vad-kostar-lakemedel-pa-recept.html.xml

Davvisámegiella / Nordsamiska	Julevusámegiella / Lulesamiska
Mas lea jearaldat ?	Mij la fámon ? (ca.
(ca 4 sidor)	4 sidor)
Mas lea jearaldat ?	Mij la fámon ? (ca.
(ca 4 sidor)	4 sidor)
Mas lea jearaldat ?	Mij la fámon ?
Mas lea jearaldat ?	Mij la fámon ?
Suodji alla goluid vuostá	Suodje alla mávsojda
Stáhta doarjjaruhta, ng. ekonomalaš doarjja, go dárbbaha dálkasiid ja muhtin eará diŋggaid olmmoš sáhttá dárbbahit jus leat dihto skibasvuođat.	Stáhta doarjot, dat javllá vaddá ekonomalasj dårjav, gå dálkkasijt dárbaj, ja muhtem ietjá gálvojt majt márjju dárbaj.
Eanaš dálkasat mat čállojit reseptii dorjojuvvo doarjjaruđain.	Ienemus dálkkasa ma ålgus tjáleduvvi dálkastjállagin li doarjodum.
Doarjjaruhta čilgejuvvo dálkkasoavdduid lágas.	Doarjja buojkoduvvá Lágan dálkassierrariektáj birra.
Suodji alla goluid vuostá mii lágas gohčoduvvo beaivválaš gielas allagollosuodji.	Suodje alla mávsojda majt láhka vaddá allamáksosuodjen gåhtjudallá allamáksosuodjen.
Lága jelgii lea vuoimmis ahte:	Lága milta:
oažžu vuoládusa nu gohčoduvvon allagolloráhpa jelgii eanaš dálkasiin, p-pillariin ja stomibuktagiin	haddevuoledimev oadtju allamáksomiere milta ienemus dálkkasijda, p-tablehtajda ja stomiddjaártihkkalijda
ii dárbbat máksit maidege atnugálvvuin mat dárbbahuvvojit buvttihit gorudii dálkasiid ja ieš kontrolleret dálkkodeami, ovdamearkka dihte sákkiid varasohkkaramihtideapmái	ij åvvå mejdik mávse loabddemartihkkalijda ma li dárbulattja doalvotjit dálkkasijt rubmahij ja iesj gehtjadittjat suv dálkudimev, buojkulvissan sákkijt varrasåhkårmihttimij
oažžu sierra suoji alla goluid vuostá dihto dálkasiidda vuollái 16 jahkásaš mánáide.	oadtju sierralágásj suojev alla mávsojda muhtem biebmojda mánájda nuorabu gå 16 jage.
Bátnedikšun- ja dálkkasovdohálddahus, TLV, lea dat eiseváldi mii mearrida hattiin ja doarjjaruđain.	Bádnesujtto- ja Hálbedimdálkasdåjmadahka, TLV, la fábmudahka mij mierret hatte ja dårjajda.
Go TVL galgá váldit mearrádusa doarjjaruđain dat gehččet addágo dálkkas ávkki mii vástida golu doarjut dan doarjjaruđain.	Gå TLV galggá mierredit dårjav gähttji jus dálkas ávkev vaddá mij buohtastahttá dav dårjav.
Ávki sáhttá ovdamearkka dihte leahkit buoret dearvvašvuohta ja lassánan eallinahki.	Ávkken máhttá buojkulvissan årrot buorep varresvuohta ja lasedum viessomguhkkudahka.
TVL árvvoštallá maid sáhttágo dálkkasgeavtin unnidit servodaga goluid, ovdamearkka dihte čuohpademiid, buohccinčálihemiid dehe boarrásiidfuolaheami.	TLV árvustallá aj jus dálkkasa adno máhttá unnedit sebrudagá mávsojt, buojkulvissan tjuollamijda, skihpasin tjáledimijda jali vuorrasijhuksuj.
Dálkkasfitnodagat sáhttet ieža válljet vuovdit dálkasa olggobealde allagollosuoji.	Dálkasvidnudagá máhtti ietja válljit dálkkasav allamáksosuoje ålggolin vuobddet.
Dalle haddebidjan lea friddja, dat mearkkaša dálkkasfitnodagat ieža mearridit hatti.	De haddemärostibme l friddja, dat javllá dálkasvidnudagá ietja hattev mierredi.
