index2.php_option=com_content_task=view_id=235_lang=davvi.html.xml

Sámi duodji Säämi tyeji Sámi duodji Sámi duoji ruohttasat leat čiekŋalasas historjjás. Säämi tyeje madduuh láá jieŋâlâsâst historjást. Atnudiŋggaid mállet ja hervenstiillat vuođđuduvvet boares atnudiŋggaide, maid dolin measta juohkeokta galggai máhttit duddjot. Tiiŋgâi maalih já hervimstiijhlah vuáđuduveh puáris anotiŋgáid, maid tovle masa juáháš koolgâi mättiđ rähtiđ. Ámmátolbmot nugo niibečeahpit, snihkkárat, goarrut dahje gođđit eai gávdnon. Nijbečeepij, šnikkárij, kuárroi tâi kođđei áámmátkodde ij lamaš. Otne sámi duodji lea dávjá dáiddaduodji ja das lea boahtán máŋgasii ealáhus dahje ealáhusa oassi. Tááláá ääigi säämi tyeji lii távjá taaidâtyeji já tast lii šoddâm maŋgâsáid iäláttâs tâi iäláttâs uási. Čábbát hervejuvvon niibbit, náhpit (bohcco bahčinlihtti), guvssit (juhkanbollu) ja silbalihtit leat máŋgasiidda hearvadiŋggat, maid eai ráske geavahit nu mo daid vuođđomálliid leat jahkeduháhiid geavahan. Muččâdávt, hervejum niijbeh, nääpih (pccuu paččeemkukse), kuuvseh já čilbâliteh láá maŋgâsáid čiŋŋâtiiŋgah, maid iä raskii kevttiđ nuuvt tegu toi vuáđumaalih láá kevttum ihetuháttij ääigi. Sámi dáiddárat hutket oppa áigge árbevirolaš materiálaid, hámiid ja hervenvugiid heiveheaddji ođđa málliid, čiŋaid, gárvvuid ja atnudiŋggaid. Säämi taaidâreh rähtih ubâ ääigi uđđâ maalijd, čiiŋâid, káárvuid já anotiiŋgâid, main heiviitteh ärbivuáválij materiaalâi, hämi- já hervimvuovijd. Sámi giehtaduodji lea álgoálggus iešalddes funktionála, árgabeaivve dárbbuide dahkkon. Säämi anotiŋgâ lii vuáđulumosávt funktionaallâš, keevâtlâš tárboid rahtum. Liikká dat galgá leat maid čáppa čalbmái ja vuogas gihtii. Liijká tot kalga meid nevttiđ čaalman muččâdin já leđe vuovâs kietân. Johtti eallinvuogi ja lagaš luondogaskavuođa geažil ii duddjojuvvon miige dušši dahje dárbbašmeahttun gálvu. Jottee eellimvyevi já čovgâ luándukoskâvuođâ keežild tušes tâi tárbuttis topârik ij ärbivuáválávt rahtum. Stuorra oassi materiálain lei ja lea ainge oažžumis iežas ássanguovllu luonddus. Stuorrâ uási materiaalâin láá uážžum já uážžuh ain-uv jieijâs aassâmkuávlu luándust. Duojárat leat oahppan atnit ávkin ovdamearkka dihte bohccos ja muoras measta buot osiid. Tyeje mätteeh láá oppâm ávhástâllâđ ovdâmerkkân poccuu já muorâ masa puohâi osijguin. Soagisge dohkkejit duodjemateriálan muorraávdnasa lassin maid bárku, beassi ja veattit. Suávist-uv tohhejeh tuojijd muorâamnâs lasseen meid párkku, pessi já viäddáh. Duodji juhkkojuvvo dábálaččat dipma ja garra materiálaide. Tyeji juáhhoo táválávt timmâ já korrâ materiaaláid. Nissonat leat dábálaččat duddjon dipma dujiid, maidda gullet bohcconáhki, gođđosiid ja tekstiillaid ávnnasteapmi. Nisoneh láá táválávt porgâm timmâ tuojijguin, moid lohhojeh poccuučeevđi, kuđâlmij já tekstiilij amnâstem. Albmát fas leat duddjon diŋggaid garra dávttis, čoarvvis, muoras ja metállas. Almaah oppeet láá hammim tiiŋgâid korrâ täävtist, čuárvist, muorâst já metallist. Sámi duodjái lea mihtilmas dat ahte materiálaid iešvuođaide vuogáiduvvan leamašan dehálut go materiálaid ávnnasteapmi. Säämi tuáján lii tijpâlâš, et materiaalâi hammiimist tehálub lii lamaš materiaalâi jiešvuođáid vuáhádume. Ovdamearkka dihte guvssit, mat duddjojuvvojit báhkis, ja eará atnulihtit leat gohppojuvvon báhki iežas šaddansijaid čuovvumiin. Ovdâmerkkân päähist rahtum kuuvseh já eres anoliteh láá kuovzum päähi jieijâs šoddâmsáigui mield.. Boarrásamos árbevieru sámi duojis ovddastit čoarve-, dákte-, muorra- ja náhkkeduojit. Säämi tyeje puárásumos ärbivyevi ovdâsteh čuárvi-, tähti-, muorâ- já nähkityejeh. Datneárppu ráhkadeami, bárgideami ja tekstiiladuoji sápmelaččat leat oahppan belohahkii eará álbmogiin. Taneáárpu rähtim, päddiponnoom já tekstiilpargo sämmiliih láá oppâm uásild eres aalmugijn. Máŋggaid materiálaid, maidda sámit oahpásmuvve oalle maŋŋit olggobeale gávpegaskavuođaid váikkuhusas, leat goit hárjánan doallat árbevirolažžan, nu oahppásat ovdamearkka dihte láđđi, silki ja silba sámi duojis leat. Maaŋgah materiaaleh, moh láá puáttám viehâ maŋŋeed ulguupiälái kävppikoskâvuođâi vaikuttâsâst, láá kuittâg nobdum lemin ärbivuáváliih, nuuvt uáppáh ovdâmerkkân läđđee, silkke já silbâ säämi tyejeest láá. Nuppe dáfus ovdamearkka dihte silbadiŋggain sámi kultuvra seailluha ain dakkár boares nuorta- ja gaskaeurohpalaš árbevieruid, mat leat dáin máinnašuvvon álgoguovlluin juo áigá jávkan. Nube tááhust ovdâmerkkâm silbâtiiŋgâin säämi kulttuur siäilut ain-uv tagarijd puáris nuorttâ- já koskâeurooplijd ärbivuovijd, moh láá vuolgâsojijnis jo kuhháá tassaaš lappum. Silba geavahuvvo boahkána hervemis ja soljjuin, muhto maid juhkanlihtiin, suorbmasiin, beallječiŋain ja čeabetčiŋain. Silbâ kiävttoo puáhháá čiiŋâin já šoljoin, mut meiddei juuhâmliitijn, suormâsijn, peljičiiŋâin já cimccâhpaadijn. Dákte- ja čoarvedujiid materiálan geavahuvvojit bohcco čoarvedákti, eará dákteoasit ja gusa ja ealgga čoarvvit. Tähti- já čuárvipargoi materiaalân kiävttojeh poccuu čuárvi já täävtih, eres taavtij uásih, sehe kuusâ já soorvâ čuárvih. Dávttis ja čoarvvis duddjojuvvojit basttet, njuikumat, lávkačoarvvit, nállogoađit, niibenađat – dán áigge maid ciŋat. Täävtist já čuárvist ráhtojeh pastemeh, njuškomeh, laavhâ kääibih, náluskuápuh, nijbetoppiittuvah – tááláá ääigi meid čiiŋah. Dasa lassin vuodjuduvvon čoarvehervemat adnojuvvojit máŋggain muorradiŋggain, dego guvssiin, náhpiin, vuodjen- ja mátkesoppiin, boahtaliin ja giissáin. Lasseen hiärváás čuárvivuájuttâsah kiävttojeh maaŋgâin muorâtiiŋgâin, tegu kuuvsijn, naapijn, vyeijim- já mätkisoobijn, puttâlijn já kijssáin (čukke). Sámi ornamentihkka lea valljásamos ja čábbasamos aiddo čoarve- ja dáktedujiin. Säämi ornamentiik lii valjaamus já muččâdumos muddoost eidu čuárvi- já tähtituojijn. Hearvagovadagat graverejuvvojit dábálaččat niibenjuniin ja ivdnejuvvojit