index2.php_option=com_content_task=view_id=382_lang=davvi.html.xml

Sajos sámekulturguovddáža namman Sajos säämi kulttuurkuávdáá nommân Anáraš Matti Morottaja bargan nammaevttohus Sajos lea válljejuvvon sámekulturguovddáža nammagilvvu vuoitin. Anarâš Matti Morottaja toohâm nommâiävtuttâs Sajos lii väljejum säämi kulttuurkuávdáá nommâkišto vyeitten. Sajosis maiddái boahtá seamma háve sámekulturguovddáža namma. Sajosist šadda siämmást säämi kulttuurkuávdáá nommâ. Sajos lea anárašgiella ja dat oaivvilda juo ovddežis oaiveorohaga dahje orohaga, gos leat dollasajis guhkitge áigge. Sajos lii aanaarsämikielâ já tot uáivild taggaar toorjâsaje tâi orroomsaje, mast puáhtá tulâstâllâđ kuhebijd-uv aaigijd. Morottaja oažžu vuoitoevttohusas 1 000 euro sturrosaš bálkkašumi. Morottaja uážžu vuáittuiävtuttâsâst 1 000 euro stuárusii palhâšume. Rabas nammagilvvuin ohccui sámekulturguovddážii sámegielat, millosepmosit davvisáme-, anárašdahje nuortalašgielat namma, mii galggii lean oanehis, deaivilis, milliibáhcci ja čalmmus ja mii galggii govvidit kulturguovddáža Ávus nommâkištoin uccui säämi kulttuurkuávdážân sämikielâlâš, mielâstubbooht tave-, aanaar- tâi nuorttâsämikielâlâš nommâ, mii koolgâi leđe uánih, pehtil, mielânpäccee já iäruttuvvee já mii koolgâi almottiđ kulttuurkuávdáá - kultuvrralaš dárkkuhusa ja mearkkašumi, - kulttuurlâš ulme já merhâšume, - sápmelaš iešlági, - säämi jiešnálásâšvuođâ, - viiddes ja máŋggabealat doaimma ja maiddái dan - vijđes já maaŋgâpiälásâš tooimâ sehe ton - arkitektuvralaš hápmegiela. - arkkitehtuurlâš hämikielâ. Nammaevttohusain galggii vuhtiiváldit nama čállinhámi ja dadjama. Nommâiävtuttâsâst koolgâi väldiđ vuotân noomâ čäällimhäämi já celkkim. Namma galgá leat álkit sierra gielain dadjamis ja njuovžilit sojaheamis. Nommâ kalga leđe älkkeht čäällimnáál já ettâmnáál jieškote-uv kieláin já vuohâsávt sujâttemnáál. Sávvui, ahte namma heive maiddái riikkaidgaskasaš ja elektrihkalaš geavahussii. Tuoivui, et nommâ heiviiččij meid aalmugijkoskâsâš já šleđgâlâš kiävtun. Lassin gáibádussan lei, ahte namma ii oaččo leat geavahusas sullasaš sámi visttis. Lasseen vátámâššân lâi, et nommâ ij uážu leđe kiävtust siämmáá västideijee säämi rakânâsâst. Sámekulturguovddáža nammagilvvu 1. muddu ollašuhttui golggot-skábmamánus 2009. Säämi kulttuurkuávdáá nommâkišto 1. muddo olášittui roovvâd-skammâmáánust 2009. Dalle gilvui oasálastán evttohusain bálkkašanlávdegoddi dohkkehii váldit árvoštallamii oktiibuot 69 evttohusa. Talle kiišton uásláistám iävtuttâsâsâin palhâšumelävdikodde tuhhiittij árvuštâllâmnáál ohtsis 69 iävtuttâssâd. Árvvoštaladettiin evttohusaid, bálkkašanlávdegoddi gávnnahii, ahte daid siste ii gávdno oktage gilvvu njuolggadusaid gáibádusaid deavdi evttohus. Ko palhâšumelävdikodde árvuštâlâi iävtuttâsâid, ferttij tot páhudiđ, et toi juávhust