index2.php_option=com_content_task=view_id=255_lang=davvi.html.xml

Diidalámpá lea riikkaviidosaš mánáidkulturguovddážiid fierpmádat – muhto mii lea Skáhppu ? Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu ? Govas Petra Biret Magga ja Anna Näkkäläjärvi doallamin mánáid musihkkabargobáji. Kooveest Petra Biret Magga já Anna Näkkäläjärvi tolâmin párnái muusikpargopáájá. Petra Biret Magga bargá sámedikkis mánáidkultuvrrain. Petra Biret Magga parga sämitiggeest párnáikulttuurpargo. Jearaimet Petras sámemánáid kultuvrra birra: Koijâdijm Petraast sämmilâšpárnái kulttuurist: 1. 1. Sámedikkis lea jođus mánáidkulturguovddáš-prošeakta. Sämitiggeest lii joođoost párnáikulttuurkuávdáš-proojeekt. Maid áššiiguin dat bargá ? Maid tot parga ? Sámi mánáidkulturguovddáš ii leat fysalaš sadji iige viessu, baicce doaibma mii geahččala juksat sámeguovllus nu máŋga máná ja nuora go vejolaš. Säämi párnáikulttuurkuávdáš ij lah fyysilâš raje ige rakânâs, pic toimâ mii viggá fattiđ sämikuávlust nuuvt maŋgâ párnáá já nuorâ ko máhđulâš. Čuozáhatjoavkun leat vuollái 18-jahkásaš mánát ja nuorat ja doaibma guoská lagamustá skuvllaid, beaiveruovttuid ja giellabesiid. Čuásáttâhjuávkkun láá vuálá 18-ihásiih párnááh já nuorah já iänááš toimâ sundášuvá škovláid, peivikiäijoid já kielâpiervâláid. Sámi mánáidkulturguovddáža ulbmilin lea ovddidit sámi mánáidkultuvrra, lasihit mánáid ja nuoraid dovdamuša iežaset kultuvrra ektui iešguđetlágan doaimmaid ja bargobájiid bokte. Säämi párnáikulttuurkuávdáá ulmen lii ovdediđ säämi párnáikulttuur, lasettiđ párnái já nuorâi tubdâmuš jiejâs kulttuur kuáttá sierâlágán tooimâi já pargopáájái pehti. 2. 2. Mii lea Diidalámpá ? Mii lii Tijdâlamppu ? Diidalámpá dahjege Taikalamppu lea riikkaviidosaš mánáidkulturguovddážiid fierpmádat. Tijdâlamppu ađai Taikalamppu lii väldikodálâš párnáikulttuurkuávdái viärmádâh. Oahpahusministeria vállje lahtuid (kulturguovddážiid) Taikalamppu-badjái ohcamušaid vuođul. Máttááttâsministeriö väljee jesânijd (kulttuurkuávdááh) Tijdâlamppu-pajan ucâmušâi vuáđuld. Badji bistá vihtta jagi ja sámi mánáidkulturguovddáš lea mielde Lappi mánáidkulturfierpmádaga oktasašohcamušas. 2009-2013) já säämi párnáikulttuurkuávdáš lii mieldi Laapi párnáikulttuurviärmáduv ohtsii ucâmušâst. 3. 3. Leat jođihan maiddái Unna Junná- mánáid TV-prográmmaid. Lah jođetteijen meid Unna Junná- párnái TV-ohjelmijn. Makkár bargu dat lea ? Maggaar pargo tot lii ? Unna Junná lea sámegielat mánáidprográmma, man dahkan lea dehálaš mánáid sámegiela doarjuma dáfus. Unna Junná lii sämikielâlâš párnái ohjelm mon rähtim lii tehálâš párnái sämikielâ tuárjum tááhust. Unna Junná addá iežas sámi mihtilmasvuođa eará prográmmaid joavkkus. Unna Junná addel jiejâs spesiaalsteppâl eres ohjelmij juávhust. Barggus ferte oppa áigge muitit čuozáhatjoavkku ja sin jurddašanvuogi ja kulturduogáža. Pargoost kalga mušteđ ubâ ääigi čuásáttâhjuávhu já sii jurdâččemmaailm já kulttuurtuávváá. Bargu doarju mu váldobarggu, dasgo čuozáhatjoavku lea seamma, dušše vuohki juksat sámemánáid lea earálágan. Pargo tuárju muu váldupargo ko čuásáttâhjuávkku lii siämmáš, vyehi fattiđ sämmilâšpárnáid lii tuše nubbe. 