jus-givssiduvvo.html.xml

Go givssiduvvo lea álki ahte dovdagoahtá iežas leaboheapmin ja álgá veadjit heajuid.	Gå nuppástuvvá de l gähppat ráfedisvuodav dåbddågoahtet ja nievret viessot.
Muhtumin dat váikkuha eallimii nu olu ahte oažžu heajut iešdovddu ja geahččala garvit dilálašvuođaid gos deaivá daid geat givssidit.	Muhttijn bájnasj viessomav nåv ednagit vaj oadtju nievrep iesjdåbdov ja gähttjal gárvvet vidjurijt gånnå máhttá iejvvit gejt nuppásti.
Muhto ii giige dárbbat čiehkadit dan dihte ahte earát givssidit.	Ij aktak galga dárbahit tjiehkádit danen gå iehtjada nuppásti.
Muhtimat geat givssiduvvojit dovdagohtet ahte sis iežanasas lea feaila.	Muhtema gudi nuppásti jáhkkegåhti ietjanisá li vihke.
Sii soitet jurddahallat rievdadit iežaset vai eai givssiduvvoše.	Márjju ájádalli ietjasa rievddadit besatjit nuppástimes.
Muhto ii dárbbat rievdadit áššiid dego beroštumiid dehe mii sus lea nalde beare dan dihte ahte earát leat bahágurenat.	Ij galga dárbahit rievddadit degu miellogisájt jali gåktu l gárvvunam, danen gå iehtjáda li bahá.
Olbmos lea álot riekti vealtat givssideames.	Agev la riektá bessat nuppástimes.
Goas lea givssideapmi ?	Goassa l nuppástibme ?
Lohkko givssideapmin jus máŋgii hárdojuvvo, uhkiduvvo, šaddá bogostahkan, časkojuvvo dehe loavkiduvvo.	Nuppástibme l jus moaddi hárdeduvvá, nihteduvvá, álbeduvvá, tsabmeduvvá jali vuoleduvvá.
Givssideapmi sáhttet leahkit savkkuheamit, geahčastagat, boagusteapmi, nordamat, časkimat ja ilgadis sánit.	Illastibme máhttá årrot tsamádime, gehtjastime, tjajmos, nårddådime, rejvadusá ja bahás bágo.
Lohkko givssideapmin jus ii goassege oaččo leahkit mielde dehe soamis viiduda vearru beakkohusaid ovttaskasas.	Le nuppástibme jus ij goassak oattjo oassáklasstet jali jus ulmusj vierre ságajt nuppij birra ságas.
Soaitá maid ahte soamis sádde ilgadis sms:aid dehe meilaid, čállá bahágurenis namuhemiid facebookas, bloggas dehe eará sajis neahtas.	Máhttá aj årrot gå ulmusj rádjá bahás ‘ sms:ajt ’ jali e-påvståjt, tjállá bahás javllamusájt ‘ facebook:an ’, blokkan jali ietjá sajen värmmádagán.
Dehe ahte soamis bidjá heajudeaddji govaid nehttii.	Jali jus ulmusj almot vuolediddje gåvåjt värmmádahkaj.
Jus soamis dadjá ilgadis áššiid dan dihte go gárvoda dehe lea dihto hámat dehe olbmos lea doaibmahehttehupmi, lea dat givssideapmi.	Jus ulmusj javllá bahás bágojt, danen gå gárvvun jali vuojnnu sierraláhkáj jali danen gå ulmutjin la sahtusvuohta, de l nuppástibme.
Jus lea šaddan daid vuolážin, ja veadjigoahtá heajuid dan dihte, soaitá dárbbahit veahki vai dat nohká.	Jus muhtemis dajs báktjot, ja nievret viessogoahtá, de soajttá dárbaj viehkev hiejtedittjat dav.
Muitalit givssideamis	Giehttot nuppástime birra
Soaitá dovdot balesin muitalit soapmásii ahte lea givssiduvvon.	Máhttá ballat giehttomis gå nuppástuvvá.
Soaitá ballat ahte šaddá bahábun go muitala.	Márjju jáhkká vájvep sjaddá jus giehttu.
Ovttaskas soaitá heahpanit go lea šaddan olggobeallái.	Márjju hehpan gå ij oattjo oassálasstet.
Muhto ii leat dat gii givssiduvvo gii lea dahkan vearrut !	Ij la gut nuppástuvvá gut la mäddám.
Jus givssiduvvo lea buoremus muitalit dan ja oažžut veahki bissehit givssideami.	Jus nuppástuvvá de l buoremus dav giehttot ja viehkev oadtjot nuppástimev hieredit.
Sáhttá ovdamearkka dihte muitalit dan oahpaheaddjái, skuvlakuratorii dehe skuvladivššárii.	Máhttá buojkulvissan dav giehttot åhpadiddjáj, skåvllåkuratåvrråj jali skåvllåskihpasujtárij.
