Testet iežas
Ietjas åtsådit
Testet iežas
Ietjas åtsådit
Jus lea leamaš suddjekeahtes seksa lea álo buorre testet iežas sohkabealedávddaid dihte.
Jus la seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi de l agev buorre ietjas åtsådit sjiervvedávdajda.
Got teasta dáhpáhuvvá vuolgá das man sohkabealedávdda dihte teste iežas.
Gåktu gähttjalibme dagáduvvá mierreduvvá makkir sjiervvedávdaj ietjas åtsåt.
Dávjá oažžu guođđit cissa-dehe varraiskosa.
Álu vaddá gådtjå- jali varraåtsådimev.
Jus teste iežas sohkabealdávdda dihte mii gullo njoammunsuodjelága vuollái ii dárbbat máksit maidege.
Jus åtsåt sjiervvedávddaj mij gávnnu soahpomsuodjelágan de ij dárbaha mavga mákset.
Anašeapmi sáhttá leahkit somá, suohtas ja gelddolaš.
Seksav adnet máhttá årrot vuogas, suohtas ja geldulasj.
Soaitá muhtumin nu ahte juste dalle ii beroš dakkáris man rievtti mielde diehtá dehálažžan.
Sjaddá muhttijn nåvti vaj dan båttån ij lágeda dakkirijt majt ajtu diehtá li ájnnasa.
Ovdamearkka dihte ahte galgá suddjet iežas unnidan dihte riskka oažžut soames sohkabealedávdda.
Buojkulvissan galggá preventijvvanävojt adnet binnedittjat vádáv muhtem sjiervvedávdav oadtjot.
Jus dovddaha iežas das sáhttá leahkit áigi testet iežas.
Jus dáv dåbddå de márjju l muddo ietjas åtsådit.
Manin galgá testet iežas sohkabealedávddaid dihte ?
Manen galggá ietjas sjiervvedávdajda åtsådit ?
Lea álo buorre testet iežas sohkabealedávddaid dihte jus lea leamaš suddjekeahtes anašeapmi.
Agev la buorre ietjas åtsådit sjiervvedávdajda jus la seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi.
Dat guoská vaikko dovdá iežas dearvvasin daningo muhtin sohkabealedávddat eai atte mangelágán symptoma.
Ájnas la aj jus ietjas dåbddu varrásin danen gå muhtem sjiervvedávda e dåbddomerkajt vatte.
Jus lea gávdnan soapmása geainna háliida nanu oktavuođa ja pláne heaitit suddjemis iežas, lea maid buorre ahte goappešagat mannaba testeme iežaska álggos.
Jus la gávnnam soabmásav gejna sihtá stuoves gasskavuodav ja ájggu hiejttet preventijvvanävojt adnemis, de l aj buorre goappátja mannaba ja ietjaska åtsådibá.
Sáhttá leahkit nu ahte soamis geainna lea anašan lea testen iežas ja teasta lea vuosehan sus sohkabealedávdda.
Máhttá aj gejna la seksuálalattjat rádnastallam la ietjas åtsådam ja sjiervvedávdav gávnnam.
Jus skibasvuohta gullo suodjelága vuollái, sáhttá oažžut reivve dehe telefovnna soapmásis vuostáváldimis gos gohččojuvvo testet iežas.
Jus dávdda gávnnu soahpomsuodjelágan, de máhttá brevav jali telefåvnnåságastimev oadtjot muhtem duostudagás gånnå gåhtjoduvvá ietjas åtsådit.
Ii leat sihkkar ahte alccenasas lea sohkabealedávdda, muhto olmmoš lea lága jelgii geatnegas testet iežas unnidan dihte riskka skibasvuođa viidumii.
Ij diehttu iesj la sjiervvedávdav oadtjum, valla välggogis la lága milta ietjas åtsådit unnedittjat vádav dávdda vijddábut oabllu.
Goas galgá testet iežas sohkabealedávddaid dihte ?
Goassa galggá ietjas åtsådit sjiervvedávdajda ?
Ii leat goassege ilá maŋŋit testet iežas sohkabealedávddaid dihte jus lea leamas suddjekeahtes anašeapmi.
Ij la goassak ilá maŋŋet ietjas åtsådit sjiervvedávdajda jus la seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi.
Muhtin skibasvuođain sáhttá váldit máŋga mánu ja muhtumin juobe jagi dasgo oaččui dan dassážiigo fuomáša juoidá.
Muhtem dávdaj máhtti gihtjat moadda máno ja muhttijn vájku jagijt, dat rájes gå dajt oattjoj desik juojddá älvvá.
Dan sadjái sáhttá muhtumin leahkit ilá árrat mannat testeme.
Muhttijn gis la ilá árrat ietjas åtsådit.
Ii sáhte testet iežas beaivvi maŋŋel go lea leamaš suddjekeahtes seksa, daningo virus dehe bakteriija mii dagaha infekšuvnna ii leat geargan lassánit nuogis vai dat oidnolii iskosis.
Ij la máhttelis ietjas åtsådit biejve maŋŋela gå l seksav adnám, danen gå virus jali bakteria mij la oarren infeksjåvnnåj ij la háhppidam ienedit åtsådimen vuojnnutjit.
