index2.php_option=com_content_task=view_id=422_lang=davvi.html.xml
Sámediggi almmuha guokte ođđa áppesa
Sämitigge almostit kyehti uđđâ sämikielâ aabis
Sámediggi ordne ođđa anárašgiela ja davvisámegiela áppesiid almmuhandilálašvuođa Anáris Siida auditorios maŋŋebárgga 07.09.2010 dmu 12.00.
Sämitigge uárnee uđđâ anarâš- já tavesämikielâlâš aabis almostittemtilálâšvuođâ Anarist Siijdâ auditoriost majebaargâ 07.09.2010 tme 12.00.
Dilálašvuođas ovdanbuktojuvvojit ođđa anárašgielat ja davvisámegielat áppesat.
Tilálâšvuođâst oovdânpuáhtojeh uđđâ anarâš- já tavesämikielâliih aabiseh.
Anárašgielat áppesa čálli ja davvisámegielat áppesa čálli, govvideaddji ja bardi leat báikki alde muitaleamen áppesis ja dan válbmenbarggus.
aabis kietâčällee já tavesâämikielâlii aabis kietâčällee, kovvejeijee já máccoo láá mieldi já muštâleh aabisist já ton valmâštâllâmpargoost.
Matti Morottaja čállin ja uŋgárlaš Daniel Gelencsér govven Muu aabis, čohčâ - čakčaáppes lea oaivvilduvvon 1. luohká čakčalohkanbaji eatnigiela oahppagirjin.
Matti Morottaja čáállám já uŋgárlii Daniel Gelencsér kuvvim Muu aabis, čohčâ - čohčâaabis lii uáivildum 1. luoka čohčâluuhâmpaje anarâškielâ eenikielâ oppâkirjen.
Maŋŋelis almmustuvvá giđđaoassi ja hárjehusgirji.
Maŋeláá kiirján kárván kiđđâuási já hárjuttâskirje.
Go Anáraškiela servi giellabeassedoaimma boađusin šadde anárašgielat luohkát, lei vealtameahttun buvttadit materiálaid eatnigiela oahpahusa várás.
Ko anarâš kielâpiervâltooimâ puátusin šoddii anarâškielâliih luokah, te lâi velttidmettum pyevtittiđ meiddei eenikielâlâš algâmáttáátâs várás materiaal.
Ovdal ráhkaduvvon materiálat ledje čállinvuogi dáfus juo boarásmuvvan, iige daid sáhttán šat geavahit oahpahusas.
Ovdeláá pyevtittum materiaaleh lijjii čäällimvyevis peeleest puárásmâm, ige taid innig puáhtám kevttiđ tagarin máttááttâsâst.
Matti Morottaja čállinbarggu boađusin almmuhuvvo dál digitálapreanttus Muu aabis, čohčâ- girji.
Matti Morottaja kietâčäällimpargo puátusin almostittoo tääl digitaalteddilâssân Muu aabis, čohčâ-kirje.
Anárašgielat áppesat leat almmuhuvvon uhccán: vuosttas anárašgiela áppes lei girkohearrá Edvard Wilhem Borga doaimmahan Anar sämi kiela aapis kirje, mii prentejuvvui Oulus 1857:s.
Anarâškielâ aabiseh láá kárvánâm kuuloold: vuossâmuš anarâškielâ aabis lâi kirkkohiärrá Edvard Wilhem Borg toimâttâm Anar sämi kiela aapis kirje, mii teddilui Oulust ive 1857.
Girjjis váldojuvvui ođđapreanttus badjel čuohte jagi maŋŋelis 1983:s.
Kirjeest valdui uđđâsistteddilâs paijeel 100 ihheed maŋeláá ive 1983.
Jagis 1990 almmustuvai anárašgillii davvisámegielas jorgaluvvon Aabis 2- giđđaáppes.
Ive 1990 almostui anarâškielân tavesämikielâst jurgâlum Aabis 2-kiđđâaabis.