ij kavnuu ohtâgin kišto njuolgâdusâi miäldásijd vátámâšâid tevdee iävtuttâs. Danin bálkkašanlávdegoddi šiehtai ođđajagemánus 2010 cealkit ođđa nammagilvvu, man áigemearri nogai 17.3.2010. Tondiet palhâšumelävdikodde meridij uđđâivemáánust 2010 kulluuttiđ uđđâ nommâkišto, mon meriäigi nuuvâi 17.3.2010. Ođđa nammagilvvus bálkkašanlávdegoddi dohkkehii váldit árvvoštallamii 142 nammaevttohusa (evttohusat dieđáhusat mielddusin), mat ledje ráhkaduvvon ja doaimmahuvvon dasa gilvvu njuolggadusaid mielde. Uđđâ nommâkištoost palhâšumelävdikodde tuhhiittij árvuštâllâmnáál 142 nommâiävtuttâssâd (iävtuttâsah tiäđáttâs lahtosin), moh lijjii toohum já toimâttum toos kišto njuolgâdusâi miäldásávt. Fuolalaš ja vuđolaš árvvoštallama boađusin gilvvu 10-lahttosaš, kulturguovddáža geavaheaddjiorganisašuvnnaid, Senaatti-giddodagaid ja arkiteaktadoaimmahaga ovddasteaddjiin čohkiidan bálkkašanlávdegoddi mearridii ovttamielalalaččat cealkit anárašgielat nammaevttohusa Sajosa gilvvu vuoitin ja válljet dan seamma háve maiddái sámekulturguovddáža namman. Huolâlii já tärhis árvuštâllâm puátusin kišto 10-jeessânsâš, kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatioi, Senaatti-kiddoduvâi já arkkitehtitoimâttuv ovdâsteijein čuákkejum palhâšumelävdikodde meridij oovtmielâlávt kulluuttiđ aanaarsämikielâlâš nommâiävtuttâs Sajos kišto vyeitten já valjiđ tom siämmást säämi kulttuurkuávdáá nommân. (bálkkašanlávdegotti čoahkkáibidju dieđáhusa mielddusin) (palhâšumelävdikode čuákánpieijâm tiäđáttâs lahtosin) Bálkkašanlávdegotti mielas nammaevttohusain Sajos deavdá buoremusat gilvvu njuolggadusain nammii ásahuvvon gáibádusaid. Palhâšumelävdikode mielâst nommâiävtuttâsâin Sajos tiävdá pyeremustáá kišto njuolgâdusâin noomân asâttum vátámâšâid. Sajos lea namman oanehis, deaivil ja álkit milliibáhcci. Sajos lii nommân uánih, pehtil já älkkeht mielânpäccee. Namma lea maiddái čalmmus, neutrála ja varas, mii ii dagat boastto miellagovaid ja man eai noađut menddo máŋga geavahanoktavuođa. Nommâ meiddei iáruttuvá, lii neutraal já vorâsnálásâš, mii ij šoddâd čájádittee assosiaatioid já mon iä muokkii liijgás maaŋgah kevttimohtâvuođah. Namma lea álkit sierra gielain dadjamis ja njuovžilit sojaheamis. Noomâ puáhtá älkkeht ettâđ jieškote-uv kieláin já tot lii vuohâsávt sujâttemnáál. Lassin dat heive bures riikkaidgaskasaš ja elektrihkalaš geavahussii. Lasseen tot heivee pyereest aalmugijkoskâsâš já šleđgâlâš kiävtun. Bálkkašanlávdegottis anárašgiela áššedovdin doaibman Ilmari Mattus čilgehusa mielde sajos - nama oažžu dušše dakkár luonddubáiki, mii deavdá guhkálaš orohahkii ásahuvvon čavga gáibádusaid; dan lahka galget leat boaldenmuorat ja čáhci, ja báikki galgá leat muđuige mielamiel, vuogas ja suddjii, gosa mielas boahtá ja gos orru guhkitge áigge. Palhâšumelävdikoddeest aanaarsämikielâ äššitobdem