index2.php_option=com_content_task=view_id=208_lang=davvi.html.xml

Sámi hálddašanguovllut Säämi haldâsemkuávluh Suomas, Ruoŧas ja Norggas leat iežaset hálddašanguovllut, mat leat meroštallon lágaiguin. Daid sáhttá atnit maid sámi kultuvrra váimmusguovlun (geahča gártta). Säämi haldâšemkuávluh Suomâst, Ruotâst já Taažâst láá lahâasâttâssáin miäruštâllum sierânâs haldâšemkuávluh, maid puáhtá nabdeđ meiddei sämikulttuur váimuskuávlun (keejâ kárttá). Dát guovllut doibmet máŋggaid, erenomážit sámeálbmoga guoski lágaid váldoheivehanguovlun ja dain lea mearkkašupmi sámiid gielalaš, kultuvrralaš ja oahpahussii guoski vuoigatvuođaid ollašuvvamii. Tah kuávluh tuáimih maaŋgâi eromâšávt sämiaalmug kyeskee laavâi válduášálâš heiviittemkuávlun já tain lii merhâšume sämmilij kielâlâš, kulttuulâš já máttáátâslâš vuoigâdvuođâi olášumán. Suoma láhkamearrádusain Suomâ lahâaasâtmist sámiid virggálaš ruovttuguovlu meroštallojuvvui juo 1970–logus. virgálâš sämikuávlu miäruštâllui jo 1970 - lovvoost. Sámediggái lágas mearriduvvon iešstivrejupmi guoská ruovttuguovllu, mii lea otne maid sámi giellalága váldoheivehanguovlu. Sämitiigán laavâst asâttum jiešhaldâšem kuáská sämikuávlu, mii lii tááláá ääigi meid säämi kielâlaavâ válduášálâš heiviittemkuávlu. Dat oaivvilda ahte sámiid iežaset gillii guoski vuoigatvuođat, nugo vuoigatvuohta geavahit sámegiela eiseválddiin áššiid divššodettiin ja virggálaš orgána čoahkkimiin dahje vuoigatvuohta oažžut bálvalusa sámegillii, leat fámus dán guovllus viidásabbot go eará guovlluin riikkas. Tot uáivild tom, et sämmilij jieijâs kielân lohtâseijee vuoigâdvuođah, tegu vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâ virgeomâháin já ášástâldijn virgálâš orgaan čuákkimijn tâi vuoigâdvuotâ finniđ palvâlem sämikielân, lii vyeimist taam kuávlust vijđásubbon ko eres kuávlust Suomâst. Sámiid ruovttuguvlui gullet ollásit Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddat ja Soađegili gielddas dan davveoassi (Vuohču gili guovlu dahjege Lappi bálgosa guovlu). Sämikuávlun kuleh Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldah ollásávt já Suáđigil kieldâst ton taveuási (Vuáču siijdâ kuávlu ađai Säämi palgâs kuávlu). Sámiid ruovttuguovllu skuvlamánáin ja – nuorain leat maid buoret vejolašvuođat oažžut oahpahusa iežaset gielas ja iežaset gillii go sis, geat ásset eará guovlluin. Sämikuávlust ässee já tobbeen škoovlâ jottee párnáin já nuorâin láá meiddei pyerebeh máhđulâšvuođah finniđ máttááttâs jieijâs kielâst já jieijâs kielân, ko sämikuávlu ulguubeln ässein. Sámiid ruovttuguovllu gielddat ožžot sierra stáhtadoarjaga sámegiela ja sámegielat oahpahusa ordnemii. Sämikuávlu kieldah finnejeh sierânâs staatâtorjuu sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs orniimân. Dasa lassin vuođđooahpahusláhka gáibida, ahte sámiid ruovttuguovllus ássi sámegielat oahppi oahpahus addojuvvo eanaš sámegillii. Lasseen vuáđumáttááttâslaahâ váátá, et sämikuávlust ässee sämikielâlâš uáppee máttááttâs adeluvvoo iänááš sämikielân. Sámiid ruovttuguovllu gielddat ožžot sámedikki bokte jahkásaččat stáhtadoarjaga sámegielat buresbirgenbálvalusaid ordnemii. Sämikuávlu kieldah finnejeh sämitige pehti ihásávt staatâtorjuu sämikielâlâš pyereestvaijeempalvâlusâi orniimân. Dákkárat leat ee. mánáid beaivedikšun- ja boarrásiidbálvalusat. Tágáreh láá eres lasseen párnái peivikiäčču- já