4. 4. Mat leat du bargogielat mánáidkulturguovddáš-fidnus ja Unna Junnás ? Moh láá tuu pargokielah párnáikulttuurkuávdáš-haavâst já Unna Junnáást ? Sámegielat mánáid sáhttá juksat dušše sámegillii ! Sämikielâlijd párnáid fáttee tuše sämikielân ! Giella ovdána dušše gullamiin ja geavahemiin. Kielâ ovdán tuše tom kuldâlmáin já kevttimáin. 5. 5. Mii lea buoremus ja dehálamos mánáidkulturbarggus ? Mii lii pyeremus já tehálumos párnáikulttuurpargoost ? Bargu addá vejolašvuođa oahpásmuvvat sámiide birra sámeguovllu. Pargo addel máhđulâšvuođâ uápásmuđ sämmiláid pirrâ sämikuávlu. Riikkaidgaskasaš oktasašbargu viiddida mánáid ja nuoraid máilmmigova ja oktiigullevašvuođa dovddu. Raajijkoskâsiih oovtâstpargokovoseh vijđedeh párnái já nuorâi maailmkove já oohtânkuulluuvâšvuođâ tobdo. Gaskkat leat guhkit, muhto buoret johtit ovddosguvlui go leat ovtta sajis. Koskâmääđhih láá kuheh mut pyereeb lii jotteeđ ovdâskulij ko pisottâllâđ sajestis. Buoremus lea dat ahte olbmot movttáskit ja hálidit leat mielde mánáid ja nuoraid kultuvrra doarjumis ja doaimmaid buvttadeamis. Pyeremus lii tot, et ulmuuh movtijdeh já halijdeh leđe mieldi párnái já nuorâi kulttuur tuárjumist já tooimâi pyevtitmist. Buoremus vejolaš dilli livččii dat ahte doaimma ii dárbbašivčče šat dego sierra deattuhit, baicce mánáidkultuvra oaččošii dasa gullevaš árvvu ja gulašii juo buot doaibmiid rutiinnaide. Ideaallumos ličij tot, et toimâ šodâččij mottoom muudon oinuumettumin já návt párnáikulttuur pajaničij jieijâs áárvun já kulâččij jo puohâi tuáimei rutiináid. 6. 6. Mo sámemánáid kultuvra earrána suomamánáid kultuvrras ? Maht sämmilâšpárnái kulttuur iärrán syemmilâšpárnái kulttuurist ? Sámemánáide bearaš lea oppa sohka. Sämmilâšpárnáid peerâ lii ubâ suuhâ. Sámemánáide oahpahit eanet lundui gullama juo mánnávuođa rájes. Sämmilâšpárnáid máttááttuvvoo eenâb luándun kullum jo pärnivuođâ rääjist. Sámemánná lea čeahppi árvvoštallat ja rabas oahppat ieš, bargat gieđaidisguin. Sämmilâšpáárnáš lii árvuštâllâmnavcâlâs já áávus oppâđ jieš, porgâđ kieđâidiskuin. Sámemáná kultuvrii gullá nannosit sohka, gielalaš ja kultuvrralaš biras. Sämmilâšpárnáá kulttuurân kulá nanosávt suuhâ, kielâlâš- já kulttuurlâš piirâs. Dáid áššiin sámemánná hukse sámi identitehtas. Täin ääšijn sämmilâšpáárnáš huksee sämmilâš identiteettâs. 7. 