tystnadsplikt-och-sekretess.html.xml

Davvisámegiella / Nordsamiska Julevusámegiella / Lulesamiska Jávohisvuođa gáibádus ja suolemassandoallama njuolggusvuohtaTystnadsplikt och sekretess JulevusámegiellaLulesamiska Olmmoš mearrida ieš (ca 1 sida) Mij la fámon ? Mánáid dahkko (ca 2 sidor) (ca. Spiehkastat jávohisvuođa gáibádusas (ca 3 sidor) 3 sidor) Olmmoš mearrida ieš (ca 1 sida) Mij la fámon ? Mánáid dahkko (ca 2 sidor) (ca. Spiehkastat jávohisvuođa gáibádusas (ca 3 sidor) 3 sidor) Vuođđoprinsihpa lea ahte ii giige divššus oaččo guođđit dieđuid ovttaskasa dohkketkeahttá. Vuodoprinsihppa l ij aktak sujton oattjo diedojt vaddet jus ij la iesj ij la dav miededam. Dat gusket ovdamearkka dihte dieđuid dan skibasvuođas mii olbmoš lea, dan divššu man oažžu dehe ovttaskasa priváhta dilálašvuođa. Guosská buojkulvissan patienta skibádagá diedojda, dálkudimev jali priváhta vidjurijda. Buohccedivššus guoská suollemasvuođasuodji buot buhcciid ja beroškeahttá leago olbmoš riekti orodit Ruoŧas dehe ii. Skihpasujton la fámon sämmi sekretässasuodje gájkka patientajda juska sujna l riektá Svierigin viessot jali ij. Almmolašvuođa- ja suollemasadoallamaláhka stivre jávohisvuođa gáibádusa daidda geat barget stáhta, eanadikki ja gieldda vuolde dan sajis go dat geat barget priváhta dikšoaddi vuolde galgá čuovvut buohccesihkkarvuođa jávohisvuođa gáibádusa njuolggadusaid. Gejda barggi stáhtan, lánndadikkijn ja kommuvnajn stivrriduvvá sjávovälggogisvuohta almulasjvuohta- ja sekretässalágas valla gudi barggi priváhta sujttovadde lunna galggi tjuovvot patiänntasihkarvuohtalága njuolgadusájt sjávovälggogisvuoda birra. Dat gii rihkku jávohisvuođa gáibádusa sáhttá dubmejuvvot duopmostuolus dehe eará ládje eiseválddit geat bearráigehččet divššu ráŋggáštit. Gut doadjá sjávovälggogisvuodav máhttá duobbmoståvlån duobbmiduvvat jali ietjáláhkáj stráffuduvvat fábmudagájs gejn li gähttjo sujto badjela. Buohcceviesu dehe dearvvašvuođaguovddáža bargoveagas lea jávohisvuođa gáibádus. Barggijn skihpadåben jali varresvuohtaguovdátjin la sjávovälggogisvuohta. Beare dat geat dikšot buohcci ožžot sárdnut gaskaneaset buohcci dearvvašvuođadilis dehe persovnnalaš dilis. Le val gudi patientav sujttiji gudi oadtju nubbe nuppijn patienta varresvuoda jali persåvnålasj vidjurij birra ságastit. Dat mearkkaša ovdamearkka dihte ahte doavttir oažžu ságastit buohcci dikšumis bargoguimmiin beare jus dat dikšu seamma persovnna. Merkaj buojkulvissan dåktår oadtju rádedit patienta dálkudimev nuppijn dåktårijn val jus sujttiba sämmi ulmutjav. Jávohisvuođa gáibádus guoská buot bargoveaga man ovttaskas deaivá divššus. Sjávovälggogisvuohta guosská gájkka barggijda majt iejvvi sujton. Beroškeahttá leago almmolaš dehe priváhta divššus ja beroškeahttá leago doaktárat, buohccedikšárat dehe hálddatlaš bargoveahka. Juska l almulasj jali priváhta sujton ja juska li dåktåra, skihpasujtára jali administratijvalasj bargge. Dulkkat ja jorgaleaddjit geat barget bargogohcumušas dearvvašvuođa- ja buohccedivššus lea maid jávohisvuođa gáibádus. Dålkåjn ja jårggåliddjijn gudi barggi dahkamusá milta varresvuohta- ja skihpasujton la aj sjávovälggogisvuohta. Jávohisvuođa gáibádus guoská maid daid geat barget apotehkas. Sjávovälggogisvuohta guosská aj gejda dálkasboargálin barggi. Olmmoš mearrida ieš Iesj mierret Lágat mearkkašit ahte ii oamiolbmošge leat riekti oažžut diehtit mii dadjo ja dáhpáhuvvá buohcceviesus jus ovttaskas ii hálit ahte sii galget diehtit. Lága merkahi ij åbbå lahkaulmutjijn la riektá diedojt oadtjot mij javladuvvá ja dagáduvvá skihpadåben jus iesj ij sidá galggi diedojt oadtjot. Bargoveahka láve jearrat geasa sii ožžot guođđit dieđuid. Bargge gahtji gejda oadtju diedojt vaddet. Dalle ovttaskas vállje ieš geaid sii ožžot informeret. Iesj de vállji gejda oadtju diededit. Ovdamearkka dihte ovttaskas sáhttá ovdal čuohpadeami dadjat bargovehkii ahte sii ožžot muitalit got čuohpadeapmi lea mannan ovdamearkka dihte oamiolbmui ovdalgo ieš lea badjánan. Buojkulvissan máhttá tjuollama åvddåla giehttot barggijda vaj oadtju giehttot gåktå tjuollam la vuorbástam buojkulvissan lahkaulmutjij åvddål iesj la gåhttsåm. Muhto mánáin ja nuorain vuollái 18 jagi lea riekti ieš mearridit ožžogo dikšubargoveahka guođđit dieđuid ja geasa. Mánájda gullu sujttoaddnen ienemusát la riektá diedojt oadtjot ietjas máná sujtos ja diehtet mij la juornálan tjáledum. Ii leat sierra ahkerádji goas mánná oažžu ieš mearridit muhto dan oažžu mearridit olbmos olbmui. Valla gå mánná vuorrasabbo sjaddá, de álu rávkaduvvá mánná dasi miedet. Jus buohccedivššus dehe sosiálabálvalusas eahpiduvvo ahte mánná illástuvvo fuolaheddjiid luhtte dehe fuolaheaddji ii sáhte suddjet máná, ii journála guđđo olggos. Jus sujton jali sosiáladievnastusán gáddá mánná báktjoduvvá ietjas sujttoaddne lunna, jali sujttoaddne ij máhte mánáv suoddjit, de journála ij ålgus vatteduvá. Dutnje gii leat vuollái 18 jagi ja galledat nuoraidvuostáváldima guoská jávohisvuođa gáibádus eanas dáhpáhusain. Patiänntajournála gåbtjåduvvi aj sekretessas ja ájnegattja gudi oadtju journálav låhkåt li bargge gudi patientav sujttiji masi journála guosská. Bargoveaga jávohisvuođa geatnegasvuođa sáhttá rihkkut jus don ieš attát lobi ja jus lea du dearvvasvuođavárra soames ládje. Ij la ájnas jus journálla gávnnu datåvrån jali jus la páhppárij tjáledum. Spiehkastat jávohisvuođa gáibádusas Tjuolldasa sjávovälggogisvuodas Vaikko suolemassandoallama ja jávohisvuođa gáibádus lea viiddis sáhttá suolemassandoallama gáibádus gaskkalduhttot dihto dilis, vaikko buohcci ii atte dasa lobi. Vájku sekretässa ja sjávovälggogisvuohta l vijdesbirástiddje de sekretässa máhttá doajeduvvat muhtem vidjurijn, váni patienta miededime dagi. Dat guoská ovdamearkka dihte Buojkulvissan jus jus duopmostuollu, alaguoddi-, poliisa- ruvdnofogda dehe vearroeiseváldi váhtá oažžut diehtit jus dihto persovdna lea dikšunlágádusas duobbmoståvllå, guoddaliddje-, polijssa, kråvnnåsunnde- jali värrofábmudahka rávkká oadtjot diedojt jus vissa ulmusj gávnnu sujttoásadusán Sosiálastivrra ráđđi vuoigatvuođalaš, sosiálalaš ja medisiinnalaš jearaldagain dárbbaha dieđuid sin sosiálastivra ráde riektálasj, sosiálalasj ja medisijnalasj ássjijda dárbahi diedojt ietjas doajmmaj doibmiifievrridanstivra dárbbaha dieđuid geahččaladdat soapmása heivvolašvuođa oamastit vuodjinkoartta, tráktorkoartta dehe táksivuodjinlegitimašuvn dålvudakstivrra dárbaj diedojt gähttjalittjat ulmutja dåhkkidimvuodav vuodjemkårtåv, traktåvrråkårtåv jali taxivuoddjelegitimasjåvnåv adnet nadieđut dárbbahuvvojit go galgá geahččaluvvot galgágo studeanta giddejuvvot allaskuvla diedo li dárbulattja gå galggá gähttjaluvvat jus oahppe galggá allaskåvllååhpadusás dahpaduvvat oahpahusasdieđut dárbbahuvvojit riektemedisiinnalaš dutkamii. diedo li dárbulattja riektámedisijnalasj åtsådibmáj. Go eahpiduvvo rihkkus mii lea nu duođalaš ahte dat addá unnimus jagi fáŋgala dikšunveagas lea riekti rihkkut jávohisvuođa gáibádusa dahkamiin poliisaalmmuhusa rihkkosis ja vástidit poliissa ja alaguoddieiseválddi jearaldagaide. Vierredago gáddema gáktuj mij la nåv alvos vaj vaddá unnemusát jagev fáŋgan de sujttobarggijn la riektá sjávovälggogisvuodav doadjet polijssabajedimev bajedittjat ja gatjálvisájt vásstedit goappátjagá polijssa-ja guoddaliddjefábmudagájs. Ovdamearka dakkár rihkkosis lea goddin, veagalváldin ja roaves illasteapmi. Dakkir vierredago li