Dálkasiin mat eai gullo allagollosuoji vuollái oažžu ieš máksit olles golu.	Dálkkasijda ma e allamáksosuodjáj gullu iesj oadtju ålles mávsov mákset.
Muhtin dálkasiin sáhttá leahkit ráddjejuvvon doarjjaruhta.	Muhtem dálkkasijn máhtti ráddjidum doarjja.
Dat mearkkaša ahte dálkkas lea dorjojuvvon doarjjaruđain beare dihto buohccejovkui dehe dihto skibasvuođa dikšumii.	Merkaj dálkas la doarjodum val muhtem patiänntajuohkusij jali dåjmadittjat sierra dávdav.
TVL:s ja FASS:s leat webbáikkit gos sáhttá oaidnit leago dálkkas dorjojuvvon doarjjaruđain dehe ii.	TLV:an ja FASS:an li vebbabiele manna máhttá vuojnnet jus dálkas la doarjdum jali ij.
Hálbbimus molssuhahtti molssaeaktu	Álbemus lånudahkes válljima
Muhtumin leat máŋga seammaárvosaš molssaeavttu dálkasii.	Muhttijn gávnnuji moadda avtaájnas alternatijva dálkkasij.
Dat gohčoduvvo generalas dálkkas.	Gåhtjudalli generalasj dálkkasin.
Dat siskkilda seamma olu seamma váikkuheaddji ávdnasa dehe ávdnasiid ja das lea seamma vuoibmi.	Sisanedi sämmi madev sämmi dåjmalasj ábnnasis jali ábnnasijs ja dajn li sämmi boados.
Muhto dat soitet leat bajil sierralágánat ja siskkildit sierra lasseávdnasiid ovdamearkka dihte seailluhanávdnasiid.	Valla máhtti umasslágátja vuojnnut ja sisanedit umasslágásj åsijt, buojkulvissan konserverimábnnasijt.
Dat soitet boahtit sierra dálkkasfitnodagain ja dain sáhttet leat sierra hattit.	Máhtti boahtet sierra dálkasvidnudagájs ja dajn li umasse hatte.
Dáid molssaeavttuid sáhttá molsut gaskaneaset apotehkas.	Dá alternatijva máhtti lånuduvvat dálkasboargálijn.
Dálkkashálddahus mearrida maid dálkasiid oažžu lonuhit nubbái.	Le Dálkasdåjmadahka mij mierret makkir dálkkasa oadtju lånodit iehtjádijn.
Jus leat máŋga generalas dálkasa ja dat mii lea reseaptas ii leat hálbbimus apotehka ferte molsut dan molssaektui mas lea márkaniid vuolimus haddi.	Jus gávnnuji moadda generalasj dálkkasa ja mij la dálkastjállagin tjáledum ij la álbemus de dálkasboargála hähttuji lådnot dav ietjá alternatijvvaj manna l márnána vuolemus hadde.
Beare dat hálbbimus molssaeaktu lea ollásit dorjojuvvon doarjjaruđain.	Álbemus válljim mij l val ållu doarjodum.
Ovttaskas sáhttá válljet oastit dan divrasit dálkasa mii lea reseaptas, muhto dalle ferte máksit gaskaearu ieš, dat ii gullo allagollosuoji vuollái.	Máhttá válljit oasstet divrrasap dálkkasav mij la tjáledum dálkastjállagin, valla de hähttu iesj gasskasieradusáv mákset, dat ij gullu allamáksosuodjáj.
Jus ii hálit dan molssaeavttu masa apotehka molsu iige dasage mii lea reseaptas sáhttá válljet generalas molssaeavttu.	Jus ij sidá dav alternatijvav masi dálkasboargála lådnu ja ij ga dav mij la dálkastjállagin tjáledum de máhttá ietjá generalasj alternatijvav válljit.
Muhto dalle ferte máksit olles golu ieš.	Valla de oattjo ålles mávsov iesj mákset.
Dat lea oainnát beare dat mii lea reseaptas ja dat hálbbimus molssuhahtti dálkkas mii gullo doarjjaruđa vuollái.	Le val mij dálkastjállagin la tjáledum ja álbemus lånudahkes dálkas mij dårjas gåbtjåduvvá.
