saamen_kielilaki_kertomus_29ss.pdf.xml

SÁMEGIELA DOAIMMAHAGA JA SÁMEDIKKI ÁSAHAN GIELLARÁĐI MUITALUS SÁMI GIELLALÁGA OLLAŠUVVAN JAGIIN 2004 -2006	SÄMIKIELÂ TOIMÂTTUV JÁ SÄMITIGE ASÂTTEM KIELÂRÄÄðI MUŠTÂLUS SÄÄMI KIELÂLAAVÂ OLÁŠUME IIVIJN 2004 -2006
Muitalusa duogáš Sámi giellalága (1086/2003) 29 § mielde Sámegiela doaimmahat ovttas sámedikki ásahan giellaráđiin addá válgabaji mielde sámediggái muitalusa sámegiela guoski láhkaásaheami heiveheamis ja lassin sámiid gielalaš vuoigatvuođaid ollašuvvamis ja gielladili ovdáneamis.	Muštâlus tuávááš Säämi kielâlaavâ (1086/2003) 29 § miäldásávt addel sämikielâ toimâttâh oovtâst sämitige asâttem kielâraađijn vaaljâpojijmield Sämitiigán muštâlus sämikielâ kyeskee lahâasâttem heivitmist sehe sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášumest já kielâtile ovdánmist.
Dát dál addojuvvon muitalus lea vuosttas sámi giellalága ollašuvvamis addojuvvon muitalus.	Taat muštâlus mii tääl adeluvvoo lii vuosmuš muštâlus säämi kielâlaavâ olášumest.
Dat vuođđuduvvá viidásut, Klemetti Näkkäläjärvi sámediggái ráhkadan čielggadeapmái, ” Sámi giellalága ollašuvvan jagiin 2004-2006 ” (maŋŋ.	Tot vuáđuduvá Klemetti Näkkäläjärvi sämitiigán ráhtám vijđásub čielgiittâsân, “ Säämi kielâlaavâ olášume iivijn 2004-2006 ” (maŋeláá.
čielggadeapmi) ja mii lea muitalusa mildosin.	čielgiittâs) já mii lii muštâlus lahtosin.
Dás ovdalis namuhuvvon čielggadeami mildosiiguin sáhttá lohkat čujuhusas www.Samediggi.fi	Ovdeláá mainâšum čielgiittâs lahtosijdiskuin lii luuhâmnáálá čujottâsâst
Sámedikki maŋimuš statistihka mielde sámit leat 9350, geain Suomas ásset 8706.	Sämitige majemuu lovottuv (statistiik) mield láá sämmiliih 9350, kiäin Suomâst äässih 8706.
Sis badjel bealli (54.9 % ássá sámiid ruovttuguovllu olggobealde.	Paijeel peeli sist (54.9 % äässih sämikuávlu ulguubeln.
Sámiid ruovttuguovllu olggobealde ássi sámiid gielalaš vuoigatvuođaid ollašuhttin gáibida dakkaviđe erenomáš doaimmaid stáhtas ja sámedikkis.	Sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášuttem váátá tállân sierânâs tooimâid staatâvääldist já Sämitiggeest.
Erenomáš fuolastuhtti lea, ahte sámiid ruovttuguovllu olggobealde ássi mánát báhcet ollásit iežaset giela ja iežasgielat vuođđooahpahusa olggobeallái (vuollái logi jahkásaš mánáin badjel 70 % ássá sámeguovllu olggobealde eará sajis Suomas).	Uáli huolâstuttee lii tot, et sämikuávlu ulguubeln ässee párnááh pääccih ollásávt jieijâs kielâ já jieijâskielâlâš vuáđumáttááttâs ulguubel (vuálá love ihásijn párnáin paijeel 70 % äässih sämikuávlu ulguubeln eres kuávluin Suomâst).
Sámekultuvrra ja sámegiela / gielaid seailun gáibidit, ahte sámegielat vuođđooahpahusa ja beaivedivššu galgá sierra buhttet gielddaide maiddái sámeguovllu olggobeale guovllus stáhta váriin.	Sämikulttuur já sämikielâ / - kielâi siäilum váátá, et sämikielâlâš vuáđumáttááttâs já peivitipšo láá sierânâssajanmäksimnáál kieldáid staatâ ruuđâin meiddei sämikuávlu ulguupiäláá kuávlust.
Jagis 2004 fápmui boahtán ođasmahtton sámi giellalága váldodárkkuhussan lei buoridit sámiid gielalaš vuoigatvuođaid ollašuvvama ja nannet sámiide eamiálbmogin sihkkaraston vuođđolágalaš (731/1999, 17.3 §) vuoigatvuođa doalahit ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra.	Ive 2004 vuáimán puáttám uđâsmittum säämi kielâlaavâ válduášálâš ulmen lâi pyerediđ sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume já nanodiđ sämmiláid algâaalmugin turvâstum vuáđulavâlâš (731/1999, 17.3 §) vuoigâdvuođâ toollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur.
Ođđa giellalága mielde sámit galge sáhttit dikšut áššiid sámegillii iežaset dahje iežaset ovddu guoskevaš áššiin sámiid ruovttuguovllu gielddaid ja stáhta virgeoapmahaččain.	Uđđâ kielâlaavâ mield kolgii sämmiliih pyehtiđ ášástâllâđ sämikielân jieijâs tâi jieijâs hiäđu kyeskee aašijn sämikuávlu kieldâi já staatâ virgeomâhijn.
Čielggadeapmi sámi giellalága ollašuvvamis vuođđuduvvá viiddes skovvejearahallamii, mas 169 oassebealis jerrojedje ee. dieđut sámegielat bálvalusaid viidodagas, sámegiela dáiddus ja geavaheamis ja maiddái sámegiela eavttuin bargguin.	Čielgiittâs säämi kielâlaavâ olášumest vuáđuduvá vijđes luámáttâhkoijâdâlmân, mast 169 vuástáväldest koijâduvvojii el. tiäđuh sämikielâlâš palvâluisâi vijđesvuođâst, sämikielâ tááiđust já kiävtust sehe sämikielâ iävtuin pargopirrâsist.
Čielggadeami čuozáhatjoavkun ledje sámi giellalága 2 §:s máinnašuvvon virgeoapmahaččat, geaidda sámi giellaláhka heivehuvvo.	Čielgiittâs čuásáttâsjuávkkun lijjii säämi kielâlaavâ 2 §:st mainâšum virgeomâheh, kiäid säämi kielâlaahâ heiviittuvvoo.
Stuorámus čuozáhatjoavku lei sámiid ruovttuguovllu gielddaid bargit.	Stuárráámus čuásáttâhjuávkku lâi sämikuávlu kieldâi pargeeh.
Oktiibuot gažaldatskovit sáddejuvvojedje 169 oassebeallái ja vástádusat ožžojuvvojedje 109 oassebealis.	Puohnâssân koččâmâšluámáttuvah vuolgâttuvvojii 169 vuástáväldei já vástâdâsah pottii 109 vuolgâtteijest.
Dehaleamos virgeoapmahaččain jearahallamii guđđe vástikeahttá ee. Lappi birasguovddáš, alimus hálddahusriekti, birasministeriija, Soađegili gieldda hoavddat ja sámerádio.	Kuávdášlâš virgeomâhijn kuođđii koijâdâlmân västidhánnáá el. Laapi pirâskuávdáš, alemus haldâšemriehti, pirâsministeriö, Suáđigil kieldâ ovdâalmaah já sämiradio.
Riikkasivaheaddjilágádus, Dearvvasvuođafuolahusa riektedorvoguovddáš (TEO.)	Väldikodeášáskutteevirgádâh, Tiervâsvuođâhuolâttâs vuoigâdvuođâtorvokuávdáš (TEO.)
, Pateanta- ja registtarhálddahus (PRH.)	, Paateent- já registerhaldâttâs (PRH.)
, Álbmotregisttarguovddáš, Itella, Sámi oahpahusguovddáš, Senaattikiinteistöt ja Dálkediehtaga lágádus almmuhedje, ahte sámi giellaláhka ii guoskka sin doaibmasuorggi.	, Aalmugregisterkuávdáš, Itella, Sämikuávlu máttááttâskuávdáš, Seenaatkidânjâsah sehe Šoŋŋâtiettuu lájádâs almottii, et säämi kielâlaahâ ij kuoskâ sii toimâsyergi.
Čielggadeamis lea árvvoštallon sámi giellalága čadnivuohta ovdalis namuhuvvon virgeoapmahaččaid ja almmolaš bálvalusaid buvttadeaddji servošiid ja priváhta oassebeliid ektui, geat ledje almmuhan, ahte sámi giellaláhka ii guoskka sin doaibmasuorggi.	Čielgiittâsâst lii miäruštâllum säämi kielâlaavâ čonnâsemvuotâ ovdeláá mainâšum virgeomâhij já almos palvâlusâid pyevtitteijee siärváduvâi já ovtâskâsâi háárán, kiäh lijjii almottâm, et säämi kielâlaahâ ij kuoskâ sii syergi.