7. Mii lea Skáhppu ? Mii lii Skuáppu ? Skáhppui lea čohkkejuvvon mánáide oaivvilduvvon materiála sámegielat girjjálašvuođas ja musihkas, buot golmma sámegillii. Skuápun lii čuákkejum párnáid uáivildum materiaal sämikielâlii kirjálâšvuođâ- já muusikpyevtittâsâst. Materiaal kávnoo puohâin Suomâst sarnum sämikielân. Skáhppui guovllastemiin sáhttá gávdnat maid suohpana ja rávvagiid mo galgá njoarostit. Skuápun kuovlâlmáin puávtáh kavnâđ meid suoppâin já ravvuid, maht suopânjáin njuárustuvvoo. Skáhppu gávdno davvi girjerájuin ja dat sáhttá doaibmat jurddafáddán oahppodiimmuin dahje veahkehit váhnemiid gávdnat ovttatmano máŋga miellagiddevaš, mánáide oaivvilduvvon girjji dahje eará movttiidahttinmateriála. Skuáppu kávnoo tavekuávlu kirjeráájuin já tot puáhtá toimâd kihtâleijen oppâtiijmijn tâi helppiđ vaanhimijd kavnâđ ohtân jo maŋgâ párnáid uáivildum mielâkiddiivâš kihtâlâs tâi kirje. 8. 8. Makkár iežaset gillii ja kultuvrii guoski fálaldagat leat sámemánáide ? Mii jieijâs kielân já kulttuurân lohtâseijee lii sämmilâšpárnáid fálusist ? Televišuvnnas, radios, girjjiin, aviissain, neahtas ? Televisiost, radiost, kiirjijn, aavisijn, neetist ? Tv:s lea sámegielat mánáidprográmma Unna Junná, sámiradios sáhttá guldalit Binna Bánna- mánáidprográmma ja mánáid girjjálašvuohta lea lassánan buot sámegielaiguin. Tv:st lii sämikielâlâš párnáiohjelm Unna Junná, sämiradiost puáhtá kuldâliđ Binna Bánna- párnái ohjelm já párnái kirjálâšvuotâ lii lasanâm puáhâin sämikielâin. Dat lea positiivvalaš ášši ! Taat lii positiivlâš ! Sámemánáide eai jur leat bláđit almmustuvvan sámegielat Vulle Vuojaža (Aku Ankka) maŋŋá. Sämmilâšpárnáid iä lah ennustkin almostum loostah tavesämikielâlii Aku Anka (Vulle Vuojaš) maŋa. Vulle Vuojažii galggašii mu mielas fas ” bosádit heakka ”. Muu mielâst Vulle Vuojaš kolgâččij uđđâsist ” iällááttiđ jieggáid ”. Dat movttiidahttá lohkama oahpahallamis. Tot motivistá luuhâđ máttááttâlmist aaibâs puohâin kielâin. Nuoraide almmustuvvá sámegielat nuoraidbláđđi Š. Bláđđi lea ođđaáigásaš ja sisttisdoallá nuoraide guoski áigeguovdilis fáttáid. Nuoráid almostuvá tavesämikielâlâš nuorâilostâ Š-bláddi. Lostâ lii taanáigásâš já tuálá siste nuoráid lohtâseijee äigikyevdilijd fáádáid. Neahtas ii mu dieđu miel leat sámemánáide vel olusge fálaldat. Muu tiäđu mield neetist ij lah vala sämmilâšpárnáid falâldâh meendugin ennuv. Govas gámasuoidnefiera dahkan ja guovllasteapmi gárvves fiera čađa. Kooveest kamuvsyeinivierâ puunnjâm já kuovlâlem valmâš vierân. Gámasuoinnis oažžu liegga, goike ja njálggahájat ŠsuohkuidŠ gápmaga sisa. Kamuvsuoinijn finnee lieggâ, koške já njaalgâhajâsijd ŠsuhháidŠ kammuu siisâ. 9. 