kyrkoval_a4_nordsamiska.pdf.xml

Girkoválggat čakčamánu 18. beaivvi.	Girkkoválljim ragátmáno 18.
Don ieš válljet.	b.. Dån vállji
Ruoŧa girkus leat sullii 7 miljovnna miellahttu geat háliidit leahkit mielde ja váldit ovddasvástádusa, ovddidit ja hábmet girku boahtteáiggi.	Svieriga girkkon li ienep gå 7 miljåvnnå sebrulattja ja doarjoduvvá ulmutjijs gudi sihti girkkuj säbrrat ja åvdåsvásstádusáv válldet, åvdedit ja hábbmit girkko boahtteájgev.
Čakčamánu 18. beaivvi leat miellahttuin geat leat deavdán 16 jagi ja leat čálihuvvon Ruoŧas vejolašvuohta leahkit mielde ja váikkuhit geat galget oažžut luohttamuša stivret Ruoŧa girku njeallje jagi ovddosguvlui.	Ragátmáno 18 b. li gájkka sebrulattjajn gudi li 16 jage dävddám ja li álmmuktjáledum Svierigin máhttelis bájnatjit gudi galggi oadtjot åskov Svieriga girkkov boahtte niellja jage stivrrit.
Ruoŧa girku doaibma lea viiddis ja gokčá ollu.	Svieriga girkko doajmma le vijdes ja gåbttjå moadda ássjesuorge.
Girku háliida leahkit sadjin jearaldagaide ja ságastallamiidda, sadjin gos oktavuohta, vuoiŋŋalašvuohta ja Ipmila lagašvuohta deaivvadit.	Girkko sihtá årrot sadjen gatjálvisájda ja ságastallamijda, tjåhkanimsadjen aktisasjvuohtaj, vuojŋŋalasjvuohtaj ja aktavuohtaj Jubmelijn.
Girkun mii addá doaivvu ja doaibmá juohke olbmo vuoiŋŋalaš dearvvašvuođa ovddas.	Girkko mij dårvov vaddá ja åvdet juohkka ulmutja sielulasj varresvuodav.
Rabas ja lagaš Girkun mii veahkeha olbmoid geat dárbbašit veahki.	Rabásmielak girkko mij le ulmutjij lahka ja fámodimij bielen.
Gos risttalaš ja olmmošlas árvovuođđu šaddá duohtan praktihkalaččat, sihke dáppe ruovttus ja olgoriikkas, ilus ja morrašis, árgabeaivvis ja bassebeavvis.	Gånnå ristagis ja almasjvuoda árvvovuodo praktihkalattjat dåjmaduvvá, Svierigin ja ålggorijkan, ávon ja surgon, árggabiejven ja basen.
– Gávdnot go lihkushisvuođat ja roasut leat dáhpáhuvvan ?	– Håhkkånimsajijn ja sårmmesajijn gávnnut ?
– Gásttahit, konfirmeret, vihahit ja hávdádit ?	– Gástadibmáj, skallidibmáj, fiesstimij ja hávddádibmáj ?
– Vuoiggalaš gávppašeapmái ?	– Rievtugis oassásijda ?
– Báhtareaddji jearaldagaide ?	– Báhtariddjeássjijda ?
– Ávvudit juovllaid, beassážiid ja hellodagaid ?	– Javlaj, bässátjij ja ájlistagáj basodibmáj ?
– Guossástallat boarrasiid, skihpa ja oktonas olbmoid ?	– Vuorrasijt, skihppijt ja aktuviessojt guossidit ?
– Birasbargui ?	– Birásbargguj ?
– Musihkkadoaibmaide mánáide ja nuoraide ?	– Mánáj ja nuoraj musihkkadåjmajda ?
– Fuolahit girkoráhkadusaid ?	– Girkkohuodnahij huksamij ?
Gosa Ruoŧa girku galgá bidjat fámus ?	Gåsi galggá Svieriga girkko fámojt biedjat ?
Girkoválggain čakčamánu 18. b. don válljet gosa Ruoŧa girku galgá bidjat fámu lagamuš njeallje jagi.	Girkkoválljimin ragátbiejve 18. b. dån vállji gåsi Svieriga girkko galggá boahtte niellja jage fámojt biedjat.
Geasa attát luohttamuša ?	Gesi sidá åskov vaddet ?
