžan !	Ålmmån ja nissunin sjivnnjedij.
Ráđđejeahkki meara guliid ja almmi lottiid ja buot elliid mat lihkadit eatnama alde !	Jubmel sunnuv buorissjivnnjedij ja hålaj: ” Sahkkidihtte ja lassánadde, dievdde ednamav ja dav dahkke dunnu vuollásattjan. ”
š 1 Mos 1:27–28a	1 Mos 1:27–28a
Ráhkisvuohta lea nanus nugo jápmin, hálidus garas dego jábmiid áibmu.	Gieresvuohta le gievrra gå jábmem, iehttselisvuohta degu jábmemájmmo.
Dat buollá dego dolla, dego fámolaš dollanjuokčamat.	Snjibttju degu dållå, degu snjibttjo dållå.
Stuorra čázit eai sáhte čáskadit ráhkisvuođa, eanut eai veaje dan heavahit.	E tjáhtjedulve gieresvuodav jáddada, e jågå hávkkada.
All 8:6–7	All 8: 6–7
Lehkos din ráhkisvuohta duođalaš. Fasttášehket bahá, dollet gitta das mii lea buorre.	Lehkut gieresvuodan duodalattjan, vastalussjit baháv ja anodihtit dav mij le buorre.
Ráhkistehket guhtet guimmiideattet váimmolaččat dego vieljažat, gilvvohallet gudnejahttimis guhtet guimmiideattet.	Iehttsit guhtik guojmáda vájmostihtte degu vieljatja, guddnedihtit guhtik guojmáda.
Rom 12:9–10	Rom 12:9–10
Ráhkisvuohta lea gierdavaš, ráhkisvuohta lea láđis, ii dat gáđaš ii ge rábmo ii ge čeavlástala.	Gieresvuohta le gierddis ja buorre.
Ii dat daga maidege dohkkemeahttumiid ii ge bivdde iežas ávkki, ii dat suhta ii ge vurke baháid.	Gieresvuohta ij le udnodibme, ij ga ietjas rámpo, ij ga stuorástalá.
Ii dat illut vearrivuođas, muhto baicca duohtavuođas.	Ij le hähkkaráduk, ij ga ietjastalle, ij le suhtisj, ij ga bahájt vuorkuda.
Dat gillá buot, osku buot, doaivu buot, gierdá buot.	Ij vierrevuodas ávvudalá, sádnesvuodas galla.
De dat bissot, dát golmmas: Osku, doaivu ja ráhkisvuohta.	Gieresvuohta gájkka guoddá, gájkka jáhkká, gájkka doajvvu ja gájkka gierddá.
Muhto buot stuorimus dain lea ráhkisvuohta.	De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta.
1 Kor 13:4–7, 13	1 Kor 13:4–7, 13
Guddet guhtet guimmiideattet nođiid, ja ollašuhttet dainna lágiin Kristusa lága.	Guottadihtit guhtik guojmáda nådijt, de nåvti Kristusa lágav ållidihpit.
Gal 6:2	Gal 6:2
63 vihaheapmi	63 fiesstim
Dáhtutgo váldit NN:a alccesat áhkkán / boadnjin / ja ráhkistit su iluid ja morrašiid siste ?	Sálmma / Tjuojadibme
Ipmila ja dán searvegotti (ja daid vihtaniid) lahka jearan dus, NN:as Dáhtutgo váldit NN:a alccesat áhkkán / boadnjin / ja ráhkistit su iluid ja morrašiid siste ?	h.: Jubmela åvdån ja dán tjoaggulvisá (dáj vihtanij) guládijn gatjádav dujsta NN:s: Sidá gus NN:av duv áhkátjin / ålmmån duosstot ja suv iehttset niedan ja ávon ?
Dáhtutgo váldit NN:s alccesat áhkkán / boadnjin / ja ráhkistit su iluid ja morrašiid siste ?	h.: Jubmela åvdån ja dán tjoaggulvisá (dáj vihtanij) guládijn gatjádav dujsta NN:s: Sidá gus NN:av duv ålmmån / áhkátjin duosstot ja suv iehttset niedan ja ávon ?
b.:	h.:
Ealli Ipmil, buressivdnit NN:a ja NN:a sudno náittoslihtuska siste.	Ielle Jubmel, buorissjivnnjeda NN:av ja NN:av sunnu gállasjvuodan.
Orros dát suorpmas / orroset dát suorbmasat / mearkan sudno lohpádusas oskkáldasvuođa ja gaskasaš ráhkisvuođa birra.	Lehkus dát suormas / Lehkusa dá suormmasa / sunnu jáhto märkkan goabbák guojmeska iehttset ja gasskasasj åskåldisvuodan viessot.
Nanne sin juohke beaivve eallit sudno lohpádusaid mielde.	Nanni sunnuv juohkka biejve jáhtoniská viesutjit.
Jesus Kristusa (min Hearrá) bokte.	Jesus Kristusa (mijá Härrá) baktu.
Ámen.	Amen
64 vihaheapmi	64 fiesstim
Prästen kan säga: Gulloset dál dát searvegotti (dát vihtanat) dudno lohpádusaid.	Prästen kan säga: h.: Gullis dát tjoaggulvis (Gullisa dá vihtana) dunnu jáhtojt.
Mon NN. válddán dál du NN. alccesan áhkkán / boadnjin / ráhkistit du, juogadit iluid ja morrašiid duinna, ja orrut dutnje oskkáldassan dassážiigo jápmin munno earuha.	Mån NN, váldáv duv, NN:av, muv áhkátjin / ålmmån, duv ähtsátjit, ávov ja surgov dujna juogátjit, ja dujna åskåldissan viesutjit dasik jábmem munnuv sirát.
(Ja mu ráhkisvuođa mearkan mon guottán / mon attán dutnje / mon vuostáiválddán dán suorbmasa.	(Ja muv gieresvuoda märkkan sidáv guoddet / vattáv dunji / duostov dáv suormmasav).
Mon NN, válddán dál du NN, mu boadnjin / áhkkán /, ráhkistit du, juogadit iluid ja morrašiid duinna ja orrut dutnje oskkáldassan dassážiigo jápmin munno earuha.	Mån NN, váldáv duv, NN:av, muv ålmmån / áhkátjin /, duv ähtsátjit, ávov ja surgov dujna juogátjit, ja dujna åskåldissan viesutjit dasik jábmem munnuv sirát.
