mo_oa_un_samegiela_oahpahusa.pdf.xml
Oahpahus sámegielas ja sámegillii Suomas Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâst
Vejolašvuođat sámegiela ja sámegielat oahpahussii ásahuvvojit vuođđooahpahus- ja logahatlágain, oahpahus- ja kulturministeriija mearrádusain ja oahppoplána vuođuštusain. Máhđulâšvuođâin sämikielâ já sämikielâlii máttááttâsân asâtteh vuáđumáttááttâs- já luvâttâhlaavâin, máttááttâs- já kulttuurministeriö miärádâsâin já máttááttâsvuávám vuáđustâsâin.
Gustojeaddji vejolašvuođat gusket buot golmma sámegiela: anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegiela. Vyeimistorroo máhđulâšvuođah kyeskih puoh kuulmâ sämikielân: anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielân.
Sámiid ruovttuguovllu gielddain skuvllas lea geatnegasvuohta ordnet vuođđooahpahusa eanas osiid sámegillii daidda ohppiide, geat máhttet sámegiela. Sämikuávlu kieldâin škovlâ lii kenigâs orniđ sämikielâ mättee uáppei vuáđumáttááttâs válduoosijn sämikielân.
Geavadis dat dárkkuha vuođđooahpahusa oahppái vuoigatvuođa oažžut unnimustá beali oahpahusas sámegillii. Keevâtlávt tot meerhâš vuáđumáttááttâs uáppei vuoigâdvuođâ finniđ máttááttâsâst ucemustáá pele sämikielân.
Logahagas ja ámmátlaš skuvlejumis sámegielat oahpahus lea maid vejolaš. Luvâttuvvâst já áámmátlii škovliittâsâst sämikielâlâš máttááttâs lii meid máhđulâš.
Dasa lassin ruovttuguovllus lea vejolaš lohkat sámegiela sihke eatnigiellan ja vierisgiellan vuođđooahpahusas, logahagas ja ámmátlaš skuvlejumis. Lasseen sämikuávlust lii máhđulâš luuhâđ sämikielâ eenikielâ já vieres kielâ oppâamnâsin vuáđumáttááttâsâst, luvâttuvvâst já áámmátlii škovliittâsâst.
Sámiid ruovttuguovllu gielddaid olggobealde lea vejolaš oažžut sámegiela oahpahusa, muhto oahpahusa ordnen gáibida erenoamáš aktiivvalašvuođa ! Sämikuávlu kieldâi ulguubeln lii máhđulâš finniđ sämikielâ máttááttâs, mutâ máttááttâs ornim váátá eromâš aktiivlâšvuođâ !
Oahpahus ordnejuvvo sihke lagas- ja gáiddusoahpahussan. Máttááttâs uárnejuvvoo sehe aldamáttááttâssân ete virtuaallávt.
Bargga ná: Juos háliidat sámegiela oahpahusa, evttot dan iežat skuvlla rektorii. Tooimâ návt: Jis halijdah sämikielâ máttááttâs, oovdânpyevti tuu táátu jieijâs škoovlâ rehtorân.
Sáhtát maid váldit oktavuođa sámedikki skuvlen- ja oahppomateriáladoaimmahahkii Puávtáh lasseen väldiđ ohtâvuođâ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâhân
info@samediggi.fi. Doaimmahat veahkeha studeanttaid, váhnemiid ja oahpahusa lágideddjiid oah info@samediggi.fi, kote iššeed uáppeid, vaanhimijd já škovliittâs uárnejeijeid máttááttâs ááigán
pahusa ollašuhttimis. finniimist.
Studeantadutkosis lea vejolaš čađahit sámegiela eatnigiela dahje vierisgiela iskosa. Pajeuáppeetutkosist lii máhđulâš čođâldittiđ sämikielâ eenikielâ teikâ vieres kielâ iskos.
Sámegiela lolas www.sogsakk.fi ja sámegiela gurssaid lágideami e-logahagas www.elukio.fi. Sämikielâ luvâttâhkuursâid lii máhđulâš čođâldittiđ meid virtuaallávt.
Logahatgursgahatgurssaid sáhttá čađahit maiddái gáiddusin. Sämikuávlu kieldâi ulguubeln luvâttuv jottei kannat čuávvuđ oppâfalâlduv säämi máttááttâskuávdáá virtuaalškoovlâst www.sogsakk.fi já lasseen sämikielâ kuursâi ornim e-luvâttuvvâst www.elukio.fi.
Daid ohppiid, geat vázzet logahaga sámiid ruovttuguovllu olggobealde, gánneha čuovvut oahpahusfálaldaga Sámi oahpahusguovddáža virtuálaskuvlsaid čađahanvejolašvuođain sáhttá jearrat maid sámiid ruovttuguovllu gielddaid logahagain, main leat virtuálastudeanttat juohke jagi. Luvâttâhkuursâi čođâldit temmáhđulâšvuođâ puáhtá koijâdiđ meid sämikuávlu kieldâi luvâttuvâin, main láá virtuaaluáppeeh jyehi ive.
Sámi oahpahusguovddáš ordne juohke jagi lagasskuvlejumi anáraš-, nuortalaš- ja davvisáme www.sogsakk.fi. Skuvlejupmi bistá olles lohkanbaji. gielain, Säämi máttááttâskuávdáš uárnee jyehi ive ubâ luuhâmpaje kukkosii aldaškovliittâs anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ kielâin, www.sogsakk.fi.
Suomas golmma universitehtas sáhttá lohkat sámegiela: http://www.oulu.fi/giellagasinstituutti /, Suomâ ollâopâttuvâin kuulmâst lii máhđulâš oppâđ sämikielâ:
www.ulapland.fi, http://www.helsinki.fi/sup /. http://www.oulu.fi/giellagasinstituutti /, www.ulapland.fi, http://www.helsinki.fi/sup /.