Válgabeaivvi don jienastat jienastangoarttas namahuvvon válgalanjas maid oaččut ruktui boastta bakte maŋemusat borgemánu 31. b..	li moadda sierralágásj jienastimsaje de jienastimkårtån dajt aj vuojná.
Dasa lassin das čuožžu maiddái jus gávd-nojit sierra jienastanvuostáiváldinbáikkit válgabeaivvis.	Dån máhtá aj válljimbiejve åvddål jienastit.
Girkoválggain leat golbma dehe njeallje válgga	Girkkoválljimin li gålmmå jali niellja válljima
Girkoválggain don jienastat golbma dehe njeallje válggain, dan mielde makkár báikkálaš organisašuvdna lea dan searvegottis masa don gullot.	Duv tjoaggulvisá bájkálasj organisásjåvnnå mierret jus dån girkkoválljimin galga gålmån jali nieljen válljimin jienastit.
Dás gieđahallojuvvojit áššit mat gullojit searvegotti eallimii, o.m.d. doaibma mii jođihuvvo ja makkár ulbmiliid searvegoddi galgá ollašuhttit.	1) GIRKKOFÁBMODUVVAMA JALI NJUOLGGAVÁLLJIDUM GIRKKORÁDE Sij giehtadalli ássjijt ma gulluji tjoaggulvisá iellemij, bv. mij dåjmaduvvá ja makkir ulmijda tjoaggulvis galggá barggat.
2) SEARVEGODDEOVTTASTUS Dávjá barget máŋga searvegotti ovttas ruhta- ja hálddašanáššiin.	Moadda tjoaggulvisá álu aktijbarggi ekonomalattjat ja tjuottjodime hárráj girkkoaktisasjvuodan.
Searvegoddeovttastus mearrida návccaid, gittaopmodaga ja seammásullasaš áššiid birra.	Aktidum girkkofábmoduvvama mierredi luohkoj tjuottjodimev, huodnaássjij ja dakkirij birra.
Ruoŧa girku lea juhkojuvvon golbmanuppilohkái bismágoddái.	3) STIFTAFÁBMODUVVAMA Svieriga girkko le juogedum lågenangålmmå stifftaj.
Juohke bismágoddi jođihuvvo bismmás.	Juohkka stiffta biskåhpas lájddiduvvá.
Bismágoddi galgá o.m.d. doarjut searvegottiid ovddidit doaimmaideaset.	Stiftaj barggogåhttjusijda gulluji tjoaggulvisájt doarjodit ja daj bargov åvdedit.
4) GIRKOČOAHKKIN Girkočoahkkin lea Ruoŧa girku alimis mearrideaddji orgána 251 áirasiin.	4) GIRKKOTJÅHKANIBME Girkkotjåhkanibme le Svieriga girkko alemus mierredimorgána gånnå li 251 sebrulattja.
Dás mearriduvvojit oktasaš áššit, mat o.m.d. gusket girku njuolggadusaide ja gásttahan-, rihppaskuvla-, vihahan- ja hávdádusáššiide.	Sij mierredi aktisasj ássjijt ma guosski bv. girkko njuolgadusájda degu ássje gástadime, skallidime, fiesstima ja hávddádime birra.
Oainnát jienastangoarttas majn válggain sáhtát jienastit.	Duv jienastimkårtån vuojná makkir válljimijn máhtá jienastit.
Girkoválggain leat golbma dehe njeallje válgga	Girkkoválljimin li gålmmå jali niellja válljima
Jus dus lea njuolggus jienastat golbma dehe njeallje válggain, de jienastat Girkočoahkkin- ja bismágotti áirrasgotti válggain ja maiddái ovtta dehe guovtti báikkálaš válggain dan mielde jus searvegoddi gullo searvegoddeovttastussii vai ii.	Gänna le jienastimriektá jienas gålmån jali nieljen válljimijn, d. j.. Girkkotjåhkanibmáj, stiftafábmoduvvamijt ja avta jali guovte bájkálasj orgánaj. Duohke dasi le jus tjoaggulvis gullu girkkoaktisasjvuohtaj jali ij.
