om-man-inte-ar-nojd-med-varden.html.xml

Davvisámegiella / Nordsamiska Julevusámegiella / Lulesamiska Mas lea jearaldat ? Mij la fámon ? (ca 2 sidor) (ca. Vel okta vuohki váidalit (ca 2 sidor) 2 sidor) Mas lea jearaldat ? Mij la fámon ? (ca 2 sidor) (ca. Vel okta vuohki váidalit (ca 2 sidor) 2 sidor) Mas lea jearaldat ? Mij la fámon ? Mas lea jearaldat ? Mij la fámon ? Lea riekti váidalit Rievtesvuohta la gujddit Buohccin dearvvašvuođa – ja buohccedivššus dus lea riekti vuostáváldot gudnejahttimiin ja oažžut ipmirdahtti informašuvnna dearvvašvuođadilis ja dain dutkamiin ja divššuin mat evttohuvvo. Olmmoš galgá oažžut buori divššu mas lea buorre kvaliteahtta. Patiänntan varresvuohta- ja skihpasujton la riektá duostoduvvat roattujn ja oadtjot dádjadahtte diededimev varresvuohtavidjurij ja åtsådimij ja dálkudimij birra ma oajvvaduvvi Galggá oadtjot buorre sujtov buorre kvalitehtajn. Jus ii leat duhtivaš divššuin man lea ožžon dehe lea eahpeduhtivaš vuostáváldimiin, lea riekti váidalit ja guođđit oainnuid. Jus ij la dudálasj sujtujn majt la oadtjum jalik gujddi duostodimijn, de l riektá gujddit ja vuojnojt åvddåmbuktet. Dat sáhttá guoskat unnit problemain stuorit dilálašvuođaide mat leat dagahan bissovaš vahágiid dehe jápmima. Máhttá guosskat unnep gássjelisvuodajs vidjurij gitta vaddásijda ma li båhtusijt vaddám stuoves vahagijt jali jábmemav. Sáhttá maid dahkat váidaga mii viggá oažžut doaimma doaibmat buorebut. Máhttá aj bajedimev dahkat dåjmav buoredittjat Leat leahkime máŋga sierra lágádusa gosa jorgasit váidagiiguin. Gávnnuji edna instánsa gåsi máhttá gujddit. Lea buorre bivdit čálalaš vástádusa go váidala vai beassá ráfis lohkat vástádusa ja vealtá boasttoipmárdusa. Gujddidijn ádnu tjálalasj vásstádusáv vaj sietton bässá låhkåt ja dajna boastodádjadusáv garvvet. Váidalit njuolga dikšubargovehkii Gujddit sujttobarggijda Lea buorre álggos jorgasit njuolga dan doaktára dehe eará dikšobargoveaga beallái geat leat dahkan dutkamiid ja divššu. Vuostatjin la buorre aktavuodav válldet dåktårijn jali ietjá sujttobárggijn gudi li åtsådam ja dálkudam. Dávjá sáhttá čielga boasttoipmárdus ja eahpečielggasvuođat čielggaduvvot dainna ládje ja unnidit riskka ahte dat gerdo. Dan láhkáj máhtti oalle boastodádjadusá tjielggat ja vádá binnut vádáv vat dáhpáduvvá. Sáhttá maid álot jorgasit dan ossodaga hoavdda beallái gos lea ožžon divššu, ovdamearkka dihte ortopedavuostáváldima doaibmahoavdda beallái. Máhttá aj agev aktavuodav válldet åssudagáåjvijn gånnå sujtov oattjoj, buojkulvissan ortopedaduostudagá doajmmaåjvijn. Mii guoská gielddalaš dearvvašvuođa – ja buohccedivššu dego ovdamearkka dihte ruovttobuohccedivššu jorgašuvvo dan medisiinnalaš vástu buohccedivššára beallái, maid gohčoduvvon MAS, gielddas. Kommuvna varresvuohta- ja skihpasujto hárráj buojkulvissan häjmmaskihpasujtto de aktavuodav válldá dálkas åvdåsvásstediddje skihpasujtárijn, nåv