seksa-vuostta-geardde.html.xml

Seksa vuosttaš geardde	Seksa vuostasj bále
Seksa vuosttaš geardde	Seksa vuostasj bále
Eatnasat lávejit lean onaneren ovdalgo leat anašan soapmásiin.	Ienemusá li álu onanerim åvddål gå iehtjádijn seksav adni.
Vuosttaš seksuálalaš vásáhus lea oainnát iežainis.	Ienemusájn li vuostasj seksuálalasj vásádus ietjajnis.
Lea dábálaš ahte olbmos leat olu jurdagat ja vuordámušat got boahtá leahkit go vuosttaš geardde anaša soapmásiin.	Le dábálasj li edna ájádusá ja vuorddemusá gåktu dåbddu gå vuostasj bále seksav adnet ietjá ulmutjijn.
Jurdagat vuosttaš geardde	Ájádusá vuostasj bále birra
Jus ii leat leamaš seksa soapmásiin ovttaskasas sáhttet leahkit olu jurdagat mot boahtá dovdot, got háliida ahte galgá šaddat ja goas dat galgá dáhpáhuvvat.	Gå ij la seksav adnám ietjá ulmutjijn de máhtti edna ájádusá gåktu dåbddu, gåktu sihtá galggá sjaddat ja goassa sjaddá.
Ovttaskas lea soaitán gullan olbmáid sárdnume das, oaidnán filmmaid, lohkan áviissaid dehe gullan eará mii dagaha ahte leat oaivilat mot galgá leahkit.	Márjju l gullam rádnajt dan birra ságastime, filmajt gähttjam, tidnigijt låhkåm jali gullam iehtjádav massta ájádusájt oadtju gåktu ájtu galggá dåbddut.
Dávjá gusket jurdagat cinneanašeami.	Álu da ájádusá li guoddnánarggema birra.
Dutkamat mat leat dahkkon čájehit ahte leat máŋgasat geat eai leat cinneanašan go gerget gymnásas.	Guoradallama vuosedi ålos älla guoddnánarggemav adnám gå gymnásas hiejtti.
Dat sáhttá vuolgit das máŋgga sierra áššis, ovdamearkka dihte ahte ii hálit, ahte ii leat leamaš máhtolašvuohta, ahte liiko anašit seamma sohkabeliin dehe lea beroštupmi eará seksii go juste cinneanašeapmái.	Ållo oare dasi máhtti, buojkulvissan ij sidá, ij la máhttám, gávnnum, lijkku seksav adnet ulmutjij sämmi sjierves jali ij sihtá ietjá seksav adnet gå jur guoddnánárggemav.
Ovttaskas mearrida ieš	Iesj mierret
Muhtumin soaitá dovdat iežas duđalažžan dehe bággejuvvon anašit vaikko ii soaitte riekta ieš háliidit dehe ii dovdda iežas válmmasin.	Muhttijn máhttá diertjestimev dåbddåt jali nággidum seksav adnet vájku iesj ij sidá jali ij la gärggok.
Ovttaskas soaitá dovdat iežas bággejuvvon vuordit seksain vaikko livččii háliidan dan.	Máhttá aj dåbddåt nággidum vuorddet seksajn vájku iesj luluj sihtat dav adnet.
Dovdat iežas bággejuvvon anašit dehe vuordit anašemiin sáhttá vuolgit joavkodeattus daid gaskkas geaiguin lea ovttas dehe ovdamearkka dihte veaga vuordámušain.	Dåbddåt nággidum adnet jali vuorddet seksajn máhttá mierreduvvat juogosdättos sijájs gej rádnastallá jali vuorddemusájs buojkulvissan fuolkes.
Muhto lea dehálaš muitit ahte galgá dahkan dan mii dovdo vuogas alccesis.	Ájnas la mujttet galggá dahkat majt allasis buoragit dåbddu.
Olmmoš mearrida ieš	Iesj mierret:
iežas goruda badjel	ietjas rubmaha badjel
jus ja goas háliida anašit	jus ja goassa sihtá seksav adnet
mainna vugiin háliida seksa	gåktu sihtá seksav adnet
geainna háliida seksa.	gejna sihtá seksav adnet.
Ii sáhte mearridit erenomaš agi goas lea gearggus anašit soapmásiin, dan ferte ieš dovdat.	Ij la máhttelis mierredit sierra álldarav goassa l gärggok seksav anátjit ietjá ulmutjijn, dav hähttu iesj dåbddåt.