buojkulvissan gåddem, bággoválldem ja vastes tsábbmem. Leat maid dihto trafihkarihkkosat vuolit ráŋggáštuskálain ovdamearkka dihte gárrenvuodjin man dikšunveagas lea riekti almmuhit. Gávnnuji aj muhtem trafijkkavierredago vuolep stráffamierijn buojkulvissan vuodjemjuhkalisvuohta majt sujttobarggijn la riektá bajedit. Sierra spiehkastagat mánáide Sierralágásj tjuolldasa mánájda Go guoská mánáid dahkko spiehkastat jus dikšunbargoveahka eahpida ahte mánná šaddá rihkkosa čuozáhahkan. Mánáj gáktuj de tjuolldasa sjávovälggogisvuodas dagáduvvi jus sujttobargge gáddi mánná vierredahkuj dejvadallá. Dat sáhttá leahkit illasteapmi dehe seksualálalaš boasttogeavahus. Máhttá årrot tsábbmem jali seksuálalasj illastibme. Jus dikšubargoveahka eahpida ahte mánná gieđahallo heajuid bargoveahka galgá almmuhit dakkár eahpidemiid sosiálabálvalussii, mii dutká ja dahká vejolaš poliisaalmmuhusa. Jus sujttobargge gáddi mánná báktjoduvvá de bargge galggi dakkir gáddemijt bajedit sosiáladievnastussaj, mij guoradallá ja soajttá polijssabajedimev dahká. Dat guoská maid jus lea jođus soameslágan dutkan mii guoská agivuloš suodjedárbbu. Smávva mánáj gáktuj de li sujttoaddne gudi mierredi jus diedo galggi vatteduvvat jali ij. Dikšunbargoveahka lea geatnegas guođđit dieđuid mat leat mearkkašahttit dutkamuššii. Ij de gávnnu avtak sierra áldarmierre goassa mánná iesj oadtju mierredit, valla mierreduvvá ulmutjis ulmutjij. Dáhkáduskássa ja dáhkádusfitnodatsearvi Oadjodåjmadahka ja duodastusvidnudagá Olmmoš mearrida ieš oažžugo dearvvasvuođa – ja buohccedikšun guođđit dieđuid makkár skibasvuođat ovttaskasas leat ja makkár divššu lea ožžon. Iesj mierret jus varresvuohta-ja skihpasujtto galggá diedojt vaddet ietjas dávdaj ja dálkudime birra. Muhto jus olmmoš lea skibas ja ohcá buohccebuhtadusa dáhkádusfitnodatsearvvis dikšubargoveahka oažžu guođđit dieđuid mat dárbbahuvvojit mearridan dihte leago ovttaskasas riekti buohccebuhtadussii. Valla jus la skibás ja åhtså skihpamávsálvisáv oadjodåjmadagás de skihpasujttobargge oadtju diedojt vaddet ma li dárbulattja merustalátjit jus la riektá skihpamávsálvissaj. Dat guoská maid jus bártida dehe skihppá ja háliida buhtadusa dáhkádusfitnodatsearvvis. Fámon la aj jus vahágij jali dávddaj boahttu ja sihtá mávsálvisáv ietjas duodastussiebres. Dalle lea dáhkádusfitnodatsearvvis riekti oažžut oasi dain dieđuin mat dárbbahuvvojit mearridan dihte leago ovttaskasas riekti buhtadussii. Duodastusvidnudagán la de riektá diedojt oadtjot ma rávkaduvvi merustalátjit jus la riektá mávsálvissaj. Rihkkus jávohisvuođa geatnegasvuhtii Sjávovälggogisvuoda doadjema Vaikko leat dihto dilálašvuođat go dikšubargoveahka oažžu rihkkut jávohisvuođa gáibádusa leat beare spiehkastahkan. Vájku gávnnuji sierra vidjura gå skihpasujttobargge oadtju doadjet jali galggi sjávovälggogisvuodav doadjet de l val ájnegis bále. Vuođđojurdda lea ahte jávohisvuođa gáibádus lea buohcci suddjemii. Sjávovälggogisvuohta vuodoájádus la patientav suoddjitjit. Jus olmmoš buohccin eahpida soamis dikšunbargoveagas lea rihkkon jávohisvuođa gáibádusa sáhttá dan almmuhit poliisii dehe Sosiálastivrii. Jus patiänntan gáddá sujttobarggijs muhtem la sjávovälggogisvuodav doadjám de máhttá bajedit dav polijssaj jali Sosiálastivrraj. Dat sáhttá doalvut dasa ahte persovdna šaddá sivahallot ja dubmejuvvot. Máhttá båhtusav vaddet vaj dat ulmusj guoddaluvvá ja duobbmiduvvá. Olmmoš mearrida ieš (ca 1 sida) Mij la fámon ? Mánáid dahkko (ca 2 sidor) (ca. Spiehkastat jávohisvuođa gáibádusas (ca 3 sidor) 3 sidor) 1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi lea heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu. Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.