Davvisámegiella / Nordsamiska
Julevusámegiella / Lulesamiska
Varraiskkus: PSABlodprov: PSA
JulevusámegiellaLulesamiska
Manin dárbbaha guođđit iskosa ?
Manen dárbaj åtsådimev vaddet ?
Manin dárbbaha guođđit iskosa ?
Manen dárbaj åtsådimev vaddet ?
Goas guođđit PSA iskosa ?
Goassa vaddá PSA åtsådimev ?
PSA lea varraiskkus mii gullo daidda dutkamiidda man sáhttá dahkat go ovdaráksá dutkojuvvo.
PSA l varraåtsådibme mij gullu åtsådimijda majt dagá gå prostahta åtsåduvvá.
Muhtumiin guđđojuvvo PSA-iskkus jus leat gožžaráhkováivvit man doavttir eahpida boahtit prostátas, ovdamearkka dihte jus dávjá dárbbaha mannat cissame seamma áigge go cirggas lea headju.
Muhttijn vaddá PSA-åtsådimev jus la gådtjåmvájve masi dåktår gáddá prostahta l oarre, buojkulvissan jus álu dárbaj gåttjådit vájku gå gådtjålábtjen la vuollegasj däddo.
Sáhttá maid guođđit PSA-iskosa jus doavttir dovdá rievdamiid ovdaráksás go dat dutkojuvvo, rievdamiid mat sáhttet dagahit máŋga earalágan váivvi ja skibasvuođa.
Máhttá aj vaddet PSA-åtsådimev jus dåktår gullá muhtem prostahta rievddadusájt gå åtsåduvvá, rievddadime ma máhtti buktet moattelágásj vájvijt ja dávdajt.
Lea dehálaš diehtit ahte loktanan PSA-árvu ii leat seamma ášši go ahte lea ovdaráksáborašdávsa.
Ájnas la diehtet aledum PSA-árvo ij javla ulmutjin la prostahtabårredávdda.
Lea dábálaš unnánaš muttolaš PSA lassánemiin leat eará sivat.
Le dábálasj giehppis ja mutták PSA aledimijn li ietjá oare.
Seamma ládje ii sáhte normála árvu ollásit guođđit eret ovdaráksáborašdávdda.
Sämmiláhkáj máhttá iemelágásj árvvo ij ållåsit ierittjuolldet prostahtabårråmdávdav.
Boađus ferte álot árvvoštallot makkár váivvit leat ja maid eará dutkamat čájehit.
Boados hähttu agev árvustaláduvvat makkir vájve li ja majt ietjá åtsådime vuosedi.
Jus olbmos leat guokte dehe eanet lagas dievdofuolkki geain lea ovdaráksáborašdávda, lea stuorit riska ahte oažžu skibasvuođa.
Jus li guokta jali moadda lahka berraha gudi li ålmmå prostahtabårråmdávdajn, de l stuoráp máhttelisvuohta dávdav oadtju.
Dan dáhpáhusas ávžžuhuvvo váldit dássedit PSA - iskosa 40-50 jagis gitta 70 jagi rádjái.
De májnoduvvá válldet PSA-åtsådimev dájvvalakkoj 40-50 jage álldaris gitta 70 jage álldarij.
PSA mihtiduvvo maid ovdaráksáborašdávdda dikšuma áigge.
PSA mihttiduvvá aj ájggeguovddelis prostahtabårrråmdávda dåmajdimen.
Jus dikšun ábuha dan fuomáša ahte PSA- árvu luoitá.
Jus dálkudibme viehket de vuojnnu gå PSA-árvvo vuollán.
PSA-iskosa buorit ja heajos bealit
Ávke ja hieredisá
PSA- iskkus ii dahkko rutiinnalaččat dego dábálaš dearvvašvuođakontrolla dievdduide oaidnin dihte leago dain hui árra hámat ovdaráksáborašdávda.
PSA-åtsådibme ij dábálattjat dagáduvá gájkkásasj varresvohtagähttjamin ålmmåjda árvustalátjit jus siján la prostahtabårråmdávda sieldes árra hábme.
Dat vuolgá das ahte ii leat álo oavdu fuomášit ja dikšut árra hámat ovdaráksáborašdávdda.
Ij la agev ávkke ielvvet ja dálkudit jur prostahtabårredávda árra hámijt.
Dikšun sáhttá addit bissovaš siidováikkuhusaid impoteanssa ja doallannávccahisvuođa dievdduin gos ovdaráksáborašdávda ii livččii geargan ovdánit maninge váralaš dávdan.
