index2.php_option=com_content_task=view_id=188_lang=davvi.html.xml

Sámeoahpahus ruovttuguovllu olggobealde Sämikielâ máttááttâsâst máccoo kansaškoovlâ ääigi tilálâšvuo Sámi oahpahus lea máhccamin álbmotskuvlla áigge dillái. Ruovttuguovllu olggobealde ássi mánát ja nuorat báhcet lohkan- ja čállindáidduheapmen iežaset gielas, jos giella ii oahpahuvvo skuvllas. Sämikielâ máttááttâsâst máccoo kansaškoovlâ ääigi tilálâšvuotân - sämikuávlu ulguubeln ässee párnááh já nuorah pääccih luuhâm- já čäällitáiđuttemmin jieijâs kielâst, jis kielâ ij máttááttuu škoovlâst. Sámedikki vuosttaš skuvlenraporta almmuhuvvui Helssegis 13.11. sámedikki, veahádatsáttaolbmo ja mánáidáittarteaddji ovttas ordnen semináras. Tilálâšvuotâ lii Suomâ vuáđulaavâ já Suomâ adelem, algâaalmugis kyeskee aalmugijkoskâsâš sopâmušâi vuástásâš, páhuduvvoo Sämitige pargojuávhu tuorâstuv 13.11. almostittám vuossâmuu sämitige škovlimraportist. Sámeoahpahusa dálá dilli ávašta máhccama álbmotskuvlla áigái, goas sámegielas ii leamašan sajádat oahpahusas ja sámiid giellamolsun ovdánii jođánit. Sämimáttááttâs tááláš tile muuneeld maccâm kansaškoovlâ ááigán, kuás sämikielâst ij lamaš sajattâh máttááttâsâst já sämmilij kielâmolsom ovdánij jotelávt. Ruovttuguovllu olggobealde ássi sámemánáid- ja nuoraid dilli muittuha sin áhkuid ja ádjáid mánnávuođa dili. Sämikuávlu ulguubeln ässee sämipárnái já - nuorâi tilálâšvuotâ sulâstit sii äijihij já ááhui pärnivuođâ tilálâšvuođâ. Go giella ii oahpahuvvo skuvllas, dan hállit báhcet lohkan- ja čállindáidduheapmen iežaset gielas. Ko kielâ ij máttááttuu škoovlâst, te sárnooh pääccih luuhâm- já čäällimtáiđuttemmin jieijâs kielâst. Giela hálliid mearri geahppána eaige ođđa giela geavaheaddjit boađe. Kielâ sárnoi meeri kiäppán iäge uđđâ kielâ kevtteeh lassaan. Heajut gielladáiddolaččat masset jogo gielaset obban dahje giella báhcá ovdánkeahttá, go revitalisašuvnna vejolažžan dahkki giela čálalaš hálduiváldin ii leat vejolaš. Hiäjumustáá kielâ mätteeh monâtteh kielâš jo-uv ollásávt tâi kielâ ij ovdán, ko revitalisaatiolâš kielâ kirjálâš haaldunväldim ij lah máhđulâš. Oahpahusa guoskevaš njuolggadusain ruovttuguovllu olggobealde ássi sámit giehtadallojit sisafárrejeaddjiide buohtalaston joavkun, mas bargojoavkku raporta addá muhtin konkrehtalaš ovdamearkkaid. Škovlimpoolitlâš peerustmettumvuotâ sämimáttááttâs čuolmâi čuávdimân lii joođeetmin sämikielâ sárnoo ulmui mere jotelis kiäppánmân já sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij kielâ já identiteet muttuumân. Dilli lea Suoma vuođđolága ja Suoma addin, eamiálbmogiid guoskevaš riikkaidgaskasaš čatnasumiid vuostásaš, gávnnahuvvo Sámedikki bargojoavkku duorastaga 13.11. olggosaddin, vuosttas sámedikki skuvlenraporttas. Máttááttâs kyeskee njuolgâdusâin sämikuávlu ulguubeln ässee sämmiliih kohtâluvvojeh tegu enâmânvärrejeijeeh, mast pargojuávhu raapoort addel motomijd konkreetlâš ovdâmeerhâid. Bargojoavku lea čielggadan ruovttuguovllu olggobealde moatti báikegottis, ee. Helssegis, Tamperees, Oulus ja Roavvenjárggas addojuvvon sámegiela oahpahusa ja gávnnaha raporttas, ahte oahpahusas ii leat dálá njuolggadusaid vuođul ovdánanvejolašvuohta. Pargojuávkku lii čielgim sämikuávlu ulguubeln motomijn päikkikuudijn, tegu Helsigist, Tamperest, Oulust já Ruávinjaargâst adelum sämikielâ máttááttâs já pááhud raportistis, et máttááttâsâst iä lah táálái njuolgâdusâi mield ovdánemimáhđulâšvuođah. Sámegiela ja sámegielat oahpahusas ja dan dilis leat olu váilevuođat maiddái ruovttuguovllus, muhto ruovttuguovllu olggobealde dilli lea fuolastuhtti. Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst já ton tilálâšvuođâst láá ennuv vááijuvvuođah meid sämikuávlust, mut sämikuávlu ulguubeln tilálâšvuotâ lii kriittisâš. Eamiálbmoga giela oahpahus addojuvvo ruovttuguovllu olggobealde seamma vuođustusaiguin go ee. sisafárrejeaddjiid gielaid oahpahus. Algâaalmug kielâ máttááttâs adeluvvoo sämikuávlu ulguubeln siämmái vuáđustâsâiguin ko el. enâmânvärrejeijei kielâi máttááttâs. Sisafárrejeaddjiid gielat leat dávjá stuorra máilmmigielat, nugo espánjagiella, eaŋgalsgiella, punjabi dahje arabia. Enâmânvärrejeijei kielah láá távjá stuorrâ maailmkielah, tegu espanja-, eŋgâlâs-, punjabi- tâi arabiakielâ. Oahpahusa lea vejolaš oažžut eanemustá 2,5 vahkkudiimmu ja dat lea vuođđooahpahusa dievasmahtti iežas eatnigiela dahje ruovttugiela oahpahus, man diimmut dollojit dábálaččat eará skuvlabeaivve maŋŋá dahje skuvlabeaivve maŋimuš diibmun. Máttááttâs lii máhđulâš finniđ enâmustáá 2,5 okkotiijme já tot lii vuáđumáttááttâs tievâsmittee jieijâs eenikielâ tâi päikkikielâ máttááttâs, mon tiijmeh tuállojeh táválávt eres škovlâpeeivi maŋa tâi škovlâpeeivi majemui tiijmij ääigi. Giela oahpahusa sajádat skuvlabarggus lea headju ja dán oahpahusa oažžu dušše áibbas uhca oassi sámemánáin- ja nuorain, geat ásset ruovttuguovllu olggobealde. Kielâ mattááttâs sajattâh škovlâpargoost lii hiäju já taam máttááttâs finnee tuše muálu-uási sämikuávlu ulguubeln ässee sämipárnáin já - nuorâin. Oahpahusa áigáioažžun lea váttis, go sámegiela oahpahus lea ruovttuguovllu olggobeale skuvllaide, rektoraidda ja oahpahusvirgeoapmahaččaide ođđa ja amas ášši. Máttááttâs ááigánfinnim lii vaigâd, ko sämikielâ máttááttâs sämikuávlu ulguupiäláid škovláid, rehtoráid já máttááttâsvirgeomâháid lii uđđâ já omâs äšši. Sámi vánhemat ja báikkálaš skuvlavirgeoapmahaččat leat moatte báikegottis figgan ovddidit oahpahusdili, muhto dat lea dálá njuolggadusaid vuođul veadjemeahttun, gávnanhuvvo raporttas. Sämivanhimeh já páihálâš škovlâvirgeomâhááh láá motomijn päikkikuudijn viggâm ovdediđ máttááttâstilálâšvuođâ, mut tot lii táálái njuolgâdusâi vuáđuld máhđuttem, páhuduvvoo raportist. Sámi vánhemat leat bivdán máŋgii Sámedikkis veahki dillái ja jahkkán dan iešráđđenorgánan sáhttit váikkuhit oahpahusa lágideapmái. Sämivanhimeh láá távjá pivdám Sämitiggeest iše tilálâšvuotân já oskom, et tot jiešhaldâšemorgaanân puáhtá vaikuttiđ máttááttâs orniimân. Sámedikki vejolašvuođat váikkuhit iežas álbmoga oahpahussii leat goittotge vánet iige sámiide vuođđolágas sihkkaraston kulturiešráđđen leat ollašuhtton skuvlema suorggis. Sämitige máhđulâšvuođah vaikuttiđ jieijâs aalmug máttááttâsân láá kuittâg uceh ige sämmiláid vuáđulaavâst torvejum kulttuur-jiešhaldâšem lah olášittum škovlim syergist. Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahagas galggašii bargojoavkku mielas ovddidit sámeoahpahusa oppalašvuođas vástu guoddi, dan čuovvu, oahpahusas raporterejeaddji ja fásta oahpahusministeriijain ráđđádalli guovddáža. Sämitige škovlim-já oppâmateriaaltoimâttuvâst kolgâččij pargojuávhu mielâst ovdediđ sämimáttááttâs olesvuođâst västideijee, tom čuávvoo, máttááttâsâst raportistee já merikooskâi máttááttâsministeriöin ráđádellee kuávdáš. Bargojoavkku mielas sámeoahpahusa oppalaš ovddideami ja giela oahpahusa buktima luonddolaš oassin skuvlabargui miehtá riikka, galgá álggahit farggamusat. Pargojuávhu mielâst sämimáttááttâs olesváldálâš ovdedm já kielâ máttááttâs jođettem luándulâš uássin škovlâpargo ubâ Suomâst, kalga algâttiđ jotelávt. Njuolggadusaid dagahan eastagiid ja čuolmmaid galgá burgit ja buktit sámeoahpahusa sajádaga ja vejolašvuođaid Šnormála dilláiŠ, mas giela oahpahusordnemiin váldojit vuhtii oahppiid iešguđetlágan gielladuogážat: oassi sámeoahppiin hállá sámegiela eatnigiellan, oassái dat lea heajubut hálddašuvvon nubbi giella ja oasis ii leat olláge gielladáidu. Njuolgâdusâi tovâttâm iästuid já čuolmâid kalga raččođ já jođettiđ sämimáttááttâs sajattuv já máhđulâšvuođâid Šnormaal tilálâšvuotânŠ, mast kielâ máttááttâsorniimijn váldojeh vuotân uáppei sierâlágán kielâtuávááh: uási sämiuáppein sárnu eenikielânis sämikielâ, uásán tot lii hiäjubeht haldâšum nubbe kielâ já uásist ij lah ollágin kielâtáiđu. Lassin skuvllain, erenomážit davvin, leat maiddái eará oahppit, geat hálidivčče oahppat sámegiela. Lasseen škoovlâin, eromâšávt tavveen, láá meid eres uáppeeh, kiäh halijdiččii oppâđ sämikielâ. Dát ii goittotge leat vejolaš ruovttuguovllu olggobealde. Taat ij lah kuittâg máhđulâš sämikuávlu ulguubeln. Jagis 2004 fápmui boahtán sámi giellalága njuolggadusaid ollašuvvan gáibida ođđa giela hálliid lassáneami. Ive 2004 vuáimán šoddâm säämi kielâlaavâ njuolgâdusâi olášuttem váátá uđđâ kielâ sárnoi šoddâm. Gos eará sajis ođđa hállit sáhtášedje boahtit go skuvlla vierrogiela oahpahusas ? Kost eres saajeest uđđâ kielâ sárnooh puávtáččii puáttiđ ko škoovlâ vieres kielâ mettááttâsâst ? – jerro raporttas. – koijuduvvoo raportist. Sámegiela oahpahusa ja dan ovddideami galggašii bargojoavkku mielas dahkat vejolažžan viiddidemiin dálá sámiid ruovttuguovllu guoskevaš sámeoahpahusa ruhtadeami olles riikii. Sämikielâ máttááttâs já ton ovdedem kolgâččij pargojuávhu mielâst toohâđ máhđulâžžân viijđedmáin tááláá ääigi sämikuávlu kyeskee sämimáttááttâs ruttâdem ubâ enâmân. Dat rabašii luotta oahpahusa fástan dahkamii, ovddieapmái ja dan sajádaga bajideapmái. Tot lehâstičij maađij máttááttâs fastân tohâmân, oovdedmân já ton sajattuv luptiimân. Ruovttuguovllu guoskevaš ruhtadannjuolggadus oahpahus ja kulturdoaimma ruhtadeamis addojuvvon lágas sihkkarastá skuvlema lágideaddjiide stáhtadoarjaga, mii vástida sullii 100-prosentalaččat dán oahaphusas boahtán oahpaheaddjiid bálkágoluid. Sämikuávlu kyeskee ruttâdemnjuolgâdus máttááttâs já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laavâst torvee škovlim uárnejeijeid staatâtorjuu, mii västid