toimâm Ilmari Mattus čielgiittâs mield sajos - nomâttâs uážžu tuše taggaar luándusaje, mii tiävdá kuhheebáigásii orroomsajan asâttum ollâ vátámâšâid; Ton alda kalgeh leđe puáldimmuorah já čääci, já tot kalga leđe mudoi-uv mielâstuttee, vuovâs já suáijáá, kuus mielâstis puátá já ooroost kuhheeb-uv ááigán. Sajos lea dasto buorrin gávnnahuvvon báiki orohaga ceggemii. Nuuvtpa Sajos lii pyerrin aiccum saje orottuv ceggiimân. Sajos leamašan maiddái juo ovddežis sámiid sosiálalaš areena, gos sii leat deaivvadan, ságastallán áigeguovdilis ja boahttevašge áššiin ja juoba soahpan dain ja lassin bargan ovttas beaivválaš áššiid. Sajos lii lamaš tovláá rääjist meiddei sämmilij sosiaallâš areena, mast sij láá kuáhtám, savâstâllâm äigikyevdilijn já puáttein-uv aašijn já joba sooppâm tain sehe lasseen toohâm oovtâst argâpiäiválijd aašijd. Dán áigái heivehettiin sámekulturguovddáš ánssáša bálkkašanlávdegotti mielas sajos – nama alladássásaš arkitektuvrra ja maiddái alladássásaš ja máŋggabealat doaibmasisdoalu dihte. Tááláá ááigán heiviittum häämist säämi kulttuurkuávdáš áánsáš palhâšumelävdikode mielâst sajos – noomâ ollâtásásii arkkitehtuuris sehe kvaliteetlâš ja maaŋgâpiälásâš tooimâs siskáldâs keežild. Veardádusgovain jurddašemiin kulturguovddáža arkitektuvra ráhkada Sajosa birrasa duovdaga go fas guovddáža doaibmit ja daid barggut ovdanbuktet olbmuid ja sin doaimma, mii Sajosis bargojuvvo. Viärdádâskoválávt eeđân kulttuurkuávdáá arkkitehtuur hämmee Sajos pirâstittee enâduv ko oppeet kuávdáá tuáimeeh já toi pargoh kovvejeh ulmuid já sii tooimâ, mii Sajosist pargoo. Go sámekulturguovddážis lea mearri boahtit sámiid ja earáge joavkkuid guoibmás, suohtas, liekkus ja geasuheaddji deaivvadan- ja gávnnadanbáiki ja go guovddáš huksejuvvo guovdu anáralaččaid árbevirolaš ja dáláge ássanguovllu, ánssáša sámekulturguovddáš namman Sajosa hui bures. Ko säämi kulttuurkuávdáást kalga šoddâđ päikkilágán, makkuutteijee já mon puáhtá älkkeht aldaniđ já mii lii kiäsutteijee sämmilij já eres-uv juávhui kuáhtám- já teivâdemsaje já ko kuávdáš vala huksejuvvoo aanaarsämmilij ärbivuáválii já tááláá-uv aassâmkuávlu kuávdoo, áánsáš säämi kulttuurkuávdáš nommânis Sajos uáli pyereest. Namma symbolisere sámekulturguovddáža mearkkašumi sámiide lagaš ja gudnejahtton báikin. Nommâ symbolisist säämi kulttuurkuávdáá merhâšume sämmiláid aldažin já áárvustoonnum saijeen. Sámediggi lea guođđán pateanta- ja registtarráđđehussii ohcamuša Sajosa registreremis dávvirmearkan, goas namma oažžu oktovuoigatvuođalaš geavahansuoji. Sämitigge lii kuáđđám paateent- ja registerhaldâttâsân ucâmuš Sajos registeristmân täävvirmerkkân, kuás nommâ uážžu ohtuuvuoigâdvuođâlâš kevttimsyeje. Lassin diehtojuohkinvirgebáikkis lea ohccon ja juo ožžojuvvon Sajos-nammii iežas neahttadovddaldat čujuhusain www.sajos.fi Lasseen