Davvisámegiella (nordsamiska)
Julevusámegiella (lulesamiska)
Davvisámegiella (nordsamiska)
Julevusámegiella (lulesamiska)
UMO – nuoraid vuostáváldin neahtas
UMO – nuorajduostudahka värmmádagán
UMO suorggit:
Ássje UMOn:
Veadjit heajuid
Nievret viedjet
Veahkaváldin ja vuovssadeamit
Vierredahko ja vuoledime
Alkohola, duhpát, gárrenmirkkut
Gieresvuohta ja venagisvuohta
Ráhkisvuohta ja ustitvuohta
Rumáj
Bajilčállosat:
Nammadusá:
Jorgaleapmi
Jårggålibme
Gielalaš dárkkisteapmi
Njuolgadusá ja rievtesvuoda
Aborta mearkkaša gaskaduhttit áhpehisvuođa.
Abårttå merkaj iesselisvuodav boarkkit.
Jus jurddaša dahkat abortta soitet leahkit máŋga jearaldaga.
Jus ájádallá abårtåv dahkat de soajtti edna gatjálvisá.
Muhto álo lea vejolašvuohta deaivat soapmása oažžun dihte vástádusa jearaldagaide.
Valla máhttá agev soabmásijn gávnadit vásstádusájt åttjudit ietjas gatjálvisájda.
Dát guoská maid dan gii lea dahkan soapmása áhpeheapmin.
Guosská aj gesi l soabmásav iesselissan dahkam.
Alkoholain dárkkuhuvvo juhkosiid dego vuola, viidna ja viidni.
Alkoholajn miejnniduvvá juhkusa nåv gåk vuola, vijnna ja sprijtta.
Máŋgasat juhket daningo dat lea buorre dehe vai šaddet gárremiin.
Ålos dav juhki danen gå la njálgge jali vuoladuvátjit.
Muhto alkohola sáhttá leahkit maid váralaš máŋgga ládje.
Valla alkohola máhttá aj moatteláhkáj vádálasj.
Muhtimat ožžot áŧestusa ja vedjet heajuid go juhket.
Muhtema goavgedi ja nievret viessu gå juhki.
Áŧestus leat garra fuolla ja ballu mii sáhttá dovdot olles gorudis, ja man eatnasat ožžot muhtumin.
Bunástallat, tjulástallat ja hånglit la juoga masi ålos lijkkuji.
Áŧestus sáhttá leahkit unohas, muhto olmmoš galgá goit dahkat dan man háliida iige vealtit dilálašvuođaid main jáhkká oažžut áŧestusa.
Jus ij la dav dahkam márjju ájádallá dan birra ja hálijt dav dahkat. Avtabále gå máhttá dåbddut vehik balon vuostasj tjullásij jali hångelij.
Borgguheapmi
Gåktu dal ájn dahká gå hångli ?
Borgguheapmi sáhttá dagahit sierra vahágiid ja buozanvuođaid, ja sullii juohke nubbi olmmoš gii borgguha jápmá ovdalgo son livččii jápmán borggutkeahttá.
Buohtjaskuovddo l skuovddo hármmis asidis lateksis (gummi) majt máhttá giesset buohtjaj jali seksagávnnáj jus ájggu seksav adnet.
š Borgguheapmi
Goavgge
Cummástallan ja ráhkástallan lea juoga masa máŋgasat liikojit.
Goavgge l garra dåbddo hujás ja balos mav ålles rumáj dåbddå, ja majt ienemusá muhtem bále dåbddi.
Jus ii leat dahkan dan soaitá olmmoš niegadit ja ahkiduššá dahkat dan. Seamma áigge sáhttá maid dovdot vehá leabohin vuosttas cumma dehe ráhkástallama ovdal. Got dáhká go ráhkástallá.
Goavgge máhttá vájvedit, valla galggá huoman gähttjalit dahkat majt sihtá ja ij garvvet vidjurijs massta jáhkká goavget.
š Cummát ja ráhkástallan
Guopparinfeksjåvnnå vuollevájmon
Fáhkkatlaš p-pillar lea tableahtta man nieiddat sáhttet váldit vai eai šatta áhpeheapmin.
Guoppar gávnnu luondulattjat ienemusájn vuollevájmon.
