taustaa_ja_voittajat_inarins.pdf.xml

DUOGÁŠ JA OVDALAŠ VUOITIT:	TUÁVVÁŠ JÁ OVDIIST VYEITTEEH:
Sámegielaid birra Lea rehkenastojuvvon ahte sullii 20 000 - 30 000 olbmo sámástit.	Sämikielâin Rekinisteh, ete sämikielâin láá suulân 20 000 – 30 000 sárnod.
Gollegiella lea ásahuvvon dan dihte ahte movttiidahttit sámi gielaid ovddidan- ja ealáskahttinbargguid.	Kollekielâ lii vuáđudum sämikielâ ovdedem- já iäláskittemtooimâi movtijdittem tiet.
Stuorimus sámegiella lea davvisámegiella mii ságastuvvo Norggas, Ruoŧas ja Suomas.	Stuárráámus sämikielâin lii tavesämikielâ, mon sárnuh Taažâst, Ruotâst já Suomâst.
Ruoŧas ja Norggas ságastuvvo maiddái lullisámegiella, julevsámegiella, ubmisámegiella ja bihtánsámegiella.	Ruotâst já Taažâst sárnuh meid maadâsämikielâ, juulevsämikielâ, umesämikielâ já pittáámsämikielâ.
Suomas gávdno earret davvisámi maiddái anárašgiella ja nuortalašgiella.	Suomâst sárnuh tavesämikielâ lasseen anarâškielâ já nuorttâlâškielâ.
Ruoššas leat eanas ságasteaddjit gielddasámegielagat ja hui unnán olbmot ságastit nuortalašgiela, áhkkilsámegiela ja darjjesámegiela.	Ruošâst stuárráámus uási sämikielâ sárnoin sárnu kieldâsämikielâ já viehâ häärvih nuorttâlâškielâ, äkkil- já tarjesämikielâ.
Buot sámegielat leat uhkiduvvon gielat.	Puoh sämikielah láá uhkevuálásiih.
Ovdalaš bálkkašumi vuoitit:	Ovdiist kielâpalhâšume vyeitteeh:
Divvun ja Giellatekno Romssa Universitehtas ja Aleksandra Andrejevna Antonova ja Nina Jeliseevna Afanasjeva ožžo jagi 2012 giellabálkkašumi.	Divvun já Giellatekno Tromsa ollâopâttuvvâst sehe Aleksandra Andrejevna Antonova já Nina Jeliseevna Afanasjeva ožžuu ive 2014 kielâpalhâšume.
Antonova ja Afanasjeva oaččuiga bálkkašumi go leaba guhká bargan bajideame gielddasámegiela árvvu go soai leaba čállán girjjiid, jorgalan sámegillii ja sámegielas, dasa lassin leaba ortográfalaš gažaldagaiguin bargan.	Antonova já Afanasjeva uážžoin palhâšume, ko láin kuhháá porgâm kieldâsämikielâ árvuštem paajeedmân čälimáin kiirjijd sehe jurgâlmáin sämikielân já sämikielâst. Ton lasseen suái lává porgâm ortografian kyeskee koččâmušâiguin.
Divvun ja Giellatekno oaččui bálkkašumi, go lea geavahišgoahtán ođđaáigásaš teknologiija vai sámi geavaheddjiide leat geavahanláhkái neahtas sihke riektečállin- ja divvunprográmmat, bagadusat ja sátnegirjjit.	Divvun já Giellatekno uážžoin palhâšume uđđâáigásâš teknologia ävkkin anemist tienuuvt, ete tot lii toohâm máhđulâžžân sämikielâlijd kevtteid riävtuičäällim- teikâ njuolgâluuhâmohjelmid sehe sänikiirjijd, moh láá neetist finnimnáál.
Guokte sámi nissona, Máret Sárá, Kárášjogas ja Lajla Mattson Magga, Guovdageainnus juogadeigga jagi 2010 giellabálkkašumi.	Kyehti säminissoon, Máret Sárá Kárášjuuvâst sehe Lajla Mattson Magga Kuovdâkiäinust juohijn ive 2010 kielâpalhâšume.