viestâdemvirgáduvâst lii uuccum já jo finnejum Sajosân jieijâs viärmádâhtubdâldâh čujottâsâst www.sajos.fi Sámekulturguovddážii, mii válmmaštuvvá kirkosiidii jagi 2012, huksejuvvojit doaibmalanjat sámehálddahussii (sámediggái), iešguđetlágan kultur-, oahpahus- ja dutkandoaimmaide ja lassin dálááigásaš čoahkkin- ja máŋggadoaibmalanjat auditorioin. Aanaar kirkkosiijdân ive 2012 valmâštuvvee säämi kulttuurkuávdážân huksejuvvojeh sajeh sämmilâšhaldâttâsân (sämitiigán), sierâlágán kulttuur-, máttááttâs- já tutkâmtooimân sehe vala tááláá-áigásiih čuákkim- já maaŋgâtoimâsajeh auditorioidiskuin. Kulturguovddáža dárkkuhussan lea láhčit sápmelaččaide buoret eavttuid doalahit ja ovddidit kulturiešráđđema ja maiddái ovddidit almmolaš eallindiliid. Kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid toollâđ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšemes sehe ovdediđ almolâš eellimtiilees. Lassin kulturguovddáš fállá buoret vejolašvuođaid go ovdal lávdadit ja juohkit dieđuid sápmelaččain eamiálbmogin. Lasseen kulttuurkuávdáš fáálá ovdiist pyerebijd máhđulâšvuođâid levâttiđ já jyehiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. Sámekulturguovddáža váldogeavaheaddit ja - doaibmit leat sámediggi ja Sámi oahpahusguovddáš. Säämi kulttuurkuávdáá váldukevtten já - tuáimen lává sämitigge já Säämi máttááttâskuávdáš. Daid lassin eará doaibmit leat Sámegirjerádju (Anára gieldda girjerádjodoaibma), Sámearkiiva (Arkiivalágádus), Sámi Duodji rs. Toi lasseen eres tuáimeeh láá Säämi kirjerááju (Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ), Säämi arkkâdâh (Arkkâdâhlájádâs), Sámi Duodji ry. , SámiSoster rs ja Lappi guovlluhálddahusvirgedoaimmahat. , SámiSoster ry já Laapi kuávluhaldâšemvirgádâh. Lassin guovddážii bohtet oktasašlanjat nugo auditorio, uhcit čoahkkinlanjat, máŋggadoaibma- ja bálvalanlanjat ja maiddái sullii 60-báikásaš restauráŋŋa. Lasseen kuávdážân šaddeh ohtsâšvisteh tegu auditorio, ucebeh čuákkimvisteh, maaŋgâtoimâ- já palvâlemsajeh sehâ suullân 60-sajasâš raavâdviäsu. Sámediggi lea kulturguovddáža váldoláigolaš, mii viidásabbot láigoha lanjaid eará doaibmiide. Sämitigge lii kulttuurkuávdáá válduláiguláš, mii tastoo laigut viistijd eres tuáimeid. Sámekulturguovddáža goasttádusárvu lea 12 miljovnna euro (álv 0 % Kulturguovddáža viidodat lea sullii 4 800 brm2 ja saddjáivuohta 27 400 brm³. Säämi kulttuurkuávdáá budjet lii 12 miljovnid eurod (alv 0 % Kulttuurkuávdáá vijđodâh lii suullân 4 800 brm2 já saijaavuotâ 27 400 brm³. Guovddáža huksenbarggut leat álgán dán vahkus ja dat galggašii válmmaštuvvat jagi 2011 loahpa rádjai. Kuávdáá huksimpargoh láá vuálgám joton taan ohhoost já tot kolgâččij valmâštuđ ive 2011 loopâ räi. Dálu atnuiváldin ávvudemiid lea mearri doallat álgojagis 2012. Táálu juhlelâš vihkâmijd lii meeri ávudiđ algâivveest 2012.