gåhtjoduvvam MAS, kommuvnan. Mii lea eanadikki vuolaš ja gielddalaš dikšun sierrana riikka sierra guovlluin. Mij la lánndadiggedåjmadum ja kommuvna sujtto iereda sierra guovlojn rijkan. Sáhttá jearrat iežas gielddas dehe eanadikkis geas lea vástu divššus. Máhttá gatjádit ietjas kommuvnas jali lánndadikkes gut sujtos åvdåsvásstet. Dávjjimusat gielda vástida eaŋkilit ruovttubuohccedivššus go fas eanadiggi dikšu ovdánan buohccedivššu ruovttus. Ienemusát kommuvnna åvdåsvásstet álkkep häjmmasujtos ja lánndadigge sujtti dárkkelap skihpasujtov hejman. Váldá vuostá váidalemiid Patiänntasiebrreráde Instánssa mii sáhttá guođđit oainnuid buohccelávdegoddái, mii muhtumin gohčoduvvo luohttámušlávdegoddin. Instánnsa masi máhttá vuojnojt åvddånbuktet la patiänntasiebrreráde, mij muhttijn gåhtjoduvvá åskeldimsiebrreráden. Buohccelávdegoddi galgá váikkuhit alit buohccesihkkarvuhtii dearvvašvuođa ja buohccedivššus. Patiänntasiebrreráde galggá doarjodit alla patiänntasihkarvuodav varresvuohta-ja skihpasujton. Lávdegoddi galgá leahkit juohke eanadikkis váldimiin vuostá váidagiid ja oainnuid earet eará vuostáváldimis, diagnosain, dálkkodeamis, mávssuin, jávohisvuođajearaldagain ja dikšudáhkádusas. Siebrreráde galggá gávnnut gájkka lánndadikkijn duostotjit gujddimijt ja vuojnojt iehtjádij siegen duostomij, diagnosaj, dálkudibme, mávso, sekretässagátjálvisájda ja sujttogarantiddja birra. Lávdegottis čohkkehit politihkkarat go dan vuorus virgeolbmát gieđahallet váidagiid. Siebrreráden li politijkkára ja virggeulmutja giehtadalli gujddimijt. Lávdegotti politihkkariin lea jávohisvuođageatnegasvuohta. Siebrreráde politijkkárijn ja virggeulmutjijn la sjávovälggogisvuohta. Buohccelávdegoddi ii leat dearvvašvuođa ja buohccedivššu vuoláš iige mávsse maidege jorgasit dohko jearaldagaiguin ja váidagiiguin. Patiänntasiebrreráde l aktijmahtes varresvuohta-ja skihpasujtos ja ij majdik mávse dajna aktavuodav válldet gatjálvisáj jali gujddimij. Dearvvašvuođa ja buohccedivššu lassin gullo buohccelávdegotti doaibmaoassái maid bátnedikšun man jođihit eanadiggi ja priváhttabátnedikšun man eanadiggi goasttida ollásit dehe oassái. Ietján gå varresvuohta-ja skihpasujtto de patiänttasiebrreráde doajmmaguovllo l aj bádnesujtto mij dåjmaduvvá lánndadikkes ja priváhttabádnesujtto mij biednigahteduvvá ållåsit jali muhtem märráj lánndadikkes. Dan lassin gullo dearvvašvuođa ja buohccedikšun man gielddat jođihit dehe soahpamuša mielde gielddaiguin ja almmolaš fuolaheapmi Sosiálabálvaluslága jelgii man oažžu dearvvašvuođa ja buohccedivššu olis. Duodden la varresvuohta-skihpasujtto ma kommuvnajs dåjmaduvvi, jali såbadusá milta kommuvnaj, ja álmmuk hukso Sosiáladievnastuslága milta mav oadtju dakkir varresvuohta-ja skihpasujton. Buohccelávdegottis sáhttá ovdamearkka dihte oažžut veahki Patiänntasiebrrerádes máhttá buojkulvissan viehkev oadtjot informašuvnnain man dárbbaha vai sáhttá váldit