SEARVEGODDI II LEAT MIELDE	BÁJKÁLASJ MIERRE GÅ
BÁIKKÁLAŠ DÁSSI GO SEARVEGODDI LEA MIELDE	TJOAGGULVIS IJ SEBRA
Ránes ruođut = orgánat maid mii válljet girkoválggain.	BÁJKÁLASJ MIERRE GÅ TJOAGGULVIS SÄBRRÁ
Ollásit devdo-juvvon devdojuvvon vilges ja ránes ruođut = mearrideaddji orgánat.	Dievdedum vielggis ja rávvis nieljetjiegaga = mierredimorgána.
Ruođut main leat viivvat = doaibmaheaddji orgánat.	Sáhtsodum nieljetjiegaga = dåjmadimorgána.
Njuolggoválggain válljejuvvon girkoráđđi lea sihke mearrideaddji ja doaibmaheaddji orgána.	Njuolggaválljidum girkkoráde le mierredim- ja dåjmadimorgána.
Jienasteapmi	Jienastibme
Jienastanvuohki lea sullii seammálágán go eará almmolaš válggain.	Jienastibme le vargga sämmiláhkáj gå álmmukjienastibme.
Don fertet geavahit jienastangoartta jus jienastat ovdal válgabeaivvi ja jus don jienastat sierra jietnavuostáiváldinbáikkis.	Viertti dujna jienastimkårttå jus jienasta jienastimbiejve åvddål ja jus jienasta sierralágásj jienastimsajen.
Váikko jienastat válgalanjas dus ferte leat jienastangoarta mielde.	Juska vil jienasta válljimlanján viertti jienastimkårtåv maŋen válldet.
VÁLGABEAIVVIS ČAKČAMÁNU 18. BEAIVVI	Jienastimkårtån vuojná makkir válljimlanján máhtá jienastit ja makkir rabásájge li.
Jienastangoarttas čuožžu man válgalanjas don sáhtát jienastit ja rahpanáiggit.	SIERRALÁGÁSJ JIENASTIMSAJIJN
Muhtomin gávdnojit maiddái sierra jietnavuostáiváldinbáikkit, jus dakkárat gávdnojit válgabeaivvis de čuožžu jienastangoarttas leat dieđut báikki ja áiggiid birra.	Muhttijn ásaduvvi aj sierralágásj jienastimsaje. Jus dakkira gávnnuji válljimbiejven de vuojná sajijt ja rabásájgijt jienastimkårtån.
OVDAL VÁLGABEAIVVI	DÅJMADAGÁ ÅLLES RIJKAN
Gaskal čakčamánu 5. ja 14. beivviid don sáhtát jienastit ovddalgihtii searvegoddedoaimmahagain olles riikkas.	Ragátmáno 5. b. ja ragátmáno 14. b. gaskan máhtá jienastit pastora- / tjoaggulvisdåjmadagájn ålles rijkan.
Váldde aktavuođa searvegottiin gos áiggut jienastit jus dárbbašat eanet dieđu.	Lassediedojt oattjo tjoaggulvisás gånnå sidá jienastit.
Sáhttet maiddái gávdnot sierra jietnavuostáiváldinbáikkit mat leat rahpasat ovddalgihtiijienasteami várás.	Máhtti aj gávnnut sierralágásj jienastimsaje ma li rahppot válljimbiejve åvddål.
Váldde aktavuođa iežat searvegottiin vai beasat diehtit makkár vejolašvuođat leat.	Sáhkada ietjat tjoaggulvisájn jus sidá máhttelisvuodajt gullat.
Nubbi vuohki jienastit ovddalgihtii lea reivve bakte.	Brevvajienastibme le ietjá vuohke jus sidá åvddåla jienastit.
Dalle don dárbbašat ” reivejienastanpakeahta ”, dan don ieš diŋgot iežat searvegoddedoaimmahagas.	Dalloj dárbaha ” brevvajienastimskurpov ” mav rávvi duv pastora- / tjoaggulvisdåjmadagás.
Das leat visot maid don dárbbašat, earret eará guorus válgalihput maid ieš beasat deavdit.	Skurpon li majt dárbaha, i.s. tjálek válljimsiedil mav iesj máhtá dievddet.
Dábálaččat don goitge sáhtat oažžut válmmasit devdojuvvon válgalihpuid dan nominerenjoavkkus masa áiggut jienastit.	Nammadimjuohkusis masi ájgo jienastit álu máhtá oadtjot válljimsiedilijt ma li åvddålprienntidum.