Dálkudime máhtti vaddet stuoves tjuovvobájnatjimijt nåv gåk impotänssa ja inkontinänssa ålmåjn gejn prostahtabårråmdávdda ij goassak lulu háhppidam åvddånit muhtem garra dávddaj.
Borašdávdašattalmas ovdarávssás sáhttá juogo šaddat hihtásit attitkeahttá mangelágán váivviid dehe šaddat johtilit ja viidut goruda eará osiide.
Bårredávddasjattalvis prostahtan máhttá juogu de suojmma sjaddat váni vattek vájvijt jali ruvva ja oabllot ietjá rubmaha åsijda.
Árra muttus ii sáhte earuhit dan guovtti borašdávdahámi ja lea várra dikšut borašdávdahámi mas ii livččii ožžon mangelágán váivviid eallináiggistis.
Árra ájgen ij máhte guokta bårråmdávddatjerda sieradit ja danen la máhttelis dåjmajduvvat bårråmdávddahábmáj massta ij lulu vájvijt ietjas viessomájgen oadtjot.
Máŋggat dievddut háliidit goit čađahit dutkama oažžun dihte čielgasa leago sis ovdaráksáborašdávda.
Moadda ålmmå sihti huoman tjadádit åtsådimijt oattjotjit diedojt jus siján la prostahtabårråmdávdda.
Ovdalgo mearrida galgágo guođđit PSA- iskosa lea buorre váldit čielgasa eanet buriin ja heajos beliin árrat áicojuvvon šattalmasa dikšumis.
Åvddål gå mierret jus galggá åtsådimev vaddet PSA:aj la buorrre åtsådit ienebuv ávkij birra ja hieredisájt árra gávnadum sjattalvisá dåmajdimijn.
Jus háliida de mannat viidáseappot ja ságastit doaktáriin galgá diŋgot áiggi dearvvašvuođaguovddážii dehe fitnodatdearvvašvuođadikšumii.
Jus de sihtá joarkket ja ságastallat dåktårijn de gálggá ájgev diŋŋgot varresvuohtaguovdátjin jali vidnudakvarresvuohtasujton.
Mii lea PSA ja gos dat lea ?
Mij la PSA ja gåggu gávvnu ?
PSA lea oanádus ovdaráksáspesifihkka anti-genas.
PSA l oanádis [prostataspecifikt antigen].
Dat lea proteiidna mii válbmejuvvo ovdarávssás ja mii čuovvu siepmančázi mielde go oažžu orgásmma ja dahká ahte sagahanseallat šaddet lihkkibun.
Le proteijnna mij dagáduvvá prostahtarávsán ja tjuovvo sájojt gå ejakulasjåvnåv oadtju ja dahká vaj sájo labudi giehpebut.
PSA lea dábálaččat una mearit varasnai, ja jur dat mearri mii mihtiduvvo PSA-iskosa bakte.
PSA gávnnu dábálattjat binná mieren varán aj, ja l dat nárre mij mihttiduvvá PSA-åtsådime baktu.
Borašdávdda lassin leat máŋga dábálaš rievdama ovdarávssás mat sáhttet dahkat ahte PSA- árvu loktana varas.
Ietján gå bårråmdávdda de gávnnuji moadda dábálasj rievddadusá prostahtan ma máhtti dahkat vaj PSA- mierre varán lassán.
Ovdamearkka dihte buorresoarttat ovdaráksástuorrun ja vuolši ovdarávssás sáhttet, ng. prostátihtta, dagahit ahte ovdarávssás golgá eanet PSA varrii.
Buorre prostahtastuoredibme ja inflammasjåvnnå prostahtarávsán máhttá buojkulvissan, nåv gåhtjoduvvam prostatijtta, doalvvot vaj lissi ienep PSA:av várán prostahtas.
Jagiid mielde PSA-árvu loktana vehá eanaš dievdduin daningo ovdaráksá šaddá stuoribun go ahki lassu.
PSA-mierre lassán vehik ájge milta ienemus ålmmåjn danen gå prostahtaráksá stuorru gå vuorastuvvá.
Stuorimus oassi vara PSA:s lea čadnon sierra proteiinnaide.
Enamus mierre PSA varán la tjanádum umasslágásj proteijnajda.
Muhto lea maid una oassi friddja, čanakeahtes PSA.
Valla gávnnu aj binná luovas, tjanádahkes PSA.
Go leat eará sivat go borašdávda muttágis PSA-loktanemiin, láve leahkit eanet friddja PSA varas.