Sivvan dasa lea ahte ii giige dárbbat máksit eanet go dárbbašlaš dálkasis jus leat sierra haddát máŋga seamma soarttaga.	Oarre dási l vaj ij aktak galga dárbahit ienebuv mákset gå dárbulasj dálkkasa åvdås jus gávnnuji moatte sämmi tjerdas umasslágásj haddáj.
Jus olmmoš medisiinnalaš siva dihte ferte geavtit erenomáš fabrikáhta dálkasa doavttir sáhttá namuhit reseaptas ahte dálkasa ii oaččo lonuhit earái.	Jus medisijnalasj oares hähttu adnet dálkkasav sierralágásj dagos de dåktår máhttá dálkastjállagij tjállet dálkas ij oattjo lånuduvvat.
Dalle ii dárbbat máksit sierra golu eaktun ahte dálkkas gullo allagollosuoji vuollái.	Ij de dárbaha duodde mávsov mákset jus dálkas gávnnu allamáksosuojen.
Medisiinnalaš sivat sáhttet ovdamearkka dihte leahkit ahte ovttaskas lea allergiijalaš tableahta feargaávdnasii dehe ovttaskasas lea váttis rahpat báhka.	Medisijnalasj oare máhtti buojkulvissan årrot gå ij gerda bájnnoábnnasav tablehtan jali gássjelisvuohta l muhtem gurjov rahpat.
Áigodaga diŋga	Ájge gálvvo
TVL mearrida mat hattit leat vuoimmis maŋŋel go dálkkasfitnodagat leat ohcan hadderievdadeami.	TLV mierret makkir hattijt ma galggi fámon årrot maŋŋel gå dálkasvidnudagá li hadderievddadusáv åhtsåm.
Dálkkashaddi sáhttá, ohcamuša mielde, rievdat juohke mánu.	Dálkkasa hadde máhttá, åtsålvisá maŋŋela, rievddaduvvat juohkka máno.
Mii guoská generalas dálkasiidda dat molssaeaktu mii oažžu vuolimus haddi gohčoduvvo áigodaga diŋgan.	Generalasj dálkkasin gåhtjudallá alternatijvva mij vuolemus hattev oadtju ájge gálvvon.
TVL informere apotehka mii molssaeaktu lea áigodaga diŋga ja masa dat galget molsojuvvot.	TLV diedet dálkasboargálijt makkir válljim la ájge gálvvo ja masi galggi lådnot.
TVL mearrida maid guokte molsun researvamolssaeavttu jus áigodaga diŋga nohkká.	TLV mierret aj guovkta lijggeválljima masi lådnu jus ájge gálvvo nåhkå.
Dat sáhttá varieret mánus mánnui man molssaektui apotehka molsu.	Máhttá målsudit mános mánnuj makkir válljim masi dálkasboargál lådnu.
Áigodaga diŋgga dárkkuhus lea ahte dat vearroruđat mat leat dárkkuhuvvon dálkasa doarjjaruhtii galget rehkket nu ollugii ja nu máŋgasii go vejolaš.	Ulmme ájge gálvojn la vaj värrobiedniga biejadum dálkkasij doarjjaj galggi gåbbtjåt nåv ednagijda ja nåv moaddásijda máhttelis.
Áigodaga diŋga lea seamma buot apotehkain.	Ájge gálvvo l sämmilágásj gájkka dálkasboargalijn.
Muhto muhtumin sáhttá dáhpáhuvvat ahte apotehka lea oastán sisa stuora meari áigodaga diŋgga.	Valla muhttijn dáhpáduvvá dálkasboargál la ilá stuor mierev ájge gálvos oasstám.
Apotehka oažžu dalle vuovdit dan čuovvovaš mánu nai.	Dálkasboargál de oadtju dav boahtte mánon vuobddet.
Dat mearkkaša ahte ovttaskassii fállojuvvo apotehkas mannan mánu diŋga ja dálá mánu diŋga earás.	Merkaj máhttá fáladuvvat åvdep dán máno gálvov dálkasboargálin ja máno gálvov vas ietjá bájken.
Dán guovtti diŋggas sáhttet leat sierra hattit.	Dán guovten gálvon máhttá sierra hadde.
