patientlagen.html.xml

Davvisámegiella / Nordsamiska	Julevusámegiella / Lulesamiska
BuohcceláhkaPatientlagen	JulevusámegiellaLulesamiska
Diehtu galgá heivehuvvot du dillái ja du iežat eavttuide (ca 2 sidor)	PatiänntaláhkaPatientlagen
Válljen rabas divššu olles riikkas (ca 2 sidor)	Válljit rabás sujtov ålles rijkan (ca. 2 sidor)
Ođđa medisiinnalaš árvvoštallan (ca 1 sida)	Ådå medisijnalasj merustallam (ca. 1 sida)
Sáddahaga dárbu sáhttá leat sierralágan (ca 1 sida)	Máhttá årrot umassláhkáj jus dån dárbaha remissav (ca. 1 sida)
Jus it leat duhtavaš (ca 1 sida)	Jus dån illa dudálasj (ca. 1 sida)
Buohcceláhka lea dahkkon dutnje gii leat buohcci.	Patiänntaláhka l dagádum dunji gut la patiännta.
Das govviduvvo ahte don galggat oažžut dieđu du buozalmasas ja makkár dikšumat gávdnojit.	Danna buojkoduvvá dån galga diedov oadtjot duv skibádagá birra ja makkir dálkudime gávnnuji.
Dalle sáhtát maid leahkit mielde mearrideame iežat divššus.	De dån aj máhtá oassálasstet ja mierredit duv sujto birra.
Don galggat maid beassat diehtit gos don sáhtát válljet divššu man dárbbahat.	Dån galga aj diedov oadtjot gånnå máhtá válljit sujtov majt dárbaha.
Diehtu galgá heivehuvvot du dillái ja du iežat eavttuide (ca 2 sidor)	Válljit rabás sujtov ålles rijkan (ca.
Válljen rabas divššu olles riikkas (ca 2 sidor)	2 sidor)
Ođđa medisiinnalaš árvvoštallan (ca 1 sida)	Ådå medisijnalasj merustallam (ca. 1 sida)
Sáddahaga dárbu sáhttá leat sierralágan (ca 1 sida)	Máhttá årrot umassláhkáj jus dån dárbaha remissav (ca. 1 sida)
Jus it leat duhtavaš (ca 1 sida)	Jus dån illa dudálasj (ca. 1 sida)
Diehtu galgá heivehuvvot du dillái ja du iežat eavttuide	Diededibme
Diehtu galgá heivehuvvot du dillái ja du iežat eavttuide	Diededibme
Beroškeahttá das gii don leat ja makkár duogáš dus lea galgá bargoveahka addit dan dieđu man don dárbbahat.	Vájku gut dån la ja makkir vidjura dujna li de sujttobargge galggi vaddet dujni diedojt majt dárbaha.
Dat mearkkaša ovdamearkka dihte ahte don soaittát dárbbahit dulkka dehe čálalaš dieđu, mot dutkan dáhpáhuvvá.	Merkaj buojkulvissan dån márjju dárbaha dålkåv jali tjálalasj diededimev, dádjadittjat gåktu åtsådibme galggá sjaddat.
Diehtu galgá heivehuvvot du dillái ja du iežat eavttuide.	Diededibme galggá hiebadum duv vidjurij ja ietjat åvdeldimijda.
Dat lea dehálaš vai don galggat bastit ipmirdit ja leahkit oasálaš iežat divššus.	Ájnas la vaj galga dádjadit ja oassálasstet duv sujton.
Don válljet ieš man aktiivvalaš háliidat leahkit, muhto dus lea álot vejolašvuohta muitalit maid don háliidat.	Dån iesj vállji man aktijvalasj dån sidá årrot, valla dujna l agev máhttelisvuohta javllat majt sidá.
Go dovddat ahte ipmirdat makkár molssaeavttut dus leat sáhtát dohkkehit, dehe eará ládje mieđihit.	Gå dåbdå dån dádjada makkir alternatijva ja máhttelisvuoda li dujna de máhtá miededit, jali juogaláhkáj javllat gåktu sidá.
Don sáhtát maid válljet gieldit dan divššu mii fállojuvvo.	Dån máhtá aj válljit vuornnot sujttuj mij fáladuvvá.
Vaikko leat addán lobi dihto dikšui sáhtát molsut miela.	Vájku la aj miededam muhtem sujtuj de máhtá rievddadit.
Mánás lea maid vejolašvuohta dadjat oainnus.	Mánán aj galggá årrot máhttelisvuohta ietjas vuojnov javllat.
Jus mánná lea unni dat sáhttá dáhpáhuvvat ovttas máná fuolaheddjiin, muhto mađi stuorit mánná lea dađi deháleappo ahte son beassá leat oasálaš iežas divššus.	Jus mánná l unnagasj de máhttá dagáduvvat aktan máná sujttoaddnijn, valla dadi vuorrasap mánna l dadi ájnasabbo l sån oadtju oassálasstet ietjas sujton.