vára iežas beroštumiin dearvvašvuođa ja buohccedivššus diededimijn majt dárbaj ájmujda váldátjit ietjas berustimijt varresvuohta- ja skihpasujton oktavuođaiguin dikšubargoveagain aktavuoda sujttobarggij gávdnat rivttes virgeolbmá gávnnat riekta fábmudahkaj rapporteret dikšoaddái ja dikšunovttadahkii áiccastagaid ja spiehkkasemiid maidda lea reageren. sujttovaddijda ja sujttoåssudagájda diededit ájttsagijt ja ärránijt masi alvaduvvá. Sihke njálmmálaš ja čálalaš váidagat dutkojuvvo Goappátjagá njálmálasj ja tjálalasj gujddima guroadaláduvvi Sáhttá sihke riŋget ja sáddet čálalaš váidalemiid buohccelávdegoddái. Máhttá goappátjagá riŋŋgit ja rádjat tjálalasj gujddimijt patiänntasiebrrerádáj. Virgeolbmát huolahit ahte váidaleamit čielggaduvvo dehe rivttes instánssa ovttastuvvo. Virggeulmutja gähttji gujddima guoradáláduvi jali riekta instánsajn aktavuodav váldeduvvá. Buohccelávdegottis ii leat váldi mearridit leago buohccedikšubargoveahka dahkan juoga vearrut dehe ii. Patiänntasiebrreráden älla riektá mierredit jus skihpabargge li juojddá mäddám jali ij. Dat lea dan sajis jearaldat doaibmavástideddjiide dehe eiseválddiide dego Sosiálastivra. Ienni l ássje doajmmaåvdåsvásstediddjijda jali fábmudagájda nåv gåk Sosiálstivrra. Oktavuođadieđut buohccelávdegoddái galget leat doppe gos leat ožžon divššu ja eanadikki iežas webbabáikkiin. Aktavuohtadiedo patiänntasiebrrerádáj galggi gávnnut gånnå la sujtov vattedum ja lánndadikkij ietjas webbabielijn. Gohcá kvalitehta ja sihkkarvuođa Gáhttit kvalitehtav ja sihkarvuodav Sosiálastivra lea dearvvašvuođa ja buohccedivššu bearráigeahččaneiseváldi ja dárkkista earet eará doaimmaid ovddidan dihte buohccesihkkarvuođa, eastadan dihte vahágiid ja váldin dihte eret riskkaid divššus. Sosiálastivrra l gáhttifábmudahka varresvuohta- ja skihpasujttuj ja sujnni iehtjádij siegen dåjmajt åvdedittjat patiänntasihkarvuodav, duostudit vahágijt ja gádodit vádájt sujton. Sosiálastivra galgá fokuseret sivaid dasa mii lea dáhpáhuvvan, nu gohčoduvvon systemafeailla, ja maid galgá dahkkot vai dat ii gearddo. Sosiálastivrra galggá tjalmostahttet årijda majt li sjaddam, nåv gåhtjoduvvam vuogádakvige, ja mij máhttá dagáduvvat vaj ij galga ådåsis sjaddat. Sosiálastivra sáhttá ilmmuhit dáhpáhusa dehe ovttaskas ámmáthárjeheadji. Sosiálastivrraj máhttá dáhpádusáv jali aktugasj virggeulmutjijt bajedit. Almmuhusas ii dárbbat namuhit gii dehe geat guddet vásttu dáhpáhusas. Bajedimen ij dárbaha diededit gänna jali gejn li åvdåsvásstádus dáhpadusás. Buot geat gullojit dearvvašvuođa ja buohccedikšubargovehkii, beroškeahttá bargetgo gielddas, eanadikkis dehe priváhta dikšunfitnodagas, sáhttet almmuhuvvot. Gájka gudi gulluji varresvuohta- ja skihpasujttobarggijda, juska vil barggi kommuvnan, lánndadikken jali priváhtta sujttovidnudagán, máhtti bájeduvvat. Almmuhus sáhttá maid guoskat kritihka organisašuvnna vuostá dehe almmolaš váilevašvuođaid