ont-i-orat-hos-barn---vad-kan-man-gora-sjalv.html.xml

Davvisámegiella / Nordsamiska	Julevusámegiella / Lulesamiska
Bealljenávhllahat mánáin - maid ieš sáhttá dahkat ?	Bielljenávlak mánájn - majt máhttá iesj dahkat ?
Ont i örat hos barn - vad kan man göra själv ?	Ont i örat hos barn - vad kan man göra själv ?
Jus mánná veallá oaivi badjugit bohtaneapmi unnu bealjis ja várká unnit.	Jus mánná allagit åjvijn vällaj de båhtånibme binnu bieljen ja binnebut báktji.
Okta vuohki loktet oaivegeaži lea bidjat bolstariid báljá vuollái.	Oajvvurav aledittjat máhttá oajvevuolijt biedjat bålsståra vuolláj.
Dávjá várka ihkku	Álu luottudahka iján
Mánát geain lea nuorvu sáhttet oažžut bealljenávhllahaga go vuohččecuoccat bealjis bohtanit.	Máná gudi li snuohpasa máhtti bielljenávlagav oadtjot gå tsuottsa bieljen båhtåni.
Sii sáhttet maid oažžut várkka gaskabealji siedju vuolššis, bealljenávhllahagas.	Máhtti aj luottudagáv oadtjot gå inflammasjåvnnå gasskabieljen la siedjan, gåhttju bielljenávladahkan.
Sihke nuorvu ja bealljenávhllahat leat dábálaš vuolšeskibasvuođat mánáin.	Goappátjaga snuohpa ja bielljenávladahka la iemelágásj infeksjåvnnåskibádagá mánájn.
Dávjá mánát badjánit ihkku várkii daningo bealljebohtaneapmi lassána go sii velledit.	Máná álu gåhttsåji luottudagás iján danen gå båhtånibme bieljen stuorru gå vällahi.
Sáhttá dovdot geahppasit nohkkat moadde liige bolstara oaivevuolážiin.	Ådisj má buorebut muhtem duodde oajvevuolij.
Eará váivvit mat sáhttet dagahit bealljenávhllahaga lea vuolši gullukanálas mii manná bealljecuzzii, váksebunci dehe váivvit olloliin.	Ietjá vájve ma máhtti bielljenávlagav vaddet la inflammasjåvnnå gullotjadádagán mij manná bielljetsuodtsaj, váksabuodustahka jali vájve oalojlahtasij.
Bealljenávhllahat váivvida gaskabealji	Bielljenávladahka däjvvá gasskabieljev
Bealljenávhllahat gaskabealjis álgá fáhkkestaga ja bistá oanehis bottu.	Bielljenávladahka gasskabieljen álu hähkkat álggá ja oanegasj la.
Bealljenávhllahaga lassin mánná sáhttá dovdat lássasan bealji ja heajut gulu.	Ietján gå bielljenávlak mánán máhttá ájnibåddåsasj gullovihke ja nievrep gullo dåbddut.
Dábálaš lea maid feber.	Dábálasj la aj báhkan buollet.
Muhtumin bealljecuozza beđđo ja čáhci golgá gullukanálii.	Muhttijn bielljetsuodtsa luottan ja låsjkos gålggå gullotjadádahkaj.
Dalle várka láve unnut.	Dalloj luottudahka unnu.
Mánás sáhttá leahkit bealljenávhllahat várkkahaga.	Mánájn máhtti aj bielljenávladahka váni luottudagá dagi.
Gibuváidudan dálkasat	Bávtjasgiehpediddje dálkkasa
Jus diehtá ahte mánás lea bealljenávhllahat sáhttá addit gibuváidudan dálkasa mii siskkilda paracetamola, ovdamearkka dihte Alvedona ja Panodila, dehe dálkasa mii siskkilda ibuprofena, ovdamearkka dihte Iprena ja Ibumetiinna.	Jus diehtá mánán la bielljenávladahka de máhttá bávtjasgiehpediddje dálkkasav vaddet mij sisanet paracetamolav, buojkulvissan Alvedon ja Panodil, jali dálkkasav mij sisanet ibuprofenav, buojkulvissan Ipren ja Ibumetin.