Árvvoštallama mielde láhka guoská goittotge muhtin muddui maiddái om. oassebeliid.	Áárvu mield laahâ kuáská aainâs-uv mottoom uásild meid ovdeláá mainâšum vuástáväldeid.
Lassin čielggadeamis albmana, ahte sámi giellalága 2 § virgeoapmahašlogahallan lea muhtin muddui boaresáigásaš hápmái ráhkaduvvon ja danin addá boastto dahje goittotge čadjidahtti dieđuid lága heivehangeatnegasvuođas suopmelaš servodagas.	Lasseen čielgiittâsâst čiälgá, et säämi kielâlaavâ 2 § virgeomâhâšluvâttâllâm lii mottoom uásild rahtum puárissiähá háámán já ton suujâst sáttá adeliđ puástu tâi aainâs-uv čájádittee tiäđu laavâ heiviittemkenigâsvuođâst syemmilâš ohtsâškoddeest.
Virgeoapmahaččaid sámegiela dáidu	Virgeomâhij sämikielâ táiđu
Čielggadeamis ožžojuvvon dieđu vuođul sámeguovllu gielddaid ja stáhta ossodagaid virgeolbmuin ja bargiin sámegiela eatnigiellan hállet buohkanassii 7 % buot bargiin.	Čielgiittâsâst finnejum tiäđu vuáđuld sämikuávlu kieldâi já staatâ ohtâduvâi virgealmain já pargein sárnuh sämikielâ eenikielânis puohnâssân 7 % puohâin pargein.
Mearri lea geahppánan jagis 2000 vádjit 2 %.	Meeri lii kiäppánâm ivveest 2000 vááijuv 2 %.
Nuppástus lea mearkkašahtti go váldojuvvo vuhtii man uhcci sámegiela eatnigiellan hálli bargiid gorálaš oassi lea gielddaid ja stáhta bargiin.	Nubástus lii merhâšittee ko váldoo vuotân mon ucce lii sämikielâ eenikiellân sárnoo párgei juávhu koskâsvuođâlâš uásádâh kieldâi já staatâ pargojuávhust.
Jagi 2000 ektui, daid bargiid oassi, geat baste barggus sámegiela geavahit, lea lassánan 4,8 %.	Ive 2000 háárán, toi pargei uásádâh, kiäh puohtii kevttiđ sämikielâ pargostis, lii stuárrum 4,8 %.
Jagis 2000 sámegielain baste bálvalit 11,9 % gieldda ja stáhta virgeoapmahaččain ja jagis 2006 sámegielain áššehasbálvalusa baste fállat 14,8 % gieldda ja stáhta virgeoapmahaččain.	Ive 2000 puohtii sämikielân palvâliđ 11,9 % kieldâ já staatâ virgeomâhijn já ive 2006 sämikielân äššigâšpalvâlem puohtii adeliđ 14,8 % kieldâ já staatâ virgeomâhijn.
Guorahaladettiin sámegiela uhcán áddejeaddji oasi gielddaid bargiin, jagis 2006 lei dat 3,9 % uhcit go jagis 2000.	Tarkkuustâldijn sämikielâ ucánjáhháá iberdeijei uásáduv kieldâi pargen, ive 2006 lâi tot 3,9 % ucceeb ko ive 2000.
Sámegiela máhtekeahtes bargiid mearri lea muhtin veardde njiedjan, jagis 2006 sii ledje 70,6 % go jagis 2000 sii ledje 73,4 %.	Pargei meeri, kiäh iä määti sämikielâ, lii mottoom veerdi kiäppánâm, ive 2006 sii lijjii 70,6 % ko ive 2000 sii lijjii 73,4 %.
Beaivedivššus ja oahpahusdoaimmas bargit ráhkadit 36 % dan joavkkus, geat sáhttet addit sámegillii áššehasbálvalusa sámiid ruovttuguovllu gielddain ja stáhta virgeoapmahaččain, muhto go sin áššehasbálvalus lea dárkkuhuvvon dihto dárkilit ráddjejuvvon jovkui, ii sin sáhte rehkenastit ollesprosentii.	Peivitipšoost já máttááttâstooimâst pargeeh láá 36 % tom juávhust kiäh pyehtih adeliđ äššigâšpalvâlem sämikielân sämikuávlu kieldâin já staatâ virgeomâhijn, mut ko sii äššigâšpalvâlem lii sundášum tärkkilávt räijejum tiätu juávkun, ij sii pyevti rekinistiđ olesprosenttân.
Go beaivedivššus ja oahpahusdoaimmas bargiid prosentuálalaš mearri geahpeduvvo ollesproseantamearis, njiedjá sámegielat áššehasbálvalusa addiid mearri 9,5 %:i.	Ko peivitipšoost já máttááttâstooimâst pargei prooseentlâš meeri kepiduvvoo olesprosseentmeereest, kiäppán sämikielâlâš äššigâšpalvâlem adeleijei meeri 9,5 %:n.
Duođalaš nuppástus gielddaid ja stáhta ossodagaid sámegielamáhtolaš bargiid mearis ii leat dáhpáhuvvan.	Tuođâlâš nubástus kieldâi já staatâ ohtâduvâi sämikielâ mättee ulmui meereest ij lah tábáhtum.
Sámi giellaláhka ii leat lasihan mearkkašahttiláhkai virgeoapmahaččaid sámegiela dáiddu.	Säämi kielâlaahâ ij lah merhâšitteht lasettâm virgeomâhij sämikielâ tááiđu.
Gielddat ja stáhta ossodagat galget vuodjut sámi giellalága ollašuhttimii.	Kieldâi já staatâ ohtâduvah kalgeh riemmâđ toimáid säämi kielâlaavâ olášutmân.
Buoremus vuohkin dasa livčče oažžut buot boahttevaš virggiid ja doaimmaid dohkálašvuohtan, dahje goittotge ánsun sámegiela dáiddu.	Pyeremus vyehi toos ličij finniđ puohâi uđđâ virgij já tooimâi tohâlâšvuođâ iähtun, tâi aainâs-uv ánsun sämikielâ tááiđu.
Stáhta ođđa bálkávuogádagas sámegiela dáiddu galgá atnit bálkká bajideaddji ánsun álo sámiid ruovttuguovllus doaibmi stáhta ossodagain ja fitnodatlágádusain, geaid doaibmasuorgái sámiid ruovttuguovlu gullá.	Staatâ uđđâ pálkkááttemvuáháduvâst kalga uáiniđ ain sämikielâ tááiđu päälhi loptejeijee ánsun sämikuávlust tuáimee staatâ ohtâduvâin já finnodâhlájádâsâin, moi toimâmkuávlun sämikuávlu kulá.
Sámegielat bálvalusaid viidodat	Sämikielâlâš palvâlusâi vijđodâh
Sámegielamáhtolaš virgeoapmahaččaid uhcánaš mearis sáhttá meroštallat maiddái sámegielat bálvalusaid viidodaga.	Sämikielâ mättee virgeomâhij ucessiähá meereest puáhtá miäruštâllâđ meiddei sämikielâlâš palvâlusâi vijđoduv.
Buoremusat sámegielat bálvalusat ollašuvvet gielddaid čuvgehusdoaimmas.	Pyeremustáá sämikielâlâš palvâlusah olášuveh kieldâi čuovviittâstooimâin.
Muđui sámeguovllus doaibmi stáhta ossodagaid ja sámeguovllu gielddaid sámegielat bálvalusat ollašuvvet eanaš tulkabálvalusaid ja jorgalusaid bokte.	Mudoi sämikuávlust tuáimee staatâ ohtâduvâi já sämikuávlu kieldâi sämikielâlâš palvâlusah olášuveh iänááš tulkkâpalvâlusâi já jurgâlusâi pehti.
Jagi 2000 čielggadeami bohtosiidda veardidettiin ii sámegielat áššehasbálvalusa oažžun virgeoapmahaččain leat olus álgage buorránan ođđa giellalága mielde.	Ive 2000 čielgiittâs puátusáid verdittijn sämikielâlâš äššigâšpalvâlem finnim ášásdâldijn virgeomâhijn ij lah ennustkin puáránâm uđđâ kielâlaavâ mield..