(Ja mu ráhkisvuođa mearkan mon guottán / mon attán dutnje / mon vuostáiválddán dán suorbmasa.	(Ja muv gieresvuoda märkkan sidáv guoddet / vattáv dunji / duostov dáv suormmasav).
* náittoslihtu nannen	* guládus
b.: Doai leahppi dál náitalan ja dovddastan dan Ipmila muođuid ovddas ja dán searvegotti (ja vihtaniid) oaidnut.	Dåj lihppe dal gállasjguojmitja ja dunnu gállasjvuodav lihppe Jubmela ja dán tjoaggulvisá (dáj vihtanij) åvdån nannim.
Doai leahppi dál náittosguoibmin / olmmájin ja nissonin.	Dunnu jáhto jáhkulisvuoda ja gasskasasj gieresvuoda birra årrusa mujttádussan Jubmela huvsos ja gieresvuoda vattos.
Orroset lohpádusat oskkáldasvuođa ja gaskasaš ráhkisvuođa birra, maid leahppi addán goabbat guoibmáseahtte	Fármastus dunnuv Jubmela buorissjivnnjádus, dálla ja agev. Amen
65 vihaheapmi	65 fiesstim
muittuhussan Ipmila fuolahusa ja ráhkisvuođa attáldaga birra.	Råhkålup dunnu åvdås ja dunnu aktisaj viessoma ja boahtteájge åvdås:
Rohkadallot din ja din oktasaš eallima ovddas.	h.: Gieresvuoda Jubmel, duv gijttep udnásj biejves, dán biejve ávos ja doajvos.
Mii rohkadallat NN:a ja NN:a ja sudno náittoslihtu ovddas.	Råhkålip NN:a ja NN:a ja sunnu gállasjvuoda åvdås.
Giito ráhkisvuođas man soai leaba goabbat guoimmiska luhtte gávdnán ja sudno oktasaš eallima ovddas.	Gijttep gieresvuodas mav goabbák guojmestiska libá gávnnam ja sunnu aktisasj viessomis.
Giito doarjaga ovddas man besset addit ja vuostáiváldit.	Gijttep doarjos mav oattjoba vaddet ja duosstot.
Veahket sin ándagassii goabbat guoibmáseaskka addit ja divtte sudnuide beaivvis beaivái ilu ja fámu vuostáiváldit du gieđas.	Viehkeda sunnuv nubbe nubbáj ándagis luojttet ja ávov ja fámov duv giedas duosstot.
Jesusa nammii.	Jesusa namán.
Ámen.	tj: Amen
Hearrá rohkos	härrá råhkålvis
Báhppá sáhttá dadjat: Rohkadallot ovttas Hearrá rohkosa.	h.: Råhkålup aktan Härrá råhkålvisáv:
Áhččámet, don guhte leat almmis.	Áhttje mijá guhti le almen.
Basuhuvvos du namma.	Ájlistuvvus duv namma.
Bohtos du riika.	Båhtus duv rijkka.
Šaddos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde.	Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni
66 vihaheapmi	66 fiesstim
Atte midjiide odne min beaivválaš láibámet.	mijá bäjvvásasj lájbev.
Ja atte midjiide min suttuideamet ándagassii nugo maiddái mii ándagassii addit min velggolaččaidasamet.	Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda.
Alege doalvvo min geahččalussii, muhto beastte min bahás eret.	Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás.
Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agálasvuhtii !	Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj.
Ámen.	Amen.
Vuostálválddi Ipmila / Hearrá buressivdnádusa:	h.: Duosstut Härrá buorissjivnnjádusáv.
b.:	h.:
Hearrá buressivdnidivččii dudno ja várjalivččii dudno, Hearrá divttášii muođuidis čuovgat dudno badjelii ja livččii dudnuide árbmugas.	Härrá buorissjivnnjedus dunnuv ja várjjalus dunnuv. Härrá tjuovggijus árudijás dunnuj ja årrus dunnuj ármmogis.
Hearrá bajidivččii čalmmiidis dudno nala ja attášii dudnuide ráfi.	Härrá jårggålus árudijás dunnuj ja vaddus dunnuj ráfev.
Áhči, Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii	Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
67 vihaheapmi	67 fiesstim
HáVdádaniPmilBálValUS	68 hávddádimjuBmeldievnnO
girkobielločuojaheapmi	Bielloskuoladibme
b: (Ipmil:) Áhči ja Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii.	h: (Jubmela:) Áhtje, Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
dahje	jali
b.:	h.:
Ipmila, golbmaoktalačča nammii.	Gålmaktes Jubmela namán.
b.:	h.:
Mii leat čoahkkanan mieđuštit NN:a ja guođđit su Ipmila gihtii.	Mij lip tjåhkanam NN:av hivástahtátjit ja suv Jubmela giedajda guodátjit.
b.:	h.:
Hearrá, don leat eallima ája, Du siste mii eallit, lihkadit ja leat.	Härrá, mijá Jubmel, dån le iellema ája.
Várjal min ráhkisvuođainat ealidiin ja jápmimis.	Dujna viessop, vájaldip ja lip.
Divtte min árpmus beassat du riikkii.	Várjjala mijáv duv gieresvuodan viessomin ja jábmemin.
Bártnát Jesus Kristusa, Hearrámet bokte.	Bárnát Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu.
Ámen.	Amen.
69 hávdádanipmilbálvalus	69 hávddádibme jali
Ipmil, lea ilá váigat ipmirdit man čáppat eallin sáhtta leat ja dievva iluin ja dasto sáhttá nuppástuvvat ja nu bákčasin šaddat.	Jubmel, ij le dádjadahtte man tjábbe viessom le ja ávos dievva ja de rievddá ja nåv báktjasin sjaddá.
Fátmmas NN:a, guotte su váimmot lahka mearehis ráhkisvuođainat.	Fármasta NN:av, guotte suv duv vájmo lahka nåhkåmahtes gieresvuodajnat.
Guotte maid min áibbas lahka du ja veahket min joatkit eallimeamet.	Guotte aj mijáv akta lahka duv ja vatte midjij fámov viessomav joarkket.
Ámen.	Amen.
dahje	jali
(O) Ipmil. mii leat du ovddas morrašiin ja heđiin buot dainna maid eat ipmir, buot dainna mii rievddai, (dainna mii dovdo vuoigatmeahttumin ja boastut).	Jubmel, mij boahtep duv åvddåj surgon ja juoren gájkka dajna majt ep dádjada, gájkka dajna mij ietjájduváj (gájkka dajna mij le rievtugahtes ja boasstot).