buohccesihkkarvuođas mii dárbbahuvvo buoriduvvot. Bajedibme máhttá guosskat lájtov organisasjåvnå vuossti jali gájkkásasj vánesvuohtaj patiänntasihkarvuodan majt la dárbulasj divudit. Váidaleamit galget dutkojuvvot bealaškeahtes. Gujddimusá galggi guoradaláduvvat gáttoj ja vuorddemusáj dagi. Ii dárbbat ieš diehtit gii lea dahkan vearrut dehe mii lea váilon dikšumis baicca dat rehkke almmuhit dáhpáhusa dakkárin. Ij iesj dárbaha diehtet gut la juojddá boasstot dahkam jali mij la dåmajdimen boasstot sjaddam ájnat nuoges la bajedit dáhpádusáv. Sosiálastivra sáhttá čujuhit kritihka sihke organisašuvdnii ovdamearkka dihte eanadiggái, ja ovttaskasaide dikšunbargoveagas. Sosiálastivrra máhttá lájttet goappátjagá organisasjåvnåv, buojkulvissan lánndadikkev, ja aktugattjajt sujttobarggijs. Dat sáhttá maid dahkkot jus ii leat mangelágán almmuhus dehe váidaleapmi buhcciin dehe oapmahaččain. Máhttá aj dagáduvvat vájku ij gávnnu aktak bajedibme jali gujddimus patientajs jali lahkaulmutjijs. Jus dárbbahuvvo buohccesihkkarvuođa dihte sáhttá Sosiálastivra maid dahkat mearrádusaid maid organisašuvdna ferte čuovvut. Jus la dárbulasj patiänntasikarvuohtaj de Sosiálastivrra máhttá aj njuolgadusájt almoditmajt organisasjåvnnå hähttu tjuovvot. Sosiálastivra sáhttá maid mearridit ahte guođđá ášši buohccelávdegoddái. Sosiálastivrra máhttá aj mierredit guodet ássjijt patiänntasiebrrerádaj. Sosiálastivrra mearrádusa ii sáhte váidit. Sosiálastivra märrádusá e máhte gujddiduvvat. Almmuhusat dáhpáhusain mat sáhttet leat rihkusvuložat guđđojuvvo poliisii. Bajedime dáhpádusájs ma máhtti årrot ássjálattja guodeduvvi polijssaj. Dat sáhttet ovdamearkka dihte guoskat ahte buohccedikšobargoveahka sivahuvvo seksuálalaš veahkaváldimis dehe illasteamis. Buojkulvissan la gå skihpasujttobargge guoddaluvvi seksuálalasj illastimij jali tsabbmema birra. Sihke almmuhus Sosiálastivrii ja Sosiálastivrra mearrádus leat almmolaš áššegirjjit maid juohkehaš gii háliida sáhttá lohkat. Goappátjagá bajedibme Sosiálastivrraj ja Sosiálastivra märrádusá li almulasj ássjepáhppárá majt gájka gudi sihti máhtti låhkåt. Dan sajis buohccejournálat ja eará sullásaš áššegirjjit mat gullojit dutkamii gokčet jávohisvuođageatnegasvuođa. Patiänntajournála ja sjimugis guoradallama ássjepáhppará gis sekretessas gåbtjåduvvi. Čuvvot Lex-Maria - almmuhusaid Tjuovvu Lex Maria-bajedimijt Sosiálastivra gieđahallá daid nu gohčoduvvon Lex Maria – almmuhusaid, dalle dikšun ieš sáhttá almmuhit duođalaš dáhpáhusaid. Sosiálastivrra giehtadallá nåv gåhtjodum Lex Maria-bajedimijt, gå sujtto iesj galggá bajedit alvos dáhpádusájt. Lex Maria almmuhus galgá dutkojuvvot sihkkarastin dihte buohccesihkkarvuođa. Lex-Maria- bajedibme galggá guoraduvvat nannodittjat patiänntasihkarvuodav. Dat sáhttá dagahit ahte Sosiálastivra almmuha dikšubargoveaga Dearvvašvuođa ja buohccedikšu vástolávdegoddái, HSAN. Máhttá doalvvot