index2.php_option=com_content_task=view_id=1018_lang=davvi.html.xml

Sámi oahpahusbargiide oaivvilduvvon giellalávgunskuvlejupmi álgá	Sämimáttááttâs pargoviehân čujottum kielâlávgumškovlim vuálgá joton
Sámi oahpahusbargiide oaivvilduvvon skuvlenfidnu giellalávgunmetodas álggahuvvo bearjadaga 27.2.	Sämimáttááttâs pargoviehân čujottum škovlimhaahâ, mii kieđâvuš kielâlávgummeetood, vuálgá joton vástuppeeivi 27.2.
Sámekulturguovddáš Sajosis Anáris.	Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist.
Skuvlejupmái leat almmuhan iežaset sullii 40 sámegiela ja sámegielat joavkkuid oahpaheaddji vuođđooahpahusas, logahagas ja árra-bajásgeassimis.	Škovliimân láá almottâttâm suulân 40 sämikielâ já sämikielâlij juávhui máttáátteijed vuáđumáttááttâsâst, luvâttuvvâst já arâšoddâdmist.
Dasa lassin skuvlejupmái bohtet oahpaheaistuđeanttat universiteahtain.	Lasseen mieldi láá almottâttâm ollâopâttâhuáppeeh.
Prošeakta lea sámedikki ja Oulu universiteahta Giellagas-instituhta ovttasbargu ja dan ruhtada Oahpahusráđđehus.	Haahâ lii sämitige já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut oovtâstpargo já tom ruttâd Máttááttâshaldâttâs.
Ovttasbarggus leat mielde maiddái Sámi allaskuvla ja Vaasa universiteahtta.	Oovtâstpargoost lává mieldi meid säämi ollâškovlâ, Sámi allaskuvla, já Vaasa ollâopâttâh.
Skuvlejupmi ordnejuvvo ollásit lagasoahpahussan, oktiibuot ordnejuvvojit njeallje guovtti beaivvi skuvlendilálašvuođa.	Škovlim uárnejuvvoo ollâsávt aldamáttááttâssân, ohtsis nelji kyevti peeivi škovlimtilálâšvuottân.
Skuvlejumi čađahan stuđeanttat ožžot guhtta (6) oahppočuoggá, maid lea vejolaš lohkat oassin universiteahta oahpuide.	Toh, kiäh čođâlditeh škovlim, finnejeh kuttâ (6) oppâčuágástuv, maid lii máhđulâš luuhâđ pyerrin jieijâs ollâopâttâhuápuin.
Skuvlenfitnu ulbmilin lea lasihit dieđu ja máhtu giellalávgunmetoda heiveheamis Suomas addojuvvon sámeoahpahussii.	Škovlimhaavâ ulmen lii lasettiđ tiäđu já máátu kielâlávgummeetood heiviitmân sämimáttááttâsân, mii adeluvvoo Suomâst.
Giellalávgunoahpahusa viiddideapmi gullá ee. Stubb ráđđehusa prográmmii.	Kielâlávgummáttááttâs vijđedem kulá el. Stubb haldâttâs ohjelmân.
Oahpahusráđđehus lea juovlamánus 2014 mearridan vuođđooahpahusa ođđa vuođustusain. Áššegirjjis giddejuvvo eanet fuomášupmi giellalávgunoahpahussii go ovddit vuođustusain.	Uđđâ vuáđumáttááttâs máttááttâsvuávám vuáđđusijn, maid Máttááttâshaldâttâs adelij juovlâmáánust 2014, kielâlávgummáttááttâsân kiddejeh eenâb huámmášume ko oovdeb vuáđđusijn.
Giellalávgunoahpahusa ovddideapmi sámeoahpahusas lea áigeguovdil máŋgga sivas.	Kielâlávgummáttááttâs ovdedem sämimáttááttâsâst lii äigikyevdil maaŋgâ suujâst.
Giellalávgunmetoda leamaš anus árrabajásgeassimis juo jagi 1997 rájes go vuosttaš vuollel skuvlaahkásaččaide oaivvilduvvon anárašgielat giellabeassi rahppojuvvui.	Arâšoddâdmist kielâlávgummeetood lii lamaš kiävtust jo ive 1997 rääjist, kuás vuossâmuš vuálá škovlâahasáid uáivildum anarâškielâ kielâpiervâl vuolgij joton.
Giellabeasit leat dál juo oktiibuot ovcci, main golbma anárašgiellaga, guokte nuortalašgiellaga ja njeallje davvisámegiellaga.	Kielâpiervâleh láá jo ohtsis oovce, main kulmâ anarâškielâlâš, kyehti nuorttâlâškielâlâš já nelji tavesämikielâlâš.
