index2.php_option=com_content_task=view_id=262_lang=davvi.html.xml

Tiörv !	Tiörv !
Lean Anna Lumisalmi, 21-jahkásaš nuortalašnieida	Mun lam Anna Lumisalmi, 21-ihásâš nuorttâsämmilâš nieidâ (2008)
Álggoálggus lean eret Avvilis, muhto maŋimuš golbma jagi lean ássan Mátta-Suomas, vuos jagi Helssegis ja dál badjel guokte jagi Imatras.	Algâalgâst mun lam vuálgus Avelist, mut majemuid kulmâ ive lam aassâm Maadâ-Suomâst, vistig ive Helsigist, já tääl pajeláhháá kyehti ive Imatrast.
Stuđeren dál nuppi jagi turismma ámmátallaskuvllas ja válmmaštuvan moatti jagi geažes restonoman.	Luuvâm tääl nube ive mađhâšem áámmátollâškoovlâst já valmâštuum muádi ive keččin restonomân.
Astoáigge láven lávlut ja muhtumin maid dánssun, spealan dolgespáppa ja čálán, liikon maid mátkkoštit – nu olu go badjelmearálaš ruhta fal báhcá.	Hárjuttâm eromâšávt lávlum já motomin meid tánssám, puzzâpáálu spellâm já čäällim, sehe mađhâšâdâm mielâstân – nuuvt ennuv ko uáppeebudjet suává.
Viehka stuorra oassi mu astoáiggis doalvu maid tutordoaibma, mas leamašan mielde dán jagi, ja jagimolsašumis mus boahtá viehka sihkkarit min skuvlla turismma ovttadaga ođđa váldotutor.	Viehâ stuorrâ uási astoääigist tuálvu meid tutortoimâ, mast lam lamaš mieldi taan ive, já ihejorgálduvâst must šadda viehâ tuođânálásávt mii škoovlâ mađhâšem ohtâduv uđđâ váldututor.
Mu eatnigiella lea suomagiella, ja máhtánge nuortalašgiela dušše muhtun cealkaga veardde, muhto ádden giela vehá eanet go hálan.	Muu eenikielâ lii suomâkielâ, já máátám-uv nuorttâsämikielâ tuše motomijd celkkuid, mut iberdâm kale kielâ ucánjáhháá eenâb ko maid sáárnum.
Go logan sámegiela jitnosit báhpáris, de dat lihkostuvvá viehka bures.	Ettâm luhostuvá viehâ pyereest, jis luuvâm sämikielâ jiänusin pápárist.
Leange dahkan maŋimuš vihtta jagi duollet dálle nuortalašgielat ortodoksalaš rohkosprográmmaid YLE Sámeradioi áhčiinan (kántor ja Sámedikki lahttu Erkki Lumisalmiin).	Lam-uv majemuid vittâ ive ráhtám tyelittälli nuorttâsämikielâlijd ortodoksâlijd rukkoosohjelmijd YLE Sämiradion ejijnân kanttor já Sämitige jeessân Erkki Lumisalmijn.
Daid lean máhttán dahkat, go áhčči lea čállán munnje gárvvisin visot, maid lea galgan lohkat.	Tain lam selvânâm, ko iäččám lii čáállám munjin valmâšin puoh, maid lii kolgâm luuhâđ.
Leamašan maid mielde lávlumin goaras golbmii Helssegis ordnejuvvon nuortalašgielat ipmilbálvalusain.	Lam lamaš meiddei mieldi lávlumin lávlumjuávhust kulmii Helsigist uárnejum nuorttâsämikielâlii immeelpalvâlusâst.
Livččii duođaid somá máhttit giela buorebutge ja mu mielas lea váivi ahte mii eat hállan dan ruovttus, go ledjen uhcci.	Ličij tuođâi fiijnâ mättiđ kielâ pyerebeht-uv já muu váhá vääivid, et kielâ iä sárnum mii pääihist, ko lijjim ucce.
Lean muhtun geardde álggahan skuvllas sámegiela diimmuid, muhto giela oahppan ii leat lihkostuvvan vuordagiid mielde.	Lam motomijd keerdijd algâttâm škovlâääigi sämikielâ tiijmijd, mut kielâ oppâm ij lah luhostum vuárdámušâi mield..
Ovdamearkka dihte logahagas oahpahus ordnejuvvui gáiddusoahpahussan televišuvnna bokte, ja dan lei váttis čuovvut, go oktavuohta ii doaibman albmaláhkai.	Ovdâmerkkân luvâttuvâst máttááttâs uárnejui káidusmáttááttâssân televisio pehti, já tom lâi väädis čuávvuđ, ko ohtâvuotâ potkânâdâi ubâ ääigi.
