index2.php_option=com_content_task=view_id=437_lang=davvi.html.xml

Guokte nissona oažžuba giellabálkkášumi Gollegiella 2010 Kyehti nissoon uážžuv kielâpalhâšume Kollekielâ 2010 Guokte sámi nissona, Máret Sárá ja Lajla Mattson Magga, leaba goappašat ja iešguđet ládje rahčan sámegiela ovddidemiin ja seailluhemiin. Kyehti säämi nissoon, Máret Sárá já Lajla Mattson Magga, lává kuábáš-uv já jieškote-uvnáál rooččâm sämikielâ oovdedmân já siäilutmân. Dal beassaba juohkit davviriikkalaš giellabálkkašumi Gollegiella 2010. Tääl suoi peessâv jyehiđ tave-eennâmlii kielâpalhâšume Kollekielâ 2010. Giellabálkkašupmi geigejuvvo juohke nuppát jagi ja bálkkašumi summi lea 12 500 evro. Kielâpalhâšume keigejuvvoo jyehi nube ive já palhâšume summe lii 12 500 eurod. Otne 22 beaivi skábmamánus geigejuvvui bálkkašupmi davviriikkalaš ministarčoahkkimis Stockholmmas. Onne 22 peeivi skammâmáánu keigejui palhâšume tave-eennâmlii ministerčuákkimist Tukholmast. Rápmi Räämi Ruoŧa Sámedikki stivraságadoalli Ingrid Inga, rámida davviriikkalaš ráđđehusaid go bidjet nu stuora bálkkašansummi fuomášan dihte sámegielaid. Ruotâ Sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Ingrid Inga, räämid tave-eennâmlijd haldâttâsâid ko pieijii nuuvt stuorrâ palhâšemsume huámášemtied sämikieláid. - Lea somá go sáhttá bálkkašit ja movttidahttit olbmuid geat eallinagi leat garrasit bargan sámegiela seailluhemiin ja ovddidemiin, dadjá son. - Lii hävski ko puáhtá palhâšiđ já movtijdittiđ ulmuid kiäh láá ubâ eellimääigi korrâsávt porgâm sämikielâ siäilutmân já oovdedmâin, iätá sun. Dán jagi leat davvisámegiella ja orjješsámegiella mat loktejuvvojit oidnosii. Taan ive láá tavesämikielâ já maadâsämikielâ moh loptejuvvojeh uáinusân. Goappaš gielat ságastuvvojit ruoŧabeal Sámis. Tavesämikielâ sárnoo Ruotâst, Taažâst já Suomâst já maadâsämikielâ Ruotâst já Taažâst. Dá oanehaččat veardidanlávdegotti ákkastallan manin juste Máret Sárá ja Lajla Mattsson Magga oažžuba bálkkašumi jagi 2010: Taa uánihávt árvuštâllâmkomitea agâstâllâm mane eidu Máret Sárá já Lajla Mattsson Magga uážžuv palhâšume ive 2010: Máret Sárá Máret Sárá lea riegádan 1947 ja son lea bajásšaddan Bissojogas Porsáŋggus, Norggas. Máret Sárá lii šoddâm 1947 já sun lii šaddaaš Pissojuuvâst Leevnjâ kieldâst, Taažâst. Son lea olles áiggi áŋgirit bargan davvisámegiela ovddidemiin ja nannemiin. Sun lii oles ääigi porgâm äŋgirávt tavesämikielâ oovdedmân já naanoodmân. Son lea bargan oahpaheaddjin, girječállin, journalistan, ráđđeaddin Boazodoallohálddahusas ja girjelágádusjođiheaddjin ja sus lea leamaš njunušdoaibma máŋggain servviin ja politihkalaš doaimmas. Sun lii porgâm máttáátteijen, kirječällen, journalistân, puásuituáluhaldâttuv raavâadeleijen já kirjelájádâs jođetteijen já sust lii lamaš njunoštoimâ maaŋgâin seervijn já politiiklâš tooimâst. Sámegiela ovddideapmi lea álohii leamaš guovddážis su bargoeallimis ja eará beroštumiin ja son lea leamaš buorre ja nanu ofelaš sihke ámmátolmmožin ja nissonbealušteaddjin. Sämikielâ ovdedem lii lamaš ovttuu kuávdážist suu pargoelimist já eres peruštuumijn já sun lii lamaš šiev já noonâ uápisteijee nuuvt áámmátolmožin ko nissoonpiälušteijen-uv. Ođđa oahppovuogit Uđđâ oppâmvyevih Seammás go son lea bargan oahpaheaddjin son lea maiddái leamašan mielde rievdadit sihke oahppovugiid ja oahpahussystema. Siämmást ko sun lii porgâm máttáátteijen lii sun meiddei lamaš mieldi rievdâdmin sehe máttááttâsvuovijd et máttááttâsvuáháduv. Son lea ovttas Kirsten Popein čállan oahppogirjeráiddu Eatnigiella ja son lea maiddái almmuhan girjjiid main leat sátnestoahkamat, hoahkamat ja oahppanstoahkamat. Sun lii oovtâst Kirsten Popein čáállám oppâkirjerááiđu Eatnigiella já son lii meiddei almostittám kiirjijd main láá sänisierâdmeh, idiomeh