Čakčamánu álgobeivviid bođii prentehusas Inga Guttorm čállin ja Salli Parikka govven Áppes – Min meahci máidnasat - girjji.
Aaibâs čohčâmáánu algâpeeivijn finnip teddilâsâst Inga Guttorm čáállám já Salli Parikka kuvvim Áppes – Min meahci máidnasat - aabis.
Girjji bardimis vástida Minna Saastamoinen.
Kirje máccumist västid Minna Saastamoinen.
Dán girjái laktáseaddji hárjehusgirji almmustuvvá jagi 2011 bealde.
Kiirján kárván škovlâihán maŋeláá ive 2011 meid hárjuttâskirje.
Manusčálli Inga Guttorm lea bargan máŋggaid jagiid sámegielat álgooahpahusa oahpaheaddjin Ohcejogas.
Kietâčällee Inga Guttorm lii máttáátteijee, kote lii porgâm maaŋgâid iivijd tavesämikielâlii algâmáttááttâsâst Ucjuuvâst.
Girjji govvideaddji Salli Parikka (Wahlberg), lea govven máŋggaid mánáide ja nuoraide oaivvilduvvon girjjiid (www.salliparikka.com).
Kirje kovvejeijee, Salli Parikka (Wahlberg), lii kuvvim maaŋgâid párnáid já nuoráid uáivildum kiirjijd (www.salliparikka.com).
Bardi Minna Saastamoinen máhttá bures sámegiela ja leage bálvalan girjelágádusaid maiddái Norgga bealde.
Máccoo Minna Saastamoinen lii tatavesämikielâ táiđusâžžân palvâlâm oppâkirjekuástideijeid meiddei Taažâst.
Ovddeš davvisámegielat áppesat " Áppes 1 " ja " Áppes 2 " almmustuvve Suoma bealde 1980-logus.
Ovdebâš Áppes 1 já 2 - aabis almostittui Suomâst 1980 - lovvoost.
Nuortasámegielat áppesbargu lea álggahuvvon
Nuorttâsämikielâ aabispargo lii pieijum joton
Dán giđa Sámediggi bijai johtui maiddái ođđa nuortalašgielat áppesa čállinbargguid.
Taan kiiđâ vuolgij joton meiddei nuorttâsämikielâlii aabis kietâčäällimpargo.
Tiina Sanila-Aikio lea válmmaštallamin manusa ja dat gárvána loahppajagis.
Tiina Sanila-Aikio lii valmâštâllâm kietâčáállus já pargo kárvánâš loppâivveest.
Nuortasámegielat giellabeassedoaimma boađusin lea vuordimis, ahte ođđa nuortasámegielat vuosttasluohkálaččat bohtet skuvlii čakčat 2011.
Nuorttâsämikielâlii kielâpiervâltooimâ puátusin lii vyerdimist, et uđđâ vuosâluokkaliih nuorttâsämikielâ máttááttâsân láá puátimin čohčuv 2011.
Ulbmilin lea válbmet áppesa ođđa oahppiid geavahussii.
Ulmen lii finniđ aabis jo tai uđđâ vuosâluokkalalij kiävtun.
Siidda dilálašvuohta lea rabas buohkaide geat beroštit áppesiin.
Tilálâšvuotâ lii rijjâ puohháid, kiäh tobdeh mielâkiddiivâšvuođâ aabisáid.
Mediai lea várrejuvvon vejolašvuohta jearahállat dahkkiid ja almmuheaddji.
Median lii väridum náhđulâšvuotâ toohâđ koččâmâšâid rähteid já kuástideijei.
Fállun lea maid gáffe.
Tilálâšvuođâst kuásuttuvvoo käähvi.
fi., 010-839 3115
Hannu Kangasniemi, oppâmateriaalčällee
Lassedieđut: www.samediggi.fi > Olggosaddimat > Oahppamateriálat
Lasetiäđuh: www.samediggi.fi > Olgosadalduvah > Oppâmateriaal