9. Mo dálá sámemánáid eallin, máilbmi ja stohkosat earránit áhkuid ja ádjáid mánnávuođa máilmmis ? Maht táálái sämmilâšpárnái eellim, maailm já sierah spiekâsteh ááhui já äijihij pärnivuođâ maailmist ? Áhkuid ja ádjáid máilbmi gáibidii mánás eanet. Ááhui já äijihij maailm lâi vátávub. Muđuige dat sohkabuolva lea sitkadut ja nannosut šládja. Mudoi-uv tot suhâpuolvâ lâi sitkásub já nanosub šlaajâ. Borggat ja buollašat eai leat stoahkama hehtten ja bargguidege lea oassálaston dego stoahkama mielde. Puurgah já puolâšeh iä lah sierâid häittidâm já pargoid-uv sii uásálistii tegu liččii sierâdâm. Mánáin lei eanet miellagovahus stoahkamiin, dasgo gárvves duhkorasat eai lean eaige mánát máhttán oppa vuorditge omd. ođđa duhkorasaid. Párnáin lâi eenâb mielâkuvviittâs sierâdiđ ko mihheen valmâšijd ij lamaš ige maiden uđđâgin puáhtám käibidiđ ovdâmerkkân sierâi háárán. Iežas miellagovahus ja čehppodat hutkat ieš lei mánáinge ollu eanet go dán áigge. Jieijâs mielâkuvviittâs já aašij čokkiistâllâmtáiđu lâi párnáin-uv čuuvtij riggásub ko tááláá ääigi. Áhkut ja ádját ledje máná eallimis mielde juohke árgabeaivve ja oppa sohka oassálasttii mánáid bajásgeassimii, ná fuolkkit ja oppa sohka šattai oahpisin ja servošii gullan lei guoddilis fápmu. Ááhuh já äijiheh lijjii mieldi jyehi argâpeeivi elimist já ubâ suuhâ uásálistij párnái šoddâdmân. Nuuvtpa hyelhih šoddii uápisin já siärvuslâšvuođâ lâi kyeddee vyeimi. Otnábeaivve máilbmi lea mohkkásut ja mekaniserejuvvon. Tááláš maailm lii váduhub já mašinistum. Dán áigge mánáide ovddešáigge stohkosat oahpahuvvojit, dat eai leat vealttakeahttá oahppásat. Tááláá ääigi páárnážân máttááttuvvojeh tovlááh sierah, ko toh iä lah velttidhánnáá uáppáh sijjân. Sámemánát ellet máŋgga kultuvrra lahttun, máŋgasat ásset maid gávpogiin ja doppe sámekultuvrii bajásšaddan ii leat nu iešalddes čielggas. Sämmilâšpárnááh láá maaŋgâkulttuurliih, sij äässih meiddei kaavpugijn já tobbeen sämikulttuurân šoddâm ij lah jiešmeidlist čielgâs. Dalle Unna Junnáge mearkkašupmi stuorru. Talle Unna Juná-uv merhâšume stuáru. 10. 10. Makkár dearvvuođaid sáddešit mánáid kulturáššiin mearrideaddji rávesolbmuide ? Magarijd tiervuođâid vuolgâttiččih párnái kulttuuraašijn merideijee rävisulmuid ? Guldalehket nuoraid, addet sidjiide vejolašvuođa váikkuhit ! Kuldâliđ nuorâid, adeliđ sijjân vaikuttemmáhđulâšvuođâ ! Amma muitibehtet doaibmat nu ahte sámemánáidge gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođat ollašuvvet. Muštevetteđhân toimâđ nuuvt, et sämmilâšpárnái-uv kielâliih já kulttuurliih vuoidâdvuođah olášuveh. Mánáide ja nuoraide jierpmálaš vásáhusaid ja doaimmaid doarjut sin astoáiggebuđaldemiid, de eretfárrenge ii leat nu jáhkehahtti boahttevuođas ! Párnáid já nuoráid mielâsijd vuáttámušâid já puuđâldmijd tuárjoo tooimâ, te meddâlvarrimgin ij lah nuuvt oskottettee puátteevuođâst ! Liŋkkat: Liiŋkah: Maahisweb - Sámemusea Siidda mánáidsiiddut Maahisweb - Sämimuseo Siijdâ párnáisiijđoh YLE Sámi radio (geahča Unna Junná ja Binna bánna) YLE Sámi radio (keejâ Unna Junná ja Binna bánna) SVT Sápmi - mánáid TV SVT Sápmi - párnái TV NRK Sámi radio - mánáid TV NRK Sámi radio - párnái Nuortalaš nuoraid iežaset blogi dás TV Nuorttâsämmilâš nuorâi jieijâs blogi täst