Sámi giellalága 9 § mielde virgeoapmahaččaid almmuhusat, gulahusat ja almmustahttimat ja álbmogii addojuvvon eará dieđáhusat sihke oahpástagat ja olbmui geavahussii oaivvilduvvon skovit deavdinrávvagiiguin galget sámiid ruovttuguovllus ráhkaduvvot ja addojuvvot maiddái sámegillii.	Säämi kielâlaavâ 9 § mield virgeomâhij almottâsah, kulluuttâsah já almosinpiejâmeh sehe eres tiäđáttâsah, moh adeluvvojeh ulmuid sehe ravvuuh já ulmui kiävtun uáivildum luámáttuvah tevdimravvuidiskuin kalga sämikuávlust rähtiđ já adeliđ meiddei sämikielân.
Gielddaid ja virgeoapmahaččaid dieđiheapmi sámegillii ollašuvvá dušše muhtin muddui.	Kieldâi já virgeomâhij tieđettem sämikielân olášuvá tuše pelduvváid.
Internetdieđiheapmi lea dehalaš oassi otná beaivve dáhpáhuvvan dieđiheamis.	Viermitieđettem lii tehálâš uási onnáápeeivi tábáhtuvvee tieđettem.
Internetdieđiheapmi sámegillii dáhpáhuvvá deivvolaččat.	Viermitieđettem sämikielân tábáhtuvá sattummild.
Sámi ruovttuguovllu gielddain Ohcejogas ledje muhtin sámegielat dieđáhusat ja skovit siidduin.	Sämikuávlu kieldâin láá Ucjuuvâst motomeh sämikielâlâš tiäđáttâsah já luámáttuvah sijđoinis.
Eará sámiid ruovttuguovllu gielddaid internetsiidduin eai leat sámegielat dieđáhusat.	Eres sämikuávlu kieldâi viermisiijđoin iä lah sämikielâlâš tiäđáttâsah.
Sámiid ruovttuguovllu virgeoapmahaččat leat sámi giellalága 12-16 § mielde geatnegahtton doaimmahit áššebáhpáriid sámegillii ja ordnet áššehasbálvalandiliide tulkoma, juos sámegielat olmmoš ná dáhttu.	Sämikuávlu virgeomâheh láá säämi kielâlaavâ 12-16 § mield kenigittum toimâttiđ äššikiirjijd sämikielân já orniđ áššigâšpalvâlemtilálâšvuođáid tulkkum, jis sämikielâlâš olmooš návt táttu.
Dulkoma ordnen lea virgeoapmahačča geatnegasvuohta, muhto lea boahtán ovdan, omd. gieldda oastobálvalusain sámegielat bálvalus ožžojuvvo, juos áššehas ieš ordne alcces tulkoma.	Tulkkum ornim lii virgeomâháá kenigâsvuotâ, mutâ lii puáttám oovdân om. kieldâ uástupalvâlusâin et sämikielâlâš palvâlem finnee, jis äššigâš jieš uárnee olssis tulkkum.
Sámi giellaláhka geatnegahttá virgeoapmahaččaid ordnet tulkoma ja lassin giellalága 18 § mielde virgeoapmahaš galgá sihkkarastit doaimmaid sirddedettiin gieldda olggobeale orgánaid bargun, ahte barggu dikšumis addojuvvo doarvái sámi giellalágas dárkkuhuvvon bálvalus.	Säämi kielâlaahâ váátá virgeomâháá orniđ tulkkum já lasseen kielâlaavâ 18 § mield virgeomâhâš kalga visásmitteđ toimâidis sirdedijn kieldâ uálguupiäláá orgaan pyevtittemnáál, et pargo tipšodijn adeluvvoo tuárvi säämi kielâlaavâ miäldásâš palvâlem.
Sámi giellalága ollašuvvamii dárkkuhuvvon mearreruhta Sosiála- ja dearvvasvuohtabálvalusaid fállama várás riikkabeaivvit leat stáhta bušeahtas jagi 2002 rájes mieđihan mearreruđa máksinláhkai Sámedikki bokte gielddaide sámegielat sosiála-ja dearvvasvuohtabálvalusaid fállama várás.	Säämi kielâlaavâ olášuumán čujottum meriruttâ Sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ornim várás lii ovdâskodde staatâ budjetist ive 2002 rääjist mieđettâm meriruuđâ sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi pyevtittem várás mäksimnáál Sämitige pehti kieldáid.
Čuvgehusdoaimma oasil sámegillii addojuvvon vuođđo-ja logahatoahpahusa golut buhttejuvvojit dievasmearálaččat sámeguovllu gielddaide.	Čuovviittâstooimâ uásild vuáđu-já luvâttâhmáttááttâs koloh moh šaddeh sämikelân adelum máttááttâsâst, sajanmáksojeh olesmiärásávt sämikuávlu kieldáid.
Lassin sámeguovllu gielddaide máksojuvvo guovttegielatvuođalassi, man oktan vuođustussan lea gieldda ássiidlohku.	Lasseen sämikuávlu kieldáid máksoo kyevtkielâlâšvuođâlase, mon ohtân aggân lii kieldâ ässeilohomeeri.
Stáhta bušeahtas juolluduvvo sámi giellalága 31§ mielde mearreruhta stáhtadoarjagii sámiid ruovttuguovllu gielddaide, searvegottiide ja lassin sámi giellalága 18 §:s dárkkuhuvvon priváhta servošiidda (ee. guolástanguovllut, meahcivalljidikšunsearvvit ja vuovdedikšunsearvvit) sámi giellalága heiveheamis boahtán erenomáš lassigoluid gokčama várás.	Staatâ budjetist čujottuvvoo säämi kielâlaavâ 31§ mield meriruttâ staatâtorjui sämikuávlu kieldáid, servikuddijd sehe säämi kielâlaavâ 18 §:st uáivildum ovtâskâssáid (el.
Doarjja lea mieđihuvvon omd. bargoveaga sámegiela lohkamis boahtán goluide, nugo virgefriijavuođaide bálkkáin ja sadjásačča bálkágoluide.	kuálástuskuávluh, meccivaljehoittámseervih já meccihoittámseervih) säämi kielâlaavâ heivitmist šaddee sierânâs lasekoloi várás.
Dárkkuhusa várás leamašan anus eanemustá 128.638 € jagis 2004, 128.700 € jagis 2005 ja 130.00 € jagis 2006 ja 130.000 € jagis 2007.	Tađe várás lii lamaš kevttimnáálá enâmustáá 128.638 € ive 2004, 128.700 € ive 2005 já 130.000 € ive 2006 já 130.000 € ive 2007.
J. 2004 sámi giellalága heiveheami lassigoluin várrejuvvon mearreruđain geavahuvvui 64,3% j. 2005 mearreruđas geavahuvvui 99,4% ja j. 2006 das geavahuvvui 63,6,% ja j. 2007 mearreruđas geavahuvvui 89 %.	Ive 2004 säämi kielâlaavâ heiviittem lasekoloin väridum meriruuđâin kevttui 64,3% ive 2005 meriruuđâst kevttui 99,4% já ive 2006 tast kevttui 63,6,% já ive 2007 meriruuđâst kevttui 89 %.
Sámegielat bálvalusaid resurseremis ii leamašan viiddes váikkuhus sámegielat bálvalusaid ovdáneapmái Suomas.	Sämikielâlâš palvâlusâi naavcâi lasettem ij lah vaikuttâm vijđáht sämikielâlâš palvâlusâi ovdánmân Suomâst.
Gielddat oidnet dábálepmosit sámi giellalága ollašuvvama resursagažaldahkan, vajáldahttimiin ahte eai leat geavahan buot sámi giellaláhkaásaheamis addin vejolašvuođaid ávkin.	Kieldah uáinih távjá säämi kielâlaavâ olášume nahcâkoččâmâššân já siämmást vájálditeh et toh iä lah kiävttám puoh säämi kielâlahâasâttâs adelem máhđulâšvuođâid pyerrin.
Virgeoapmahaččat eai geavat doarvái sámi giellalága ruhtadanvejolašvuođaid, mii hedjonahttá sámegielat áššehasbálvalusa.	Virgeomâheh iä keevti tarbâšân säämi kielâlaavâ ruttâdemmáhđulâšvuođâid, mii hiäjusmit sämikielâlâš äššigâšpalvâlem.
Ožžojuvvon ruhtadeami váikkuhusa sámegielat bálvalusaide galgá bastit maiddái čielggadit ja ruhtadeami geavaheami galgá čuovvut aktiivvalaččat bušeahttadoalu bokte.	Maht finnejum ruttâdem vaikut sämikielâlâš palvâlussáid kalga pasteđ čielgiđ já ruttâdem kevttim kalga čuávvuđ aktiivlávt budjetekonomia pehti.