Ovttaskas máksá eanemus 2200 ruvnna jagis	Máksá ienemusát 2 200 kråvnå jahkáj
Allagollosuodji mearkkaša ahte ovttaskas máksá eanemus 2200 ruvnna ovtta periodas jagis.	Allamáksosuodje merkaj máksá ienemusát 2 200 kråvnå jahkáj.
Dát jahki gohčoduvvo allagolloperiodan.	Dát jahke gåhtjudallá allamáksoájggen.
Allagollosuodji guoská dálkasiid mat ovttaskas oažžu reseaptas ja TVL:s lea mearridan galget leat dorjojuvvon doarjjaruđain.	Allamáksosuodje l fámon dálkkasijda majt dálkastjállagin oadtju ja majt TLV la mierredam galggi doarjodum.
Dat gusket atnudiŋggaid maid oažžu nu gohčoduvvon veahkkeneavvokoarttain.	Gullu aj loabddemartihkkalijda majt oadtju viehkkenävvokårtån.
Mii guoská eanas dálkasiidda ovttaskas máksá nu gohčoduvvon iežasmávssu juohke geardde go viežžá reseaptas dassážiigo lea ollen 2200 ruvnna rádjái.	Ienemus dálkkasa åvdås máksá ietjasmávsov juohkka bále gå viedtjá dálkastjállagijn desik la 2 200 kråvnnåj ållåm.
Seamma guoská atnudiŋggaid mat dárbbahuvvojit stomiijas.	Sämmi l gullu loabddemartihkkalijda ma li dárbulattja stomiddjan.
Muhtin dálkasiin ii dárbbat máksit iežasmávssu.	Muhtem dálkkasijda ij ietjasmávsov mávse.
Jus olbmoš lea insuliinnain dikšojuvvon sohkardávda insuliidna ii mávsse maidege.	Jus la insulijnnadálkudim diabetes de ij majdek mávse insulijna åvdås.
Jus lea skibasvuohta mii gullo njoammusuodjelága vuollái eanadiggi máksá olles golu dálkasis mii unnida njoammuma, ovdamearkka dihte viruseasti dálkasiid Hiva vuostá	Jus la dávdda mij gullu soahpomsuodjeláhkaj de lánndadigge máksá ålles mávsov dálkkasijs ma vuoledi soahpomvuodav, buojkulvissan virushierediddje dálkkasijt hiva vuosstij.
Dihto eanadikkit mákset olles dehe oasi iežasmávssuin dihto dálkasiin ja dihto buohccijoavkkuide, ovdamearkka dihte p-pillariid nuorra nissoniidda.	Muhtem lánndadikke máksi ålles jali ietjasmávsos oasev muhtem dálkkasijs ja sierra patiänntajuohkusijda, buojklvissan p-tablehtajs nuorra nissunijda.
Atnudiŋggat leat nuvttá mat dárbbahuvvojit doalvut gorudii dálkasiid ja ieš kontrolleret iežas dálkkodeami.	Ij majdek mávse loabddemartihkkalijda ma li dárbulattja doalvodittjat dálkkasijt rubmahij ja gehtjadit ietjas dálkudimev.
Ovdamearkka dihte dakkár atnudiŋggat leat boahkuhanávdnasat ja sákkit varrasohkarmihtideapmái.	Buojkulvis dakkir loabddemartihkkalijda li tsirguna ja sákke varrasåhkårmihttimij.
Iežasmáksu allagolloráhpa jelgii	Ietjasmákso allamáksotráhpa milta
Go álggaha allagolloáigodaga jagis ovttaskas máksá olles dálkkasgolu ja stomiijadiŋggaid ieš dassážiigo lea máksán 1100 ruvnna.	Gå allamáksoájgev álggá jahkáj de iesj máksá ålles gålov dálkkasijs ja stomiddjaartihkkalijs desik la aktij 1 100 kråvnå máksám.
Dasto iežasmáksu unnu cehkiid mielde nu gohčoduvvon allagolloráhpa mielde.	Dan maŋŋela ietjasmákso binnu suojmma allamáksotráhpa milta.
Juohke ođđa oastimis ovttaskas álgá dan golus masa leai ollen ovddit oastimis ja goargŋu ovddos bajás guvlui ráhpa.	Juohkka ådå oasstemin álggá mávsos majt lij ållåm åvdep oasstemin ja manná ájn tráhpav bajás.