Sáhttin dihte leat aktiivvalaš divššus ja váldit mearrádusaid lea dehálaš ahte mánná nai ipmirda diehtojuohkima.	Vaj máhtá aktijvalasj årrot sujton ja mierredit la ájnas mánná aj dádjat diededimev.
Maid diehtojuohkin sáhttá sisttisdoallat ?	Majt máhttá diededibme sisanedit ?
Don galggat oažžut dieđu	Dån galga oadtjot diededimev birra
du dearvvašvuođadilis	duv varresvuohtavijor
makkár vuogit leat dutkamis, divššus ja dálkkodeamis	makkir barggovuoge gávnnuji åtsådibmáj, sujttuj ja dálkudibmáj makkir viehkkenävo gávnnuji
goas don sáhtát vuordit divššuoažžuma	goassa máhtá vuorddet sujtov oadtjot
mii doivojuvvo leahkit divššodeami boađusin	majt dálkudibme ja sujtto vuordeduvvá båhtusin
makkár riskkat leat lassedávddaide ja siidováikkuhusaide	makkir vádá ådå skibádagájda ja tjuovvobájnatjimijda gávnnuji
got maŋŋedikšun dáhpáhuvvá, man don soaittát dárbbahit	gåktu maŋŋelsujtto, majt márjju dárbaha, sjaddá
makkár vuogit gávdnojit skibasvuođa dehe vahága eastaleapmái	makkir barggovuoge gávnnuji hierdittjat skibádagáv jali vahágav
vejolašvuođat oažžut eanet dieđuid Dáhkádusgássas ohcan dihte divššu EES- riikkas dehe Sveitsas.	máhttelisvuoda Oadjodåjmadagán oadtjot ienep diededimev sujtov åhtsåt EES-rijkan jali Schweizan.
Muhtumin soaitá du lagamus dárbbahit dieđu du divššus.	Muhttijn márjju duv lagámusá dárbahi diededimev oadtjot duv sujto birra.
Jávohisvuođa geatnegasvuođa dihte sáhttá lagamužžii addot diehtu jus ieš leat mielde galledeamis dehe leat addán lobi.	Sekretessa diehti lagámusá val máhtti diededuvvat jus iesj oassálastá manádimen jali l miededam.
Heahtedilis, jus don ovdamearkka dihte leat meanohuvvan itge sáhte lohpidit, oažžut goitge divššu jus leat heakkaváras.	Hähkka vidjurijn, jus dån buojkulvissan la jámálguvvam ja ij máhte miededit, de huoman sujtov oattjo jus duv hägga l nihtedum.
Válljen rabas divššu olles riikkas	Válljit rabás sujtov ålles rijkan
Válljen rabas divššu olles riikkas	Válljit rabás sujtov ålles rijkan
Don galggat oažžut dieđu makkár divššu du eanadiggi sáhttá fállat ja sáhtátgo oažžut divššu eará eanadikkis.	Dån galga oadtjot diededimev birra makkir sujtov duv lánndadigge máhttá fállat ja jus dån máhtá sujtov oadtjot ietja lánndadikken.
Muhto don sáhtát maid oažžut rabasdivššu gos fal Ruoŧas.	Valla máhtá aj válljit rábássujtov akta gånnå Svierigin.
Don sáhtát maid válljet dikšuma nu guhká go lea jearaldagas rabasdikšun, dat mearkkaša ahte it leat sisaváldon.	Merkaj dån máhtá válljit sujttoguovdátjav jali rabás spesialisstaduostudagáv manádibmáj jali åtsådibmáj.
Ovdamearka rabas spesialistadivššus lea giehtakirurgiija ja smáitečuohpadeamit.	Buojkulvis rabás spesialisstasujttuj la gråstarratjuollama.
Ii mearkkaš maidege leago dikšoaddi almmolaš vai priváhtta nu guhkágo eanadiggi máksá divššu.	Ij la ájnas jus sujttovadde l almulasj jali priváhtta gå sujtto l lánndadikkes biednigahtedum.
Válljen dearvvašvuođaguovddážii gulloma gohčoduvvo muhtumin listuimerkemin.	Válljit sujttoguovdátji gullut muhttijn gåhtjoduvvá tjáledibmen.
Muhto dus lea álo vejolašvuohta galledit man dearvvašvuođaguovddážis fal oppa Ruoŧas.	Valla dujna l agev máhttelisvuohta mannat akta makkir sujttoguovdátji sidá ålles Svierigin.
Dearvvašvuođaguovddážis sáhtát válljet maid bissovaš doavtteroktavuođa.	Sujttoguovdátjin máhtá aj válljit stuoves dåktåraktavuodav.
Don sáhtát maid válljet alladásat rabasdivššu eará eanadikki guovlobuohcceviesus, ovdamearkka dihte borašdávdadikšuma čuovvumis.	Dån máhtá aj válljit aleprabássujtov dajvakskihpadåben ietjá lánndadikken, buojkulvissan bårredávda gehtjadibme.
Du medisiinnalaš dárbu mearrida	Duv medisijnalasj dárbo mierredi
Go don ozat divššu eará eanadikkis du medisiinnalaš dárbbut mearridit goas oaččut divššu.	Gå sujtov åtså ietjá lánndadikken de duv medisijnalasj dárbo mierredi goassa sujtov oattjo.