Giellabesiin gávccis leat sámiid ruovttuguovllus ja okta Helssegis.	Kielâpiervâlijn käävci tuáimih sämi-kuávlust já ohtâ Helsigist.
Sámediggi lea čielggadan vejolašvuođaid vuođđudit giellabesiid maid eará gávpogiidda.	Sämitigge lii selvâttâm kielâpiervâlij lekkâmmáhđulâšvuođâid meid eres kaavpugijn.
Roavvenjárggas giellabeasi álggaheapmi lea lahka.	Kielâpiervâl joton vyelgim lii aldemustáá Ruávinjaargâ kaavpugist.
Giellalávgumii guoski skuvlenfidnu addá sámi oahpahusbargiide vejolašvuođaid ovddidit ja juogadit iežaset máhtu giellalávggu ollašuhttimis skuvlaoahpahusas.	Kielâlávgumân kyeskee škovlimhaahâ addel säämi máttááttâspargoviehân máhđulâšvuođâid ovdediđ já jyehiđ jieijâs mättim kielâlávgum olášutmist meid vuáđumáttááttâsâst.
Giellalávgunoahpahusa viiddideapmi vuođđooahpahussii dahká vejolažžan joatkit árrabajásgeassimis álggahuvvon sámegielaid ealáskahttima maid oahppogeatnegasvuođaskuvllas.	Kielâlávgummáttááttâs vijdánem vuáđumáttááttâsân taha máhđulâžžân arâšoddâdmist ááigán finnejum sämikielâi iäláskittem jotkum oppâkenigâsvuođâškoovlâst.
Vuođđooahpahus sámegillii lea addojuvvon Suomas 1970-logu beallemuttu rájes.	Sämikielâlâš vuáđumáttááttâs lii adelum Suomâst 1970-lovo pelimudo rääjist.
Oassi sámegielat oahpahusas leamaš duohtavuođas giellalávgunoahpahus jahkelogiid čađa, vaikko dat ii virggálaččat leatge dakkárin meroštallojuvvon.	Uási sämikielâlâš máttááttâsâst lii keevâtlávt lamaš kielâlávgummáttááttâs miätá iheluuvij, veikâ ton iä lah virgálávt tagarin miäruštâllâm.
Stuorámus oassi sámegiela lohkkiin vuođđooahpahusas ja logahagas ožžot goittotge oahpahusa vieris giela oahppoávnnasin.	Väldiuási sämikielâ vuáđumáttááttâs já luvâttuv uáppein finnee kuittâg máttááttâs vieres kielâ oppâamnasin.
Stuorámus oassi vieris giela oahppiin leat sámeoahppit, geaidda sámegiella lea buorebutge nubbi giella go vieris giella.	Iänáás uási vieres kielâ uáppein láá sämiuáppeeh, kiäid sämikielâ lii pyerebeht nubbe kielâ ko vieres kielâ.
Vieris giela oahpahus ii dutkamušaid mielde buvttat doaimmalaš guovttegielalašvuođa, masa giellalávgunoahpahusain dábálaččat ollejit.	Vieres kielâ máttááttâs ij tutkâmušâi mield pyevtit toimâlii kyevtkielâlâšvuođâ, moos kielâlávgummáttááttâssáin táválávt peesih.
Fitnu pedagogalaš jođiheaddjin bargá FD Marja-Liisa Olthuis ja áššedovdeoahpaheaddjin dutki / čuvgehusdoaimma jođiheaddji Laura Arola.	Haavâ pedâgogisâš jođetteijen tuáimá FT Marja-Liisa Olthuis já äššitobdeemáttáátteijen totkee / čuovviittâstooimâ jođetteijee Laura Arola.
Skuvlenfitnu vuosttaš lagasoahpahusbeivviid prográmma lea gávdnamis	Škovlimhaavâ vuossâmuu aldamáttááttâspaje
dás	Ohjelm 27.-28.2.2015
Lassedieđut:	Lasetiäđuh:
www.samediggi.fi > Prošeavttat	www.samediggi.fi > projekteh
Dutki / čuvgehusdoaimmahoavda Laura Arola, Giellagas-instituhtta / Ohcejoga gielda laura.	Totkee / čuovviittâstooimâjođetteijee Laura Arola, Giellagas-instituut / Ucjuv kieldâ laura.
arola (at) utsjoki.	arola (at) utsjoki.
fi	fi
Skuvlenčálli Ulla Aikio-Puoskari, sámediggi ulla.	Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, Sämitigge ulla.
aikio-puoskari (at) samediggi.	aikio-puoskari (at) samediggi.
fi, tel. 010 8393 112.	fi, puh.. 010 8393 112.