já oppâmsierâdmeh. Son lea maid čállán moadde sátnevájasgirjji masa son lea čohkken dieđuid sihke boarrásat ja dáláš áiggis. Sun lii meiddei čáállán muáddi sänivajâskirje moid sin lii čokkim tiäđuid sehe puárásijn et tááláá ääigist. Oktiibuot son lea leamašan mielde čállimin badjel 40 girjji. Puohnâssân sun lii lamaš mieldi čälimin paijeel 40 kirjed. Iežas geainnut Jieijâs kiäinuh Máret Sárá lea olmmoš gii lea duostan guorrat iežas geainnuid. Máret Sárá lii olmooš kote lii tuostâm kuorrâđ jieijâs kiäinuid. Son lea eallinagi leamaš njunnošis sihke ámmátlaččat pedagogan, journalistan ja čállin muhto maiddái giellapolitihkalaččat. Sun lii ubâ eellimääigis lamaš njunosist sehe aktiivlâš pedagoogân, journalistân já čällen mut meiddei kielâpoolitlávt. Máret Sárá viiddis doaibma sámegielain dagaha su árvvolaš vuostáiváldin Gollegiela bálkkašumis, oaivvilda veardidanlávdegoddi. Máret Sárá vijđes toimâ sämikieláin toovvât suu árvulâš Kollekielâ palhâšume vuástávälden, uáivild árvuštâllâmkomitea. Lajla Mattsson Magga lea riegadan 1942 Kall gilis, Jämtlánddas Ruoŧas, son lea ollu jagiid juo orrun Guovdageainnus Norgga beal Sámis. Lajla Mattsson Magga lii šoddâm 1942 Kall-nommâsii siijdâst, Jämtlandist Ruotâst, mut lii kuhháá jo aassâm Kuovdâkiäinust Taažâst. Universitehtaáiggi rájis lea orjješsámegiela ovdánahttin, seailluheapmi ja oahpahus leamaš guovddážis sihke su ámmátlaš ja priváhta eallimis. Ollâopâttâhääigi rääjist lii maadâsämikielâ ovdedem, siäiluttem já máttááttâs lamaš kuávdážist suu ámmátlaš já priivaat elimist. Lajla Mattson Magga lea viidát doaibman giellasuorggis ja son lea e.e. bargan čáppa- ja fágagirjjálašvuođain, jorgalusaiguin, oahpahusain, eksiminašuvnnain, son lea čohkken giellamateriála ja báikenamaid ja maiddái addan olggus orjješsámi sátnelisttuid. Lajla Mattson Magga lii kuhháá toimâm kielâsyergist já sun lii ereslasseen porgâm čaabâ- já tiätukirjálâšvuođáin, jurgâlusaiguin, máttááttâssáin. Sun lii čokkim kielâmateriaal já päikkinoomâid já meiddei adelâm olgos maadâsämikielâ sänilistoid. Pedagoga ja čálli Lajla Mattson Magga lea guhkes áiggi bargan oahpaheaddjin ja eksiminatuvrran orjješsámegielas. Lajla Mattson Magga lii kuhes ääigi porgâm máttáátteijen já tentaattorân maadâsämikielâst. 1984 bođii su vuosttaš girji olggus, Maahke ryöknie, ja dan maŋŋel lea son čállán máŋga oahppogirjji ja mánáidgirjji mat leat addojuvvon olggus. 1984 almostui suu vuossâmuš kirje, Maahke ryöknie, já tast maŋa sun lii čáállám maŋgâ oppâkirje já párnáikirje moh láá almostittum. Dal son lea mielde joavkkus mii galgá ođđasit jorgalit biibbala orjješsámegillii ja seammás son maiddái bargá orjješsámegiela grammatihkkagirjjiin. Tääl sun lii mieldi juávhust mii kalga uđđâsist jurgâliđ ráámmát maadâsämikielân já siämmást sun meiddei parga maadâsämikielâ kielâoppâkirjijn. Su stuorimus bargoárja giellasuorggis lea bargu sátnegirjjiiguin Åarjelsaemien-daaroen baakoegärjä / Sydsamisk-norsk ordbok (Knut Bergsland mielčállin) ja Norsk-sydsamisk ordbok / Daaroen-åarjelsamien baakogærja. Suu stuárráámus pargo kielâsyergist lii porgân sänikirjijguin Åarjelsaemien-daaroen baakoegärjä / Sydsamisk-norsk ordbok (Knut Bergsland mielčállin) já Norsk-sydsamisk ordbok / Daaroen-åarjelsamien baakogærja. Giellaoaivadeaddji Kielâmovdijdittee Lajla Mattson Magga lea eallinagi bargan garrasit orjješsámegiela ovddideami dihte ja dat bargu dagahu su dehálaš giellaoaivadeaddjin ja árvvolaš vuostáiváldin Gollegiela bálkkašumis, čállá veardidanlávdegoddi ákkastallamis. Lajla Mattson Magga lii ubâ eellimääigis porgâm korrâsávt maadâsämikielâ oovdedmân já tot pargo toovvât suu tehálâš kielâmovtijditten já árvulâš vuástávälden Kollekielâ palhâšume vuástávälden, čáálá árvuštâllâmkomitea agâstâlmijnis.