index2.php_option=com_content_task=view_id=268_lang=davvi.html.xml

Oktavuohta-nettiaviisa rahpá oktavuođaid skuvllaide Oktavuohta - nettilostâ leehâst ohtâvuođâid Sámedikki ruoktosiidduide rahppojuvvon nettiaviisa OKTAVUOHTA lea oaivvilduvvon earenoamážit Suoma skuvllaide: rahpat lásaid ja dieđu skahppoma reaidduid dovdan dihtii sámi servodaga diliid buorebut. Sämitige päikkisiijđoin lehâstum nettilostâ Oktavuohta lii uáivildum vuosâsajasávt Suomâ škoovlâi kiävtun: lekkâđ laasâid já tiäđu haahâm riäiduid sämisiärváduv pyereeb já taanáigásâš tubdâmân. Njealji riikka sámi servodat eallá aktiivvalaš nuppástusaid ja ovdáneami áigodaga, mas ođđa huksejuvvo fárttain árbevirolaš eallinvuogi báldii ja dan vuođul. Neelji riijkân juáhásâm sämisiärvádâh iälá aktiivlâš nubástus já ovdâskulij moonnâm ääigi, mast uđđâ huksejuvvoo liävttoin ärbivuáválâš eellimhäämi paaldân já vuáđđun. Dáid áššiin suopmelaš skuvla diehtá goittotge hui unnán. Taam tuođâlâšvuođâst syemmilâš škovlâ tiätá kuittâg uáli uccáá. Skuvlagirjjiin sámi servodaga dálá dilit ja dálá áigi ii gieđahallojuvvo ja sámiide laktáseaddji miellagovat, maid maiddái skuvla bajásdoallá, dávjá bohtet topeliánalaš áiggi govain ja áigodagas, goas sihke suopmelaš ja sápmelaš servosis elle vel ovdamodeardna áiggi. Škovlâkiirjijn sämisiärváduv tááláš tile ij kieđâvuššuu já sämmiláid kullee, škoovlâi-uv alnetoollâm, mielâkoveh puátih távjá topeliaansâš ääigi kuvviimijn já ääigist, kuás syemmilâš já sämiilâš siärvádâh ellii vala ovdâmoodeernlâš ääigi. Sámediggi lea rahpan iežas ruoktosiidduide OKTAVUOHTA – nammasaš nettiaviissa, mii lea vuosttamužžan oaivvilvuvvon Suoma skuvllaid atnui: rahpat lásaid ja dieđu skahppoma reaidduid dovdan dihtii sámi servodaga diliid buorebut. Sämitige päikkisiijđoin lehâstum nettilostâ Oktavuohta lii uáivildum vuosâsajasávt Suomâ škoovlâi kiävtun: lekkâđ laasâid já tiäđu haahâm riäiduid sämisiärváduv pyereeb já taanáigásâš tubdâmân. Sámiid parlameanttat ja sámesearvvit, sámi girjjálašvuohta, musihkka, teáhter, filbma ja máŋggat eará suorggit hábmejit ođđa sámevuođa ja gieđahallet iešguđet vugiiguin nuppástuvvi kultuvrra bávččagahtti ja árkkes áššiid: giela nuppástusaid ja giela áitatvulos saji, olbmuid eretfárrema árbevirolaš guovlluin, árbevirolaš ealáhusaid váttis diliid, váilevuođa sámegielmáhtolaš ámmátolbmuin jna.. Säämi parlameentah já sämiseervih, sämikielâlâš kirjálâšvuotâ, muusik, teatter, elleekove já maaŋgah eres syergih hämmejeh uđđâ sämivuođâ já kieđâvušeh jieskii-uv jieijâs vuov-vijn nubástus rašes aašijd: kielâ uhkevuálásâšvuođâ já kielâ nubástume, aalmug meddâlvarrim ärbivuáválâš kuávluin, ärbivuáválâš iäláttâsâi vädis tile, vááijuvvuođâ sämikieltáiđusâš áámmátulmuin jna.. Sámi media gieđahallá iežas servodaga dáhpáhusaid ja nuppástusaid beaivválaččat – ja bajáshukse seammás maid sámiid oktasaš árgabeaivvi riikkarájáid rastá. Säämi media kieđâvuš jieijâs siärváduv tábáhtusâid já nubástusâid piäiválávt – huksiimáin siämmást ohtsii argâpeeivi väldikudij raajij paijeel. Sámit barget aktiivvalaččat riikkarájáid badjel ja oassálastit álbmogiidgaskasaš ovttasbargui