vaj Sosiálastivrra bajet sujttobarggijt Varresvuohta-ja skihpasujto åvdåsvsstádussiebrrerádáj, HSAN Dearvvašvuođa ja buohccedikšu vástolávdegoddi Varresvuohta-ja skihpasujto åvdåsvásstádussiebrreráde Dušše Sosiálastivra, Vuoigatvuođaáššeolmmái ja Vuoigatvuođakánsler sáhttet dahkat almmuhusaid Dearvvašvuođa ja buohccedikšu vástolávdegoddái, HSAN:nii. Sosiálastivrra, Justitieoahttse ja Justitiekansler val máhtti bajedit Varresvuohta-ja skihpasujto åvdåsvásstádussiebrrerádáj, HSAN. Dat sáhttá dáhpáhuvvat jus lea ágga mearridit suddjendoaimmain, dat mearkkaša bissehit rutiinnaid ja bargovugiid mat sáhttet leat riskkavuložat. Dagáduvvá jus gávnnuji oare mierredit suodjedagojda, dat javllá tsaggat dagojt ja barggovuogijt ma máhtti årrot vádálattja. HSAN sáhttá geahččalit ja mearridit. HSAN máhttá gähttjalit ja mierredit gohčut ruovttoluotta gelbbolašvuođa doaktáris dehe buohccedivššáris gii lea goaridan iežas barggu ruoptus válldet duodastusáv dåktåris jali skihpasujttáris gut la ietjas bargov nievret sujttim mearridit geahččaladdanáiggi, mii mearkkaša ahte doavttir dehe buohccedikšu ferteba leahkit geahču vuolde gitta golmma jahkái, sihke sierra plána dahkko dan áigái dahkat gähttjalimájgev, mij la gå dåktår jali skihpasujtár hähttu gähttjon årrot gitta gålmå jahkáj, ja sierralágásj plána vuododuvvá dan ájgen ráddjet dehe geassit sisa doaktára rievtti čállit dálkasiid. ráddjit jali sisi giesset dåktåra rievtesvuodav dálkkasijt tjállet. Geassemánu 2013 rájis lea divššu ja fuolaheamidárkkistus, IVO, váldán badjelasas Sosiálastivrra bearráigeahččanbargguid. Biehtsemáno 2013 rájes la sujto ja huvso " IVO. " Inspeksjåvnån, åvdåsvásstádus Sosiálasivra gähttjovidnojs. Dat mearkkaša ahte galgá almmuhit divššu ja fuolaheami dárkkistussii dáhpáhusa jus lea leamaš divššus. Merkaj dáhpádusáv sujton ja huvso Inspeksjåvnnåj bajet majt la vásedam sujton. Sáhttá maid almmuhit ovttaskas ámmáthárjeheaddji, jur seamma ládje go ovdal dagai Sosiálastivrii. Máhttá aj bajedit aktugasj virggeulmutjijt, jur gåktu åvdebut dagájSosiálastivrraj. Meattáhusaid ja váilliid mat dáhpáhuvvet divššus ja fuolaheamis galgá doaibma ieš almmuhit Divššu ja fuolaheami dárkkistussii. Dåjma galggi mieddemijt ja vánesvuodajt ma sujton ja huvson ietja bajedit sujto ja huvso Inspeksjåvnnåj. Ođđa eiseváldi sáhttá maid váldit iežas álgagiid divššu kvalitehta ja sihkkarvuođa dutkamis ja čuovvumis. Ådå fábmudahka máhttá aj iesj álgadit dagojt åtsådittjat ja dåbelijtjuovvot kvalitehtav ja sihkarvuodav sujton. Vel okta vuohki váidalit Vuoge vil gujddit Vel okta vuohki váidalit Vuoge vil gujddit Poliisa, buohcceorganisašuvnnat ja politihkkarat Polijssa, patiänntaorganisasjåvnå ja politijkkára Jus anilda ahte rihkkoš lea dáhkkon divššus sáhttá almmuhit polesii. Jus adná bahádahko la dagádum sujton de máhttá polijssabajedimev dahkat. Almmuhus galgá ovdamearkka dihte guoskat nuppi olbmo jápmima