Sámi giellalága ruhtadeami guoskevaš paragráffa (31 §) galggašii rievdadit nu, ahte lágas ásahuvvon gieldda vuođđobálvalusaid fálli eará servošat ja gieldaovttastumit, main sámi ruovttuguovllu gielda dahje oassi das lea fárus, váldojit maiddái sámi giellalágas dárkkuhuvvon stáhtadoarjaga ollái.	Säämi kielâlaavâ ruttâdem kyeskee ceehi (31 §) kolgâččij mutteđ nuuvt, et lahâaasâtlâš kieldâ vuáđupalvâlusâi eres pyevtitteijeeh já kieldâovtâstumeh, main sämikuávlu kieldâ tâi uási tast lii mieldi, váldoo meiddei säämi kielâlaavâ miäldásâš staatâtorjuu pirrâdâhân.
Stáhta galggašii jogo bidjat sámegielat bálvalusaid fállama buot ruhtadeami sámedikki bokte dahje gohcit buorebut ruhtadeami geavaheami erenomážit guovttegielatlasi mieđihettiin.	Staatâ kolgâččij jo-uv čujottiđ puoh sämikielâlâš palvâlusâi pyevtittâs ruttâdem sämitige pehti tâi kocceeđ pyerebeht ruttâdem kevttim eromâšávt kyevtikielâlâšvuođâlase mieđeettijn.
Giellalassi ja juohkinvuođustusat	Kielâlase já jyehimvuáđuseh
Gielddaid stáhtadoarjjalága (1147/96) 12 § mielde sámiid ruovttuguovllu gielddat ožžot giellalassin euromeari, mii lea 10 proseantta almmolaš stáhtadoarjaga vuođđooasis.	Kieldâi staatâuásilaavâ (1147/96) 12 § mield sämikuávlu kieldah finnejeh kilâlasseen euromere, mii lii 10 prosenttid almos staatâuási vuáđu-uásist.
Sisáššiidministeriija dieđuid mielde 10 proseantta mearkkaša ovdamearkan jahkái 2007 oktiibuot 55 314 euro lasáhusa dáid gielddaid stáhtadoarjagii. Gielddaid gaskkas dat juohkása nu, ahte Eanodat oažžu 5 638, Anár 19 854, Soađegilli 25 980 ja Ohcejohka 3 842 euro.	Sisäašijministeriö tiäđui mield 10 prosenttid meerhâš ovdâmerkkân ihán 2007 ohtsis 55 314 euro lasattâs tai kieldâi staatâuásán, mii juáhás kieldâi kooskâ nuuvt, et Iänudâh finnee 5 638, Aanaar 19 854, Suáđigil 25 980 já Ucjuuhâ 3 842 eurod.
Giellalassi lea dárkkuhuvvon guovttegielatvuođas boahtán lassigoluid máksimii.	Kielâlase lii uáivildum kyevtkielâlâšvuođâst šaddee lasekoloi várás.
Giellalassi máksojuvvo almmolaš stáhtadoarjaga sturrodaga mielde, goas dat ii vástit sámegiellagiid oasi gieldda olmmošlogus.	Kielâlase máksoo almos staatâuási stuáruduv mield, já talle tot ij västid sämikielâlâš ulmui uási kieldâ olmoošlovvoost.
Sámeguovllu gielddain Soađegilli oačču stuorámus lasi, vaikke doppe ásset uhcimus sápmelaččat ja geavadis Soađegili gielda lea uhcimus ordnen sámegielat bálvalusaid guovllustis.	Sämikuávlu kieldâin finnee Suáđigil stuárráámus lase, veikkâ tobbeen äässih ucemustáá sämmiliih já tuotâvuođâst Suáđigil kieldâ lii puoh ucemustáá ornim sämikielâlâš palvâlusâid kuávlustis.
Ohcejoga gielda, mii lea Suoma áidna sámeeanetlogu gielda, oažžu fas uhcimus lasi.	Ucjuv kieldâ, mii lii áinoo Suomâ sämmilâšeenâbloholâš kieldâ, finnee puoh ucemus lase.
Giellalasi máksimis ii maiddái vuhtiiváldo dat, ahte Anára gielda lea njealljegielat gielda: gielddas geavahuvvo suomagiela lassin anárašgiella, nuortalašgiella ja davvisámegiella, goas sámegielain boahtán golut leat stuorát.	Kielâlase mäksimist ij meiddei valduu vuotân tot, et Aanaar kieldâ lii neeljikielâlâš kieldâ: Kieldâst kiävttojeh suomâkielâ lasseen aanaarkielâ, nuorttâkielâ já tavekielâ, já talle sämikielâin šaddee koloh láá stuárráábeh.
Sámi giellalága vuhtiiváldin ja sámiid gielalaš vuoigatvuođaid gohcin	Maht säämi kielâlaahâ váldoo vuástá já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi kocceem
Vuhtiiváldin lea earret moatti spiehkastaga eanaš reageren áššehasaid gáibádusaide.	Säämi kielâlaavâ vuástáväldim eereeb motomijd spiekâstmijd lii iänááš reagistem äššigâšâi vátámuššáid.
Sámegielat bálvalusat eai leat dahkkon lunddolažžan geavadis ja sámegielat bálvalusat lágiduvvojit dušše juos dáid máhttet gáibidit.	Sämikielâlâš palvâlusah iä lah tuotâvuođâst rahtum luándulâžžân já sämikielâlâš palvâlusah uárnejuvvojeh tuše talle, ko ulmuuh mättih taid käibidiđ.
Sámi giellaláhkii gullá virgeoapmahaččaid geatnegasvuohta čájehit, ahte bálvala sámegillii ja ovddida sámegiela geavaheami, lea báhcán eahpečielggasin muhtin virgeoapmahaččaide.	Säämi kielâlaahân kullee virgeomâhij kenigâsvuođah čäittiđ, et sij palvâleh sämikielân já ovdedeh sämikielâ kevttim, láá pááccâm motomáid virgeomâháid epičielgâsin.
Dán muitalusa vuođđun leahkki čielggadeamis albmana, ahte muhtin gielddain ja stáhta virgeoapmahaččain eai leat dárkilis dieđut sierra sámegielaid erohusain.	Čielgiittâsâst, mii lii taan muštâlus vuáđdun čiälgá, et motomijn kieldâin já staatâ virgeomâhijn iä lah tärkkilis tiäđuh jieškote-uv sämikielâi iäruin.
Diehtemeahttunvuohta lei ee. das maid sámegielaid guovllus hállet, man sámegiela bálvalus guovllus dárbbašuvvo dahje man sámegiela virgebáikki bargit hállet.	Tietimettumvuotâ lâi el. tast kotemuš sämikielâ kuávlust sárnoo, mon sämikielâ palvâlus kuávlust tarbâšuvvoo tâi maid sämikielâid virgáduv pargeeh sárnuh.
Sámi giellalága 28 § mielde juohke virgeoapmahaš bearráigeahččá iežas doaibmasuorggis sámi giellalága čuovvuma.	Säämi kielâlaavâ 28 § mield juáháš virgeomâhâš kocá jieijâs toimâsyergist säämi kielâlaavâ nuávdittem.
Lága 24 §:i gullá njuolggadus, man mielde virgeoapmahaš galgá doaimmastis iešdoaimmalaččat fuolahit das, ahte sámi giellalága sihkkarastán gielalaš vuoigatvuođat ollašuvvet geavadis.	Laavâ 24 §:n kulá almosnjuolgâdus, mon mield kalga virgeomâhâš toimâinis jiešráđálávt anneeđ huolâ tast, et säämi kielâlaavâ turvim kielâlâš vuoigâdvuođah olášuveh argâelimist.
Čielggadeami vuođul dát prinsihpat eai ollašuva suopmelaš servodagas čielgasitge sámi giellalága dárkkuhan vugiin.	Čielgiittâs vuáđuld tah prinsiipah iä olášuu syemmilâš ohtsâškoddeest aainâskin säämi kielâlaavâ uáivildem vuovvijn.
Vástádusain vuhtto čielgasit jurddašeapmi, man mielde láhka čuvvojuvvo easkka go gii nu áššis fuopmášuhttá.	Vástádâsâin vuáttoo čielgâsávt jurdâččemvyehi, mon mield laahâ nuávdittuvvoo eskân talle ko kiinii ääšist huámášit.
Virgeoapmahaččat leat sámi giellalága vuostá sirdán dán ovddasvástádusa áššehasaide.	Maaŋgâin vástádâsâin poođij uáinusân sämikielâlâš palvâlusâi táárbu váájuvvuotâ.
Máŋggain vástádusain bođii ovdan sámegielat bálvalusaid jearrama vátnivuohta.	Säämi kielâlaavâ mield kalga virgeomâhâš čäittiđ et sun palvâl sämikielân.
Sámi giellalága mielde virgeoapmahaččat galget čájehit ahte bálvalit sámegillii, nu ahte sámegielat bálvalusaid jearran gáibida álo maiddái bálvalusaid fállama sámegillii ja vástu sámi giellalága čuovvumis lea virgeoapmahččas.	Nuuvtpa sämikielâlâš palvâlusâi tárbu váátá ain meiddei palvâlusâi faallâm sämikielân já ovdâsvástádâs säämi kielâlaavâ nuávdistmist lii virgeomâhist.