ovttas máilmmi eará álgoálbmogiiguin. Sämmiliih tuáimih aktiivlávt väldikudij raajij paijeel já uásálisteh aalmugijkoskâsâš ohtsâšpaargon maailm eres algâaalmugijguin. Sámiid parlameanttat ja parlamentáralaš ovttasbargu hábmejit ođđa áiggi sámi politihká, mas aktiivvalaččat ráđđádallet stáhtaid ráđđehusaiguin ja eisseváldiiguin. Säämi parlameentah já parlamentaarlâš ohtsâšpargo hämmejeh uđđâ ääigi sämipolitiik, ráđádâlmáin aktiivlávt staatâi haldâttâsâiguin já virgeomâhijguin. Sámegiella lea skuvlla giella seammá áigge go dat maid ovddiduvvo diehtaga, almmolaš bálvalusaid, hálddahusa ja láhkaásaheami giellan. Sämikielâ lii škoovlâ kielâ siämmást ko tast huksejuvvoo meiddei tiettuu, almos palvâlusâi, haldâšem já lahâasâttâs kielâ. Maid nuorat jurddašit iežaset eallimis ja sápmelašvuođasteaset ? Maid nuorah jurdâččeh jiejâs elimist já sämmilâšvuođâstis ? Mii lea sámegiela ja sámi kultuvrra sadji skuvllas, medias, girkus, ruovttuin, olbmuid mielain ? Mii lii sämikielâ sajattâh škoovlâst, mediast, kirhoost, ohtsâškoddeest, paaihijn, ulmui mielâin ? Mat leat ja maid barget sámedikkit ? Moh láá já maid pargeh sämitigeh ? Man láhkái ja gos sámiid gielalaš ja kultuvrralaš rievttit leat dorvvastuvvon ? Maht já kost sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođah láá torve-jum ? Maid sisttisdoallá doaba Šsámi musihkkaŠ ? Maid tuálá siste tuávádâh Šsäämi muusikŠ ? Geat leat sámi musihka dahkkit, sámi govvadáiddarat, girječállit, filbmadahkkit ? Kiäh láá säämi muusik tahheeh, kovetaaidâreh, kirječälleeh, elleekove rähteeh ? Manin sámi gávtti geavaheamis lea nu ollu sáhka ? Mane sämimááccuh kevttimist sárnoo nuuvt ennuu ? Mii lea eakti sámi duodji ? Mii lii puigâ sämityeji ? Vástádusaid dáid gážaldagaide lea vejolaš ohcat Oktavuohta-nettiaviissas, mii gávdno sámedikki ruoktosiidduin www.samediggi.fi. Vástádâsâid täid koččâmâššáid puáhtá uuccâđ Oktavuohta-siijđoin, mii kávnoo sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi. Suoma skuvllaid ja eará berošteaddjiid bálvaleaddji ođđa internet-siiddut rahppojuvvojedje juovlamánu álggus. Syemmilâš škoovlâid já eres-uv tiäđuhalulijd palvâleijee uđđâ internet-siijđoh lehâstuvvii juovlâmáánu aalgâst. Nettiaviissa ulbmilin lea addit áigeguovdilis dieđuid sámi servodagas ja sámi álbmogis otnábeaivvi suopmelaš ja davviriikkalaš servodagas ja oahpistit eará gáldosiidduide interneahtas. Nettiloostâ pargon lii adeliđ äigikyevdilis tiäđu säämi siärváduvâst já sämiaalmugist onnáá peeivi syemmilâš já tave-eennâmlâš ohtsâškoddeest. Siidduid bokte gávdnojit dieđut maid sámiid sajádagas ja doaimmain máilmmi álgoálbmogiid joavkkus ja álbmogiidgaskasaš oktavuođain nugo ON:s. Siijđoi pehti kávnoo meiddei tiätu sämmilij sajattuvâst já tooimâst maailm algâaalmugij siärváduvâst já aalmugijkoskâsâš ohtâvuođâin tegu OA:st. Nettiaviisa dievasmahttojuvvo ja ođasmahttojuvvo dađistaga, muhto dan bokte leat juo dál gávdnamis ollu dieđut ja liŋkkat eará sámi organisašuvnnaid siidduide. Nettilostâ tievâsmittoo já uđâsmittoo taađeest – jo tääl ton pehti kávnojeh ennuu tiäđuh já liiŋkah maaŋgâi sämisiärváduvâi sijđoid.