Du reivejietna ferte ollet ovdal čakčamánu 14. beaivvi.	Duv brevvajienastibme viertti maŋemusát ragátmáno 14. b. jåvsådit.
muhto lea vuosttažettiin oaivvilduvvon daidda geat leat áigun jienastit válgalanjas muhto leat eastašuvvan válgabeaivvis. ”	Sáttakjienastibme le brevvajienastime sjimuk, valla le åvdemusát alternatijvvan sunji gut le ájggum válljimlanján jienastit valla válljimbiejven ij buvte. ”
Reivejienastanpakeahta ” sisdoallá maiddái visot maid don dárbbašat áirrasjienasteami várás.	Brevvajienastimskurpon ” li gájkka majt sáttakjienastattijn dárbaha.
Geaidda sáhtát jienastit ?	Gejda máhtá jienastit ?
Girkoválggain don jienastat nominerenjovkkui, mij vástida bellodaga almmolaš válggain.	Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusij, degu belludagájda álmmukválljimijn.
Sáhtát maiddái persuvnna ala jienastit.	Duv tjoaggulvisás oattjo diedojt makkir juohkusijda máhtá jienastit.
Dat mearkkaša ahte don bijat ruossa dan evttohasa ovdii nominerenjoavkku listtus maid eanemusat háliidat galgá beassat sisa.	Gávna aj listajt bielen www.svenskakyrkan.se.
Válgaboađus	Válljimbåhtusa
Ruovttusiiddus www.svenskakyrkan.se oainnát gaskaboddosaš bohtosiid bidjojuvvot sisa dađi mielde go jienat rehkenastojuvvojit čoahkkái maŋŋel go leat válgalanjaid dahppan.	Båddåsasj båhtusa vuoseduvvi bielen www.svenskakyrkan.se maŋenagi gå aktij riekkniduvvi válljimlanjáj dahppama maŋŋela.
Loahpalaš boađus almmuhuvvo earret eará ruovttusiiddus go bismágottit leat dárkkistan visot jienaid.	Maŋemus boados vuoseduvvá i.s. bielen www.svenskakyrkan.se gå stifta li gájkka jienastimijt ållåsij riekknim.
Don, geas lea njuolggus jienastit, oaččut jienastangoarttat ruktui boasttain maŋemusat borgemánu 31. beaivvi.	Dån gänna le jienastimriektá galga maŋemusát bårggemáno 31. b. duv jienastimkårtåv oadtjot häjmmaj rájadum.
Jienastangoarttas gávdnojit du persovnnalaš dieđut ja das čuožžu maiddái makkár válggain don beasat jienastit, goas ja gos.	Jienastimkårtån vuojná persåvnålasj diedojt degu makkir jienastimijn oattjo jienastit, ja gånnå ja goassa jienastit máhtá.
Jus leat láhppan jienastangoartta dehe jus das leat boasttu dieđut, váldde aktavuođa Girkostivrrain, Svenska Kyrkan, 751 70 Uppsala, 018-16 96 00 (Diehtojuohkinbálvalus) dehe diŋgo ođđa goartta ruovttusiiddu bakte; www.svenskakyrkan.se son gii ii leat ožžon jienastangoartta muhto oaivvilda ahte sus lea njuolggus jienastit galgá maiddái váldit aktavuođa Girkostivrrain.	Jus dån le jienastimkårtåv láhppám, jali jus danna le juoga boasstot, de dån máhtá sáhkadit girkkostivrajn, Kyrkostyrelsen, Svenska kyrkan, 751 70 Uppsala, 018-16 96 00 (Informationsservice), jali ådåsav rávvit bielen www.svenskakyrkan.se. Gut ij le jienastimkårtåv oadtjum, ja adná sujna le jienastimriektá galggá aj girkkostivrajn sáhkadit dan birra.
Jienastangoarta sáddejuvvo dan čujuhussii gos leat čálihuvvon.	Jienastimkårttå rájaduvvá duv álmmuktjáledumadrässaj.
Duppál jienastangoarta fáksejuvvo searvegoddái gos jienastat ja Ruoŧa Girku olgoriikkasearvegottiide.	Jienastimkårtåv máhttá gärddádit ja dakkir gärddusav máhttá fáksit tjoaggulvissaj gånnå jienasta ja Svieriga girkko ålggorijkatjoaggulvisájda.