Gå li ietjá oare gå bårråmdávdda mutták PSA- allánibmáj, de álu gávnnuji ienep luovas PSA varán.
Danin dat sáhttá addit doaktárii dihto rávvaga mihtidit čadnojuvvon ja friija PSA gaskavuođa.
Danen máhttá dåktårij vaddet vissa oajvvadusáv mihttit gasskavuodav tjanádum ja luovas PSA gaskan.
Mot iskkus váldojuvvo ?
Gåktu åtsådibme váldeduvvá ?
Iskkus váldo dábálaččat gieđas asehis nálu vehkiin mii čuggejuvvo varrasutnii, venai.
Åtsådimev álu válldi giedan sekka nálujn viehkken mij tjuoggiduvvá varravárráj, venan.
Danin dán sullásaš varraiskkus gohčoduvvo vena iskkusin.
Danen dát tjärdda várraåtsådimes gåhtjudallá åsådibmen vena baktu.
Iskkus sáhttá váldot vaikko goas jándoris. Ovdal iskosa váldima ferte čohkkehit 15 minuhta.
Åtsådimev válldá akta goassa jánndurin Galggá tjåhkudallat 15 minuvta åvddål gå åtsådibme váldeduvvá.
Muđui ii dárbbat mangelágán válmmastallamiid.
Ietján älla aktak gárvedime dárbulattja.
Jus dahká kirurgalaš doaibmabiju ovdaráksái PSA-árvu loktana.
Jus tjuollá prostahtan de PSA-árvvo allán.
Ferte vuordit unnimustá 10 beaivvi ovdalgo lea jierpmálaš váldit PSA-iskosa.
Hähttu de vuorddet unnemusát 10 biejve åvddål gå l ávkálasj PSA-åtsådimev válldet.
Jus doavttir dan sádjái guldala ovdaráksá dat ii váikkut PSA- árvui.
Jus dåktår val gulldal prostahtav de PSA-árvvo ij bájnatjuvá.
Goas oažžu vástádusa ?
Goassa oadtju vásstádusáv ?
Iskkus sáddejuvvo buohcceviessolaboratoriai gos dat analyserejuvvo.
Åtsådibme rájaduvvá skihpadåhpelaboratåvrråj gånnå guoradaláduvvá.
Sáhttá soabadit doaktáriin goas ja got galgá beassat diehtit iskkusbohtosa.
Máhttá ájgás boahtet ietjas dåktårijn goassa ja gåktu åtsådime båhtusav diededuvvá.
Doavttir láve oažžut vástádusa laboratorias guovtti beaivvi siste.
Dåktår álu vásstádusáv laboratåvrås oadtju avtan jali guovten biejven.
Got iskkusvástádus dulkojuvvo ?
Gåktu åtsådimvásstádus dádjat ?
Iskkusvástádusa ferte álo veardidit makkár váivvit olbmos leat ja maid eará dutkamat čájehit.
Åtsådimvásstádus hähttu agev árvustaláduvvat makkir vájve li ja majt ietjá åtsådime vuosedi.
Vara PSA-árvu variere sierra dievdduid gaskka, maid dievdduid gaskkan geain eai leat ovdaráksáváivvit.
PSA-árvvo varán målsut umasse ålmåj gaskan, aj ålmåj gaskan gejn älla prostahtavájve.
Vai doaktáris galgá leahkit juoga masa veardida dallego iskkusvástádusat dulkojuvvojit gevtojuvvo ng. refereansaárvvut.
Vaj dåktår galggá máhttet juojnak buohtastahttet de aneduvvá referänssaárvo.
PSA:i lávejuvvo árvvut badjel 3 mikrográmma littara guovdu rehkenastot lassáneapmin.
PSA-árvojda álu árvo badjel 3 mikrográmma lijttarij riekkniduvvá lassánibmen.
Alla árvvut, mas dat bohtet ?
Alla árvo, mij la dan oarre ?
Sullii ovttas logi gaskaagát olbmás lea loktanan PSA- árvu.
Bájkoj avtan låget ålmmås gasska álldarin la aledum PSA-árvvo.
Dábálaš sivva veháš loktanan árvui lea buorresorttat ovdaráksástuorrun.
Dábálasj oarre vehik aledum árvojda buorre prostahtastuoredibme.
Loktanan árvvuid sáhttá maid oažžut jus lea ovdaráksávuolšun, ng. kronalaš prostatihtta.