Dat ii leat miige áhpehisvuođasuodji dábálaš mearkkašumis, dat ii leat miige man geavtá suodjin ovdal ja maŋŋel anašeami.
Muhttijn ienet ja de máhttá vájvijt vaddet. Le sieldes dábálasj niejdajn.
Fáhkkatlaš p-pillara galgá geavtit beare heahtečoavddusin iige dássedis suodjin áhpehisvuođa vuostá.
Nieljet niejdas gålmå muhtem bále viessomin guopparinfeksjåvnås vájvástuvvi ja moaddásijda moaddi ruoptus boahtá.
š Fáhkkatlaš p-pillar
Bárne aj máhtti guopparinfeksjåvnåv oadtjot.
Guoppar vuolledábiin
Håjesvuohta
Guoppar lea dábálaš vuolledábiin eatnasiin.
Muhttijn dåbddåt håjev, ballat jali dåbddåt dårvodisvuodav la luondulasj oasse viessomin.
Muhtumin dat lassána ja dalle dat sáhttá váivvidit.
Buojkulvissan máhttá årrot biejve gå ij majdek nagá, ij mige dåbddu suohttasin jali gå ednagit usjudallá.
Dat lea hui dábálaš nieiddain.
Ienemusát dåbdo vássi ájge milta.
Kondoma lea una hui asehis (gumme) busse man bidjá cihpa dehe seksaájanasa nala go galgá atnit seksa.
Hähkka-p-tablähtta galggá val hiehtetjoavddusin aneduvvat ja ij dájvvalakkoj suodjen iesselisvuohtaj.
Iešdovdu
Iesjdåbddo
Iešdovdu guoskkaha daid jurdagiid ovttaskasas leat iežas birra ja gii ovttaskas lea.
Iesjdåbddo l ájádusá ietjas birra.
Das ii leat mihkkege dahkamuš leago čeahppi dehe čuorbi dahkat soames áššiid, das lea jearaldat dovdamis ahte lea juoga veara beare leahkimin.
Ij la dan birra jus la tjiehppe vaj tjuorbbe juojddá dagátjit, ájnat dåbddåt árvulattjat val gávnnut.
Dovddu ahte dohkke sáhttá hárjehallat.
Dåbddåt ulmusj dåhkki dav máhttá hárjjidallat.
Guoiggus buoret iešdovdui
Gätjástusá nannusap iesjdåbdduj
Lea olu maid sáhttá dahkat iežas iešdovddu nanostahttimii.
Gávnnuji ednaga majt máhttá dahkat nannitjit ietjas iesjdåbdov.
Dá leat moadde ášši maid sáhttá geahččalit.
Dála li muhtem dago majt máhttá gähttjalit.
š Guoiggus buoret iešdovdui
š Gätjástusá nannusap iesjdåbdduj
Givssideapmi
Ietjas åtsådit
Go olbmot birrasis meannudit heajut soapmása vuostá, gohčoduvvo dat givssideap-min.
Gåktu gähttjalibme dagáduvvá mierreduvvá makkir sjiervvedávdaj ietjas åtsåt.
Ovttaskas ilgadis dahku ii rehkenasto givssideapmin.
Álu vaddá gådtjå- jali varraåtsådimev.
Dalle go dat dáhpáhuvvá máŋgii ja dat gii gieđahallo heajut veadjá heajuid, de dat rehkenasto givssideapmin.
Jus åtsåt sjiervvedávddaj mij gávnnu soahpomsuodjelágan de ij dárbaha mavga mákset.
š Givssideapmi
š Ietjas åtsådit
Go givssiduvvo lea álki ahte dovdagoahtá iežas leaboheapmin ja álgá veadjit heajuid.
Liejbbe la varddem skoados majt niejda oadtju åbbå dájvvalakkoj pubertehta rájes.
Muhto ii giige dárbbat čiehkadit dan dihte ahte earát givssidit.
Liejbbe la rubmaha vuohke vuosedit pubertehtan la.
Lossesvuohta
Nuppástibme
Muhtumindovdat iežas lossesvuođa, surolažžan, leaboheapmin dehe dovdat doaivvuhisvuođa lea lunddolaš oassi eallimis.