suullân 100-prooseentlávt máttááttâsâst šaddee máttáátteijei pälkkikoloid. Nubbin vuohkin oahpahusa ovddideapmái evttohuvvo Anára kirkosiiddas doaibmi Sámi oahpahusguovddážis ovddiduvvon fierpmádatoahpahusa fástan dahkama ja giela fierpmádatoahpahusa vejolažžan dahkama buot daid vuođđoskuvllaide ruovttuguovllus ja dan olggobealde, gos leat váttisvuođat gávdnat sámegieldáiddolaš oahpaheaddjiid. Nubben vävlin máttááttâs oovdedmân iävtuttuvvoo Säämi máttááttâskuávdáást Anarist ovdedum viermimáttááttâs fastân toohâm já kielâ viermimáttááttâs toohâm máhđulâžžân taid puohháid vuáđuškovláid sämikuávlust já ton ulguubeln, main láá vädisvuođah kavnâđ sämikieltáiđusijd máttáátteijeid. Oahpahusguovddážis leat jo jagiid áigge ovddidan fierpmádatpedagogihka ja teknihkalaš válmmašvuođaid ja dat basttášii addit sámegiela fieprmádatoahpahusa maiddái ruovttuguovllu olggobealde, juos das livčče dan guoskevaš skuvlema ordnenlohpi ja várit fierpmádatoahpaheaddjiid bálkáheapmái. Máttááttâskuávdáást lii jo maaŋgâi iivij ääigi ovdedum viermipedagogiik já teknisâš kiärgusvuođâid já tot pastaččij adeliđ sämikielâ viermimáttááttâs meid sämikuávlu ulguubel, jis tast ličij ääši kyeskee škovlim ornimlope já väärih viermimáttáátteijei pálkkátmân. Fierpmádatoahpaheaddjit dárbbašuvvošedje buot golmma Suomas hállon ja skuvllas oahpahuvvon sámegillii, anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii. Viermimáttáátteeh tarbâšuuččii puohháid Suomâst sarnum já máttááttum kuulmâ sämikielân, aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielân. Buot sámegielat gullet riikkaidgaskasaš luohká mielde (mm. Puoh sämikielah kuleh aalmugijkoskâsâš luokittâllâm mield (el. www.unesco.org gt; endangered languages) máilmmi áitatvuloš gielaid jovkui, anáraš- ja nuortalašgiella nannosit áitatvuloš gielaid jovkui. www.unesco.org gt; endangered languages) maailm uhkevuálásâš kielâi juávkun, aanaar- já nuorttâsämikielâ tuođâlâš uhkevuálásâš kielâi juávkun. Suoma stáhtas lea vástu eamiálbmoga gielas, iige sámegiela oaččo bidjat seamma sajádahkii sisafárrejeaddjiid gielaiguin. Suomâ staatâst lii ovdâsvástádâs jieijâs algâaalmug kielâst, ige sämikielâ uážu asâttiđ siämmáá sajattâhân enâmânvärrejeijei kielâiguin. Daidge oahpahus Suoma skuvllain lea dehalaš, muhto dušše hárve gielat dain leat ruovtturiikkain áitatvuloš sajádagas nugo sámegielat davviriikkalaš ruovttustáhtain. Toi-uv máttáátâs Suomâ škoovlâin lii tehálâš, mut tuše häärvih tain láá kuátueennâmstis uhkevuálásâš sajattuvâst tegu sämikielah tave-eennâmlâš kuátueennâmstis. Bargojoavkku ságajođiheaddjin doaimmai sámedikki lahttu Petra Magga ja lahttun giellaáššiidčálli Ellen Näkkäläjärvi, virtuálaoahpahusa koordináhtor Eeva-Liisa Rasmus ja luohkáoahpaheaddji Rauna Rahko. Pargojuávhu saavâjođetteijen tooimâi sämitige jeessân Petra Magga já sesânin kielâašijčällee Ellen Näkkäläjärvi, virtuaalmáttááttâs koordinaattor Eeva-Liisa Rasmus já luokamáttáátteijee Rauna Rahko. Bargojoavkku raportta lea čállán sámedikki skuvlenčálli Ulla Aikio-Puoskari. Pargojuávhu raapoort lii čáállám sämitige škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari.