tiedote_ps_01_03_2016.pdf.xml

Bures dáiddadáhpáhusa oassálastit,	Tiervâ taaiđâtábáhtusân puátteeh,
dieđáhus sisttisdoallá olu dáhpáhussii laktáseaddji áššiid, danin bivddánge lohkabehtet dárkilit dán čađa.	tiäđáttâsâst láá ennuv tábáhtusân kulleeh tiäđuh, já tondiet tuáivun, ete luhâvetteđ ton huolâlávt.
Sámenuoraid dáiddadáhpáhussii lea vel moadde vahku.	Säminuorâi taaiđâtábáhtusân lii vala mottoom okko.
Almmuheapmi dáiddadáhpáhussii álgá otne 1.3. ja lea rabas	Almottâttâm taaiđâtábáhtusân álgá1.3.
1.-15.3.	já lii áávus 1.–15.3.
Almmuheapmi dahkkojuvvo dán jagi dušše beare interneahtas Webropol-prográmma bokte.	Almottâttâm tahhoo taan ive tuše interneetist Webropol-ohjelmáin.
Ávžžuhit din	Avžuuttep tii almottâttâđ ääigild, tondiet ko ohjelm
almmuhit iežadet áiggebále, daningo prográmma manná gitta 15.3. diibmu 23:59, iige almmuheapmi dan maŋŋá leat	toppâs 15.3. tijme 23:59 ijge almottâttâm lah ton maŋa innig máhđulâš.
šat vejolaš. Dáhpáhussii leat guokte sierra almmuhanskovi, main guktuin lea iežas skovvi Webropol-prográmmas. Liŋkkat	Almottâttâmeh láá kyehti já kuábbáá-uv várás
skoviide gávdnojit dieđáhusa loahpas.	lii Webropol-ohjelmist jieijâs luámáttâh, moid láá liiŋkah tiäđáttâs loopâst.
Fuomášehket, ahte galgabehtet dahkat guokte (2) sierra almmuhusa:	Huámášiđ, ete ferttiivetteđ toohâđ kyehti (2) sierâ almottâttâm:
1.	1.
Skuvlla oassálastin dáhpáhussii	Škoovlâ uásiväldim tábáhtusân
a. Almmuhus sisttisdoallá idjadeami, mátkkiid ja earenomáš	a. almottâsâst láá ijjâdem, mađhâšem já sierânâspurrâmâšvalje
borramušdárbbuid	táárbuh
b. sisttisdoallá almmuheami bargobájiide	b. pargopaajijd almottâttâm
2.	2.
Čájálmasaid almmuheapmi	Čaitâlmij almottem
a. Juohke čájálmasa galgá almmuhit sierra almmuhanskoviin	a. Jyehi čaaitâlm kalga almottiđ jieijâs almottâttâmlumáttuvváin
b. sisttisdoallá čájálmasa dieđuid, oassálastiid, bistináiggi ja earenomaš	b. čaaitâlm tiäđuh, uásiväldeeh, pištem, sierânâstáárbuh
Dán jagi bargobájiid fáddán lea dánsa, man bokte ráhkkanit juo boahtte jagi riikkaviidosaš dánsatemái.	Taan ive pargopaajij fáddán lii tánssám, mon peht rahttâttâp jo puáttee ive väldikodálii tánssámteeman.
Lassin mielde leat golbma speallo	Lasseen fáárust lii kulmâ
bargobáji.	lyevdispellâpargopääji.
Bargobájit leat oktiibuot gávcci, main sáhttá válljet eanemustá guokte maidda oassálastá.	Pargopääjih láá ohtsis käävci, main juáhâš uážžu valjiđ kyehti, moid váldá uási.
Vuolabeal tabeallas gávdnojit dárkilut	Vuoluupiálááš tavlustuvvâst láá tärhibeh
dieđut bargobájiin.	tiäđuh pargopaajijn já toi siskálduvvâin.
Bargobájit ordnejuvvojit gaskavahku 30.3. sierra báikkiin Anáris.	Pargopääjih uárnejuvvojeh koskoho 30.3 sierâ soojijn.
Bargobájit eai leat nu máŋggas, de ávžžuhitge buohkaid almmuhit iežaset bargobájiide jođáneamos lági mielde !	Pagopääjih láá vääniht, tondiet avžuuttep almottâttâđ pargopaajijd nuuvt jotelávt ko máhđulâš !
Mii almmuhit loahpalaš juogu	Almottep lopâlii jyehim almottâttâmääigi
bargobájiide almmuhanáiggi nohkama maŋŋá.	maŋa.
 Jimi Kettunen lea Breakdance Eurohpa meašttir, Davviriikkaid meašttir ja máŋggageardásaš Suoma meašttir.	 Jimi Kettunen lii breakdance Evroop miäštár, Tave-enâmij miäštár já maaŋgâkiärdásâš Suomâ miäštár.
Son lea bargan teáhter- ja dánsadáidaga báras jagi 2003 rájes ja loaiddastan máŋggain teáhter- ja dánsačájálmasain Suomas ja olgoriikkain.	Sun lii toimâm teatter- já tánssámtaaiđâst ivveest 2003 já tánssám maaŋgâin teatter- já tánssámráhtusijn Suomâst já olgoenâmijn.
Su atnet árvvus breakdance-oahpaheaddjin ja – duopmárin.	Sun lii meiddei áárvust onnum breakdance-tuámmár já - máttáátteijee.
Jimi Kettunen breakdance-bargobájis beassá oahpásmuvvat gáhttadánsa-kultuvrii ja breakdance vuođđolihkastagaide.	Jimi Kettus breakdance-pargopääjist piäsá uápásmuđ maađijtánssámkulttuurân já breakdance vuáđulihâstuvvâid.
Breakdance vuođđoáššiid lassin bájis oahpásmuvvet maiddái akrobáhtalaš ja dánssalaš lihkastagaide.	Break vuáđusij lasseen puáhtá uápásmuđ meiddei tánssám akrobaattilub piälán já toohâđ lihâstâhkuálusijd.
 Auri Ahola lea dánsadáiddar, guhte lea dánson Suoma Álbmotbaleahtas jagi 2004 rájes ja son lea loaiddastan badjel 60 dánsačájálmasas Suomas ja olgoriikkain.	 Auri Ahola lii tánssámtaaidâr, kote lii tánssám Suomâ Aalmuglâšbaleetist ivveest 2004 já lii lamaš paijeel 60 tánssámráhtusist Suomâst já olgoenâmijn.
Son lea dánson klassihkalaš baleahta mearkkašahtti čájálmasain ja álbmogiidgaskasaš beaggánis koreográfiid čájálmasain.	Sun lii tánssám klassiklii baaleet merkkâráhtusijn sehe almugijkoskâsij njunoskoreografij ráhtusijn.
Son lea lassin bargan suopmelaš beaggánis jovkkuiguin, degomat Tero Saarinen Companyin ja Compania Kaari & Roni Martiniin.	Lasseen sun lii porgâm syemmilij njunosjuávhuiguin, nuuvtgo Tero Saarinen Companyin já Compania Kaari & Roni Martináin.
Auri Ahola Dánsateáhter-bargobájis besset iskat modearna dánsuma, baleahta ja teáhterovdanbuktima ja daid oktii heiveheami.	Auri Ahola Tánssámteatter pargopääjist piäsá keččâliđ moodeern tánssám, baaleet, teatter-olgospyehtim sehe toi ovtâstem.
 Biret ja Katja Haarla leaba 16-jahkásaččat jumešnieiddat eret Ohcejoga Dalvadasis. Soai orruba Helssegis ja vázziba Suoma Álbmotopera baleahttalágádusas.	 Biret já Katja Haarla lává Ucjuuvâ Talvâdâsâst meddâl 16-ihásiih tánssájeijeeh jyemehááh, kiäh aassâv Helsigist já jotteev oopâ Suomâ Aalmuglâšooppera baaleetlájádâsâst.
Baleahta lassin oappážagat dánsuba jazz-dánssa, modearna dánssa ja máhttiba maid eará dánsašlájaid, degomat hiphop, karaktera ja flamenco.	Baaleet lasseen nieidah tánssájeh jazz-tánssám, moodeern tánssám já mättih meiddei maaŋgâid eres tánssámšlaajâid, nuuvtgo hip hop, karakteri já flamenco.
