miellahttuvuohta.html.xml
Ruoŧa girkus leat measta čieža miljovnna miellahttu. Svieriga girkkon li vargga gietjav miljåvnå sebrulattja.
Juohke jagi oassálastet sis eatnasat juogalágan girkoaktavuođas. Juohkka jage sijás ieneplåhko säbrrá girkko muhtem aktijvuodajda.
Sáhttá leat unna lávlunjovkkožis gilážis, rihpaskuvllas dehe ruhtačoaggimis Ruoŧa girku riikkaidgaskasaš doarjja- ja ovdáneamebargui. Máhttá årrot unna kåvrån lánndadáfon, konfirmasjåvnnålägerin jali tjoaggemin Svieriga girkko rijkajgasskasasj bargguj doarjjaj ja åvddånibmáj.
Jearaldagat miellahttuvuođa birra Ovdal šadde olbmot Ruoŧas riegádettiin automáhtalaččat miellahttun Ruoŧa girkui. Gatjálvisá sebrulasjvuoda birra Svierigin åvdebut sjattaj automáhtalattjat sebrulasj Svieriga girkkon riegádimen.
Odne šaddá miellahttun gásttašeami bakte. Uddni sebrulattjan sjatta gástadime baktu.
Mánát, beallešaddit ja boarrásat sáhttet gásttašuvvot. Goappátjagá máná, tonåringa ja vuorrasappo máhtti gástaduvvat.
Jos mánná ii leat gásttašuvvon de sáhttá bearráigeahčči dieđihit mánás miellahttun Ruoŧa girkui. Jus mánná ij la gástadum de sujttoaddne máhttá diededit sijá mánná galggá sebrulattjan årrot Svieriga girkkon.
Mánát boarráset go guoktenuppelogi jagi galget ieža mieđihit miellahttuvuhtii. Máná gudi li lågenanguovte jage vuorrasappo galggi ietja miededit.
Jos juo leat gásttašuvvon iežá risttalaš searvegottis sáhtát šaddat miellahttun Ruoŧa girkui go leat leamaš girkohearrá ságain. Jus dån la juo gástadum ietjá ristagis siebren de máhtá sjaddat sebrulattjan Svieriga girkkon ságastime maŋŋela girkkohärrájn.
Don gii leat guođđán Ruoŧa girku leat bures boahtin ruovttoluotta miellahttun. Dån gut la häjttám sebrulasjvuodav Svieriga girkkon duostoduvá ruoptus sebrulattjan.
Jos leat eahpesihkkar leat go miellahttu dehe jos dus leat iežá jearaldagat miellahttuvuođa birra de gulahalat searvegottiin gos orut. Jus illa visses jus dån la sebrulasj jali dujna li ietjá gatjálvisá sebrulasjvuoda birra de aktavuodav válde tjoaggulvisájn gånnå åro.
Miellahttudivat Ruoŧa girku goasttida iežas doaimmaid Ruoŧas ja olgoriikkas miellahttudivadiin, mii maid gohčoduvvo girkodivadin. Sebrulasjmákso Svieriga girkko doajmma Svierigin ja ålggorijkan mávsedvvá sebrulasjmávsos, mij aj gåhtjudallá girkkomákson.
Stuorimus oassi manná du báikkálaš searvegoddái. Ienemusá vatteduvvi duv bájkalasj tjoaggulvissaj.
Divat galgá goasttidit beaivválaš bargguid mánáiguin, nuoraiguin ja boarrásiiguin, koaraid ja málistangievkkaniid, buohcceviesugirku, bearašráđđeaddima, gearggusbálvalusbáhpaid, čoahkkananbáikkiid ja doaluid aktonasaide ja oruhis olbmuide. Mákso galggá rähkkut juohkkabäjvvásasj bargguj mánáj, nuoraj ja vuorrasappuj, kåvråjda ja jubttsatjiegajda, skihpadåhpegirkkuj, fuolkkerádevaddemij, juorabargge härrájda, gávnadimsajijda ja dåjmajda ulmutjida gudi li aktu ja hejmadisulmutjijda.
Juohkehaš doarju maid guovllu girkoviesuid ja kultuvrralaš árvvuid bearráigeahču boahttevaš buolvvaide. Gájka máksep aj bájke girkkohuodnahij ja kultuvrrahistårjalasj árvoj gähttjuj boahtte buolvajda.
Dasa man olu mávssát miellahttudivadin leat guokte váikkuhusa: du sisaboahtu ja man searvegoddái don gullot. Man ednagav mávsá sebrulasjvuohtamáksuj mierreduvvá guovtet oases: duv sisboahto ja makkir tjoaggulvissaj gullu.
Riikka gaskamearalaš girkodivat jagi 2011 lea 0,99 proseantta vearuhuvvon sisaboađustat. Rijkkagasskamierre girkkomáksuj 2011 la 0,99 prosenta duv värrodahtte sisboados kommuvnnaj.
Hávdádandivat Hávdádandivada ferte juohkehaš máksit gii lea čállon Ruŧŧii. Hávddádimgållo Bakku hávddádimgållo mávseduvvá gájkajs gudi li álmmuktjáledum Svierigin.
Riikka gaskamearalaš divat jagi 2011 lea 0,24 proseantta vearuhuvvon sisaboađus. Rijkkagasskamierre gålluj 2011 la 0,24 prosenta duv värrodahtte sisboados kommuvnnaj.
Ruoŧa girkus lea oaiveovddasvástádus doallat hávdádusaid Ruoŧas, earret Stockholma gávpogis ja Tranåsa gielddas. Svieriga girkko l oajvveålmåj hávddádimdoajmmaj Svierigin, ietján gå Stockholma stáda ja Tranåsa kommuvnna.
Vearrudieđáhusskovis oainnát man stuoris girkodivadat ja hávdádusdivadat lea. Deklarasjåvnnåblankehtan máhtá vuojnnet duv girkkomávsov ja hávddádimgålov.
Luohpan Ruoŧa girkus Jos mearridat luohpat Ruoŧa girkus galggat dieđihit dan báikkálaš searvegoddái. Hiejtedit sebrulasjvuodav Svieriga girkkos Jus dån mierreda hiejtedit sebrulasjvuodav Svieriga girkkos de dav diededa duv bájkálasj tjoaggulvissaj.
Sáhtát riŋget, fitnalit dehe čállit searvegoddái ja sihtat oažžut luohpanskovi. Máhtá riŋŋgit, manádit jali tjállet duv tjoaggulvissaj ja adnot blankehtav hiejtedibmáj.
Sáhtát maid ieš sáddet dábálaš reiven vuolláičállon gáibádusa searvegoddái. Dån máhtá aj rádjat persåvnålasj vuollájtjáledum adnomav dábálasj brevan ja rádjat dav tjoaggulvissaj.
Jos leat eahpesihkkar makkár searvegoddái gullot, sáhtát ohcat dan neahttačujuhusain mii lea olgešbealde. Jus dån illa visses makkir tjoaggulvissaj gullu de máhtá dav åhtsåt sválldasa baktu rievtesbielen.