Don oainnát min gatnjaliid, min áŧestusa ja suhtu.	Dån vuojná mijá gadnjalijt, mijá vájvev ja moarev.
Don oainnát maiddái min giitevašvuođa das ahte NN elii min gaskkas.	Dån vuojná aj mijá gijttogisvuodav NN:a viessoma åvdås.
Ipmil, boađe midjiide ráhkisvuođainat, liekkusvuođainat, veahket min eallit dás maŋás.	Jubmel, boade mijá lusi liegga gieresvuodajnat. Viehkeda mijáv ájn viessot.
Vuostáiváldde NN:a du fátmái mearehis ráhkisvuođainat.	Duosto NN:av duv fármmaj nåhkåmahtes gieresvuodajnat.
Ámen.	Amen.
* guođđin	* guodem
b.:	h.:
Árpmolaš Ipmil, mii guođđit NN:a du gieđaide.	Ármmogis Jubmel, guodep NN:av duv giedajda.
70 hávdádanipmilbálvalus b.:	h.:
Eatnamis leat don boahtán.	Ednamis le boahtám.
Eatnamin don fas šattat.	Ednamin vas galga sjaddat.
(+) Jesus Kristus lea bajásčuožžileapmi ja eallin / Jesus Kristus du bajásčuoččáldahttá maŋimuš beaivve.	(+) Jesus Kristus le tjuodtjelibme ja iellem / Jesus Kristus duv galggá maŋemus biejve båktet.
b.:	h.:
Don addet sutnje eallima.	Sunji vaddi iellemav.
Vuostáiváldde su du ráfiinat (+) ja atte sutnje Jesus Kristusa dihte ilolaš bajásčuožžileami.	Duosto suv duv ráfáj (+) ja vatte sunji Jesus Kristusa diehti ávvulis tjuodjelimev.
b.:	h.:
Hearrá, Ipmil Áhčči almmis, Hearrá, Ipmila Bárdni, máilmmi Lonisteaddji. Hearrá, Ipmil, don bassi Vuoigŋa,	Härrá, Jubmel Áhttje almen Härrá, Jubmela Bárnne, värálda Lånestiddje, Härrá, Jubmel, dån ájlis Vuojŋŋanis,
árpmit min.	ármmálaste mijáv.
(Jápminbottus, maŋimuš beaivve,	(Jábmembåttån, maŋemus biejven
veahket min, láđis Hearrá Ipmil.)	viehkeda mijáv, libbogis Härrá Jubmel.)
Ámen.	Amen.
dahje	jali
B: Ipmil, don almmi ja eatnama Sivdnideaddji, don máilmmi Lonisteaddji, don eallima Vuoigŋa,	h.: Jubmel, dån alme ja ednama Sjivnnjediddje, dån värálda Lånestiddje, dån iellema Vuojŋŋanis,
várjal min du riikkas dál ja agálaččat.	várjala mijáv duv rijkan dálla ja agev.
Ámen	Amen.
71 hávdádanipmilbálvalus	71 hávddádibme
b / v: Gullot Biibbala sániid dorvvolašvuođa birra Ipmila luhtte ealidettiin ja jámidiin.	H / V: Gulldalup Tjáluga bágojt jasskavuoda birra Jubmela lunna iellemin ja jábmemin.
Mii lohkat..	Mij låhkåp …
b / v: Ipmil, mii giitit eallima ovddas man attát midjiide.	h / v: Råhkålup.
Dat lea dievva iluin ja morrašiin, barggus ja vuoiŋŋastusas.	h / v: Jubmel, duv gijttep iellemis mav midjij vattá, mij le dievva bargojs ja åvdåsvásstádusás, surgos ja ávos.
Dál giitit NN:a ovddas, buot dan ovddas maid son mearkkašii buot dan ovddas maid son lei ja attii.	Dál gijttep NN:as, gájkka dassta majt oattjojma suv iellema baktu, ja majt sån viessomájgen midjij vattij.
Veahket min min morrašiin ja oahpat min doaibmat ealli olbmuid buorrin nu guhká go mis eallin lea.	Viehkeda mijáv surgon ja åhpada mijáv viessoj åvdås viessot dav ájgev mij miján ájn le.
Mii giitit du du Bárdni Jesus Kristusa ovddas guhte rabai uvsa eallimii, mii ii goassege jáme.	Gijttep bárnát Jesus Kristusa åvdås guhti uvsav rahpá iellemij mij goassak ij någå.
Guotte min odne ja buot beivviideamet ja divtte min go dat boddu lea jápmit ráfis.	Guotte mijáv uddni ja juohkka biejve ja gå ájgge ållån, dibde de mijáv ráfen jábmet.
Ámen.	Amen.
Hearrá rohkos	h.:
h: Rohkadallot Hearrá rohkosa.	Råhkålup aktan Härrá råhkålvisáv:
72 hávdádanipmilbálvalus	72 hávddádibme
Šaddos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde.	Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin.
Atte midjiide odne min beaivválaš láibámet.	Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev.
Ja atte midjiide min suttuideamet ándagassii nugo maiddái mii ándagassii addit min velggolaččaidasamet.	Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda.
Alege doalvvo min geahččalussii, muhto beastte min bahás eret.	Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás.
Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agálasvuhtii !	Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj.
Ámen.	Amen.
Prästen ber slutbön vid kistan: b.:	h.:
Ipmileamet, don guhte leat bajásčuožžileapmi ja eallin, atte NN, su du ráfi ja čuvgešii du agálaš čuovga (+) sutnje.	Jubmel, dån guhti le tjuodtjelibme ja iellem, vatte sunji duv ráfev ja tjuovggis sunji duv ihkeva (+) tjuovgga.
Ámen.	Amen.
73 hávdádanipmilbálvalus	73 hávddádibme
b.:	h.:
Hearrá buressivdnidivččii din ja várjalivččii din, Hearrá divttášii muođuidis čuovgat din badjelii ja livččii didjiide árbmugas.	Duosstut Jubmela / Härrá buorissjivnnjádusáv: Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis.
Hearrá bajidivččii čalmmiidis din ala ja attášii didjiide ráfi.	Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev.
Áhči, Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii	Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
b.:	h.:
Mannot dál ráfis, min Hearrá Jesus Kristusa namas.	Mannup ráfen, mijá Härrá Jesus Kristusa namán.