Gå nuppástuvvá ulmutjijs birrusin, de gåhtjudallá nuppástibmen. Ájnegis bahás dáhpádus ij la nuppástibme.
Leat áššit maid sáhttá dahkat ieš vai veadjá buorebut, ja gávdno veahkki jus dárbbaha.
Nuppástibme l gå moaddi dáhpáduvvá ja dahká gut nuppástuvvá nievret viessu.
Mánodávddat lea vardin goaŧus man nieiddat ožžot oalle dássedit rávásmanagi rájis.
Gå nuppástuvvá de l gähppat ráfedisvuodav dåbddågoahtet ja nievret viessot.
Mánodávddat leat goruda vuohki čájehit ahte lea sohkabealválmmas.
Ij aktak galga dárbahit tjiehkádit danen gå iehtjada nuppásti.
P-pillar lea eastadeaddjiávnnas tableahttahámis nieiddaide.
P-tablähtta li preventijvvanävo tablähttahámen niejdajda.
P-pillariin meidnejuvvo dávjjimusat dan mii rievtti mielde lea lotnolas p-pillar.
P-tablehtajn merkaj álu dav mij ajtu li nammadum aktidum p-tablähttan.
Dat siskkilda guokte sierra hormona, østrogena ja fiskesgoruthormona, mat earet eará dagahit ahte ii oaččo monne luovvaneami ja danin ii sáhte šaddat áhpeheapminge.
Sisanedi guokta umasslágásj hormåvnå, östrogena ja gestagena (gulkroppshormon), ma iehtjadij siegen dahki vaj ij oattjo avtak månneluovvanimev ja dajna ij iesselissan sjaddat.
Joskos go lea 10 ja 13 jagi gaskkan lávejit eatnasat ollet rávásmanahkái.
Muhtem ájgen 10 ja 13 jage gaskan ienemusá pubertähttaj ålliji.
Rávásmanagi áigge gorut ovdána mánás rávesolmmožin.
Pubertehtan rumáj åvdeduvvá mánás ållessjattugij.
Ovdamearkka dihte jietna ja sohkabealli rievdá, sáhttá oažžut nákkiid ja álgá beroštit seksas.
Buojkulvissan giella ja sjiervve rievddá, oadtju tjásmagisájt ja seksas miellogis sjaddagoahtá.
Seksa vuosttaš geardde
Seksa vuostasj bále
Eatnasat lávejit lean onaneren ovdalgo leat anašan soapmásiin.
Ienemusá li álu onanerim åvddål gå iehtjádijn seksav adni.
Vuosttaš seksuálalaš vásáhus lea oainnát iežainis.
Ienemusájn li vuostasj seksuálalasj vásádus ietjajnis.
Lea dábálaš ahte olbmos leat olu jurdagat ja vuordámušat got boahtá leahkit go vuosttaš geardde anaša soapmásiin.
Le dábálasj li edna ájádusá ja vuorddemusá gåktu dåbddu gå vuostasj bále seksav adnet ietjá ulmutjijn.
š Seksa vuosttaš geardde
š Seksa vuostasj bále
Seksuálalaš mieđisvuohta guoskkaha mii sohkabealit lea olbmuin geaidda ráhkástuvvá dehe hipmosa.
Seksuálak tjerda birra makkir sjiervve ulmutjijn gejda gierru jali seksuálalattjat lijkku.
Olmmoš sáhttá leahkit biseksuálalaš, heteroseksuálalaš dehe homoseksuálalaš.
Máhttá biseksuálak, heteroseksuálak jali homoseksuálak årrot.
Testet iežas
Suovastibme
Jus lea leamaš suddjekeahtes seksa lea álo buorre testet iežas sohkabealedávddaid dihte.
Gå dubágajt suovas de njammá moadda tuvsán sälggás ábnnasa.
Got teasta dáhpáhuvvá vuolgá das man sohkabealedávdda dihte teste iežas.
Suovastibme máhttá båhtusav vaddet umasslágásj vahágijda ja dávdajda, ja bájken fert nubbe ulmusj gut suovas jábmá árabut gå majt sån lij dahkam váni suovastime dagi.
Dávjá oažžu guođđit cissa-dehe varraiskosa.
Huoman la dábálasj suovastahtjá danen gå sihtá årrot buossjen jali fávrron årrot.