Aledum árvojt oadtju aj jus la prostahtainflammasjåvnnå, nåv gåhtjoduvvam dálkodik prostatijtta.
Dábálaš gožžaoarreinfekšuvdna sáhttá addit meaddelmanni, muhto garra PSA loktaneami.
Dábálasj gådtjåinfeksjåvnnå máhttá vaddet garra lassánimev PSA:s valla vássá.
Jus soames siva dihte ii sáhte gožžat ja guđđet gožžaráhku albma ládje, sáhttá maid oažžut gaskaboddosaš loktanan PSA-árvvu.
Jus avtak oare diehti ij máhte gådtjåt ja gådtjårágáv duobbmit snivva, de máhttá aj oadjot ånibåddåsasj lasedum PSA-árvov.
Jus lea váttis guđđet gožžaráhku nu ahte stuorimus oassi goččas geažos áigge lea ráhkus dat lávejuvvo gohčodit gožžaobbon.
Jus la vájvve gådtjårágáv duobbmit ja stuoráp gådtjå nárre agev báhtsá, de gådtjåbavvagin gåhtjudallá.
Loktanan árvvuide sáhttá leahkit sivvan ovdaráksáborašdávda.
Aledum árvo máhtti aj årrot prostahtabårredávdda.
Sullii goalmmát oasis dain geain lea loktanan PSA gávdnojuvvo borašdávda.
Gejs li aledum PSA gávnaduvvá bårredávdda bájkoj gålmådisán.
Gaskavuohta gaskkal friija ja čadnojuvvon PSA sáhttet addit doaktárii dihto bagadusa go lea jearaldat earuhit buorresorttat ovdaráksáváivviid ovdaráksáborašdávddas.
Sieradittjat buorre prostahtavájvijt prostahta bårredávdas de máhttá gasskavuohta luovas ja tjanádum PSA gaskan dåkttårav viehkedit.
Dain geat testejuvvo máŋgga háve máŋggaid jagiid, boahtá sullii ovttan njealjis leahkit PSA- árvu mii oalgguha lasse dutkamiidda.
Gejs ietjasa gähttjali moaddi moatten jagen, li bájken avtan nieljes PSA-árvvo mij doarjju ienep åtsådimijt.
Jus PSA-iskosa boađus čájeha alla árvvu, doavttir láve dahkat vel ovtta dutkama Ultra-jienain ja gođusiskosiin ovdarávssás.
Jus PSA-åtsådime boados vuoset alep árvov, de dåktår álu dahká vil åtsådimev ultrajienajn ja tsuodtsaåtsådimev prostahtarávsás.
Jus doavttir áicá borašdávdda sáhttá oažžut dikšuma čuohpademiin, suonjardemiin dehe hormonadikšumiin.
Jus dåktår gávnná bårredávdav de oadtju dálkudimev tjuollamijn, suonjardimijn, jali hormonadåmajdimijn.
Vuollegis árvvut, mas dat vulget ?
Vuollegis árvo, mij la dan oarre ?
Vuollegis árvvut vuosttildit dan ahte livččii ovdaráksáborašdávda, vaikko beare okta PSA-iskkus ii olles sihkkarvuođain sáhte vuosttildit dan.
Vuollegis árvo vuoset prostahtabårredávdda gávnnu, ihka vil val akta PSA-åtsådibme ij ållåsit máhttá dav ierittjuolldet.
Jus oažžu ovdarávssá váldot eret čuohpademiin PSA-árvu luoitá illá mihtidan dássái.
Jus oadtju prostahtav ieritváldedum tjuollama baktu de PSA-árvvo vuollán jur mihttidahkes märráj.
Vuollegis PSA-árvu sáhttá oainnát gevtojuvvot mihttun ahte čuohpadeamis lea leamaš ávki.
Vuollegis PSA-árvvo máhttá de aneduvvat mihttán tjuollamin lij buorre boados.
Maid guovtti eará dikšunvugiin, suonjardemiin ja hormonadikšumiin, láve njiedjan PSA-árvu leahkit mearkan ahte dikšun lea doaibman bures.
Guovten ietjá dåmajdimtjerdan aj, suonjardimen ja hormonadálkudimen, vuoledum PSA-árvvo l dåbddåmärkka dåmajdibme l buoragit doajmmam.
Čálli: Martin Enander, doavttir, spesialista almmolašmedisiinnas, Sundsvall
Tjálle: Martin Enander dåktår, ássjedåbdde gájkkásasjmedisijnan, Sundsvall
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat maid heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu.
Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.