Sámi giellaláhka leamašan fámus njeallje jagi ja dan doaibmivuohta ii leat testejuvvon viidát riektevuogádaga bokte.	Säämi kielâlaahâ lii lamaš vyeimist nelji ive já tom toimâmvuotâ ij lah testajum vijđásubbooht riehtivuáháduv pehti.
Vejolaš virgeoapmahaččat geaidda sámi giellalága rihkkumis sáhttá váidalit, leat riikkabeivviid vuoigatvuohtaáššealmmái, vuoigatvuohtakánsler, leanaráđđehus, poles ja vehádatáittardeaddji.	Máhđulávt virgeomâheh, kiäid säämi kielâlaavâ rikkomist puáhtá kuoddâliđ, láá ovdâskode riehtiäššialmai, riehtikansler, läänihaldâttâs, poolis já ucceeblohováldálâš.
Sámi giellalága vuođul leat riikkabeivviid vuoigatvuohtaáššeolbmui boahtán golbma váidalusa, mat guske sámegielat skoviid váiluma ja dili mas tulkon lei lágiduvvon sámegillii, muhto áššáigullevaš čálalaš dokumeanttat eai lean jorgaluvvon sámegillii ja sámegielat beavdegirjji riektavuođa.	Säämi kielâlaavâ vuáđuld láá ovdâskode riehtiäššialmai puáttám kulmâ kuoddâlem, moh kyeskih sämikielâlâš luámáttuvâi váilum já tilálâšvuođâ mast tulkkum lâi uárnejum sämikielân, mut áášánkullee kirjáliih dokumeentah iä lamaš jurgâlum sämikielân já sämikielâlâš pevdikirje tuođâlâšvuođâ.
Riikkabeivviid vuoigatvuohtaáššeolmmoš lea jagi 2007 loahpas (20.12.2007 Dnrot 3905/07, 3906/07, 3722/4/05) addin čovdosiin gidden sámi giellalága vuođul fuopmášumi dasa, ahte poleshálddahusa guovddáš skovit ja ráŋggaštušmearrádusskovit ja maiddái meannudanrávvagat eai leat oažžumis sámegillii.	Ovdâskode riehtiäššialmai lii ive 2007 loopâst (20.12.2007 Dnr:h 3905/07, 3906/07, 3722/4/05) adelem miärádâsâinis kiddim säämi kielâlaavâ vuáđuld huámášume toos, et poolishaldâšem kuávdášlâš luámáttuvah já ráŋgáštâsmiärádâsluámáttuvah sehe monâttâllâmravvuuh iä lah finniimist sämikielân.
Sámiid gielalaš vuoigatvuođaid sihkkarastima várás sámi giellalága rihkkumušaid buktin riektevuogádaga ollái lea erenomáš dehalaš sámi giellalága ollašuvvamage dáfus.	Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi visásmitmân säämi kielâlaavâ rikkomušâi pyehtim riehtivuáháduv pirrâdâhân lii eromâš tehálâš säämi kielâlaavâ olášume-uv tááhust.
Rihkkumušaid čielggadeapmin ja eastadeapmin galgá ráhkadit čielga váidalan- ja sanktiovuogádaga.	Rikkomušâi čielgiimân já estimân kalga rähtiđ čielgâ kuoddâlem- já ráŋgáštemvuáháduv.
Sámiid gielalaš vuoigatvuođaid ollašuvvan gáibida dieđiheami sámi giellalágas, virgeoapmahaččain doarvái sámegiela dáiddu ja maiddái ekonomalaš resurssaid sámegielat doaimma jotkkolaš doarjumii.	Toimâiävtuttâsah Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume váátá tieđettem säämi kielâlaavâst, virgeomâhijn kelijdeijee sämikielâtááiđu sehe ekonomâlâš naavcâid sämikielâlâš tooimâ juátkojeijee tuárjumân.
Stáhta váldi galgá čujuhit ruđaid doarvái sámegielat bálvalusaid sihkkarastimii sámiid ruovttuguovllus.	Staatâväldi kalga čujottiđ ruuđâid kelijdeijee sämikielâlâš palvâlusâi pyevtitmân sämikuávlust.
Muitalussii leat laktojuvvon dan vuođđun leahkki čielggadeami dárkilis doaibmabiddjoevttohusat, maiguin sámiid gielalaš vuoigatvuođaid sáhtášii buoridit ja ovddidit.	Muštâlusân láá lohtum čielgiittâs tärkkilis toimâiävtuttâsahah, moh láá ton vuáđđun, já moiguin sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâid puávtáččij pyerediđ já ovdediđ.
Sámiid ruovttuguovllu gielddaid ja stáhtahálddahusa ossodagaid guoskevaš evttohusat:	Sämikuávlu kieldâid já staatâhaldâsem ohtâduvâid kyeskee iävtuttâsah:
1.	1.
Sámiid ruovttuguovllu gielddat, stáhta virgebáikkit / fitnodatlágádusat ja sámeorganisášuvnnat galget dieđihit ja skuvlet jeavddalaččat bargiid sámi giellalágas.	Sämikuávlu kieldah, staatâ virgáduvah / finnodâhlájádâsâh já sämiorganisaatioh kalgeh tieđettiđ já škovliđ merikoskâsávt pargeidis säämi kielâlaavâst.
2.	2.
Sámiid ruovttuguovllu gielddat, stáhta virgebáikkit / fitnodatlágádusat ja sámeorganisášuvnnat galget dieđihit ja guorahallat dan, mo sámi giellaláhka váikkuha bargoservoša doaibmamii.	Sämikuávlu kieldah, staatâ virgáduvah / finnodâhlájádâsâh já sämiorganisaatioh kalgeh tieđettiđ já kuorâttâllâđ tom, maht säämi kielâlaahâ vaikut pargosiärváduv tooimân.
3.	3.
Sámiid ruovttuguovllu gielddat, stáhta virgebáikkit / fitnodatlágádusat ja sámeorganisášuvnnat galget válbmet vuogádaga dasa, mo tulkon dahje sámegielat áššehasbálvaleapmi doaibmasuorggis lágiduvvo ja dieđihit olbmuide daid olbmuin, geat sáhttet fállat áššehasbálvaleami sámegillii.	Sämikuávlu kieldah, staatâ virgáduvah / finnodâhlájádâsâh já sämiorganisaatioh kalgeh rähtiđ muneldeijee vuáháduv tast, maht tulkkum tâi sämikielâlâš äššigâšpalvâlem uárnejuvvoo toimâsyergist já kalgeh tieđettiđ aalmugân tain ulmuin, kiäh pyehtih adeliđ äššigâšpalvâlem sämikielân.
4.	4.
Sámi giellalága ollašuvvama galgá čuovvut bušeahttadoalu ja bálvalusaid kvalitehta mielde.	Säämi kielâlaavâ olášume kalga čuávvuđ budjetekonomia já palvâlusâi kvaliteet mield..
Sámegielat bálvalusaid fállamii ožžojuvvon ruhtadeami ja daid geavaheami galgá čilget bušeahtas.	Sämikielâlâš palvâlusâi pyevtitmân finnejum ruttâdem já toi kevttim kalga sierânistiđ budjetijn.
5.	5.
Sámeguovllu gielddat ja stáhta ossodagat galget ráhkadit mihtidanvugiid, mo sámegielat bálvalusaid, daid doaibmama ja váikkuhusa galgá mihtidit.	Sämikuávlu kieldah já staatâ ohtâduvah kalgeh rähtiđ mittedemvuáháduvâid, maht sämikielâlâš palvâlusâid, toi toimâmvuođâ já vaikuttâs puáhtá mittediđ.
6.	6.
Sámegielat áššehasbálvalusain ja daid doaibmilvuođas galgá čoaggit jeavddalaččat áššehasmáhcaheami ja máinnašuvvon máhcahat galgá leat sámegielat bálvalusaid mihttáriid oassin ja árvvoštallamin sámegielat bálvalusaid doaibmilvuođas.	Sämikielâlâš äššigâšpalvâlusâin já toi toimâmvuođâst kalga nuurrâđ merikooskâi äššigâšmacâttâs já nomâttum macâttâs kalga leđe uássin sämikielâlâš palvâlusâi mittedemvuáháduv já árvun sämikielâlâš palvâlusâi toimâmvuođâst.
7.	7.
Áššehasaide galgá aktiivvalaččat dieđihit sin vuoigatvuođain ja sámi giellalága vuoigadahttán bálvalusain, ns. ovddidit sámegiela geavaheami sámi giellalága gáibidan vugiin.	Äššigâššáid kalga aktiivlávt tieđettiđ sii vuoigâdvuođâin já säämi kielâlaavâ adelem vuoigâdvuođâin palvâlussáid, tâi talle ovdediđ sämikielâ kevttim säämi kielâlaavâ vaattâm vuovvijn.