Ovdamearkka dihte klamydia ja gonorrea dihte láve sáhttit testet iežas áramustá vahku maŋŋel go lea leamaš suddjekeahtes seksa.
Klamidiaj ja gonorréaj buojkulvissan máhttá ietjas åtsådit áramusát vahkov maŋŋela gå l seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi.
Muhto dihto skibasvuođat, dego ovdamearkka dihte hiiva, sáhttá bistit áin golmma mánnui go oaččui dan dassážiigo teasta sihkkarit sáhttá čájehit jus lea skibasvuohta.
Valla muhtem dávdajda, nåv gåk buojkulvissan hiv, máhttá sjaddat vuorddet gålmmå máno soahpomis åvddål åtsådibme vissásit vuoset jus adná dav dávdav.
Beroškeahttá skibasvuođas galgá mannat vuostáváldimii jus lea mášoheapme dehe leat váivvit Jus diehtá ahte lea stuora riska ahte lea ožžon sohkabealedávdda, ovdamearkka dihte ahte das geainna lea leamaš seksa lea dat, sáhttá muhtumin oažžut dikšuma ovdalgo iskkusvástádusat leat válbmasat.
Vájku makkir dávdda de galggá duostudahkaj mannat jus ballá jali li vájve. Jus diehtá vádá l stuorre sjiervvedávdav la oadtjum, buojkulvissan jus diehtá gejna la seksav adnám la sjiervvedávdda, de muhttijn oadtju dálkudimev åvddål gå åtsådimvásstádusá li gárvvása.
Jus ii leat leamaš seksa geainnage ii sáhte oažžut sohkabealedávdda.
Jus ij la avtajnik seksav adnám de ij máhte sjiervvedávdav oadtjot.
Dalle ii dárbbat mannat testeme iežas.
De ij ga dárbaha ietjas åtsådit.
Gos sáhttá testet iežas sohkabealedávddaid dihte ?
Gånnå máhttá ietjas åtsådit sjiervvedávdajda ?
Jus háliida testet iežas sohkabealedávddaid dihte sáhttá mannat nuoraidvuostáváldimii, liike- ja sohkabealevuostáváldimii dehe dearvvašvuođaguovddážii.
Jus sihtá ietjas åtsådit sjiervvedávddaj de máhttá mannat nuorajduostudahkaj, lijkke- ja sjiervveduostudahkaj jali varresvuohtaguovdátjij.
RFSU:s maid leat vuostáváldimat gos sáhttá testet iežas sohkabealedávddaid dihte.
RFSU:an li aj duostudagá gånnå máhttá ietjas åtsådit sjiervvedávdajda.
Nieiddat sáhttet maid mannat nissonklinihkkii dehe gynekologii.
Niejda máhtti aj mannat nissunklinihkkaj jali gynekologaj.
Klamydiateastta sáhttá maid diŋgot neahtas dehe oastit apotehkas.
Klamidiaåtsådimev máhttá aj rávvit värmmádagán jali oasstet dálkasboargálin.
Oažžun dihte čielgasa gosa galgá mannat testet iežas doppe gos orru sáhttá riŋget buohccidikšunrávvahahkii 1177.
Aktavuodav válldá skihpasujttorádevaddemijn 1177 diedojt oattjotjit gåsi galggá mannat ja ietjas åtsådit.
Got teasta dáhpáhuvvá ?
Gåktu åtsådibme dagáduvvá ?
Testen iežas sohkabealedávddaid dihte manna jođánit ja eaŋkilit.
Ietjas åtsådit sjiervvedávdajda ruvva manná ja l álkke.
Got ieš teasta manná vuolgá das man skibasvuođa dihte teste iežas ja man láhkái lea leamaš seksa ja got sáhttá leat njoammon.
Gåktu gähttjalibme dagáduvvá mierreduvvá makkir dávddaj ietjas åtsåt ja gåktu la seksav adnám ja gåktu l soaboduvvam.
Jus lea leamaš cinneanašeapmi oažžu guođđit cissaiskosa.
Jus la guoddnánarggemav adnám de álu oadtju gådtjååtsådimev vaddet.
Bártniide geat galget testet iežaset láve cissaiskkus leahkit nuogis.
Bárnijda gudi li ietjasa klamidiaj åtsådittjat, la álu gådtjååtsådibme nuoges.
Nieiddat ožžot guođđit iskosa cinnis maid.
Niejda hähttuji aj åtsådimev guodnás vaddet.
Dan sáhttá dahkat ieš bumbolsákkiin man oažžu go manná testeme iežas dehe diŋgo teastta ruoktot.
Iesj dav dahká bomullosákkijn majt oadtju gå manná ietjas åtsådittjat jali rávvi åtsådimev häjmmaj.
Jus diehtá ahte galgá guođđit cissaiskosa galgá cissat okta – guokte diimmu ovdal go testehahttá.
Jus diehtá galggá åtsådimev vaddet de ij galga tjissadit avta jali guovte tijma åvddål gå ietjas åtsåt.