Oappážagaid bargobájis besset oahpásmuvvat baleahta álgooahpuide, jazzii ja modearna dánssa máilbmái.	Nieidâi Pargopaajijn piäsá uápásmuđ baaleet algâuápuid, sehe jazz já moodeern tánssám maailmân.
 Olá-Mihkku Länsman lea nuorra dánsadáiddar, gean bargobájis besset oahpásmuvvat bárradánssa čiegusvuođaide.	 Olá-Mihkku Länsman lii čepis nuorâ tánssájeijee, kiän pargopääjist piäsá uápásmuđ parâtánssáámân.
Su bargobájis hárjehallet mii lea bárradánsun ja mo dat dáhpáhuvvá.	Pargopääjist hárjuttâllâp parâtánssám tuálvum já čuávvum algâuápuid.
 Maiju Saijets doallá davvisámegiel sámi sohkaspeallu – bargobáji.	 Maiju Saijets tuálá orjâlâškielâlii sämmilâš suhâspellâ - pargopääji.
Bargobájis besset mihá ođđa spealu bokte hárhehallat sámiid rikkes sohkasátneráju.	Pargopääjist peessâp uđđâ lyevdispelláin hárjuttâllâđ sämmilij valjaas suhâsänivuárhá.
Bargobádji laktása Kuati-nammasaš sámegiel árabajásgeassima oahppamateriálabáŋkoprošektii.	Pargopääji lahtoo Kuáti-nommâsâš sämikielâlâš arâšoddâdeme oppâmateriaalpaŋkki-proojeektân.
 Raija Lehtola doallá nuortalašgiel sámi sohkaspeallu-bargobáji.	 Raija Lehtola tuálá nuorttâlâškielâlii sämmilâš suhâspellâ - pargopääji.
Bargobájis besset mihá ođđa spealu bokte hárhehallat sámiid rikkes sohkasátneráju.	Pargopääjist peessâp uđđâ lyevdispelláin hárjuttâllâđ sämmilij valjaas suhâsänivuárhá.
Bargobádji laktása Kuati-nammasaš sámegiel árabajásgeassima oahppamateriálabáŋkoprošektii.	Pargopääji lahtoo Kuáti-nommâsâš sämikielâlâš arâšoddâdeme oppâmateriaalpaŋkkiproojeektân.
 Heli Aikio doallá anárašgiel sámi sohkaspeallu-bargobáji.	 Heli Aikio tuálá anarâškielâlii sämmilâš suhâspellâ - pargopääji.
Bargobájis besset mihá ođđa spealu bokte hárhehallat sámiid rikkes	Pargopääjist peessâp uđđâ lyevdispelláin hárjuttâllâđ sämmilij
sohkasátneráju.	valjaas suhâsänivuárhá.
Bargobádji laktása Kuati-nammasaš sámegiel árabajásgeassima oahppamateriálabáŋkoprošektii.	Pargopääji lahtoo Kuáti-nommâsâš sämikielâlâš arâšoddâdeme oppâmateriaalpaŋkki-proojeektân.
Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa 2016 teknihkalaš dieđut Sajosa hárrái	Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2016 teknisiih tiäđuh Sajosist
Sajosa auditorio jietnavuogádat sáhttá buvttadit musihka, jietnamáilmmiid dahje vaikkoba efektaid čájálmasa áigge.	Saijoos auditorio jienâtävistemvuáhádâh puáhtá tävistiđ muusik, jienâmaailmijd já veikkâba jienâpiähtusijd čaaitâlmij äigin.
Geavahusas leat 4 headset-mikrofovnna ja moadde giehtamikrofovnna (omd. máinnašeaddji geavahussii).	Kevttimnáál láá meiddei 4 headset-mikrofon já mottoom sraŋgâttes mikrofon (ovdâm. muštâleijee kiävtun).
Sávvat goittotge čájáhalliid geavahit jiena roahkkadit !	Tuáivup kuittâg, ete čaittâleijeeh kevttih jienâ korrâsávt.
Lea maiddái dehálaš diehtit ovddalgihtii juos čájálmasas leat omd. čuojánasat dahje eará earenomašdárbbut.	Lii meiddei tehálâš tiettiđ muuneeld, jis čaaitâlmist láá ovdâm. čuájáneh tâi eres sierânâstáárbuh.
