index2.php_option=com_content_task=view_id=1113_lang=davvi.html.xml

Sámediggi dieđiha Sämitigge tieđeet Sámediggi lea álggahan dutkanfidnu, man ulbmilin lea hábmet sámiid árbevirolaš ealáhusaid dili guoski indikáhtora. Sämitigge lii algâttâm tutkâmproojeekt, mon ulmen lii lääččiđ sämmilii ärbivuáválii iäláttâsâi tile mitteteijee indigaattor. Fidnu váldoruhtadeaddji lea eana- ja meahccedoalloministeriija, mii juolluđii fidnu várás eanadoallo ovddidanfoanddas, luondduealáhusaid ja boazodoalu ovddidandoaimma guoski dutkamušaid várás verrejuvvon mearreruđas doarjaga. Proojeekt válduruttâdeijee lii eennâm- já meccituáluministeriö, mii mieđettii proojeektân torjuu eennâmtálutuálu ovdedemruttâráájust, luánduiäláttâsâi já puásuituálu ovdedemtooimâ kyeskeid tutkâmušâid väridum meriruuđâst. Fidnu ollašuhttin ja oasseruhtadeaddjin doaibmá Sámediggi. Sämitigge olášut já uásiruttâd proojeekt. Fidnu ulbmilin lea čielggadit sámiid árbevirolaš ealáhusaid dili ja ovdáneami sihke váldit atnui árbevirolaš sámeealáhusaid dili ja ovdáneami govvideaddji indikáhtora. Proojeekt ulmen lii selvâttiđ sämmilij ärbivuáválii iäláttâsâi tile já ovdánem sehe väldiđ kiävtun taid kovvejeijee indigaattor. Indikáhtora hábmen lea oassi biodiversitehtasoahpamuša 8 (j) - artikla ollašuhttima. Indigaattor lääččim lii uási biodiversiteetsopâmâš 8 (j) - artikla tooimânpieijâm. Artikla geatnegahttá soahpamušbeliid suodjalit eamiálbmogiid biodiversitehtii gulavaš árbevirolaš dieđu. Artikla kenigit sopâmâšuásipeelijd suojâliđ algâaalmugij biodiversiteetin kyeskee ärbivuáválâš tiäđu. Suomas soahpamuša artikla 8 (j) guoská nappo sápmelaččaid, ja artikla galgá dá nu suodjalit sámiid luonddu máŋggahápmásašvuhtii gulavaš árbevirolaš dieđu, mii boahtá ovdan sámiid luonddugeavahusas ja árbevirolaš sámeealáhusaiguin bargamis. Suomâst artikla 8 (j) kuáská sämmilijd, já návt artikla kalga suojâliđ sämmilij ärbivuáválâš luándun kyeskee tiäđu, mii uáinoo sämmilâš luándukevttimist já ärbivuáválijn sämi-iäláttâsâin. Indikáhtora ulbmilin lea nappo govvidit luonddu máŋggahápmásašvuhtii gulavaš árbevirolaš dieđu dili, maid biodiversitehtasoahpamuša artikla 8 (j) suodjala. Indigaattor ulmen lii kuvviđ luándu maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee ärbivuáválâš tiäđu tile, mon biodiversiteetsopâmâš artikla 8 (j) suoijâl. Sámediggi lea njukčamánus 2015 sádden fidnu jearahallanskovi mii guoská sámegielaid geavaheami sihke árbevirolaš ealáhusaid. Sämitigge lii njuhčâmáánust 2015 vuolgâttâm proojeekt koijâdâllâmluámáttuv, mast láá koččâmâsah sämikielâ kevttimist já ärbivuáválijn iäláttâsâin. Skovvi sáddejuvvui válgalávdegotti almmuhangoarttaid fáro buohkaide Suomas, Norggas sihke Ruoŧas ássi Sámedikki válgalogahallamis leahkki olbmuide. Luámáttâh vuolgâttui vaaljâlävdikode almottâskortâi mield puoh Suomâst, Taažâst sehe Ruotâst ässeid ulmuid, kiäh láá Sämitige vaaljâluvâttâlâmist. Bivdojuvvon merreáiggi (1.6.2015) rádjai skovit leat máhcahuvvon Sámediggái sullii 920 stuhka. Meriäigin (1.6.2015 räi) luámáttuvvah láá macâttum Sämitiigán suullân 920. Vástidanproseanta lea ná sullii 16 %. Návt västidemprooseent lii suullân 16. Sámediggi hálida deattuhit fidnu dehalašvuođa Sämitigge haalijd tiäduttiđ proojeekt tehálâšvuođâ Sámiid birra lea čohkkejuvvon statistihkadiehtu hui unnán 1990-lohkui ja 2000-lohkui boađedettiin iige leat gávdnomis diehtu árbevirolaš sámeealáhusaiguin bargiid mearis Suomas. Sämmilijn lii čoggum uáli uccáá lovottâllâmtiätu ovdil 1990- já 2000-lovo, ijge tiätu ärbivuáválij iäláttâsijguin ellei ulmui meereest Suomâst lah. Fidnu buktá ođđa dieđu sámiid ruovttuguovllu ja sámiid ealáhusráhkadusas. Proojeekt puáhtá uđđâ tiäđu sämikuávlu já sämmilij iäláttâsráhtusist. Fidnu bohtosiid lea dárkkuhus ávkkástallat maiddái ovddidettiin sámealáhusaid guoski láhkaásahusa ja hálddahusa vuođđodiehtun sámeealáhusaid dilis ja ovddidandárbbuin. Proojeekt puátusijd lii ulmen kevttiđ meiddei sämi-iäláttâsâi tile já ovdedemtáárbu vuáđutiättun, mon puáhtá kevttiđ, ko ovdeed sämi-iäláttâsâid kyeskee lahâasâttem já haldâttuv. Fidnu attášii dieđu maiddái das, galle sápmelačča ožžot váldoealáhusa sámeealáhusain ja daid siidoealáhusain ja gallis eará bálvalusain ja dá nu sáhttit hábmet oppalaš gova das, makkár sápmelaš ealáhusráhkadus lea. Proojeekt adeličij meiddei tiäđu tast, mon kales sämmilâš finnee váldulii iälámâš sämi-iäláttâsâin já toi lahtosiäláttâsâin já mon kales eres palvâlusâin. Návt puáhtá hammiđ oleskove tast, maggaar sämmilâš iäláttâsrááhtus lii. Fidnu stivrenjoavku lea mearridan, ahte Proojeekt stivrimjuávkku lii meridâm, et skovi máhcahanáigi jotkkojuvvo 15.10.2015 rádjai luámáttuv macâttemäigi juátkoo 15.10.2015 räi Sámediggi bivdá deavdit jearahallanskovi ja máhcahit dan skovi fárus boahtán vástáduskonfeluhtas. Sämitigge pivdá tevdiđ koijâdâllâmluámáttuv já macâttiđ tom luámáttuv mieldi puáttâm vástádâsulgust. Válgalávdegottis sáhttá dárbbu mielde bivdit ođđa skoviid váldimin oktavuođa čujuhussii Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Vaaljâlävdikoddeest puáhtá táárbu mield pivdeđ uđđâ luámáttuvvâid čujottâsâst Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Lassidieđut: Lasetiäđuh: Sámedikki ságajođiheaddji ja fidnu vásttolaš jođiheaddji Sämitige saavâjođetteijee já proojeekt västideijee hovdâ tiina. pu. sanila-aikio (at) samediggi. 050 300 1780