Dihto dávddaid dihte earet eará gonorrea, váldo teasta seakkes iskkusváldinsákkiin mii lea dego seakkes buiku.
Muhtem dávdajda, åvdemusát gonorréan, åtsådimev vatteduvvá sekka åtsådimsákkijn mij vuojnnu degu sekka topsa.
Iskkusváldinsákki jorggohallo várrogasat šliiveasi vuostá cinnis, cissaoaris, čeabehis dehe guhkkin bahtaráiggis.
Åtsådimságge duohtaduvvá várrogit skoadáj guodnán, gådtjåbåttsåj, tjåddågij jali vuolemusán bahtatjoalen.
Gos iskkus váldojuvvo vuolgá das got lea anašan.
Gåsstå åtsådibmev mierreduvvá gåktu l seksav adnám.
Dat soaitá orrut unohas, muhto láve jođánit dahkkon iige dovdo nu olu.
Le márjju vájválasj, valla álu ruvva dagáduvvá ja ij nåv ednagit dåbddu.
Eará skibasvuođain sáhttá šaddat guođđit varraiskosa.
Ietjá dávdajda máhttá vaddet varraåtsådimev.
Dat váldojuvvo čuggemiin seakkes náluin giehtamáhci varrasutnii.
Dagáduvvá gå tjuoggi sekka nálujn avtan giehtagáva varraváren.
Jus dat gii dutká eahpida ahte olbmos lea herpes, váldojuvvo muhtumiin iskkus herpesráhkus bumbolsákkiin.
Jus åtsådalle gáddá ulmutjin la herpes, de muhttijn åtsådibme vatteduvvá herpestjirmagis bomullosákkijn.
Jus leat oinnolaš kondylomat ii mangelágán iskkusváldin dárbbahuvvo, daningo dat gii dutká dávjjimustá sáhttá dakkaviđe oaidnit mii dat lea.
Jus li vuojnos kondiloma de ij la åtsådibme dárbulasj, danen gå åtsådiddje ienemusát dalága vuojnná mij la.
Goas oažžu vástádusa ?
Goassa vásstádusáv oadtju ?
Eanaš iskosiidda oažžu vástádusa vahku siste.
Ienemus åtsådimijda oadtju vásstádusáv avtan vahkon.
Go guođđá iskosa de láve soabadit vuostáváldimiin got oažžu vástádusa.
Gå åtsådimev vaddá de álu ájgás boahtá duostudagájn gåktu diededimev oadtju.
Ovdamearkka dihte galgetgo sii riŋget, sáddet reivve dehe galgágo mannat dohko.
Buojkulvissan jus galggi riŋŋgit, brevav tjállet jali jus galggá dåhku boahtet.
Iskkusvástádusa vuordin sáhttá leahkit váivi.
Vásstádusáv vuorddet máhttá vájvven.
Lea lunddolaš ahte olmmoš lea leabehin ja vuordináigi orru guhkki.
Le luondulasj balon årrot ja ájgge desik vásstádus boahtá dåbddusj guhkken.
Jus veadjá heajuid sáhttá leahkit buorre ságastit soapmásiin iežas jurdagiin ja dovdduin.
Jus nievret viessu de l buorre ságastit soabmásijn ietjas ájádusáj ja dåbdoj birra.
Dat sáhttá leahkit olmmái, soamis veagas dehe soamis lagas.
Máhttá årrot ráddna, soames fuolken jali ietjá lahka ulmusj.
Sáhttá maid váldit oktavuođa nuoraidvuostáváldimiin.
Máhttá aj aktavuodav válldet nuorajduostudagájn.
Bargoveahka doppe sáhttá veahkehit go dovdo váivi ja leat hárjánan jearaldagaide ja jurdagiidda mat gusket sohkabealedávddaide.
Bargge danna viehkedi gå dåbddu vájvven ja li hárjjánam gatjálvisájda ja ájádusájda sjiervvedávdaj birra.
Maid testehahttin máksá ?
Majt máksá ietjas åtsådit ?
Sohkabealedávddat mat gullojit njoammunsuodjelága vuollái dego ovdamearkka dihte klamydia, gonorrea ja hiv ii goassege mávsse maidege testehahttit beroškeahttá agis ja gos dan dahká.
Sjiervvedávdajda ma gávnnuji soahpomsuodjelágan, buojkulvissan klamidia, gonorré ja hiv la mávsodak ietjas åtsådit juska man vuoras la jali gånnå dav dahká.
Testehahttit eará sohkabealedávddaid dihte sáhttá máksu leahkit sierralágán ja vuolgá das gos orru ja man vuostáváldimii manná.
Årrombájkke ja duostudahka stivrri mávsov ga la ietjas åtsådittjat sjiervvedávdajda.
Dávjá láve olmmoš testet iežas máŋgga skibasvuođa dihte seamma áiggi.
Álu ietjas åtsåt moatte dávddaj sämmibále.
Dalle rehkke ahte okta dain gullo njoammunsuodjelága vuollái vai ii dárbbat máksit.
Nuoges la jus dajs akta soahpomsuodjelágas gåbtjåduvvá.