index2.php_option=com_content_task=view_id=190_lang=davvi.html.xml

Stáhtačálli Valle: juohkehaččas riekti sámegiela oahpahussii Staatâčällee Valle: juáhhást vuoigâdvuotâ oppâđ sämikielâ Stáhtačálli Raimo Valle čilgii Norgga ráđđehusa sámepolitihkálaš linjá ja ILO-álgoálbmotsoahpámuša váikkuhusaid sámeoahpahussii Helssegis 13.11. ordnejuvvon semináras. Staatâčällee Raimo Valle čielgij Taažâ haldâttâs sämipoolitlâš linjáámijd já ILO-sopâmuš vaikuttâsâid sämimáttááttâsân Helsigist uárnejum seminaarist 13.11. Sámegiella lea ovttadássásaš giella dárogielain Norggas. Sämikielâ já tárukielâ lává täsiviärdásiih kielah Taažâst. Vuoigatvuohta sámegiela oahppamii skuvllas gullá oahpahuslága mielde juohke sámeoahppái beroškeahttá ássanbáikkis. Vuoigâdvuotâ sämikielâ oppâmân škoovlâst kulá máttááttâslaavâ mield jyehi sämiuáppei aassâmsaajeest peerusthánnáá. Sámegiela hálddašanguovllus sámegillii ja – kultuvrii laktáseaddji vuoigatvuođat oahpahusas leat viidásabbot go eará osiin riikkas. Sämikielâ haldâšemkuávlust jieijâs kielân já kulttuurân lohtâseijee máttááttâsân kullee vuogâdvuođah láá vijđásuboh ko eres kuávluin. - Norgga ráđđehus ollašuhttá aktiivvalaš sámepolitihká, man vuođđun leat vuođđolága ŠsámeparagráfaŠ (§ 110 a), jagis 1987 mearriduvvon sámeláhka ja álbmogiidgaskasaš bargoorganisašuvdna ILO:n soahpamuš nr 169. - Taažâ haldâttâs nuávdit aktiivlâš sämipolitiik, mon vuáđđun láá eennâm vuáđulaavâ ŠsämicekkiŠ (§ 110 a), ive 1987 asâttum sämilaahâ já aalmugijkoskâsâš pargo-ornijdume ILO sopâmuš nr 169. Valle mielde sámiide guoski skuvlenpolitihkká lea heivehuvvon vástidit ILO-soahpámuša gáibádusaid. Vale mield sämmilijd kyeskee škovlimpolitiik lii heiviittum västidiđ ILO-sopâmuš vátámâšâid. ILO-soahpámuša mielde oahpahusprográmmat ja skuvlenfálaldagat galget plánejuvvot ja ollašuhttojuvvot ovttasráđiid álgoálbmogiin. ILO-sopâmuš mield kalga máttááttâsohjelmijd já škovlimmáhđulâšvuođâid vuáváđ já olášuttiđ ohtsâšpargoost algâalmugáin. – Go ođđa oahpahusláhka bođii fápmui jagi 1999, de sámediggi oaččui eambbo dadjamuša ja ovddasvástádusa ee. ráhkadahttit oahppoplánaid vuođđoskuvlla sámeohppiide. – Uđđâ máttááttâslaavâ vuáimán puáttim ohtâvuođâst ive 1999 lasanij sämitige vaikuttemväldi já ovdâsvástádâs eres lasseen sämiuáppeid kyeskee máttááttâsvuáváámij vaalmâštmist sirdâšui sämitiigán. Sámediggi ráđđádallá oahppoplánain máhttodepartemeanttain, mii mearrida plánain. Sämitigge ráđádâl máttááttâsvuáváámijn máttááttâsministeriöin (Kunnskapsdepartement), mii tuhhit taid. - Oahppaplánabargguid lassin sámedikkis lea ovddasvástádus oahpponeavvoovddideami doarjjaortnegiid hálddahusas ja ovddideamis, muitalii Valle. - Máttááttâsvuávámpargoi lasseen sämitige pargoid kulá sämikielâlâš oppâmateriaal tuárjumvuáháduv haldâšem já ovdedem, muštâlij Valle. Praktihkas dat oaivvilda oahppamateriálaváriid hálddahusa ja juohkima, materiálabarggu čuovvuma ja pedagogalaš bagadallama. Keevâtlâšvuođâst tot uáivild oppimateriaalvaarij haldâšem já jyehim, materiaalpargo čuávvum já pedagooglâš stivrim. - Sámegiela ja sámi oahpahusáššiid ovddideapmi lea ođđa luottaid boltunbargu. - Sämikielâ já säämi máttááttâsašij ovdedem haldâšempolitiikast meerhâš uđđâ kiäinui lekkâm. Ráđđehus lea addán vihtta stuorradiggedieđáhusa maŋimuš guovtte jagis. Eennâm haldâttâs lii adelâm majemuu kyevti ive ääigi vittâ tiäđáttâs stuorrâtiigán. Dáin stuorradiggedieđáhusain golbma gieđahallet oppalaččat skuvlla oahpahusa. Tain kulmâ kieđâvušeh tuše škovlâ- já máttááttâsaašijd. Guokte dáin dieđáhusain gieđahallet erenoamážit sámegielaid ja Norgga sámepolitihká, muitalii Valle. Kyehti tiäđáttâs kieđâvušeh eromâšávt sämikielâd já Taažâ sämipolitiik, muštâlij Valle. Stáhtačálli Raimo Valle sáhka lohkan láhkái dás Stáhtačálli Raimo Valle Helssegis 13.11.2008 ja Statssekretær Raimo Valle 13.11.2008 Helsingfors Staatâčällee Raimo Valle saahâ lii luuhâmnáálá ollásávt täst Stáhtačálli Raimo Valle Helssegis 13.11.2008 já Statssekretær Raimo Valle 13.11.2008 Helsingfors.