Go lea máksán 2200 ruvnna ii dárbbat máksit eanet loahppa allagolloáigodagas.	Gå l máksám 2 200 kråvnå de ij dárbaha ienebuv mákset allamáksoájgen.
Eaktun dasa ahte dát lea vuoimmis lea ahte dat dálkasat maid viežžá gullojit allagollosuoji vuollái.	Álggovijor vaj dat galggá fámon årrot la dálkkasa majt ålgus mij gullu allamáksosuodjáj.
Go allagolloáigodat nohká álggahuvvo ođđa perioda boahttevaš oastimis, beroskeahttá goigo ovttaskas lea allagolloráhpas.	Gå allamáksoájgge nåhkå de álggá vat ådå ájgijn boahtte oasstemin, juska gånnå la allamáksotráhpan.
Ná doaibmá allagolloráhppa	Navti allamáksomierre doajmmá
Ollislaš dálkkasgollu	Aktijbiejadum dálkasmákso
Máksá eanemus	Máksá ienemusát
Tabealla čájeha mot allagollosuodji addá veháš gerddiinis unnon golu.	Tabälla vuoset gåktu allamáksosuodje suojmma vaddá vuoledum mávsov.
Erenomáš borramušgálvu mánáide	Sierra biebmo mánájda
Borramušgálvvut nai mánáide geat leat vuollái 16 jagi ja geain leat dihto skibasvuođat, ovdamearkka dihte geat eai gierdda glutena, leat dorjojuvvon doarjjaruđain.	Biebmo aj mánájda gudi älla 16 jage dävddám ja siján li sierra dávda, buojkulvissan glutenintoleránssa, li doarjodum.
Borramušgálvvut čállojuvvojit nu gohčoduvvon borramušgálvorávvagii ja daid oažžu viežžat alimusat 90 beaivái gearddiinis.	Biebmo tjáleduvvi biebbmobagádussán ja oadtju ienemusát 90 bäjvváj ájgen viedtjat.
Ovttaskas máksá 120 ruvnna juohke geardde, muhto dat máksu ii rehkenasto allagollosuodjái.	Máksá ietjasmávsov mij la 120 kråvnå juohkka bále, valla dát mákso ij riekknidalá allamáksosuodjáj.
Olugo oažžu oastit gearddiinis ?	Man ednagav ájgen oadtju oasstet ?
Ovttaskas ii oaččo oastit vaikko man olu allagollosuoji siste.	Ij oattjo vájku man ednagav allamáksosuojen oasstet.
Mearri man oažžu oastit galgá leat dárkkuhuvvon bistit 90 beaivái, dat mearkkaša sullii golbma mánu.	Nárev majt oadtju oasstet galggá binndet gitta 90 bäjvváj, bájkoj 3 máno.
Eastadanávnnas, ovdamearkka dihte p-pillar ja p- boahkuhanávdnasat, eai gullo dán golmmámánonjuolggadussii.	Preventijvvanävo, buojkulvissan p-tablehta ja p-tsirguna, li ierittjuoldedum dát gålmåmánonjuolgadusás.
Jus ovttaskas oažžu viežžat reseaptas máŋgii ođđa viežžan dahkko easka go lea gollan guokte goalmmátoassi dan áiggis man dálkkas rehkenasto bistit ovddit viežžama rájis.	Jus oadtju ålgus válldet dálkastjállagijn moaddi de ådå ålgusválldem máhttá dagáduvvat esski gå ájge guokta gålmadisá li gållåm majt dálkas märostuvvá åvdep ålgusválldemis rähkkut.
Ovdamearkka dihte jus ovttaskas lea viežžan dálkasa golmma mánu atnui ferte leat gollan guokte mánu ovdalgo oažžu viežžat reseaptas fas.	Buojkulvissan la viedtjam dálkkasijt gålmå máno loabddemij de hähttu guokta máno gållåm åvddål gå vat oadtju dálkastjállagijn viedtjat.
Sáhttá oastit stuorit meari go ovtta váldima hávil, muhto dalle ferte máksit olles hatti dan mearis mii manná badjel golmma mánu geavaheami.	Máhttá oasstet stuoráp nárev gå avtav ålgusválldemav avta bále, valla de hähttu ålles haddáj mákset náres mij la ienep gå gålmmå máno loabddem.