mielddisbuktima. Bajedibme máhttá buojkulvissan guosskat nuppe ulmutja jábmemij. Ruoŧas lea hui eahpedábálaš ahte dakkár almmuhusat buktet sivaheami ja duomu cealkima, daningo rihkošláhkaaddimis gáibiduvvo nu gohčoduvvon áigumuš dehe roaves hárehisvuohta vai sáhttá ráŋggáštuvvot. Svierigin dakkir bajedime vuorjját doalvvu guoddalibmáj ja duobbmuj danen gå vierredahkoláhka ásadibme, rávkká ájggomusá jali alvos dierbigisvuodav stráffitjit. Buohcceorganisašuvnnat sáhttet muhtumin veahkehit áššegieđahallamis mii guoská váidaleami. Patiänntaorganisasjåvnå máhtti muhttijn viehkedit giehtadallat ássjijt ma gujddimussaj gulluji. Sii sáhttet dihto dáhpáhusas árvvoštallat man instánsii lea buoremus ovddidit iežas váidalemiid ja maid veahkehit almmuhusa čállimis. Muhttijn máhtti árvustallat makkir instánssaj l buoremus åvddånbuktet ietjas gujddimusájt ja aj viehkedit tjállet bajedimev. Vealahanáššeolmmái, DO, bargá vealaheami vuostá. Nuppástimoahttse, DO, barggá nuppástime vuosstij. Jus anilda iežas áššeheamit sierragieđahallon sohkabeali, sohkabealidentitehta, sohkabealeolggosbuktima, agi, etnalaš gullevašvuođa, oskku dehe eará oskkuoainnu, doaibmahehttehusa dehe seksualálaš mieđisvuođa dihte, sáhttá dát almmuhuvvot DO:i. Jus adná ietjas ij la objektijvalattjat giehtadaládum sjierves, sjiervveidentitehtas, sjiervvedåbddomerkas, álldaris, álmmuktjerdak sierratjerdas, jáhkkudagás jali ietjá jáhkkovuojnos, sáhtusvuodas ja seksuálalasj tjerdas, de dát máhttá DO:aj bajeduvvat. Lea álo vejolaš buktit váidaleami daidda buohccedikšupolitihkkariidda geain lea politihkalaš vástu eanadikkis ja gielddas. Agev la máhttelis gujddimusájt åvddånbuktet skihpasujttopolitijkkárijda gejn li politijkalasj åvdåsvásstádus lánndadikken jali kommuvnan. Muhtin eanadikkiin leat sierra buohcceáššeolbmát, geat muhtumin gohčoduvvojit buohcceovddasteaddjin dehe buohcceofelažžan. Muhtem lánndadikkijn gávnnuji sierralágásj patiänntaoahttse, gudi muhttijn aj gåhtjudalli patiänntaoahttsen jali patiänntabagádiddjen. Jus ovdamearkka dihte dovdá iežas heajuid vuostáváldon dehe eará ládje lea duhtameahttun divššuin sáhttá váldit oktavuođa singuin. Jus buojkulvissan adná ietjas nievret duostodum jali ietjáláhkáj la asjmen sujtujn de máhttá sijájn aktavuodav válldet. Buohcceáššeolmmái sáhttá veahkehit ja neavvut viidáseappot jus ii leat duhtivaš vástádussii dehe vuostáváldimii maŋŋil go vuosttažin lea jorgasan njuolga buohccedikšunbargoveaga beallái. Patiänntaoahttse máhttá viehkedit ja vuosedit åvddålijguovlluj jus ij la dudálasj vásstádusájn jali duosstomijn gå l vuostak aktavuodav válldám skihpasujttobarggijda. Mas lea jearaldat ? Mij la fámon ? (ca. (ca 2 sidor) 2 sidor) Vel okta vuohki váidalit (ca 2 sidor) Dåjmadiddje: 1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi lea heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu. Ingemar Karlsson Gadea, 1177 Vårdguiden