Nuortalašgiela diimmuin leamašan goit dan veardde ávki, ahte iežan jáhku mielde dat lea veahkehan mu oahppat álkibut ruoššagiela, mii min skuvllas lohkkojuvvo bákkolaš giellan ainjuo muhtun gurssa veardde.	Nuorttâsämikielâ tiijmijn lii kuittâg lamaš tommittáá ävkki, et oskomield uássin toi keežild must lii lamaš älkkep oppâđ ruošâkielâ, mii lii mii škoovlâst págulâš kielâoppâ aainâs motomij kuursâi verd.
Nuortalašgielas ja ruoššagielas go leat muhtun veardde duođaid seammasullasaš sánit, ja muhtun bustávat.	Nuorttâsämikielâst já ruošâkielâst ko láá mottoom verd tuođâi siämmáásullâsiih säänih, já motomeh pustaveh.
Ruošša bustávaid ohppenge ipmašis dušše moatte diimmus.	Ryešilijd pustávijd oppim-uv tuše muádi tiijmest.
Sápmelašvuohta ii oidno dán áigge olusge árgaeallimisttán, muhto anán sakka árvvus iežan máttuid.	Sämmilâšvuotâ ij oinuu tááláá ääigi meendugin ennuv muu argâelimist, mut lam uáli čiävláá jieččân madduin.
Lean fuomášan, ahte álo go olbmuide máinnaša ahte lean sápmelaš, sii leat duođaid positiivvalaččat heahkastuvvan ja beroštuvvan, ja hálidit gullat ášši birra lasi.	Lam huámášâm, et ovttuu ko ulmuid maainâš lemin sämmilâš, te sij láá tuođâi-uv positiivlávt hiämáskâm, tobdeh áášán mielâkiddiivâšvuođâ, já halijdeh kuullâđ ääšist lase.
Máŋggat leat dadjan, ahte čájehan sápmelažžan, muhtumin juoba ovdal go leat diehtán ahte lean sápmelaš.	Maaŋgah láá ettâm, et niävtám sämmilâžžân, motomin joba ovdil ko ubâ láá tiättámgin muu lemin sämmilâš.
Vaikko anánge árvvus iežan sámemáttuid ja dan, gos lean eret, in goit jáhke goasge fárret ruovttoluotta Sápmái, in goit ovdal ealáhatagigi.	Veikkâ lam-uv čiävláá jieččân sämmilâš madduin já tast, kost lam vuálgus, te jiem kuittâg osko, et varriiččim kuássin maasâd Sáámán, jiem kuittâg ovdil iäláttâhave.
Sámis lea suohtas fitnat ain gaskkohagaid, muhto mannu sivas lean álo loaktán olu buorebut stuorát gávpogiin.	Säämist lii hitruu eelliđ ain kooskâi, mut monnii suujâst lam ovttuu tubdâm lemin eenâb koođijn stuárráábijn kaavpugijn.
Sámis gilit ja gávpogat leat nu uhcit, ahte dat ráddje vejolašvuođa deaivat ođđa olbmuid – ja mun lean álo liikon deaivvadit ođđa olbmuiguin sihke das ahte birra leat ollu maid amas olbmot ja vel dutkkakeahtes vejolašvuođat ja báikkit.	Säämist siijdah já kaavpugeh láá uáli uceh, et máhđulâšvuođah uđđâ uálmui kuáhtáámân láá tuođâi uccáá – já mun lam ovttuu navdâšâm uđđâ ulmui kuáhtáámist sehe tast, et pirrâ láá meid ennuv omâs ulmuuh já vala tuđhâmettumeh máhđulâšvuođah já sajeh.
Válmmaštuvvama maŋŋá fárren eret Imatras, kánske Helssegii, kánske muhtun eará gávpogii.	Valmâštume maŋa várriim meddâl Imatrast, kenski Helsigân, kenski monnii eres kaavpugân.
Lea maid álo vejolaš, ahte fárren áibba eará riikii.	Lii meid ain máhđulâš, et varriim aaibâs nube enâmân.
Lean álo niegadan vuođđudit iežan fitnodaga, dat sáhtášii kánske leat kafea, dahje dasto eanet turismii laktáseaddji prográmmabálvalusfitnodat.	Lam ain nievdâm jieččân finnoduv vuáđđudmist-uv já tot puávtáččij leđe kenski kähviviäsu, tâi talle pyerebeht-uv maađhâšmân lohtâseijee ohjelmpalvelemirâttâs.
Boahttevuohta lea ná nuorra agis vel duođaid rabas.	Puátteevuotâ lii vala návt nuorâ avveest tuođâi áávus.
Geavaš dal mo beare, sápmelašvuohta boahtá álo leat stuorra oassi mu identitehta, ásanba dasto Avvilis dahje Parisas.:)	Keevâi maht peri, te sämmilâšvuotâ šadda leđe ain stuorrâ uási mii identiteet, aassimba talle Avelist tâi Pariisist.:)
(Govas Anna Biehtárgávpogis čakčat 2008)	(Kooveest Anna Piätárist čohčuv 2008)