Jus doavttir lea čállán reseptii ahte ferte gollat vissis áigi váldimiid gaskkan dalle ii sáhte váldit olggos eanet go doavttir lea namuhan.	Jus dåktår la dálkastjállagij tjállám hähttu muhtem ájgge gållåt ålgusválldemij gaskan de ij máhte dájvvábut viedtjat gå dåktår la tjállám.
Jus leat erenomáš sivat, ovdamearkka dihte jus ovttaskas galgá leahkit olgoriikkas guhkit áiggi, sáhttá viežžat dálkasa allagollosuoji siste guhkit áigái go golmma mánnui.	Jus li sierra oare, buojkulvissan jus ájgo ålggorijkan guhkep ájgev årrot, de máhttá dálkkasijt allamáksosuojen ålgusválldet guhkep ájggáj gå gålmmå máno.
Muhto dalle ferte bastit čájehit dan, ovdamearkka dihte reaisoáššebáhpiriiguin.	Valla de hähttu máhttet dav duodastit, buojkulvissan mannoássjepáhppárij.
Goas allagollosuodji lea vuoimmis ?	Goassa l allamáksosuodje fámon ?
Vai allagollosuodji lea vuoimmis ferte das gii čállá olggos dálkasa leahkit bargobáiki merkejuvvon reseaptas logahahtti sáhcokodain.	Jus allamáksosuodje galggá fámon årrot de hähttu dåktårin gut dálkkasav tjállá ietjas barggosadje gávnnut lågådahtte sáhtsokåvddåhámen dálkastjállagin.
Jus reseapta guoská dálkasa mas lea ráddjejuvvon doarjjaruhta mearrideaddji ferte merket maid reseptii ahte allagollosuodji lea vuoimmis.	Jus dálkastjála dálkkasij guosská ráddjidum doarjjan de tjálle hähttu aj tsähkkot dálkastjállagin vaj allamáksosuodje galggá fámon årrot.
Allagollosuodji guoská dasa gii orru dehe geas lea bargobáiki Ruoŧas dehe das geas lea eurohpalaš buohccedáhkáduskoarta eará EES-riikkas dehe Sveitsas.	Allamáksosuodje l fámon gesi årru jali l bargge Svierigin jali gänna l europa skihpasujttokårttå ietjá EES-rijkas jali Svejtsan.
Eurohpalaš buohccedáhkáduskoarta ferte vuosehuvvot nu doavttirgalledeamis go apotehkas.	Europalasj skihpasujttokårttå galggá vuoseduvvat goappátjagá dåktårmanádimen ja dálkasboargálin.
Ruoŧas lea maid soahpamuš dihto riikkain olggobealde Europa; Algeria, Australia ja oasseriika Quebec Kanadas, mii mearkkaša dálkkasoavdu guoská dáid riikkaid riikkavuložiidda jus sis lea dárbu dálkasiidda go sii leat Ruoŧas.	Svierigin la aj lihtto muhtem rijkajn Europa ålggolin; Algeriajn, Australiajn ja oassestáhtajn Quebeca Kanadan, mij merkaj dálkashálbedibme l fámon viesájdiddjijda dájs rijkajs jus dálkkasijt dárbahi gå li Svierigin.
Buot vuollái 18 jahkásaš mánáin seamma dáluveagas, dat mearkkaša geat leat čálihuvvon seamma dálloadressii, lea oktasaš allagollosuodji.	Gájkka máná nuorabu gå 18 jage sämmi goahtefuolken, dat javllá gudi li álmmuktjáledum sämmi årudagán, li aktisasj allamáksosuodje.
Dat mearkkaša ahte mánáid buot iežasmávssut rehkenasto oktii.	Merkaj gájkka mánáj ietjasmávso aktij riekkniduvvi.
Dat mearkkaša ahte biologalaš oappážiin geat leat čálihuvvon sierra adressii lea iežas allagollosuodji.	Merkaj biologalasj oarbbenijn gudi li álmmuktjáledum umasse årudagájn la guhtik allamáksosuodje.
Allagollodiehtovuođđu	Allamáksodáhtábássa
Olmmoš ii dárbbat ieš fuolahit man olu ovddas lea oastán.	Iesj ij dárbaha diehtet man ednaga åvdås la oasestam.