Doavttir árvvoštallá du medisiinnalaš dárbbu.	Duv medisijnalasj dárbo dåktåris merustaláduvvi.
Don galggat oažžut rabasdivššu seamma eavttuiguin go sii geat gullojit eanadiggái.	Dån galgá oadtjot rabássujtov sämmi vidjurijda gå gájka gudi li álmmuktjáledum dan lánndadikken.
Dat mearkkaša ovdamearkka dihte ahte mávssát seamma olu buohccemávssu go earát geat ohcet rabasdivššu.	Merkaj buojkulvissan dån mávsá sämmi madev patiänntamákson gå gájkka iehtjáda gudi rabássujtov åhtsi.
Don oaččut ieš máksit reaissuid ja bajásdoalu go don válljet divššu eará eanadikkis.	Dån hähttu iesj räjsojt ja viessomav mákset gå vállji sujtov ietjá lánndadikken.
Don, gii boađát eará eanadikkis, ii guoskkat dikšundáhkádusas dan eanadikkis man válljet.	Dån, gut boadá ietjá lánndadikkes, ij sujttogarantiddjas gåbtjåduvá lánndadikken majt vállji.
Ođđa medisiinnalaš árvvoštallan	Ådå medisijnalasj merustallam
Ođđa medisiinnalaš árvvoštallan	Ådå medisijnalasj merustallam
Jus dus lea heakkaváralaš dehe erenomáš váralaš skibasvuohta dehe vahát ja leat váttis medisiinnalaš mearrádusaid vuoláš sáhtát gáibidit ođđa medisiinnalaš árvvoštallama oažžuma.	Jus dujna l hägganihtte jali sierraláhkáj tjavgga skibádahka jali vahák ja galga gássjelis medisijnalasj märrádusájt mierredit de máhtá rávkkat ådå medisijnalasj merustallamav oadtjot.
Dan don oaččut eará doaktáris go das mii dus juo lea, juogo du iežat eanadikkis dehe eará eanadikkis.	Dav oattjo ietjá dåktåris gå iemelágasj dåktåris, juogo de duv häjmmalánndadikken jali ietjá lánndadikken.
Medisiinnalaš árvvoštallama goluid máksá du ruovttueanadiggi, muhto reaissuid don mávssát ieš.	Duv häjmmalánndadigge máksá gålojt ådå medisijnalasj merustallama åvdås.
Sáddahaga dárbu sáhttá leat sierralágan	Máhttá årrot umassláhkáj jus dån dárbaha remissav
Sáddahaga dárbu sáhttá leat sierralágan	Máhttá årrot umassláhkáj jus dån dárbaha remissav
Jus gáibiduvvo sáddehat du ruovttoeanadikki rabas spesialistadikšui dehe dan eanadiggái gos ozat divššu dus ferte leat sáddehat du iežat dearvvašvuođaguovddážis.	Jus remissa rávkaduvvá rabás spesialisstasujttuj duv häjmmalánndadikken jali dan lánndadikken gånnå sujtov åtså de hähttu remissav adnet duv sujttoguovdátjis.
Jus it leat duhtavaš	Jus dån illa dudálasj
Jus it leat duhtavaš	Jus dån illa dudálasj
Juohke eanadikkis lea buohccelávdegoddi mii galgá veahkehit jus it dovdda iežat oasálažžan iežat dikšui dehe eará ládje it leat duhtavaš dikšui.	Juohkka lánndadikken gávnnu patiänntasiebrreráde mij galggá duv viehkedit jus dån ij dåbdå oasálasjvuodav duv sujton jali ietjáláhkáj illa sujtujn dudálasj.
Buohccelávdegoddi sáhttá ovdamearkka dihte veahkehit du beassat oktavuhtii vásttolaš dikšobargoveagain ja oažžut dieđu mot raporteret dan maid leat vásihan.	Patiänntasiebrreráde máhttá buojkulvissan duv viehkedit sahkadit åvdåsvásste sujttobargij ja diededimev oadtjot gåktu máhtá diededit majt la vásedam.
Diehtu galgá heivehuvvot du dillái ja du iežat eavttuide (ca 2 sidor)	Válljit rabás sujtov ålles rijkan (ca.
Válljen rabas divššu olles riikkas (ca 2 sidor)	2 sidor)
Ođđa medisiinnalaš árvvoštallan (ca 1 sida)	Ådå medisijnalasj merustallam (ca. 1 sida)
Sáddahaga dárbu sáhttá leat sierralágan (ca 1 sida)	Máhttá årrot umassláhkáj jus dån dárbaha remissav (ca. 1 sida)
Jus it leat duhtavaš (ca 1 sida)	Jus dån illa dudálasj (ca. 1 sida)
Čálli ja redaktevra: Ingemar Karlsson Gadea, 1177 Vårdguiden	Tjálle ja dåjmadiddje: Ingemar Karlsson Gadea, 1177 Vårdguiden
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat heivehan, dárkkistan ja dohkkehan maid buot sisdoalu.	Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.