index2.php_option=com_content_task=view_id=325_lang=davvi.html.xml

Sámemánáid stoahkanbirrasat sámáiduhttojuvvojit Sämipárnái sierâdempirrâs sámáidittem Sámedikki Sámi mánáidkulturguovddáš lea váldán váimmu áššin sámi mánáid stoahkanbirrasiid sámáiduhttima duhkorasaid ektui. Sämitige Säämi párnáikultuurkuávdáš lii váldám vááimu äššin meid sämipárnái sierâdempirrâs sámáidittem sierâi háárán. Ollu duhkorasat bohtet kultuvrra olggobealde ja dainnalágiin oahpistit mánáid duhkoraddama maiddái guhkkelii lagat fáttain. Maaŋgah sierah puátih kulttuur ulguubeln já toin lain uápisteh párnái sierâdem meiddei olgoláá aldasâš aartâin. Diibmá mánáidkulturguovddáš ordnii sámi gielddaid sámi beaiveruovttuide gietkamiid ja dipma stoahkan-sámi elliid. Tijmá párnáikulttuurkuávdáš ornij sämikuávlu kieldâi sämikielâlâlâš peivikiäijoid kietkâmijd já säämi timmâsierâid. Dán jági sámegielat beaiveruovttuide skáhppojuvvojit ođđa duhkorasat, mat leat plánejuvvon ja ráhkaduvvon Johkamohkis, Ruoŧas. Taan ive peivikiäijoid skáppojuvvojeh uđđâ sierah, moh láá vuávájum já rahtum Juhâmohheest, Ruotâst. “ Miessi ” - duhkorasat leat muoras ráhkaduvvon, main beljiid sáhtta merket ja molsut, vai miessi sáhttá merkejuvvot ain ođđasit. “ Vyesi ” – sierah láá muorâst rahtum, moi peeljijd puáhtá vittádiđ já peeljijd puáhtá molsođ oppeet koddepeljin uđđâ sierâi várás. “ Miesit ” heivejit hui bures bealljemearkkaid sániid hárjehallamii, niibbi gieđahallamii ja daid sáhttá maiddái njoarostit. “ Vyesih ” heivejeh pyereest peljičuopâstuvâi hárjuttâlmân, niijbe kevttim máttááttâlmân já njuárustâlmân. Duhkorasaid idea lea vuođđuduvvon sámi bargguide ja kultuvrii. Sierâi idea vuáđuduvá säämi pargoid já kulttuurân. Árbevirolaš boazoduhkorasat leat fas ožžon ođđa, hutkálas hámi ! Ärbivuáválâš puásui-sierah láá oppeet finnim uđđâ, mielâkiddiivâš häämis ! Rákkas lea árbevirolaš suodji čuoikkaid vuostá, muhto maiddái dego liigelatnja. Raagâs lii ärbivuáválâš syeji čuoškâi vuástá mut meiddei mottoomlágán laseviste. Rákkas áddá ráfálaš beaiveoađđinbottu beaivedivššu nuoramusaide dahje suohtas stoahkanbáikki. Raagâs addel rávhálâš peivinaverpuudâ peivikiäju nuorâmussáid tâi suotâs sierâdemsaje. Sámi mánáidkulturguovddaš doarju máná stoahkankultuvrra ja lasiha dainnalágiin sámegiela lunddolaš geavaheami. Säämi párnáikulttuurkuávdáš tuárju párnáá sierâdemkulttuur já lasseet täin lain meiddei párnáá luándulâš sämikielâ kevttim. Lássedieđut: doaibmajođiheaddji Petra B. Magga-Vars tel. 040-732 5503 Lasetiäđuh: tooimâstivrejeijee Petra B. Magga-Vars puh.. 040-732 55 03 Govas: Sámi giellabeasi jođiheaddji Katja Magga, Mitro Hetta ja Johanna Kumpula Vuohču sámi giellabeasserieggás. Kooveest: Tavesämikielâ kielâpiervâl stivrejeijee Katja Magga, Mitro Hetta já Johanna Kumpula Vuáču tavesämikielâ kielâpiervâlkerhoost. Govven Inga-Briitta Magga Kove: Inga-Briitta Magga