Nu gohčoduvvon allagollodiehtovuođus, man stáhtalaš fitnodatsearvi Apotekets Service AB gieđahallá, registrerejuvvot buot oastimat allagollosuoji siste.	Allamáksodáhtábásan, mij dåjmaduvvá stáhta Apotekens Service AB, gájkka oasstema allamáksosuojen registarduvvi.
Systema doallá čielgasa man olu ovttaskas lea máksán iežasmávssu ja rehkenastá man olu rabáhtta šaddá allagolloráhpa jelgii juohke geardde go oastá.	Vuogádagán li diedo man ednagav la máksám ietjasmákson ja riekkni man enas haddevuoledibme sjaddá allamáksotráhpa milta juohkka bále gå oases.
Buot apotehkat leat čadnojuvvon seamma diehtovuđđui nu ii mearkkaš maidege man apotehkas gávppaha.	Gájkka dálkasboargála li sämmi dáhtábássaj aktidum ja ij la ájnas makkir dálkasboargálin oasesta.
Allagollodiehtovuđđui čatnaseapmi lea eaktodáhtolaš.	Le iesjmiedogis allamáksodáhtábássaj säbrrat.
Dat mii registrerejuvvo diehtovuđđui lea namma, persovdnanummir, oastobeaivi, man apotehkas ovttaskas lea viežžan reseaptta, man olu lea máksán, submi masa lea ollán allagollosuojis ja allagolloáigodaga álginbeaivi.	Mij registarduvvá dáhtábásan la namma, almasjnummar, oasstembiejvve, makkir dálkasboargálin la dálkastjállagav ålgus válldám, man ednagav la máksám, summav masi l ållåm allamáksosuojen ja allamáksoájge álggembiejvve.
Informašuvdna mii registrerejuvvo gevtojuvvo beare vai ovttaskas oažžu rivttes rabáhta.	Diededibme mij registarduvvá aneduvvá val duolla haddevuoledimev oattjotjit.
Eai mangelágán dieđut maid dálkasiid lea ožžon dehe gii doaktáriid lea čállán reseaptta registrerejuvvo.	Makkir dálkkasijt la oadtjum jali makkir dåktår la dálkastjállagav tjállám ij gånnek registarduvá.
Olmmoš sáhttá goas fal bivdit váldosa allagollodiehtovuođus dain dieđuin mat leat ovttaskasas alddis ja dain mánáin geaidda lea fuolaheaddji.	Máhttá akta goassa oasev allamáksodáhtábásas ádnot birra makkir diedo ietjas birra gávnnuji ja mánáj birra gejda la sujttoaddne.
Dan dahká deavdimiin ja sáddemiin blankeahta Apotekets Service AB:i, gos maid sáhttá oažžut blankeahta.	Dahká dav gå dävddá ja rádjá sisi blankehtav dási, Apotekens Service AB, gåsstå aj blankehtav máhtta oadtjot.
Válljet leahkit olggobealde	Válljit ij säbrrat
Ovttaskas sáhttá válljet leahkit čanakeahttá allagollodiehtovuđđui.	Máhttá válljit ij allamáksodáhtábássaj säbrrat.
Dalle oažžu apotehkas guitte mii gohčoduvvo allagolloduođaštus go oastá dálkasiid allagollosuoji siste.	De oadtju kvihtov mij gåhtjudallá allamáksoduodastussan dálkasboargálin gå dálkkasijt oasstá allamáksosuojen.
Allagolloduođaštusaš lohká man olles iežasmávssu ovttaskas lea máksán.	Allamáksoduodastusán la tjáledum makkir tjoahkkájbiejadum ietjasmávsov la máksám.
Lea dehálaš vurket maŋemuš allagolloduođaštusa ja čájehit dan ovttas reseapttain go oastá dálkasiid.	Ájnas la vuorkkit maŋemus allamáksoduodastusáv ja vuosedit dav aktan dálkastjállagijn gå galggá dálkkasijt oasstet.
Apotehka dárbbaha diehtit man dásis allagolloráhpas ovttaskas lea oažžun dihte rabáhta.	Dálkasboargál dárbaj diehtet man mieren allamáksotráhpan la oattjotjit, duolla haddevuoledimev.
Mas lea jearaldat ?	Mij la fámon ? (ca.
(ca 4 sidor)	4 sidor)
Čálli ja redaktevra:	Tjálle ja dåjmadiddje:
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu.	Åsa Schelin, 1177 Vårdguiden