puárásijpalvâlusah. Ruoŧas Ruotâst sámegiela hálddašanguovllu birra (förvaltningsområdet för samiska) ásahuvvui vuosttas geardde jagis 1999. sierânâs sämikielâ haldâšemkuávlust (sámegiela hálddašanguovlu / förvaltningsområdet för samiska) asâttui vuossâmuu keerdi ive 1999. Sámegiella oaččui dalle ásahuvvon ođđa lága mielde virggálaš sajádaga jagi 2000 álggu rájes. Sämikielâ finnij talle asâttum uđđâ laavâ mieldi virgálâš sajatuv ive 2000 aalgâ rääjist. Seamma áigge ng. sámi giellalágain (Lag om rätt att använda samiska hos förvaltningsmyndigheter och domstolar) ásahuvvui maid láhka suomagiela ja meän giela geavaheamis eiseválddiin ja duopmostuoluin. Siämmáá ääigi nk. säämi kielâlavváin (Lag om rätt att använda samiska hos förvaltningsmyndigheter och domstolar) asâttui meiddei laahâ Suomâkielâ já meän kieli kevttimist virgeomâháin já tuámustovlijn. Lágaid ásaheami ulbmilin lei ee. nannet álbmotlaš vehádagaid ja daid gielaid sajádaga ja dahkat vejolažžan dan, ahte Ruoŧŧa sáhtii ratifiseret Eurohpa ráđi 1990-logus fápmui boahtán guokte vehádatsoahpamuša. Laavâi asâttem ulmen lâi el. nanodiđ aalmuglâš ucceeblovoi já toi kielâi sajattuv já toohâđ máhđulâžžân tom, että Ruotâ puovtij ratifisistiđ Euroop rääđi 1990-lovvoost vuáimán puáttám kyehti ucceeblohosopâmuš. Sámegiela hálddašanguvlui gulle álggos Girona (Kiruna), Váhčira (Gällivare), Johkamohki (Jokkmokk) ja Árjjatluovi gielddat. Sämikielâ haldâttâskuávlun kullii vistig Kiärun (Giron / Kiruna), Vääččir (Váhčir / Gällivare), Juhâmohe (Johkamohkki / Jokkmokk) já Arjeplog (Árjjatluovvi) kieldah. Ođđajagimánus 2010 bođii fápmui ođđa láhka álbmotlaš vehádagaid ja vehádatgielaid birra. Uđđâivemáánust 2010 poođij vuáimán uđđâ laahâ aalmuglijn ucceeblovvoin já ucceeblovokielâin. Ođđa láhka bođii atnui daid vehádatgiellalágaid sadjái, mat ledje ovdal fámus. Uđđâ laahâ poođij ucceeblovokielâlaavâi sajan, moh lijjii ovdeláá vyeimist. Sámegiela hálddašanguvlui laktojuvvojedje dasa juo ovdal gullan njealji gieldda lassin Árvesjávrri (Arvidsjaur), Berg, Härjedalena, Likšu (Lyckselen), Málaha (Malån), Suorsila (Sorselen), Storumana, Strömsunda, Ubmi (Umeån), Vualčere (Vilhelmina), Åre, Älvdalena, Stáre (Östersund) ja Krokoma gielddat. Sämikielâ haldâttâskuávlun lahtojii toos jo ovdeláá kuullâm neelji kieldâ lasseen Arvidsjävri (Árvesjávri / Arvidsjaur), Bergin, Härjedalen, Lycksele (Likšu), Malå (Málat), Sorsele (Suorsil), Storuman, Strömsund, Ume (Ubmi), Vilhelmina (Vualčere), Åre, Älvdalen, Östersund (Stáre) já Krokom kieldah. Lága mielde sámegiela sáhttá geavahit dáid gielddaid hálddahuseiseválddiin ja duopmostuoluin. Laavâ mield lii sämikielâ máhđulâš kevttiđ tai kieldâi kuávlu haldâšemviergeomâháin já tuámustovlijn. Dasa lassin láhka geatnegahttá hálddašanguovllu gielddaid ordnet sámegielat ovdaoahpahusa ja boarrásiid fuolahusa daidda geat dan hálidit. Lasseen laahâ kenigit haldâšemkuávlu kieldâid orniđ sämikielâlâš ovdâmáttááttâs já puárásij huolâttâs tom halijdeijeid. Jagis 2009 Ruoŧas bođii fápmui maid ođđa almmolaš giellaláhka. Ive 2009 poođij Ruotâst vuáimán meid uđđâ almolâš kielâlaahâ. Láhka nanne ruoŧagiela sajádaga riikka váldogiellan. Laahâ naanoot ruotâkielâ sajattuv eennâm váldukiellân. Lága mielde eiseválddiin lea geatnegasvuohta suodjalit ja ovddidit maid sámegiela, eará vehádatgielaid ja seavagiela. Laavâ mield lii virgeomâháin kenigâsvuotâ suojâliđ já ovdediđ meid sämikielâ, eres ucceeblovokielâid já seevvimkielâ. Láhka deattuha maid, ahte buohkain, geat gullet álbmotlaš vehádahkii, galgá leat vejolašvuohta oahppat, ovddidit ja geavahit vehádatgiela. Laahâ tiäddud meid, et puohâin, kiäh kuleh aalmuglii ucceeblohon, kalga leđe máhđulâšvuotâ oppâđ, ovdediđ já kevttiđ ucceeblovokielâ. Norggas Taažâst sámi hálddašanguovllu (forvaltningsområdet for samisk språk) birra ásahuvvui jagis 1990. sämikielâ haldâšemkuávlust (sámi hálddašanguovlu / forvaltningsområdet for samisk språk) asâttui ive 1990. Sámegiela guoski njuolggadusat laktojuvvojedje juo ovdal ásahuvvon sámeláhkii ja dat bohte fápmui jagi 1992 álggus. Sämikielâ kyeskee njuolgâdusah lahtojii jo ovdeláá asâttum sämilaahân já toh pottii vuáimán ive 1992 aalgâst. Sámi hálddašanguovlu lea namalassii sámi giellanjuolggadusaid heiveheami váldoguovlu. Nuuvtpa sämikielâ haldâšemkuávlu lii vuosâsajasávt sämikielâ njuolgâdusâi heiviittem váldukuávlu. Dasa bohte álggu rájes gullat čuovvovaš Finnmárkku ja Tromssa leana gielddat: Kárášjohka (Karasjok), Guovdageaidnu (Kautokeino), Unjárga (Nesseby), Porsáŋgu (Porsanger), Deatnu (Tana) ja Gáivuotna (Kåfjord). Toos pottii aalgâ rääjist kuullâđ čuávvoo Finnmark já Tromsa lääni kieldah: Kárášjuuhâ (Kárášjohka / Karasjok), Kuovdâkiäinu (Guovdageaidnu / Kautokeino), Uunjargâ (Unjárga / Nesseby), Porsaŋg (Porsáŋgu / Porsanger), Tiänu (Deatnu / Tana) já Kaivuonâ (Gáivuotna / Kåfjord). Dát leat árbevirolaččat davvisámegiela guovllut. Tah kieldâh láá ärbivuáválávt tavesämikielâ kuávluh. Jagi 2006 álggu rájes sámi hálddašanguovlu viidánii Divttasvuona (Tysfjord) gildii, mii lea julevsámegiela guovddáš. Ive 2006 aalgâst sämikielâ haldâšemkuávlu vijđánij Tivtâsvuonâ (Divttasvuotna) kieldân, mii lii juulevsämikielâ kuávdáš. Jagis 2008 dasa laktásii maid Snåsa (Snåasa), man sáhttá atnit oktan lullisámegiela árbevirolaš guovlluin. Ive 2008 toos seervâi meiddei Snåsa (Snåasa), mon puáhtá toollâđ ohtân maadâsämikielâ ärbivuáválijn kuávluin. Jagis 2010 hálddašanguvlui searvvai Loabáha (Lavangen) gielda. Ive 2010 haldâttâskuávlun seervâi Lavangen (Loabát) kieldâ. Sámi hálddašanguovlu lea sámi giellanjuolggadusaid heiveheami váldoguovlu maid Norggas. Sämikielâ haldâšemkuávlu lii sämikielâ njuolgâdusâi heiviittem váldukuávlu meiddi Taažâst. ŠSámi giellaláhkaŠ dorvvasta vuoigatvuođa geavahit sámegiela eiseválddiin, riektelágádusas ja sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusas. ŠSäämi kielâlaah⊠torvee vuoigâdvuođâ sämikielâ kevttimân virgeomâháin, riehtilájádâsâin já sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsâst. Njuolggadusat gusket maid girkolaš bálvalusaid ja oahpahusa. Lasseen njuolgâdusah kyeskih kirholijd palvâlusâid já máttááttâs. Buot hálddašanguovllus doaibmi skuvllat čuvvot sámi oahppoplána, mii lea bálddalas álbmotlaš (Norgga) oahppoplánii. Puoh haldâšemkuávlust tuáimee škoovlah nuávditteh säämi máttááttâsvuávám (Sámi oahppoplána), mii lii paldâlâs aalmuglâš (taažâ) máttááttâsvuáváámân. Buot oahppiin, geat vázzet skuvlla hálddašanguovllus, lea vuoigatvuohta oažžut sihke sámegiela ja sámegielat oahpahusa. Puohâin haldâšemkuávlui škoovlâ jottee uáppest lii vuoigâdvuotâ finniđ sehe sämikielâ et sämikielâlâš máttááttâs. Riikka eará guovlluin vuoigatvuođat leat gáržžibut. Eres kuávluin Taažâst vuoigâdvuođah láá eenâb räijejum.