Ámen.	Amen.
dahje	jali
b.:	h.:
Ipmila ráfi, mii manná buot jierpmi badjel, várjala din váimmuid ja jurdagiid Kristus Jesusis.	Jubmela ráfe, mij le mijá jiermijs alebun, várjjal dijá vájmojt ja dijá ájádusájt Jesus Kristusin.
Ámen.	Amen.
dahje	jali
b.:	h.:
Áhči moraš, Bártni ráhkisvuohta ja bassi Vuoiŋŋa searvevuohta	Áhtje hukso, Bárne gieresvuohta ja ájlis Vuojŋŋanisá åskåldisvuohta
nanosmahtášedje min beaivet, go idja boahtá ja go bajásčuožžileami iđit čuvggoda.	fármastisá mijáv biejvvek, gå idjá boahtá ja gå tjuodtjelime idet tjuovgut. Amen.
74 hávdádanipmilbálvalus	74 hávddádibme hávddádimjubmeldievno råhkålvisá
rohkos 2 Hearrá, Ipmileamet. don leat min dorvu buolvvas bulvii.	råhkålvis 2 Härrá, mijá Jubmel, dån le mijá dårvvo buolvas buolvvaj.
Jagit ja beaivvit molsašuvvet, muhto don leat seammá.	Jage ja biejve målsudi, valla dån biso dahtanik.
Du árbmu guoddá min eallimis ja jápmimis.	Duv ármmo mijáv guoddá iellemin ja jábmemin.
Muitot ja giitot das maid don addet NN:a bokte.	Mujttup ja gijttup dassta mav dån NN:a baktu vaddi.
Váldde su váldegoddásat.	Duosto suv rijkkasit.
Bártnát Jesus Kristusa min Hearrámet bokte.	Bárnát Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu. Amen.
rohkos 7 Ipmil, lea ilá váigat ipmirdit man čáppat eallin sáhttá leat ja dievva iluin ja dasto sáhttá nuppástuvvat ja nu bákčasin šaddat.	råhkålvis 7 Jubmel, ij le dádjadahtte man tjábbe viessom le ja ávos dievva ja de rievddá ja nåv báktjasin sjaddá.
Fátmmas NN:a, guotte su váimmot lahka mearehis ráhkisvuođainat.	Fármasta NN:av, guotte suv duv vájmo lahka nåhkåmahtes gieresvuodajnat.
Guotte maid min áibbas lahka du ja veahket min joatkit eallimeamet.	Guotte aj mijáv akta lahka duv ja vatte midjij fámov viessomav joarkket.
Ámen.	Amen.
rohkos 8 Ipmil. mii leat du ovddas morrašiin ja heđiin buot dainna maid eat ipmir, buot dainna mii rievddai, (dainna mii dovdo vuoigatmeahttumin ja boastut).	råhkålvis 8 Jubmel, mij boahtep duv åvddåj surgon ja juoren, gájkka dajna majt ep dádjada, gájkka dajna mij ietjáduváj (gájkka dajna mij le rievtugahtes ja boasstot).
Don oainnát min gatnjaliid, min áŧestusa ja suhtu.	Dån vuojná mijá gadnjalijt, mijá vájvev ja moarev.
Don oainnát maiddái min giitevašvuođa das ahte NN elii min gaskkas.	Dån vuojná aj mijá gijttogisvuodav NN:a viessoma åvdås.
Ipmil, boađe midjiide ráhkisvuođainat, searvevuođainat, veahket min eallit dás maŋás.	Jubmel, boade mijá lusi liegga gieresvuodajnat. Viehkeda mijáv ájn viessot.
Vuostáiváldde NN:a du fátmái mearehis ráhkisvuođainat.	Duosto NN:av duv fármmaj nåhkåmahtes gieresvuodajnat.
Ámen.	Amen.
75 hávdádanipmilbálvalus	75 hávddádibme hávddádimjubmeldievno tjáluktevsta
jámolašvuohta ja ovddasvástádus. Hearrá, don leat leamaš min orrunsadji sogas sohkii.	dåssjånibme ja åvdåsvásstádus Härrá, åhpada mijáv biejvijdimme låhkåt, vaj vijses vájmojt oadtjop.
Sal 90:1–2	Sál 90:12
Dat leat dušše váivi ja rahčan, dat jávket johtilit, ja mii girdit eret. Sal 90:10	Härrá, tjiegŋalisájs duv tjuorvov.
Oahpat min lohkat beivviideamet, de mii oažžut viissisvuođa váibmui. Sál 90:12	Härrá, gulá muv tjuorvvasav, gulldala muv råhkålvisájt !
Nugo áhčči árkkálmastá mánáidis, nu Hearrá árkkálmastá sin guđet ballet sus.	Jus mujttuj biedjat lulu suttojt, Härrá, guhtis de bissot luluj ?
Dasgo son diehtá mo mii leat sivdniduvvon, son muitá ahte mii leat muolda.	Valla dujna le ándagisluojttem, danen dujsta balli.
Olbmo beaivvit leat dego suoidni, olmmoš lea dego gietti lieđđi.	Härráv vuordáv, uhtjadav, sidáv suv bágojt gullat.
Go biegga šuviha meattá, de dat jávká, báiki gos dat lei ii šat dovdda dan.	Härráv uhtjadav ienebut gå gáhttára ideda maŋŋel,
Muhto Hearrá árbmugasvuohta lea agálašvuođas agálašvuhtii sin oassi guđet ballet. Sál 103, 13–17	gå gáhttára ideda maŋŋel.
Dasgo lea čállojuvvon: Nu duohta go ealán, cealká Hearrá, juohke čibbi sodjala mu ovddas, ja juohke njuovčča dovddasta Ipmila.	Dajna gå tjáleduvvam le: Nåv duohta gå lev iellemin, javllá Härrá, juohkka buolvva muv åvdån sådjus, ja juohkka njuovtjav Jubmelav hievedus.
De juohkehaš mis galgá nappo doallat logu Ipmila ovddas.	Juohkkahasj mijás galggá de lågov Jubmela åvdån dahkat.
Rom 14:11–12	Rom 14:11–12
Nu lea maiddái jábmiid bajásčuožžilemiin.	Nåv le aj jábbmegij tjuodtjelibme.
Dat mii gilvojuvvo, lea nohkavaš, muhto dat mii bajásčuožžila, lea nohkameahttun.	Mij dåssjåniddjen sáddjiduvvá, nåhkåmahttán tjuodtjel.
Dat mii gilvojuvvo gudnehisvuođas, bajásčuožžila hearvásvuođas.	Mij gudnedisvuodan sáddjiduvvá, herlukvuodan tjuodtjel.
1 Kor 15:42–43	1 Kor 15:42–43
Gullet dál, dii geat dadjabehtet: «Odne dahje ihttin mii áigut vuolgit duon dahje don gávpogii ja orrut doppe jagi, gávppašit ja dinet ruđaid ! š Ehpet han dii dieđe makkár din eallin leažžá ihttin !	Dij gudi javllabihtit: ” Uddni jali idet vuolggep duon dán stádaj ja ganudip jagev buorre oassásijt dagátjit ”, ehpit dij diede gåk dijá viessom idet le.
Dii han lehpet dušše suovva mii oidno oanehis áiggi ja de jávká.	Lihpit suovva mij oanegattjav vuojnnu ja vas gáhtu.
Jak.. 4:13–14	Jak 4:13–14
Mánát, allot ráhkis dušše sániiguin dahje njuokčamiin, muhto daguiguin ja duohtavuođas.	Máná, allup guoros bágoj ähttsu, ájnat dagoj ja sádnesvuodajn.
Das mii diehtit ahte mii leat duohtavuođas, ja mii sáhttit oadjudit váimmuideamet su muođuid ovddas.	De diehtep sádnesvuoda máná lip, ja jus vájmmo mijáv duobbmi de jasskavuodan lip suv åvdån, gå Jubmel le mijá vájmos stuoráp ja gájkka
Jos velá váibmu dubme min, de Ipmil lea stuorit go min váibmu ja diehtá buot.	diehtá.
Ráhkkásiiddán, jos min váibmu ii dubme min, de mis lea roahkkatvuohta Ipmila ovddas.	Muv gärrása, jus vájmmo ij mijáv duobbmi de Jubmela åvdån jálo lip.
1 Joh 3:18–21	1 Joh 3:18–21
dorvu ipmila luhtte.	dårvvo Jubmela lunna Diedáv mav didjij lev ussjolam, Härrá hoallá: buorev, iv baháv.
Hearrá lea mu báimman, ii mus váillo mihkkege.	Boahtteájgev ja dårvov didjij vattáv.
Ruonas gittiide son livvuda mu, vuoiŋŋadusa čázi lusa son láide mu.	Gå muv tjuorvvobihtit ja munji råhkålihpit, de guláv.
Son áhpásmahttá mu sielu.	Gå muv åhtsåbihtit, de gávnnabihtit.
Son doalvu mu vanhurskkisvuođa bálgáid mielde namas dihte.	Härrá hoallá: Gå ålles vájmostihtte åhtsåbihtit, de gehtjav vaj muv gávnnabihtit. Jer 29:11–14
Vaikko mon vádjolivččen jápminsuoivana leagis, de in balaše mange bahás. Dasgo don leat mu mielde.	Härrá le muv räjnnuhiddje, munji ij migek fájllu.
Du soabbi ja báimmansoabbi jeđđejit mu.	Räjnon muv ruoddnis giettijda doalvvu, loattjes tjátjij bájken muv vuojŋadahttá.
Don ráhkadat munnje beavddi mu vašálaččaid čalmmiid ovddas.	Ådå fámojt munji vaddá ja rievtes gäjnojt muv lájddi, namás guddnen.
Don vuoiddat mu oaivvi oljjuin, mu juhkanlihtti golgá badjel.	Iv buorrek sjievnnjedamos loamen masstak balá danen gå dån le muv maŋen,
Aivvefal buorrevuohta ja árbmugasvuohta galgá doarridit mu buot mu eallinbeivviid, ja mon beasan ássat Hearrá viesus guhkes áiggiid čađa.	svihtjat ja soabbát muv jaskadibá.
Sál 23	Sál 23:1–4
77 hávdádanipmilbálvalus Ipmil lea min suodji ja gievravuohta, veahkki buot áŧestusain.	Jubmel le mijá dårvvo ja gievrrudahka, niedan viehkke mij goassak ij biehte.
Danne mii eat bala vaikko eanan doarggistivččii, vaikko várit lihkastivčče ábi čiekŋalasas,	Danen ep balá vájku ednam skielbbi ja váre mera tjiegŋalissaj vierri,
vaikko bárut šávašedje ja máraidivčče, ja várit doarggistivčče boršu mearas.	ihka tjátje sjåvvi ja såbddu ja váre mera alvos márramis doargesti.
Sela Sál 46:2–4	Sál 46:2–4
Muhto mon bisun álo du luhtte, don leat dohppen mu olgeš gieđa.	Agev lev dálla duv lunna, giedas muv aneda.
Don láidet mu ráđiinat, ja dasto bajidat mu gudnái.	Lájddi muv sidodat milta, muv doalvo herlukvuoda gäjnov.
Jos mus leat don almmis, de mon in sáva šat maidege eatnama alde.	Jus dujna lev almen, iv majdik ednamin hálijda.
Jos mu oažži ja váibmu vuoimmehuvvá, de Ipmil lea agálaččat mu váimmu bákti ja mu oassi.	Muv rumáj ja muv jálludahka biehttis,
Sál 73:23–26	77 hávddádibme
Jos mu oažži ja váibmu vuoimmehuvvá, de Ipmil lea agálaččat mu váimmu bákti ja mu oassi.	valla mujna le Jubmel, báktám ihkevij.
Sál 73, 23–26	Sál 73:23–26
Mon bajidan čalmmiidan váriid guvlui: Gos boahtá munnje veahkki ?	Várijt várdudaláv: gåsstå munji viehkke boahtá ?
Mu veahkki boahtá Hearrás, almmi ja eatnama sivdnideaddjis.	Viehkke Härrás boahtá, ednama ja alme sjivnnjediddjes.
Ii son divtte du juolggi suoibut, du goziheaddji ii oađestuva.	Juolgát ij tjalggalahte, luottajdat agev gähttjá.
Ii son oađestuva iige nohka, son lea Israela goziheaddji.	Ihkenis ij oade, agenis gåhtså, sån guhti Israelav várjjal.
Hearrá lea du goziheaddji, Hearrá lea du suoivvan du olgeš gieđa bealde.	Härrá duv várjjal, suv oakken vájalda, duv bálldalin vádtsá.
Beaivváš ii vahágahte du beaivet iige mánnu ihkku.	Biejven biejvve duv ij vahágahte, ij ga iján mánno.
Hearrá várjala du buot bahás, son várjala du heakka.	Härrá duv várjjal gájkat bahás, gájkat mij viessomat ájttá.
Hearrá várjala du vuolgima ja du boahtima dálážis gitta agálaš áigái.	Härrá viessomájgenat várjjal, dálla ja ihkeven ájggáj.
Sál 121	Sál 121
Jos girdilivččen iđitroađi soajáiguin ja seivvošin ábi olggumus ravdii, de doppege du giehta fáhte mu, du olgeš giehta doallá mu gitta.	Jus idedisruopseldiddje såjij luluv hállánit ja mera gätjátjij vuojŋadittjat luluv vuolgget,
Hearrá don suokkardat mu ja dovddat mu.	de dåppe lulu aj muv gávnnat ja giedajnat muv lulu adnalit.
Jos mon dajašin: “ Čihkos seavdnjadas mu ja šaddos čuovga mu birra idjan ”, de seavdnjadas ii leat dutnje seavdnjat, idja lea čuovgat dego beaivi ja seavdnjadas lea dego čuovga. Suokkar mu, Ipmil, ja dovdda mu váimmu, geahččal mu ja dovdda mu ráfehis jurdagiid.	Jus luluv javllat: Sjievnnjet muv gåbttjis, tjuovgga muv birra idjan sjaddis, de dunji ij le sjievnnjet sjävnnjadin, idja le tjuovggat degu biejvve, iesj sjievnnjet le tjuovgga, Sál 139:9–12
Bohtet mu lusa, buohkat geat rahčabehtet ja guoddibehtet lossa nođiid, de attán didjiide vuoiŋŋadusa.	Båhtit muv lusi gájka gudi låsså nådijt guoddebihtit, de didjij vuojŋadimnuobev vattáv.
Váldet mu geassá badjelasadet ja ohppet	Válldit muv svagájt oalggáj ja oahppit mujsta
Dasgo mu geasis lea buorre, ja mu noađđi lea	gänna le lidna ja njuorris vájmmo, de dijá sielojda vuojŋadimnuobev
geahpas.	oadtjobihtit.
š Matt 11:28–30	Matt 11:28–30
80 hávdádanipmilbálvalus	78 hávddádibme
Eai go vihtta cizáža vuvdojuvvo guovtte skillegii ?	E gus vihtta tsitsátja guovte guohpárbiednigattja åvdås vuobdeduvá ?
Ii ge Ipmil vajáldahte ovttage dain.	Valla Jubmel dajs avtak ij vajálduhte.
Muhto velá juohke vuoktačalbmi din oaivvis lea lohkkojuvvon.	Ja tjabu dijá oajve vuobddatjoale li lågåduvvam.
Allet bala, dii han lehpet eanet veara go ollu cizážat !	Allit balá, diján le ienep árvvo gå vájk man edna tsitsátjin.
Luk 12:6–7	Luk 12:6–7
Dasgo nu lea Ipmil ráhkistan máilmmi ahte son attii áidnoriegádan Bártnis, amas oktage guhte osku sutnje mannat gáđohussii, muhto vai son oažžu agálaš eallima.	Dajna gå Jubmel väráldav iehtsij vattij ájnna Bárnes, vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna, ájnat ihkeven iellemav oadtju.
Ipmil ii leat vuolggahan Bártnis máilbmái dubmet dan, muhto vai máilbmi bestojuvvošii su bokte.	Jubmel ittjij Bárnes väráldij rája duobbmitjit, ájnat suv baktu väráldav gájutjit.
Joh 3:16–17	Joh 3:16–17
Jesus cealká sutnje: «Mon lean bajásčuožžileapmi ja eallin; dat guhte osku munnje, oažžu eallit vaikko vel jápmá ge.	De Jesus sunji hålaj: ” Mån lev tjuodtjelibme ja iellem.
Ii oktage guhte eallá ja osku munnje, jáme agálašvuođas ge. Oskkut go dán ?	Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá, ja guhti viessu ja munji jáhkká ij goassak jáme.
š Joh 11:25–26	Joh 11:25–26
Dasgo mon lean vissis das ahte ii jápmin ii ge eallin, eai eŋgelat eai ge	jáhtto ja doajvvo Jubmel ij le jábbmegij ájnat viesso almatjij jubmel, dajna gå sunji li gájka viessomin. ”
Rom. 8:38–39	Luk 20:38
Jos mii eallit, de eallit Hearrá várás, ja jos jápmit, de jápmit Hearrá várás.	Muv sávtsa gulli muv jienav, mån dajt dåbdåv ja tjuovvu muv.
Jogo mii dal eležat dahje jámežat, de mii gullat Hearrái.	Ihkeven iellemav sidjij vattáv.
Aiddo dan dihte Kristus jámii ja eallái fas, vai son sáhtášii leat sihke jábmiid ja elliid Hearrá.	Sij e goassak håhkkåna ja aktak ij sijáv muv giedajs råhtti.
Rom 14, 7–12	Joh 10:27–28
lohpádus ja doaivu Son ii leat jábmiid Ipmil, muhto ealli olbmuid Ipmil, dasgo sutnje leat buohkat eallimin.	De Jesus sunji hålaj: ” Mån lev tjuodtjelibme ja iellem. Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá.
Luk 20:38	Joh 11:25–26
Mon lean buorre báimman.	Allit balá.
Mon dovddan sávzzaidan, ja mu sávzzat dovdet mu.	Jáhkkit Jubmelij ja jáhkkit munji.
Ja mon attán daidda agálaš eallima; dat eai láhppo agálašvuođas ge, ii ge oktage gaikkit daid eret mu gieđas.	Áhtjám vieson li ållo lanjá. Luluv gus ietján javllat manáv didjij sajev gárvedittjat ?
Áhččán, guhte lea addán daid munnje, lea stuorit go buohkat, ii ge oktage sáhte gaikkihit eret ovttage Áhččán gieđas.	Ja jus dal manáv didjij sajev gárvedittjat, de máhtsav dijáv iehtjam lusi viettjatjit vaj lihpit gånnå mån lev.
Joh 10,14:28–29	Joh 14:1–3
Son ii leat jábmiid Ipmil, muhto ealli olbmuid Ipmil, dasgo sutnje leat buohkat eallimin Luk 20:38	Visses lev, ij jábmem ij ga iellem, e ieŋŋgila e ga ietjá fámo, e ga ma dálla
Jesus cealká sutnje: «Mon lean bajásčuožžileapmi ja eallin; dat guhte osku munnje, oažžu eallit vaikko vel jápmá ge. Joh 11:25–26	li jali ma båhti, jali mige fámojt baddjen jali tjiegŋalisán jali mige ietjá,
Alloset din váimmut suorganehko.	mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin, mijá Härrán.