Soaitá leahkit buorre muitališgoahtit givssideamis soames ráves olbmui geasa luohtiha, ovdamearkka dihte soapmásii veagas, ja dasto váldit veahki dain muitalit dan soapmásii skuvllas.	Buorre lisj má álgget nuppástime birra giehttot ållessjattugij gesi dårvustalá, buojkulvissan muhtem fuolken, ja de viehkev sijás válldet giehtotjit ietjá ulmutjij skåvlån.
Jus skuvla oažžu diehtit ahte oahppi dovdá iežas givssiduvvon, fertejit sii dakkaviđe váldit čielgasa mii lea dáhpáhuvvan.	Jus skåvllå diedojt oadtju oahppe ietjas dåbddå nuppástuvvam, de hähttuji dalága åtsådit mij la dáhpáduvvam.
Sii fertejit maid dahkat buot ahte dat ii geardduhuvvo.	Hähttuji aj gájkka dahkat vaj ij galga vat dáhpáduvvat.
Ráves olbmuin skuvllas lea geatnegasvuohta geahččat bearrái ahte ii oktat oahppi givssiduvvo dehe uhkiduvvo.	Ållessjattugijn skåvlån li välggogisvuohta åvdåsvásstádusáv válldet vaj ij aktak oahppe nuppástuvá jali nihteduvvá.
Lágas lohká ahte skuvlla vástu lea geahččat bearrái ahte ii giige givssiduvvo.	Lágan la tjáledum, skåvlån la välggogisvuohta åvdåsvásstádusáv válldet vaj ij aktak nuppástuvá.
Buorre jurddahallat jus givssiduvvo:	Jus nuppástuvá, de buorre ájádallat:
Ii leat goassege nu ahte ferte sivahit iežas, jus givssiduvvo.	Ij la goassak nåvti vaj ietjas vihke, jus nuppástuvá.
Leat leahkime lágat mat dadjet ahte ii oaččo givssiduvvot ovdamearkka dihte skuvllas dehe bargobáikkis.	Gávnnuji lága majn li tjáledum, ij oattjo nuppástuvvat buojkulvissan skåvlån jali barggosajen.
Lea maid rihkus jus soamis uhkida soapmása, ovdamearkka dihte uhkida veagal dehe juohká govaid neahtas.	Vierredahko l aj jus nuppev ulmutjav nihttá, buojkulvissan nihttá vahágahttemijn jali nihttá gåvåjt värmmádagán hádjet.
Skuvllat ja bargoaddit leat geatnegaccat geahččalit dahkat nu ahte buohkat dovdet iežaset dorvvolažžan.	Skåvlå ja barggovadde li välggogisá gähttjalit dahkat vaj gájka jasskavuoda dåbddi.
Galgá váldit oktavuođa soames ráves olbmuin geasa luohtiha, ovdamearkka dihte váhnemii dehe soames earái gean dovdá.	Beras aktavuodav válldet ållessjattugijn gesi dårvustallá, buojkulvissan äjgát jali ietjá ulmusj gev dåbddå.
Sáhttá maid váldit oktavuođa skuvlakuratoriin dehe nuoraidvuostáváldimiin vai beassá sárdnut dehe oažžut ráđiid ja doarjaga.	Máhttá aj aktavuodav válldet skåvllåkuratåvråjn jali nuorraduostudagájn ságastittjat ja rádev ja dårjav oadtjot.
Jus skuvla oažžu diehtit ahte oahppi dovdá iežas givssiduvvon leat sii geatnegaccat bearrái geahččat ahte dat ii joatkašuva.	Jus skåvllå diedojt oadtju oahppe l nuppástuvvam, de li välggogisá åvdåsvásstádusáv válldet vaj ij joarke.
Jus ovttaskas givssiduvvo skuvllas iige oaččo veahki iežas skuvllas dalle sáhttá ilmmuhit dan Mánná- ja oahppiovddasteaddjái.	Jus skåvlån nuppástuvvá ja ij viehkev oattjo, de máhttá dav bajedit Mánná – ja oahppeoahttsáj.
Váldde oktavuođa poliissain jus soamis viiduda govaid dus lobehaga.	Aktavuodav válde polijsajn jus soames loabedagi hádjá gåvåjt dujsta.
Dat lea rihkus persovdnadiehtolága vuostá.	Vierredahko l almasjdiehtoláhkaj.
Heajudit dehe givssidit soapmása neahtas lea seamma lágahin go skuvlašiljus, gáhta nalde dehe friddjaáiggedálus.	Duolmmot jali nuppástit soabmásav värmmádagán la sämmi lágadis gå skåvllåsjaljon, gahttunin jali asstoájggedåben.