8.	8.
Sámi giellalága eavttuid ollašuvvan lea maiddái jurddašanvuohkeášši sámiid ruovttuguovllus.	Säämi kielâlaavâ iävtui tevdim sämikuávlust lii meiddei jurdâččemkoččâmâš.
Gielddaid ovttaveardásašvuohtaplánaid ja dásseárvobarggu oassin gielddaid ja stáhta ossodagat galget lasihit bargiid diđolašvuođa sámiin, sin kultuvrras, servodatlaš sajádagas ja historjjás.	Uássin kieldâi oovtviärdásâšvuáváámijd já täsiárvupargo kalgeh kieldah já staatâ ohtâduvah lasettiđ pargeidis tiäđu sämmilijn, sii kulttuurist, ohtsâškodálâš sajaduvâstis já historjást.
Dát diehtu lasihivčče áddejumi sámi giellalágan eavttuid hárrái.	Taat tiätu lasettičij ibárdâs säämi kielâlaavâ iävtui kuáttá.
Buot sámeguovllu gielddaide ja stáhta ossodagaide galggašii ordnet doaibmasurggiid mielde máŋggakultuvrralaš-, ovttaveardásašvuohta ja dásseárvoskuvlejumi, gos gieđahallošedje ee. sápmelašvuhtii ja sámi giellaláhkii gullevaš áššit.	Jyehi sämikuávlu kieldân já staatâ ohtâduvváid kolgâččij orniđ toimâsuorgij mield maaŋgâkulttuurlâšvuođâ-, oovtviärdásâšvuođâ- já täsiárvuškovliittâs, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen sämmilâšvuotân já säämi kielâlaahân kullee ääših.
9.	9.
Sámeguovllu gielddat ja stáhta ossodagat galget doaimmaid ovddidettiin laktit doaimmaid ja virggiid nu, ahte dálá sámegielmáhtolaš bargit geavahuvvošedje gieldda dahje ossodaga sámegielat bálvalusaid / tulkonbálvalusaid buvttadeaddjin.	Sämikuávlu kieldah já staatâ ohtâduvah kalgeh toimâidis oovdettijn ovtâstâllâđ tooimâid já viirgijd nuuvt, et tááláš sämikieltáiđusâš pargojuávkku kevttuuččij ävkkin kieldâ tâi ohtâduv sämikielâlâš palvâlusâi / tulkkumpalvâlusâi pyevtitteijen.
Dán bálvalusas galgá dieđihit áššehasaide.	Taan palvâlusâst kalga tieđettiđ äššigâššáid.
Gielddat ja stáhta ossodagat galget kártet doaibmasuorggisteaset bargi sámegielmáhtolaččaid ja diđoštallat sin vejolašvuođa ja gearggusvuođa doaibmat tulkan.	Kieldâi já staatâ ohtâduvah kalgeh karttiđ toimâsuorgijnis pargee sämikieltáiđusâš pargeid já tiäđuštâllâđ sii máhđulâšvuođâ já haalu toimâđ tulkkân.
10.	10.
Juohke sámiid ruovttuguovllus doaibmi stáhta ja gieldda ossodagas galgá leat viiddes vuogádat sámegiela lohkama doarjumii.	Sämikuávlu jyehi tuáimee staatâ já kieldâ ohtâduvâst kalga leđe tarbâšân vijđes vuáhádâh sämikielâ uápui tuárjumân.
Skuvlenvejolašvuođaid ja gielladáiddu váikkuhusa birra bálkái galgá aktiivvalaččat dieđihit bargiide.	Škovlimmáhđulâšvuođâin já kielâtááiđu vaikuttâsâin pálkkátmân kalga aktiivlávt tieđettiđ pargeid.
11.	11.
Sámiid ruovttuguovllu gieldda ja stáhta bálvalusaid fálli ossodagat galget vuođđudit áššehasregistaraid, main albmana áššehasa miehtan áššehasregistarai, ja mas oidno dat sámegiella, mainna son háliida alcces bálvalusa.	Sämikuávlu kieldâlâš já staatâlâš palvâlusâid fällee ohtâduvah kalgeh vuáđudiđ äššigâšregisterijd, main lii äššigâš mietâmâš äššigâšregisterân, já mast čiälgá tot sämikielâ, moin sun haalijd jieijâs palvâluđ.
Registaras galggašii albmanit dat, ahte háliidago áššehas njálmmálaš ja čálalaš bálvalusaid sámegillii.	Registerist kolgâččij čielgâđ, et haalijd-uv äššigâš njálmálâš já kirjálâš palvâlusâid sämikielân.
Registtar galggašii leat aktiivvalaš anus álo áššehasdeaivvadeami oktavuođas ja dan vehkiin addošedje sámegielat bálvalusat.	Register kolgâččij leđe aktiivlâš kiävtust ain äššigâškuáhtáámij ohtâvuođâst já ton vievâst puávtáččij čuosâttiđ sämikielâlâš palvâlusâid.
12.	12.
Ng. sámegiela giellalasi prosentuálalaš meari galggašii bajidit.	Nk. sämikielâ kielâlase prooseentlâš mere kolgâččij luptiđ.
Dálá giellalassi ii movttiidahte sámegiela studeremii.	Tááláš kielâlase ij movtijdit sämikielâ luhâmân.
Bálkávuogádaga nuppástuhttima bokte sámegiela studeremis galgá bargat ekonomalaččat gánnáhahtti.	Nubástutmáin pálkkááttemvuáháduv kalga sämikielâ luhâmist toohâđ ekonoomlávt kyeditteijee.
13.	13.
Nu guhká go anáraš- ja nuortalašgiela oasil ii leat virggálaš gielladáiddu duođaštan / dohkkehanvuogádat (nugo gielladutkkus) ordnejuvvon, sámi giellaráđđi nammada áššedovdilávdegotti, man bargun lea dáhpáhus hávil duođaštit olbmo gielladáiddu anáraš- ja nuortalašgiela oasil.	Nuuvt kuhháá ko aanaar- já nuorttâkielâ uásild ij lah virgálâš kielâtááiđu čäittim- / tuhhiittemvuáhádâh (tegu kielâtutkos) uárnejum, noomât säämi kielârääđi äššitobdeelävdikode, mon pargon lii tábáhtuskuáhtásávt tuođâštiđ ulmuu kielâtááiđu aanaar- já nuorttâkielâ uásild.
Gieldda ja stáhta ossodagat galggašedje atnit bargoohcandilis dán duođaštusa seammaárvosažžan gielladutkosiin ja – duođaštusain nu guhká go anáraš- ja nuortalašgiela oasil ii leat vejolašvuohta gielladutkosii ja – duođaštussii.	Kieldâlâš já staatâ ohtâduvah kolgâččii toollâđ paargonuuccâmtilálâšvuođâin taam tuođâštus siämmááviärdásâžžân kielâtutkosáin já – tuođâštussáin nuuvt kuhháá ko aanaar- já nuorttâkielâ uásild ij lah máhđulâšvuotâ kielâtutkosân já – tuođâštusân.
14.	14.
Sámiid ruovttuguovllu virgeoapmahaččaid ja eará orgánaid sámegiela hálli bargiide galgá dáhkidit seammaárvosaš ekonomalaš vejolašvuođaid ja eará doarjjavuogádagaid studeret sámegiela go sámegiela máhtekeahtes bargiide.	Sämikuávlu virgeomâheh já eres pargoadeleijeeh kalgeh sämikielâ sárnoo pargei tähidiđ siämmáá-árvusijd ekonoomlâš máhđulâšvuođâid já eres toorjâvuáháduvâid luuhâđ sämikielâ tegu sämikielâ mätihánnáá pargei-uv.
15.	15.
Gielddat galget gohcit sámi giellalága § 18 mielde oastobálvalusain ja gieldaovttastumiid doaimmas ahte sámiid gielalaš vuoigatvuođat ollašuvvet ja gáibidit, ahte bálvalusa lágideaddji orgánat čuvvot sámi giellalága ollašuvvama ja čuvvot sámi giellalága iežas doaimmas.	Kieldah kalgeh säämi kielâlaavâ 18 § miäldásávt kocceeđ uástupalvâlusâin já kieldâovtâstumij tooimâst et sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođah olášuveh já vaattâđ, et palvâlusâi uárnejeijeeh čuávvuh säämi kielâlaavâ olášume já nuávditteh säämi kielâlaavâ jieijâs toimâinis.
Stáhta dahje láhkaásaheami guoskevaš evttohusat:	Staatâ tâi lahâasâttâs kyeskee iävtuttâsah:
1.	1.