Lea leahkime dan sadjái láhka mii dadjá ahte olmmoš gii lea badjel 15 jagi ii oaččo anašit dehe eará ládje soapmásiin gii lea vuollái 15 jagi.	Gávnnu gis láhka mij javllá ulmutjin vuorrrasap 15 jages ij la loahpe seksav adnet jali nargget soabmásijn gut ij la 15 jage ållim.
Muhto lágas dadjo maid ahte ovttaskas ii galgga dubmejuvvot jus lea čielgga ahte ii leat leamaš miige veagalváldin.	Valla lágan la aj tjáledum ij galga duobbmiduvvat jus la tjielgas ij la illastime birra.
Mearrideaddji lea erenomážit buot dakkár man stuorat lea ahkeearru, jus earru ovdáneamis persovnnaid gaskkan geat leaba anašan lea unni ja jus dat lea leamaš eaktodáhtus.	Mierret man stuorra ärádus ulmutjij gaskan gudi li seksav adnám degu dal áldarärádus, ärádus ulmutjij åvdedime gaskan ja jus ietjáli sihtam seksav adnet.
Láhka guoská seamma ládje buohkaid beroškeahttá sohkabealis.	Láhka l fámon sämmiláhkáj gájkajda juska vil sjiervve.
Láhka lea máná suddjema dihte vai boarrásit olmmoš ii bija juoga čuozáhahkan man sii eai hálit.	Dát láhka l dagádum suoddjitjit mánájt vuoras ulmutja dagojs vastes dagojs majt e sidá vuorrasap ulmutjis.
Lága jelgii ii geasge leat riekti dahkat juoidá seksuálalaččat jus ovttaskas ii hálit.	Lága milta avtanik ij la riektá seksuálalattjat dåmadit ulmutjij gut ij sidá.
Evttohusat ovdal anašeami soapmásiin earáin	Gätjástusá åvddål gå seksav adná ietjá ulmutjijn
Lea dábálaš ahte vuosttas geardde go lea seksa šaddá earálágan dan guovdu mot lea jurddašan.	Dábálasj la vuostasj bále gå seksav adná sjaddá ietjáláhkáj majt la ájádallam.
Muhtumiin sáhttá dovdot ahte eahpelihkostuvai daningo ii lean dakkár go lei vuordán.	Muhttijn máhttá aj dåbddut dáhppudallamin danen gå ij lim gåktu vuordij.
Seksa lea juoga man dárbbaha hárjehallat vai šaddá rivttes buorre, seamma go máŋga eará eallimis.	Seksa l juoga majt dárbaj hárjjidallat sjattatjit riekta buorre, jur degu gájkka viessomin.
Eai leat máŋggas geat sáhttet speallat sin favorihttalávllu gitárain dieđitkeahttá got váldá akkortta, dehe oppanassiige doallan instrumeantta !	Älla dal nåv ålos gudi máhtti ietjas buoremuslávllagav gitárrajn spieledit váni diedek gåktu akkordav válldá, jali ij la åbbå instrumentav adnalam.
Vuosttas geardde leat muhtin áššit mat galget leat jurdagis ja muhtin áššiid sáhttá maid hárjehallat.	Vuostasj bále åvddåla gávnnuji muhtem ássje majt galggá ájádallat ja muhtem ássjijt máhttá aj hárjjidallat.
Geahččal vehá sierra ládje onaneret ovdal, dalle lea álkit diehtit masa liiko.	Gähttjala umassláhkáj onanerit åvddåla, de l álkkep diehtet masi lijkku.
Gávdnan dihte vuogas báikkiid goabbat guoimmi gorudis: sárdnut gaskaneaskka, iskkadit ja dadjat oainnus.	Gávnatjit lijkkogis sajijt nubbe nuppe rubmahijn: ságastihtte nubbe nuppijn, åhttse, gulldalihtte ja giehtto.
Sáhttá njávkat, cummástallat ja dahkat olu eará somá giktalan dihte goabbat guoimmi.	Máhttá njávkadallat, tjulástallat ja iehtjádav dahkat masi lijkku nubbe nuppev seksuálalattjat buollidit.
Geavtte suoji, ovdamearkka dihte kondoma dehe njoallunláhpu ja hárjehala ovdal got geavttát dan.	Ane suojev, buojkulvissan kondomav jali njoallomgåbttjåsav, ja hárjjidalá åvddåla gåktu dav adná.
Anašit sihkkaris báikkis sáhttá dahkat álkibun muossánit.	Seksav adnet suoddjidum sajen márjju dahká da álkkebun luossjvedit.