Oskot Ipmilii ja oskot munnje !	Rom 8:38–39
Mu Áhččán viesus leat ollu lanjat.	Dajna mijás aktak ij ietjas hárráj vieso, ij ga aktak ietjas hárráj jáme.
Jos nu ii livčče, de mon cealkkášin didjiide dan.	Jus mij iellep de Härráj iellep, ja jus jábmep de Härráj jábmep.
Dasgo mon manan gárvvistit didjiide saji.	Juogu dal iellep jali jábmep de Härráj gullup.
Ja go mon lean mannan ja lean gárvvistan didjiide saji, de boađán fas ja válddán din lusan, vai dii livččiidet doppe gos mon lean.	Dan diehti Kristus jámij ja vas älláj Härrán sidjij gudi li iellemin ja aj sidjij gudi li jábmám.
Joh 14, 1-3	Rom 14: 7–9
Dasgo min diehtu lea váilevaš, ja min profehtastallan lea váilevaš.	Nåv aj dijájn: Gå dal Vuojŋŋanisá fámojt gähttjalihpit allasihtte ássat,
Mánnán mon hállen nugo mánná, mus lei máná miella ja máná jurdagat.	gähttjalihtit de valjev dajs oadtjot tjoaggulvisá gievrrodibmen.
Dál lea áddejupmi váilevaš, muhto dalle dat lea ollislaš, nugo Ipmil dovdá mu ollásit.	Dan diehti ádnus sån, guhti gielaj sárnnu, máhttudagáv hålav tjielggitjit.
1 Kor 13, 8–13	1 Kor 13:12–13
Dasgo dat mii lea nohkavaš, ferte gárvvohuvvot nohkameahttunvuođain, ja dat mii lea jámolaš, ferte gárvvohuvvot jápmemeahttunvuođain.	Dåssjåniddje viertti nåhkåmahtesvuohtaj gárvoduvvat ja jábbmelasj viertti jámegahtesvuohtaj gárvoduvvat.
Ja go dat mii lea nohkavaš, lea gárvvohuvvon nohkameahttunvuođain, ja dat mii lea jámolaš, lea gárvvohuvvon jápmemeahttunvuođain, dalle ollašuvvá dat sátni mii lea čállojuvvon: Jápmin lea njielastuvvon ja vuitojuvvon.	Valla gå dåssjåniddje nåhkåmahtesvuohtaj gárvoduvvá ja jábbmelasj jámegahtesvuohtaj gárvoduvvá, de sjaddá nåv gåktu tjálugij le tjáleduvvam: Jábmem le njieladuvvam ja vuojtto le boahtám.
Jápmin, gos lea du seahčagas ?	Jábmem, gånnå le duv sjnjuhtje ?
Jápmin gos lea du vuoitu ?	Jábmem, gånnå le duv vuojtto ?
Jápmima seahčagas lea suddu, ja suttu fápmu lea láhka.	Jábmema sjnjuhtje le suddo, ja sutto fábmo le láhka.
Muhto giitu lehkos Ipmilii, gii addá midjiide vuoittu Hearrámet Jesus Kristusa bokte !	Jubmelij gijtto, guhti vuojtov midjij härrá Jesus Kristusa baktu vaddá.
1 Kor 15,53–57	1 Kor 15:53–57
Mii han diehtit ahte jos min eatnanlaš viessu, min goahti, gaikkoduvvo ge, de mis lea almmis viessu mii boahtá Ipmilis, agálaš viessu, mii ii leat huksejuvvon gieđaiguin.	Diehtep gå gajkoduvvá goahte mij le mijá viesso ednamin, de miján le viesso almen mij le Jubmelis, ihkeven viesso mij ittjij giedaj dagáduvá.
Dasgo go mii leat gárvvohuvvon dainna, de eat leat šat álás.	Sjuohkadallap dáppe viesodijn, dajna gå vájddep almmelasj viessuj gárvoduvvat.
Nu guhká go mii ássat dan goađis, mii šuohkkit váivvisteamet.	Gå de dasi lip gárvoduvvam, de ep rihttsot gávnadalá.
Eat mii dáhto nuolahuvvot, muhto baicca gárvvohuvvot vai eallin njielašii dan mii lea jámolaš.	Mij, gudi dán goaden lip, vájvijs sjuohkadallap; ep ham sidá rihtsahit, ájnat gárvoduvvat, vaj jábbmelasj luluj iellemis njieladuvvat.
2 Kor 5:1–4	2 Kor 5:1–4
Muhto min vánheneanan lea albmi, ja doppe mii vuordit vuolás Hearrá Jesus Kristusa beastin.	Mijá ájtteklánnda le almen, ja dåppelt aj vuorddep suv, guhti mijáv le gájutjit, härrá Jesus Kristus.
Son nuppástuhttá min nohkavaš rupmaša ja dahká dan iežas hearvásin dahkkojuvvon rupmaša láhkásažžan dainna fámuin mainna son bidjá buot iežas vuollái.	Sån mijá rasjes rubmahav ietjájduhttá, vaj sjaddá suv herlukvuoda rubmaha lágátjin, danen gå sujna le fábmo gájkka ietjas vuolláj biedjat.
Fil 3: 20–21	Fil 3: 20–21
Ii han mis leat dáppe bissovaš gávpot, muhto mii vuordit ja áibbašit dan gávpogii mii boahtá.	Ij le ham miján dáppe ednamin stáda mij bissu ájnat vuorddep dav mij le boahtemin.
Heb 13:14	Heb 13:14
Son bođii Jesusa lusa ihkku ja dajai: «Rabbi, mii diehtit ahte don leat oahpaheaddji gii leat boahtán Ipmila luhtte, dasgo ii oktage máhtáše dahkat daid mearkadaguid maid don dagat jos Ipmil ii livčče suinna.	Muv gärrása, Jubmela máná dal lip, valla ij le ájn bihkusin manen sjaddap. Diehtep galla gå ietjas bigot de suv lágátjin sjaddap, dajna gå bessap suv vuojnnet gåktu le.
š 1 Joh 3:2	1 Joh 3:2
Muhto son bijai olgeš gieđas mu ala ja celkkii: Ale bala !	Ale balá.