Sámi giellalága galgá nuppástuhttit (paragráffa § 31) nu, ahte lágas ásahuvvon gieldda vuođđobálvalusaid buvttadeaddji eará orgánat váldojit ja gieldaovttastumit main sámiid ruovttuguovllu gielda dahje oassi das lea fárus, maiddái Sámi giellalágas dárkkuhuvvon stáhtadoarjaga ollái (§ 31).	Säämi kielâlaavâ kalga nubástutteđ (31 §) nuuvt, et lahâaasâtlâš kieldâlâš vuáđupalvâlusâid pyevtitteijee eres finnoduvah já kieldâovtâstumeh main sämikuávlu kieldâ tâi uási tast lii mieldi, váldojeh meiddei säämi kielâlaavâ miäldásâš staatâtorjuu pirrâdâhân (31 §).
2.	2.
Sámegielat vuođđooahpahusa ja beaivedikšuma galgá sierra buhttet maiddái sámeguovllu olggobeali guovllus stáhta váriin gielddaide.	Sämikielâlâš vuáđumáttááttâs já peivitipšo kalga leđe sierânâssajanmäksimnáál staatâ ruuđâin kieldáid meiddei sämikuávlu ulguupiäláá kuávlust.
3.	3.
Stáhta galgá vuhtiiváldit doaimmas, ahte stáhtahálddahusa gánnáhahttivuođaprográmma eastá sámiid ruovttuguovllus sámegielat bargoveaga bálkáheami ja váttásmahttá sámi giellalága ollašuvvama.	Staatâ kalga väldiđ vuotân toimâinis, et staatâhaldâšem pyevtitvâšvuođâohjelm iästá sämikuávlust sämikielâlâš pargojuávhu pálkkááttem já áštá säämi kielâlaavâ olášume.
Gánnáhahttivuođaprográmma galgá ollašuhttit vuhtiiváldimiin sámi giellalága.	Pyevtitvâšvuođâohjelm kalga olášutteđ väldimáin vuotân säämi kielâlaavâ.
Maiddái gielda- ja bálvalusortnetođastusas galgá vuhtiiváldit, ahte ođastus ii oaččo geahpedit sámegielat bálvalusaid.	Meid kieldâ- já palvâlemráhtusuđâsmitmist kalga väldiđ vuotân, et uđâsmittem ij uážu kepidiđ sämikielâlâš palvâlusâid.
Vejolaš gieldalaktimat eai oaččo hedjonahttit sámegielat bálvalusaid, vaikke gieldda veahkadatmearri nuppástuvašii suopmelašeanetlogu gieldan.	Máhđuliih kieldâovtâstitmeh iä uážu hiäjusmitteđ sämikielâlâš palvâlusâid, veikkâ kieldâ olmoošmeeri muttuuččij syemmilâšeenâblohhoon.
4.	4.
Stáhta galgá jogo bidjat buot sámegielat bálvalusaid buvttadeami ruhtadeami sámedikki bokte dahje gohcit buorebut ruhtadeami geavaheami erenomážit guovttegielatvuođalasi mieđihettiin, ng. barggu ruhtadeapmi oažžu vástaga.	Staatâ kalga jo-uv kanavistiđ puoh sämikielâlâš palvâlusâi pyevtittâsâi ruttâdem sämitige pehti tâi kocceeđ pyerebeht ruttâdem kevttim eromâšávt kyevtikielâlâšvuođâlase mieđeettijn, tâi talle rähtiđ ruttâdem vaastâlâžžân.
5.	5.
Almmoshálddahusa áššedikšunskoviid galggašii buot jorgalit sámegillii stáhta ja gieldda bealde.	Staatâlâš já kieldâlâš almoshaldâšem ášástâllâmluámáttuvah kolgâččij puoh jurgâliđ sämikielân.
6.	6.
Sámiid ruovttuguovllu olggobeale stáhta ossodagat ja ministeriijat galggašedje jorgalahttit sámiid guoskevaš lágaid ja riikkavuložiid dehaleamos vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid guoskevaš dieđihančállosiid / prošyraid sámegillii.	Sämikuávlu ulguupiälááh staatâ ohtâduvah já ministeriöh kolgâččii jurgâliđ sämmilijd kyeskee laavâid já kuávdášlâš aalmug vuoigâdvuođâid já kenigâsvuođâid kyeskee tieđettempápárijd / raavâkirjáid sämikielân.
7.	7.
Stáhta ođđa bálkávuogádagas sámegiela dáiddu galgá atnit bálkká bajideaddji ánsun álo sámiid ruovttuguovllus doaibmi stáhta ossodagain dahje fitnodatlágádusain, maid doaibmaguvlui sámiid ruovttuguovlu gullá.	Staatâ uđđâ pálkkááttemvuáhduvâst kalga sämikielâ táiđu leđe päälhi loptejeijee ánsun ain sämikuávlust tuáimee staatâ ohtâduvâst tâi finnodâhlájádâsâst, moi toimâkuávlun sämikuávlu kulá.
8.	8.
Stáhta galgá ovddidit doaimmain ja ruhtademiin sámegielat diehtojuohkima šaddama Supmii ja maiddái dahkat vejolažžan buot sápmelaččaid dásseárvosaš vejolašvuođaid čuovvut sámegielat ođđasiid jierpmálaš diibmomeare áigge.	Staatâ kalga ovdediđ toimâinis já ruttâdmis vievâst sämikielâlâš tiäđusirdem šoddâm Suomân sehe toohâđ máhđulâžžân puohâi sämmilij täsiárvulijd máhđulâšvuođâid čuávvuđ sämikielâlâš uđđâsijd jiärmálij tijmeaaigij.
9.	9.
Stáhta galgá addit sámedikki bokte juohkinláhkai fásta mearreruđa sámegielat mánáid ja nuoraid riekkesdoaimma ruhtadeapmin.	Staatâ kalga čujottiđ sämitige pehti jyehimnáál merikoskâsii meriruuđâ sämikielâlâš párnái já nuorâi kerhotooimâ ruttâdmân.
10.	10.
Stáhta galgá guorahallamiin láhčit daid vuođđoprinsihpaid, maid mielde mearriduvvojit dat virgeoapmahaččat, maid sámi giellaláhka guoská virgeoapmahašdoaimma luonddu dihte.	Staatâ kalga tulkkuumijnis rähtiđ taid vuáđuprinsiipâid, moi mield meriduvvojeh toh virgeomâheh, maid säämi kielâlaahâ kuáská virgeomâhâštooimâ luándu keežild.
11.	11.
Sámiid gielalaš vuoigatvuođaid sihkkarastima dihte sámi giellalága rihkkumušaid buktin riektevuogádaga ollái lea erenomáš dehalaš sámi giellalága ollašuvvamage dáfus.	Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi visásmitmân säämi kielâlaavâ rikkomušâi pyehtim riehtivuáháduv pirrâdâhân lii uáli tehálâš säämi kielâlaavâ olášume-uv tááhust.
Rihkkumušaid čielggadeapmin ja eastadeapmin galgá ráhkadit čielga váidalus- ja sanktiovuogádaga.	Rikkomušâi čielgiimân já estimân kalga rähtiđ čielgâ kuoddâlem- já ráŋgáštemvuáháduv.
Skuvlenvuogádaga guoskevaš evttohusat:	Škovlimvuáháduv kyeskee iävtuttâsah:
1.	1.
Jo ámmátoahpahusas galgá vuhtiiváldit sámegielmáhtolaš bargoveaga dárbbu ja dahkat vejolažžan sámegiela lohkama jo studerenáigge.	Juo áámmátškoliittâsâst kalga väldiđ vuotân sämikieltáiđusii pargojuávhu tárbu já toohâđ máhđulâžžân sämikielâ luuhâm juo škovliittâsääigi.
Videogáiddusoahpahusa bokte oahpahusa sáhttá ordnet Mátta-Supmiige.	Videokáidusmáttááttâs pehti puáhtá máttááttâs orniđ Maadâ-Suomân-uv.
Erenomáš stuorra sámegielmáhtolaš bargiid váilevuohta lea polesis, Lappi heahteguovddážis ja sosiála- ja dearvvasvuohtasuorggis.	Eromâš stuorrâ sämikielâtáiđusâš pargojuávhu tárbu lii poolisvuomijn, Laapi etikuávdáást já sosiaal- já tiervâsvuođâsyergist.
2.	2.
Sámiid ruovttuguovllu gielddaid vuođđooahpahusas ja nuppi dási oahpahusas galgá gieđahallat sámi giellalága ja gielalaš vuoigatvuođaid.	Sämikuávlu kieldâi vuáđumáttááttâsâst já nube tääsi máttááttâsâst kalga kieđâvuššâđ säämi kielâlaavâ já kielâlâš vuoigâdvuođâid.