Muhtumin sáhttá gullat sáni duohtatmeahttun das gii leat anašan.	Muhttijn gullá bágov oskuld gen birra gut ij la seksav adnám.
Dat sáhttá mearkkašit ahte ii leat anašan náhpol cinnis, muhto dat sáhttá mearkkašit ahte ii leat anašan oppanassiige.	Máhttá årrot gå ij la seksav adnám buotjajn guodnán, valla máhttá aj årrot gå ij la åbbå seksav adnám.
Muhtimat eai liiko geavtit sáni duohtatmeahttun. Soaitá dovdot ahte dego livččii vealgi, go ii leat duohtatmeahttun.	Muhtema e lijkku báhkuj oskuld Márjju gå gullu degu soabmásin la vihke, gå ij la oskuld.
Dego galggalii heahpanit go lea anašan.	Degu galggá skábmádit gå l seksav adnám.
Eatnasat geat gevtet sáni duohtatmeahttun eai jurddat nu.	Ienemusá gudi bágov oskuld adni e nåvti ájádalá.
Dadjo eaŋkilit duohtatmeahttun sátnin daningo ii leat leamaš seksa.	Javllá val oskuld báhkon danen gå ij la seksav adnám.
Go lea leamaš seksa vuosttaš geardde lávejit dan gohčodit ahte lea láhppán duohtatmeahttuma.	Gå l seksav vuostasj bále adnám de álu gåhtjudallá l oskuld massám, jali l oskuld láhppám.
Soaitá dovdat iežas čeavlán dehe ilolažžan ahte ii leat šat duohtatmeahttun.	Márjju dåbddå mihástallamav jali ávov gå ij la des oskuld.
Juohkehaččas lea ieš riekti mearridit goas galgá anašit vuosttas geardde.	Juohkkahattjan la riektá iesj mierredit goassa galggá seksav adnet vuostasj bále.
Dasa ii leat geasge earán dahkamuš.	Ietjá ulmusj ij galga dav berustit.
Iige sáhte oaidnit olbmos leago anašan dehe ii.	Ij máhte ulmutjis vuojnnet jus la seksav adnám jali ij.
Ii doavttirge dehe jurtamovra sáhte oaidnit dan.	Ij åbbå dåktår jali gáhppeliddje máhttá dav vuojnnet.
Dat maid dárkkuhuvvo go dadjá luondducuozza lea duođain ráigi gos goaŧu bajit oassi manná badjel goaŧu siskkit oasi.	Gå javllá guoddnátsuodtsa de vuojn dat njálmme gånnå guodná ålgop målssos guodná sisŋep oassáj.
Ráiggis sáhttá leahkit eahpedássedis foarbma ja ráiggi ravda sáhttá leahkit vehá nárvvas.	Njálmen máhttá målsudahkes hábme ja njálme rabdda máhttá årrot vehik máhttsot jali gihttjot.
Ráigi stuorru ja fatná rávásmanagis, muhto ii láhppo goassege.	Njálmme vijdeduvvá ja sjaddá ienep vanádahtte pubertehtan, valla dat ij goassak gádo.
Muhto ii leat mangelágán cuozza mii gokčá goaŧu.	Ij de gávnnu aktak tsuodtsa mij måskos guodnáv.
Daningo ii leat mangelágán cuozza ii leatge miige mii sáhttá cuovkanit go anaša.	Danen gå ij gávnnu avtak tsuodtsa de ij ga gávnnu mige mij máhttá gajkkut gå l narggemin.
Dan sajis muhtin nieiddat sáhttet vardit go sis lea cinneanašeapmi vuosttas geardde, muhto dábáleamos lea ahte ii vardde.	Muhtem niejda gis varddi gå adni guoddnánarggemav vuostasj bále, valla dábálamos la ij varddet.
Dain geat vardet sáhttá sivvan leat ahte cinneráiggi ravda lea baski.	Jus de varddá márjju rabdda guoddnánjálmen la basske.
Muhto lea dábáleabbo ahte vardá soames eará siva dihte, dego ahte lea gealdagis dehe giktalan.	Valla álu varddá ietjá oares, gå l balon jali ij la nuohkásit seksuálalattjat buollidum.
Ii sáhte oaidnit olbmos leago duohtatmeahttun dehe ii.	Ij ulmutjis vuojne jus la oskuld jali ij.
Ii doavttirge dehe jortamovra sáhte oaidnit jus lea anašan.	Ij åbbå dåktår jali gáhppeliddje máhttá vuojnnet jus soames la seksav adnám.