leaibebárkogolgosiin dahje gunain. Hervâkovoseh skuážurduvvojeh táválávt nijbekeijijn já ivnejuvvojeh leibiostoin tâi kuunáin. Sámi hábmen fas lea čábbasamos muoras ráhkaduvvon atnudiŋggain nugo guvssiin, náhpiin, boahtaliin ja čikŋadiŋggain. Säämi hammim pelestis lii pyeremuu muddoost muorâst rahtum anotiiŋgâin tegu kuuvsijn, naapijn, puttâlijn já čiŋŋâtiiŋgâin. Daid duddjojit soahkebáhkiin dahje sieđgga veaddebáhkiin. Toh ráhtojeh suáhipaahijn tâi poijuu veedâpaahijn. Muoras duddjojuvvojit maid sabehat, reagat, fatnasat, gerresat ja giissát. Muorâst ráhtojeh meid saveheh, rievah, kárbáh, kerriseh já kiijsáh (čukke). Bohcco gápmasiin ja gállonáhkiin duddjojuvvojit dálvvi várás liegga goikkehat ja gistát. Poccuu kamâsijn já kállunaahkijn kuárrojeh lieggâ sovskammuuh já kistuuh täälvi várás. Miesenáhkis ráhkaduvvojit ee. gahpirat ja rávesbohcco náhkis beaskkat. Vyesi čeevđist kuárrojeh eres lasseen kapereh já rävis poccuu čeevđist peeskah. Navildeami, ostema, buhtisin faskuma ja meaidima maŋŋá sáhttá ráhkadit sistti. Navalittem, ostoliemâst kieđâvuššâm, neskim já timedem maŋa finnee timedum ostočeevđi, mii kočoduvvoo šišnen. Čáppaivnnat sisti gierdá bures anu ja das duddjojuvvojit ovdamearkka dihte lávkkat, sálte- ja káffeseahkat, gápmagat, stohpoloabáhat ja dán áigge ee. mátketelefonskuohput. Šišne lii nanos já muččâd, já tast kuárrojeh ovdâmerkkân laavhah, sältti- já kähviseehah, kammuuh, luáváttuvah já tááláá ääigi meid kietâpuhelinskuápuh. Sámi duojáriin leat Davviriikkain iežaset searvvit, mat fuolahit ee. vuovdin- ja čájáhusdoaimmas. Säämi tyejeest láá Tave-enâmijn jieijâs ornijdumeh, moh tipšoh eres lasseen vyebdim- já čáitálmâstooimâ. Suoma bealde doaibmi Sámi duodji - searvi ordne čájáhusaid ja bagadeami sihke lágida eakti sámedujiid vuovdimassii. Suomâbeln tuáimee Sámi duodji-servi uárnee čáitálmâsâid já ravvim sehe joođeet puigâ säämi tuojijd vyebdimnáál. Searvvis leat buvddat Anára girkosiiddas ja Eanodaga Heahtás. Seervist láá puuvdah Aanaar markkânist já iänuduv Hettaast. Ovdal dán searvvi vuođđudeami Anáris doaimmai jagis 1975 vuođđuduvvon Sápmelaš Duoddjárat ry, man ulbmilin lei gáhttet álbmoga duodjeárbevieru. Seervi ovdedij Anarist ive 1975 vuáđudum Sápmelaš Duoddjárat ry, mon uáivilin lâi aitârdiđ aalmug tyejiäärbi. Sámi duoji dovddaldahkan lea otne davviriikkalaš Sámi Duodji - mearka, mii lea dáhkádus eakti sámeduojis. Säämi tyeje tubdâldâhhân lii tääl ohtsâštave-eennâmlâš Sámi Duodji-merkkâ, mii lii táhádâs, puigâ säämi tyejeest. Duodjesánit davvisámegillii: Tyejisäänih anarâškielân: Stigat - náhkahousut Mááccuh - puku Beaska - peski, poroturkki Peskâ - peski, poroturkki Fáhcat - lapaset Vaacah - lapaset Boagán - vyö Poovij - vyö Liŋkkat: Liiŋkah: Sámi duodji neahttagávpi Suomas http://www.samiduodji.com / Säämi tyeje aaleeb škovlim Säämi ollâškoovlâst Sámi duodji Ruoŧas http://www.sameslojdstiftelsen.com / Säämi tyeje škovlim Juhâmohheest