3.	3.
Sámeguvlui ámmátbargoveaga skuvlejeaddji oahppolágádusaid oahpahusas (ee. Lappi universitehta, Oulu universitehta Giellagas-instituhtta ja pedagogihka dieđagoddi ja Roavvenjárgga ámmátallaskuvla, SOG ja polesámmátallaskuvla) galgá gieđahallat sámi giellalága ja dan geatnegasvuođaid.	Sämikuávlun áámmátpargojuávhu škuávlejeijee oppâlájádâsâi máttááttâsâst (el. Laapi ollâopâttâh, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut já šoddâdemtiettui tieđâkodde sehe Ruávinjaargâ áámmátollâškovlâ, SMK já poolisáámmátollâškovlâ) kalgeh kieđâvuššâđ säämi kielâlaavâ já ton kenigâsvuođâid.
4.	4.
Ovttaveardásašvuohtalága ja sámi giellalága vejolažžan dahkan positiivvalaš sierrameannudeami galgá geavahit ávkin viidásabbot skuvlenvuogádagas.	Oovtviärdásâšvuođâlaavâ já säämi kielâlaavâ máhđulâžžân toohâm positiivlâš sierânâskohtâlem kalga kevttiđ ävkkin vijđásubbooht škovlimvuáháduvâst.
Sámegielat bálvalusaid galgá sihkkarastit jo skuvlenmuttus ng. sámedihtomeriin guovddáš skuvlensurggiin, gos gielladihtomearri ii vel leat.	Sämikielâlâš palvâlusâid kalgâ turvâstiđ juo škovlimpaje ääigi nk. sämmilâštiätumeerijn kuávdášlâš škovlimsuorgijn, main kielâtiätumeeri ij vala lah.
Váldoáššis sámedikki guoskevaš evttohusat:	Iänááš Sämitige kyeskee iävtuttâsah:
1.	1.
Sámediggi galgá álggahit čielggadanbarggu sámegielat bálvalusaid sihkkarastimis ja ovddideamis sámiid ruovttuguovllu olggobealde ovttas vuoigatvuohtaministeriijain, sámeservviin ja vehádatáittardeaddjiin.	Sämitigge kalga algâttiđ čielgimpargo sämikielâlâš palvâlusâi tuurvâstmist já oovdedmist sämikuávlu ulguubeln oovtâst riehtiministeriöin, sämiseervijguin já ucceeblohováldálâžžáin.
2.	2.
Sámiid gielalaš vuoigatvuođaid ollašuvvama várás livččii ávkkálaš, jos sámediggi vuođđudivčče ovttas sámiid ruovttuguovllu gielddaiguin muhtinlágan giellaguovddážiid, main barggašedje sámegielmáhtolaš virgeolbmot ja doaibmaolbmot.	Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášutmân ličij ávhálâš, jis sämitigge vuáđudičij oovtâst sämikuávlu kieldâiguin mottoomlágánijd kielâkuávdáid, main toimâččii sämikieltáiđusiih virgealmaah já toimâulmuuh.
Guovddážiin sámit sáhtášedje boahtit ohcat sámegielat áššehasbálvalusa ja jearrat rávvagiid ja dieđuid ee. sámi giellalágas ja sámiid gielalaš vuoigatvuođain sámiid ruovttuguovllu gielddaid ja stáhta virgeoapmahaččain.	Kuávdáin sämmiliih puávtáččii eelliđ viežžâmin sämikielâlâš äššigâšpalvâlem já koijâdmin ravvuid já tiäđuid el. säämi kielâlaavâst já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâin sämikuávlu kieldâi já staatâ virgeomâhijn.
3.	3.
Gielddat, stáhta ossodagat ja sámediggi galggašedje dutkat vejolašvuođaid vuođđudit oktasaš virggiid, maid vehkiin sámegielat bálvalusat sihkkarastošedje.	Kieldah, staatâ ohtâduvah já sämitigge kolgâččii tutkâđ máhđulâšvuođâid vuáđudiđ ohtsijd viirgijd, moiguin sämikielâlâš palvâlusah turvâstuuččii.
4.	4.
Sámediggi galgá dieđihit aktiivvalaččat sámi giellalágas sámiide ja movttiidahttit sámiid geavahit sámegiela.	Sämitigge kalga tieđettiđ aktiivlávt säämi kielâlaavâst sämmiláid já movtijdittiđ sämmilijd kevttiđ sämikielâ.
5.	5.
Sámediggi galggašii vuođđudit jagi gielladahku - bálkkašumi, mii mieđihuvvošii buoremusat sámiid gielalaš diliid buoridan stáhta dahje gielddaid ossodahkii dahje eará orgánai ja movttiidahttit ná positiivvalaččat virgeoapmahaččaid sámiid gielalaš diliid buorideapmái.	Sämitigge kolgâččij vuáđudiđ ive kielâtaho - palhâšume, mii mieđettuuččij pyeremustáá sämmilij kielâlâš tile pyeredâm staatâ tâi kieldâi ohtâdâhân tâi eres uážžoi já návt toovân movtijditáčij positiivlávt virgeomâhijd pyerediđ sämmilij kielâlâš tile.
6.	6.
Sámediggi galgá doaimmas fállat giellabálvalusaid maiddái sámegiellagiidda ja veahkehit sámiid sámegielat virgeoapmahaš áššedikšumis.	Sämitigge kalga toimâinis faallâđ kielâpalvâlusâid meid sämikieltáiđusáid já išediđ sämmilijd sämikielâlâš ášásdâlmist virgeomâhijn.
7.	7.
Sámediggi galgá fállat dahje čujuhit dan orgána, mii bastá fállat sámi giellaláhkii ja sámekultuvrai laktáseaddji skuvlen- ja oahpahusbálvalusaid gielddaide, stáhta virgebáikkiide ja fitnodatlágádusaide.	Sämitigge kalga faallâđ tâi čäittiđ tom, kote pasta faallâđ säämi kielâlaahân já sämikulttuurân kullee škovlim- já máttááttâspalvâlusâid kieldáid, staatâ virgáduvváid já finnodâhlájádâssáid.
8.	8.
Sámediggi galgá skáhppot fásta ruhtadeami sápmelaš ollesolbmuide sámegiela lohkan- ja čállindáiddu skáhppomii ja čujuhit sámegiela skuvlema lágideaddji orgánaid.	Sämitigge kalga haahâđ pisovâš ruttâdem sämmilâš rävisulmuid sämikielâ luuhâm- já čäällimtááiđu hahâmân já čäittiđ tahheid, kiäh uárnejeh sämikielâ škovlim.
9.	9.
Sámediggi ja stáhta galggašii doaimmain ja ruhtademiin dahkat vejolažžan sámegielat friija čuvgehusbarggu oahpahusa.	Sämitigge já staatâ kolgâččáin toimâidiskuin já ruttâdmijguin adeliđ máhđulâšvuođâ sämikielâlâš rijjâ čuovviittâspargo máttááttâsân.
10.	10.
Boahttevaš sámi giellaláhkačielggadeami várás galggašii dutkat vejolašvuođa ovttastahttit ovttaveardásašvuohtalága ollašuvvama ja sámi giellalága ollašuvvama čuovvuma sámiid ruovttuguovllus.	Puáttee säämi kielâlahâčielgiittâs várás kolgâččij tutkâđ adeliđ máhđulâšvuođâ ovtâstiđ oovtviärdásâšvuođâlaavâ olášume já säämi kielâlaavâ olášume čuávvum sämikuávlust.
11.	11.
Sámi giellaráđis vuođđuduvvo orgána, mas lea iežas iehčanasat hálddašuvvon giellaovddidanfidnuide dárkkuhuvvon meaarreruhta.	Säämi kielârääđist vuáđuduvvoo orgaan, mast lii jieijâs meriruttâ já mon puáhtá jiečânâs haldâšiđ já stivriđ kielâovdedemtoimáid.
Sámegiela doaimmahat nuppástuhtto giellaráđi vuollái gullevažžan ja sámegiela doaimmahat ovddiduvvo giellaguovddáža guvlui áššedovdin sámegiela guoskevaš gažaldagain.	Sämikielâ toimâttâh sirdoo kielârääđi vuálásâžžân já sämikielâ toimâttâh ovdeduvvoo kielâkuávdáá suundán äššitobden sämikielâ kyeskee koččâmâšâin.
Erkki Lumisalmi Siiri Jomppanen Sámi giellaráđi ságajođiheaddji Gielladorvočálli	Erkki Lumisalmi Siiri Jomppanen Säämi kielârääđi saavâjođetteijee Kielâtorvočällee
(Muitalus dohkkehuvvon giellaráđi čoahkkimis 7.3.2008)	(Muštâlus tuhhiittum kielârääđi čuákkimist 7.3.2008)