Dálkasat leat golgi hámis, bahtabuikun ja tableahttan.	Dálkkasa gávnnuji gålgge hámen, bahtablähttan ja tablähttan.
Báhkas leat dárkilis rávvagat.	GGávnnuji váttugis bagádusá skurpon.
Go mánná lea vuollái guđamánnosaš sutnje ii galgga addit gibuváidudan ráđiskeahttá álggos buohccidivššáriin dehe doaktáriin.	Mánájda gudi li nuorabu gå guhtta máno ij lulu bávtjasgiepediddje dálkkasijt vaddet åvddål vuostak rádedimes skihpasujtárin jali dåktårijn.
Vuollái 18 jahkásaš mánnái ii galgga addit gibuváidudan ja febervuolidan dálkasa mas lea acetylsalicylsyra, ovdamearkka dihte Magnecyl, Treo dehe Albyl minor, jus doavttir ii leat ávžžuhan dan.	Máná vuollelin 18 jage gudi báhkan buolli e galga bávtjasgiehpediddje ja báhkkavuolediddje dálkkasijt acetylsalicylsyrajn adnet, buojkulvissan Magnecyl, Treo jali Albyl, jus dåktår ij la dav gåhttjum.
Bohteheamiváidudan njunnesprajjen unnida dievvanjuni ja geahpida máná vuoigŋama.	Giehpediddje njunnjespraddja unnet njunnjebuodusav ja mánnáj gähppu vuojŋŋgat.
Veahkehago njunnesprajjen bealljenávhllahaga ii leat sáhtton duođaštit.	Ij diehttu jus njunnjespraddja viehkedit bielljenávlladahkaj.
Bealljevátnivuođat ja bassan	Bielljegássjelisvuoda ja lávggom
Jus bealljecuozza lea ráigánan ferte vuordit vuojademiin dassážiigo lea heaitán golgame gullukanálas.	Jus bielljetsuodtsa l luottanam beras vuorddet lávggomijn desik la häjttám gålggåmis gullotjadádagás.
Go bealljecuozza lea buorránan, mii láve dáhpáhuvvat jođánit, sáhttá vuojadit dego dábálaččat.	Gå bielljetsuodtsa l savvám, mij álu åvvå ruvva manná de máhttá lávggot iemeláhkáj.
Jus beljiin leat bohccit dehe bistevaš bealljenávhllahat ii galgga vuojadit oaivi čáze vuolde.	Jus li båhtså bieljijn jali bielljenávladahka de ij galga lávggot tjátjegierraga vuolen.
Sáhttá dárbbahit váldit oktavuođa divššuin	Dárbasj má sujtujn aktavuodav válldet
Mánná sáhttá oažžut gaskaboddasaš bealljenávhllahaga nuorvvu oktavuođas.	Máná máhtti gasskabåddåsasj bielljenávlagav oadtjot gå li snuohpasa.
Muhto jus várka ii noga, dikšumiin gibuváidudan dálkasiin ja oaivi badjugit, ferte mánná dutkojuvvot dearvvasvuođaguovddážis dehe heahtevuostáváldimis guovtti - golmma jándora siste.	Valla jus luottudahka ij buorrána, vájku bårrå bávtjasgiehpediddje dálkkasijt ja oajvve allagin, de mánná luluj åtsåduvvat varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagán guovten-gålmån jánndura sinna.
Jus mánná lea šliettas, ii nagot stoahkat iige hálit juhkat dehe lea vuollái guhtta mánu galgá váldit oktavuođa divššuin dakkaviđe.	Jus mánná l delas, ij nagá ståhkat ja ij sidá juhkat jali l nuorap gå gudá máno de galggá sujtujn aktavuodav válldet.
Galgá maid álot váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin jus mánás golgá čáhci gullukanálas- beroškeahttá leago mánás gihpu dehe ii.	Luluj aj agev varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet jus låsjkos gålggå gullotjadádagás mánán-juska vil mánán la bávtjas jali ij.
Álot sáhttá riŋget buohccedikšurávahahkii oažžun dihte ráđiid.	Máhttá aj agev skihpasujttorádevaddemij riŋŋgit oattjotjit rádev.
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat heivehan, dárkkistan ja dohkkehan maid buot sisdoalu.	Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.