Mon lean vuosttamuš ja maŋimuš, dat guhte eallá.	Mån lev vuostasj ja maŋemus, ja guhti viesov.
Mon ledjen jápmán, muhto geahča, mon ealán	Jábmám lidjiv,
álo ja agálašvuhtii ja mus leat jápmima ja jábmiidriikka čoavdagat.	ja gehtja, ihkeven ájggáj viesov, ja mujna li tjoavddaga jábmemij ja jábbmekájmmuj.
Alm 1:17–18	Big 1:17–18
Ja mon gullen truvnnus alla jiena cealkimin: «Geahča, Ipmila orrunsadji lea olbmuid luhtte. Son orru sin searvvis, ja sii leat su álbmot, ja Ipmil ieš lea sin luhtte.	Ja tråvnås gulliv garra jienav javllamin: ” Gehtja, Jubmela goahte le almatjij lunna, sån le sijá lunna årutjit ja sij li suv álmmuk ja iesj Jubmel le sijá lunna, ja gájkka gadnjalijt sijá tjalmijs sihkku.
Son sihkku eret juohke gatnjala sin čalmmiin, ii ge jápmin leat šat, ii ge moraš ii ge bárgun ii ge giksi.	Jábmem ij dasti gávnnu, ij ga surggo jalik luodjom jalik bávtjas.
Dasgo dat mii lei ovdal, ii leat šat.	Dan diehti gå gájkka mij åvddåla lij, gáhtu. ”
š Alm 21:3–4	Big. 21:3–4
84 hávdádanipmilbálvalus	81 hávddádibme hávddájluOjTTem / gudnalihTe luOjTTem
HáVdáiBidJan / gUnaidliHTi lUOiTin	Sálmma en psalm kan läsas eller sjungas.
Biibballohkan	Rámátlågos
v: (Ipmil:) Áhči ja Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii.	h: (Jubmela:) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
Olbmo beaivvit leat dego suoidni, olmmoš lea dego gietti lieđđi.	Almatja biejve le degu rásse, sån giedjegahttá degu giette giedjek.
Go biegga šuviha meattá, de dat jávká, báiki gos dat lei ii šat dovdda dan.	Gå biegga vássá, de ij le desti, dan sadje ij dassta majdik diede.
Muhto Hearrá árbmugasvuohta lea agálašvuođas.	Härrá ármmo le ihkeven ájges ihkeven ájggáj sidjij gudi le balulattja.
v: Dutnje, min Hearrámet ja Sivdnideaddji, mii guođđit NN:a.	h.: Mijá Jubmel ja Sjivnnjediddje, dunji guodep NN:av.
Mii luohttit dan ala ahte don guhte leat addán eallima fátmmastat min jámidiin ja agálašvuođas.	Dårvustallap dunji, guhti midjij iellemav vaddi, fármasta mijáv aj jábmemin ja ihkálasjvuodan.
Giitu NN:a eallimis eatnan alde, giitu buot das man mii leat suinna beassan vásihit.	Gijttep NN:a viessomájge åvdås ednamin, gijtov gájkka dassta mav midjij vattij.
Veahket min dan áigge mii báhcá eallit sin ovddas guđet ain leat eallimin.	Viehkeda mijáv viessoj åvdås viessot dav ájgev mij miján ájn le.
Ámen.	Amen.
85 hávdádanipmilbálvalus	82 hávddádibme härrá råhkålvis
Áhččámet, don guhte leat almmis.	Áhttje mijá guhti le almen.
Basuhuvvos du namma.	Ájlistuvvus duv namma.
Bohtos du riika.	Båhtus duv rijkka.
Šaddos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde.	Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin.
Atte midjiide odne min beaivválaš láibámet.	Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev.
Ja atte midjiide min suttuideamet ándagassii nugo maiddái mii ándagassii addit min velggolaččaidasamet.	Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda.
Alege doalvvo min geahččalussii, muhto beastte min bahás eret.	Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás.
Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agálasvuhtii !	Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj.
Ámen.	Amen.
loahpparohkos	hiejttemråhkålvis
v: Atte NN:ai / sutnje / (O) Ipmil / (O) Hearrá, du ráfi, ja čuvgešii du agálaš čuovga (+) sutnje.	h.: Vatte, (Å) Jubel / (Å) Härrá, NN:aj duv ráfev, ja tjuovggis sunji duv ihkeva (+) tjuovgga.
Ámen.	Amen.
dahje	jali
Ipmil, don guhte leat bajásčuožžileapmi ja eallin, atte NN:ai / sutnje / du ráfi ja čuvgešii du agálaš čuovga (+) sutnje.	Jubmel, dån guhti le tjuodtjelibme ja iellem, vatte aj / sunji duv ráfev ja tjuovggis sunji duv ihkeva (+) tjuovgga.
Ámen.	Amen.
86 hávdádanipmilbálvalus	83 hávddádibme
Rohkadallot Ipmila / Hearrá buressivdnádusa.	Råhkålup Jubmela / Härrá buorissjivnnjádusáv.
Hearrá buressivdnidivččii din ja várjalivččii din.	Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv.
Hearrá čuvgešii muođuidis didjiide ja livččii didjiide árbmugas.	Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis.
Hearrá jorgalivččii muođuidis din beallái ja attášii didjiide ráfi.	Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev.
Áhči, Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammii.	Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
b.:	Amen.
Mannot dál ráfis, min Hearrá Jesus Kristusa namas.	v: Mannup ráfen, mijá Härrá Jesus Kristusa namán.
Ámen.	Amen.
dahje	jali
b.: Ipmila ráfi, mii manná buot jierpmi badjel, várjala din váimmuid ja jurdagiid Kristus Jesusis. Ámen.	v: Jubmela ráfe, mij le mijá jiermijs alebun, várjjal dijá vájmojt ja ájádusájt Kristus Jesusin.
dahje	jali
b.: Áhči moraš, Bártni ráhkisvuohta ja bassi Vuoiŋŋa searvevuohta	v: Áhtje hukso, Bárne gieresvuohta ja ájlis Vuojŋŋanisá åskåldisvuohta
nanosmahtášedje min beaivet, go idja boahtá ja go bajásčuožžileami iđit čuvggoda.	fármastisá mijáv biejvvek gå idja boahtá ja gå tjuodtjelime idet tjuovgut. Amen.
87 hávdádanipmilbálvalus	84 hávddádibme