Lávdi lea s. 8 mehtera govdat, 4 mehtera čiekŋal ja gosii mehtera allat.	Čaittâlemlävdi lii suullân 8 meetterid kubduv, 4 meetter čieŋŋâl já alodâh váhá vuálá meetter.
Lávddi ovdaravda lea seamma sulaid go gova 1 gássa.	Läävdi ovdârobdâ lii suullân siämmáá saajeest ko loová kovveest 1.
Sávvat ahte sálii eai boađe olu lávdelágidandiŋggat (kulissat), baicce ulbmilin lea speadjalastit lávddi duohkái ja ravddaide govaid.	Salin ij puáđi lavastâsah, mutâ uáivilin lii spejâldiđ läävdi tuáhá já siijđoid kuuvijd.
Govat sáhttet leat sárgosat, čuovgagovat, teaksta dahje filmmat.	Koveh pyehtih leđe sárguseh, čuovâkoveh, tekstâ tâi video.
Vuođđu, masa govaid speadjalastet ii leat áibbas duolbbas, muhto máŋggačiegat.	Ase, moos kovej spelâduveh, ij lah aaibâs njuolgâd, mutâ čievvâg.
Danin loahppaboađus ii leat áibbas realisttalaš ja govat eai dárbbaš leat nu dárkilat.	Tánávt koveh iä oinuu aaibâs realistisávt, ađai toh iä taarbâš leđe nuuvt täärhih.
Gč. gova 2, mas govva lea speadjalastojun maŋáseainni vuolleoassái.	Keejâ kove 2, mast kove lii spejâldum tuávvášseeini vyeliuásán.
Govaid lea vejolaš dárbbu mielde molsut omd. čájálmasa dáhpáhusaid gaskkas, muhto juos govat leat issoras olu (ja daid galgá bidjat dihto áigge dihto sajiide) galgá joavkku beales leat gii nu, gii boahtá láidestit govaid geavahusa.	Kuuvijd puáhtá táárbu mield molsođ ovdâm. tábáhtusâi kooskâst, mutâ jis koveh láá uáli ennuv (já taid kalga molsođ tärkkilávt tiätu soojijn), kalga škoovlâst puáttiđ olmooš, kote stivree kuuvij molsom.
Seammaláhkai lea maid jietnamáilmmis.	Siämmáánáál kalga roossâđ meiddei jienâmaailm peht.
Dábálaš dilis Sajosa teknihkarat sáhttet fuolahit govaid ja jienaid geavaheamis.	Táválávt Saijoos teknijkkáreh pyehtih anneeđ huolâ kuuvij já jienâi täävistmist.
Lávddi oažžu ieš maid lágidit, muhto sávvat ahte daid huksen / stellen / burgin dáhpáhuvvet háhppilit.	Läävdi oolâ puáhtá pyehtiđ jieijâs lavastâsâid, mutâ tuáivup, ete toi rähtim / soijim / raččoom tábáhtuvá jotelávt.
Sihtat din doaimmahit ovddalgihtii giehtačállosiid, main bohtet ovdan sávaldagat jienain, čuovggain, lávdelágideamis ja earás.	Táttup toimâttiđ ovdâkietân kietâčalluid, main lii almottum tuáivuh jienâin, čuovâin, lavastâsâin já puoh eres-uv aašijn.
TEATRIS 2016 NJUOLGGÁDUSAT	 Teatris 2016 lii uáivildum teatter hárjutteijeid Suomâst ässee nuorâid.
 Teatris 2016 lea dárkkuhuvvon daid nuoraide, geat astoáiggis lávejit bargat teáhteriin.	 Teatrisân uážžuh väldiđ uási puoh 10–25 - ihásiih. Juávhu nuorâin 1/3 uážžuh leđe ahejuávhu
Lahtuin 1/3 oažžu spiehkkasit ahkeluohkás.	ulguubeln.
Spiehkastaga sturrodat ii leat ráddjejuvvon jagiid mielde.	Aheiivij meeri ahejuávhu ulguubeln ij lah raijum.
 Teatris lea čájeheaddji dáidaga dáhpáhus, mas čájáhus / čájálmas sáhttá leat hupmanteáhter, dánsa ja/dahje teáhter musihkain ja ovdamearkkadihte teáhterklovneriija.	 Teatris lii čaittâlemtaaiđâ tábáhtus, mast čaaitâlmist puáhtá leđe sárnum-, tánssám- já / tâi
 Teatris-dáhpáhusat leat dárkkuhuvvon nuoraid joavkkuide.	 Teatris-tábáhtusah láá uáivildum nuorâi juávkuid.
Joavkkus galgá leat unnimustá golbma nuora.	Juávhust kalga leđe ucemustáá kulmâ nuorâ.
Dakkárat eai sáhte oassálastit, geat gazzet oahpu teáhtera ámmátlaš skuvlejumis (nubbi ceahkki, TEAK ja ámmátallaskuvllat).	Teatter áámmátlii škovliittâsâst oopâ jotteeh (nubbe tääsi, TEAK já áámmátollâškovlâ) iä uážu väldiđ uási.
 Čájáhus / čájálmas galgá bistit unnimustá 15 minuhta, iige oaččo bistit eanet go 60 minuhta.	 Ráhtusij ucemuspištem lii 15 minuuttid já enâmuspištem 60 minuuttid.
 Teatrisa guovlodáhpáhusat ordnejuvvojit miehtá Suoma.	 Teatris kuávlutábáhtusah uárnejuvvojeh sierâ kuávluin Suomâst.
Guovlodáhpáhusaide ii leat ovdarátkin, muhto daidda sáhttá oassálastit go beare almmuha iežas.	ovdârätkimeh, pic toid puáhtá väldiđ uási almottâttâmáin.
 Riikkaviidosaš Teatris – dáhpáhussii válljejuvvojit oassálastit guovlodáhpáhusain.	 Väldikodálii Teatteri-tábáhtusân väljejuvvojeh uásiväldeeh kuávlutábáhtusâin. Väljejum juávhuh
Joavkkut, mat válljejuvvojit, ovddastit iežaset guovllu nuorra teáhtera.	ovdâsteh jieijâs kuávlu nuorâ teatter.
Guovlodáhpáhusa ámmátolbmot válljejit geat besset viidáset.	Valjim taha kuávlutábáhtus áámmáátlâšlävdikodde.
 Joavkkut sáhttet oassálástit riikkaviidosaš dáhpáhussii dušše ovttain čájáhusain / čájálmasain.	 Väldikodálii tábáhtusân juávkku puáhtá väldiđ uási tuše ovttáin čaaitâlmáin.
Liŋkkat almmuhanskoviide:	Liiŋkah almottâttâmluámáttuvvâid:
Almmuhanskovis leat dárkiles jearaldagat ja sajit, maidda galgá vástidit.	Almottâttâmluámáttuvvâst láá tärhis koččâmâsah já sajeh, moid kalga västidiđ.
Leat viggan ráhkadit skovi nu oktageardánin go vejolaš.	Almottâttâmluámáttuvvâid lep viggâm rähtiđ nuuvt oovtkiärdánâššân ko máhđulâš, mutâ jis toiguin šaddeh vädisvuođah, táttup väldiđ ohtâvuođâ Unna-Maari Puulskan.
Juos daiguin bohtet čuolmmat, de váldet oktavuođa Unna-Maari Pulskai.	Ohtâvuođâtiäđuh láá vyelni.
Dieđihit idjadeami, mátkkiid ja prográmma birra almmuhanáiggi maŋŋá.	Tieđettep ijjâdmân, maađhâšmân já ohjelmân lohtâseijein aašijn almottâttâmääigi maŋa.
Sámediggi máksá dan idjadeapmi, man dat ieš ordne.	Sämitigge máksá ijjâdem, mon uárnee.
Juos bohtet jearaldagat, váldet oktavuođa dáhpáhusa plánejeaddjái Unna-Maari Pulskai.	Jis tist láá koččâmâsah, pyehtivetteđ väldiđ ohtâvuođâ tábáhtus vuávájeijei Unna-Maari Puulskan.
Oktavuohtadieđut gávdnojit vuolábealde.	Ohtâvuođâtiäđuh láá vyelni.
Bures boahtin Sámenuoraid dáiddadáhpáhussii !	Pyereest puáttim Anarân !