index2.php_option=com_content_task=view_id=110_lang=davvi.html.xml
Davvi-Suoma sosiálasuorggi máhttinguovddáš (Poske)
Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš (Poske)
Davvi-Suoma sosiálasuorggi máhttinguovddáš (Poske) lea riikkadási máhttinguovddášfierpmádaga oassi.
Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš (Poske) lii uási väldikodálâš mättimkuávdášviärmáduv.
Riikkadásis máhttinguovddášdoaimma guoskevaš láhka (1230/2001) ja ásahus (1411/2001) leat boahtán fápmui jagi 2002 álggus.
Väldikodálávt mättimkuávdáštooimâ kyeskee laahâ (1230/2001) já asâttâs (1411/2001) lává puáttám vuáimán ive 2002 aalgâst.
Poske lea Lappi universitehta, Sámedikki, Kolpene bálvalanguovddáža gieldaovttastumi ja Oulu guovllu ámmátallaskuvlla ráhkadan soahpamušvuđot organisašuvdna, man stivre ja jođiha ráđđádallangoddi.
Poske lii Laapi ollâopâttuv, Sämitige, Kolpene palvâlemkuávdáá kieldâ ¨ovtâstume já Oulu kuávlu áámmátollâškoovlâ ornim sopâmušvuáđusâš organisaatio, mon stivree já joođeet ráđádâllâmkodde.
Poske lea okta oktilaš doaibmaoppalašvuohta, mii čohkiida golmma guovlluguovdasaš doaibmanossodagas: Lappi ja Davvebađaeatnama doaibmanossodagas ja maiddái Sámeossodagas.
Poske lii ohtâ ohtâlâš toimâlâš oleslâšvuotâ, mii šadda kuulmâ kuávlulâš toimâohtâduvâst: Laapi já Pohjois-Pohjanmaa toimâohtâduvâst sehe Sämiohtâduvâst.
Sámeossodat vástida sámiid buorredillebálvalusaid ovddideamis, mii lea Davvi-Suoma sosiálasuorggi máhttinguovddáža riikkadási sierrabargu.
Sämiohtâdâh västid sämmilij pyereestvaijeempalvâlusâi oovdedmist, mii lii Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättim ¨kuávdáá väldikodálâš sierânâspargo.
Davvi-Suoma sosiálasuorggi máhttinguovddáža bargun lea ovddidit:
Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá pargon lii ovdediđ:
- olles sosiálasuorggi searválas, máŋggaámmátlaš ja máŋggadoaimmat bálvalanvugiid, bargovugiid, rávvema ja daidda gullevaš geahččalandoaimma,
- ubâ sosiaalsyergi viärmádâhlâš, maaŋgâáámmátlâš já maaŋgâtoimâlâš palvâlemhaamijd, pargovuovijd, konsultaatioid sehe toid kullee iskâdâllâmtooimâ,
- sosiálasuorggi geavada barggu, skuvlenvuogádagaid ovttasbarggu ja vuođđo-, joatkka- ja dievasmahttinskuvlema,
- sosiaalsyergi piäiválâš pargo, škovlimvuáháduvâi ohsâšpargo sehe vuáđu-, jotkâ- já tievâs ¨mittemškovliittâs,
- ođđateknologiija viiddes atnuiváldima sosiálasuorggis,
- uđđâ teknologia vijđes kiävtunväldim sosiaalsyergist,
- eanangotti sosiálalaš váikkuhusaid árvvoštallama ja buorredillestrategiijalaš barggu ja maiddái
- eennâmkodálâš sosiaallâš vaikuttâsâi miäruštâllâm já pyereestvaijeemstrategilâš pargo sehe
- sámegielat sosiálasuorggi bálvalusaid ovddideami.
- sämikielâlâš sosiaalsyergi palvâlusâi ovdedem.
Davvi-Suoma sosiálasuorggi máhttinguovddáš Sámeossodat
Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâdâh
Davvi-Suoma sosiálasuorggi máhttinguovddáža (Poske) riikkadási sierrabargun lea meroštallon sámegielat álbmoga bálvalandárbbuid vuhtiiváldin dárbbašlaš bargguin.
Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá (Poske) väldikodálâš sierânâspargon lii meridum sämikielâlâš aalmug palvâlemtáárbui vuotânväldim tárbulijn pargoin.
Sámiid buorredillebálvalusaid ovddideapmi, dasa gullevaš dutkan, skuvlen ja árvvoštallan leat sierrasuorgin Poske bargosuorggis.
Sämmilij pyereestvai ¨jeempalvâlusâi ovdedem, toos kullee tutkâm, škovlim já árvuštâllâm láá sierânâsuássin Poske pargokiedist.
Hálddahuslaččat sámedikki almmolaš doaimmahat oktavuođas doaibmi sámeossodat fuolaha dáid bargguin.
Haldâšem peeleest Sämitige ohtâvuođâst tuáimee Sämiohtâdâh ana huolâ täin pargoin.
Sámeossodaga doaibmasuorgin leat lagamustá sámeguovlu ja ovttasdoaibmafierpmádahkii gullevaš Davvi-Suoma sosiálasuorggi máhttinguovddáža doaibmaossodagaid lassin gielddat, searvvit, universitehtat ja oahppolágádusat ja lassin sámegielat suorggi bálvalusaid buvttadeaddjit Norggas ja Ruoŧas.
Sämiohtâduv toimâsyergin lii iänááš sämikuávlu já ohtsâštoimâviärmádâhân kullee Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá toimâohtâduvâi lasseen kieldah, seervih, ollâopâttuvah já oppâlájádâsah sehe sämikielâlâš syergi palvâlusâid pyevtitteijee peleh Taažâst já Ruotâst.
Sámeossodaga ulbmiliin lea dehalaš sámi mánáidbajásgeassima, boarrásiidfuolahusa ja sámi sosiálabarggu ovddideapmi ja maiddái sosiálabálvalusaid sisdoalu ja kvalitehta ovddideapmi nu, ahte bálvalusaid dási ja fállama sáhttá sihkkarastit sámeálbmogii.
Sämiohtâduv tehálumos mittomeerin lii sämmilâš aarâhšoddâdem, puárásijhuolâttâs já säämi sosiaalpargo ovdedem sehe sosiaalpalvâlusâi siskáldâslâš já kvaliteetlâš ovdedm nuuvt, et palvâlusâi tääsi já finniivâšvuođâ puáhtá turvâstiđ sämiaalmugân.
Poske doaimmas vuhtiiváldojuvvojit sámedikki ulbmilat sosiála- ja dearvvasvuohtafuolahusas.
Poske tooimâst váldojeh vuotân Sämitige mittomereh sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsâst.
Sámediggi lea ásahan ulbmilin sosiála- ja dearvvasvuohtasuorggis ahte sámiide dárkkuhuvvon sosiálasuorggi bálvalusat leat plánejuvvon sisdoalu dáfus sámiid iežaset kultuvrra vuolggasajiin, nu, ahte sámiid árbevirolaš árvvut ja eallinvuohki vuhtiiváldojit ja ahte bálvalusat ollašuhttojit sámegielain ja sámiid iešráđđema vuođul.
Sämitigge lii asâttâm mittomeerin sosiaal- já tiervâsvuođâsyergist et sämmiláid uáivildum sosiaalsyergi palvâlusah láá vuávájum siskáldâs peeleest sämmilij jieijâs kulttuur vuolgâsoojijn, väldimáin vuotân sämmilij ärbivuáválâš áárvuh já eellimvyehi já et palvâlusah pyevtittuvvojeh sämikielân já säämi jiešhaldâšem vuáđuld.