Sárá lea ovddidan davvisámegiela oahpaheaddjin, journalistan ja girječállin.	Sárá lii ovdedâm sämikielâ máttáátteijen, journalistin já čällen.
Son lea čállán oahppogirjjiid ja čohkken sihke stohkosiid ja sátnevádjasiid girjin.	Sun lii čáállám oppâkiirjijd sehe nuurrâm el. sierâid já sänivaaijâsijd kirjen.
Mattson Magga lea barggustis bokte gáhtten, oahpahan ja ovddidan lullisámegiela.	Mattson Magga lii pargoidis peht tipšom, máttááttâm já ovdedâm maadâsämikielâ.
Son lea čállán lullisámi sátnegirjjiid, čáppagirjjálašvuođa- ja fágagirjjiid ja lea dasa lassin jorgaladdan ja čohkken gielladeavsttaid.	Sun lii čáállám maadâsämikielâ sänikiirjijd, čaabâ- já áámmátkirjálâšvuođâ sehe ton lasseen ráhtám jurgâlempargoid já čokkim kielâiskosijd.
Sámi Siida Ohcejogas Suomas ja Henrik Barruk Straejmies Ruoŧas juogadeigga jagi 2008 bálkkašupmi.	Sámi Siida Ucjuuvâst Suomâst já Henrik Barruk Straejmiest Ruotâst juohijn ive 2008 kielâpalhâšume.
Sámi Siida oaččui bálkkašumi danin go sii leat 1970-logu rájis bargan sámegiela sajádaga nannemiin Ohcejoga gielddas.	Sámi Siida – servi uážui palhâšume sämikielâ sajattuv naanoodmân porgum pargoost Ucjuv kieldâst.
Henrik Barruk lea guhká bargan upmisámegiela dokumenteremiin ja ealáskahttimiin.	Henrik Barruk lii kuhháá dokumentistâm já iäláskittâm umesämikielâ.
Vuosttaš čállagat mat prentejuvvojedje 1600-logus ledje čállojuvvon upmisámegillii, earret eará okta ABC-girji.	Vuossâmuid čälimijd, maid almostittii sämikielân 1600-lovvoost, lijjii čáállám umesämikielân, el. ABC-kirje.
Harald Gaski ja Jouni Moshnikoff oaččuiga 2006 giellabálkkašumi.	Harald Gaski já Jouni Moshnikoff uážžoin ive 2006 kielâpalhâšume.
Jouni Moshnikoff (1940-2012) gudnejahttojuvvui go lea nu guhká ja garrasit bargan nuortasámegiela ovddidemiin.	Jouni Moshnikoff (1940-2012) lâi áárvust oonnum kuhes já korrâ pargoost nuorttâlâškielâ pyerrin.
Harald Gaski lea dahkan viiddes giellaovddidanbarggu ja lea iežas dutkama bokte leamaš veahkkin loktet stáhtusa sámegielat girjjálašvuođas.	Harald Gaski lii porgân vijđes kielâovdedempargo já jieijâs tutkâmpargoin lamaš merhâšittee tahhee sämikielâlii čaabâkirjálâšvuođâ árvuštem paajeedmist.
Ella Holm Bull ja Anarâškielâ servi (anárašgiela searvi) ožžo easka ásahuvvon davviriikkalaš sámegiela Gollegiella-giellabálkkašumi jagi 2004.	Ella Holm Bulla já Anarâškielâ servi uážžoin eidu vuáđudum tave-eennâmlâš sämikielâ Kollekielâpalhâšume ive 2004.
Ella Holm Bull (1929-2006) ražai eallinagi lullisámegiela ovddidemiin.	Ella Holm Bull (1929-2006) poorgâi ubâ suu eellim pargo maadâsämikielâ oovdedmân.
Su ulbmil lei loktet giela geavaheami sihke njálmmálaš ja čálálaš giellan.	Suu ulmen lâi lasettiđ sehe njálmálii ete kirjálii maadâsämikielâ kevttim.
Anarâškielâ servi lea dan rájis go searvi ásahuvvui Anáris jagis 1986 garrasit bargan anárašgiela ealáskahttimiin.	Anarâškielâ servi lii ton rääjist ko servi vuáđudui Anarist ive 1986 porgâm korrâsávt pargo anarâškielâ iäláskitmân.